Käimas on saade siin me oleme stuudios nagu ikka, Peeki Pedaru ja tänane meie aukülaline Taavi Teplenkov. Tere, Taavi. Tere, Taavi, vaat nüüd ongi selline asi, et ühendatud siis meie esimese tunni teema siis tänase tunni nagu peategelase või teemaga. Räägi, Taavi, sina oled Tallinnas sündinud juba 30 viieaastane või alles 25 aastane noor räägib kõik need aastad Tallinna, et kuidas, kuidas sinul on ütleme sellise noh, mingid ajaga või, või, või side esivanematega on sul esivanemate seas keegi, kes, kelle peale sa nagu mõtled nagu eriliselt ja, ja mis moel on, tunned sa esivanemate seas kellelgi poolt võib-olla sellist nagu erilist eestkostet või kaitset või mis iganes. Kas, kas täna on? Ja täna on täna teine, täna teine november, eile oleks võinud rääkida pühakute teemale. Nii palju minut. Päevastatud teie käest ma seda kuulan, et see on? Ma pean, nüüd siis on mõtlema, et kas mul on mõni eriline esivanem. Eks mu mälestustes, kõige rohkem on minu vanavanaema, keda ma lapsena siis kellega me kokku puutusime, eks, kes oli elus veel päris pikalt 90 kuueaastaselt suri ja tema mulle niimoodi eriliselt hinges küll. Kas ütleme, teatriteele tõukas ka tema või, või kuidas see käis? Ei tõuganud küllaga. Eks ta vihjas lapsena. Tähendab, kui mina olin laps sellele, et mul oli komme kuuri alt igasugu vanu kaltse selga toppida ja ma tea vanu mootorratta kiiret pähe panna, joosta mööda mööda aeda ringi ja mängida ja ma ei tea, sest Superman ja Batman-i ja muid asju seal puu otsas ronida, et siis ta vaatas küll, et see pois raisku läheb. Aga kuidas sinu teatritee alguse sai, sest et ka mina mängisin lapsena maal kõikvõimalike vanade riietega, mis enamasti olidki kombineed, need aga minust, mingil kabaree, kaburleski, tantsijat, nad ei saanud. Ei ole veel kunagi hilja. Bussi ja ka siiski kombineesidena selga ei pannud. Seal ei olnud ka neid, aga aga alguse sai, ma ei tea. Nakatusin lavakooli, no võib öelda, et suhteliselt juhuslikult. Et sõber läks ees ja nagu tavaliselt ja põhimõtteliselt see mudel toimis ja ütles, et tema ei saanud, mina sain. Aga noh, me koolis jah, mõtlen lavakooli siis keskkoolis mulle esineda, meelde seal mingisuguseid teatritüki me seal tegime, küll mitte kooliteatritega, noppisime ise seal mõtlesime välja, tegime pidude eeskavasid, et siis mul esineda nagu meeldis. Ja, ja ja, aga ma ei olnud kunagi nagu julgenud mõtelda selle peale, et ma võiks minna lavakooli eakatel näitlejaks ja selle ameti valida, pigem olid mulikult maisemad huvid. Nagu näiteks minu, minu soov oli saada. Mõtlesin praktiliselt maiselt, et sealt saab raha ja selle ametiga ja ja saab hästi ära elatud. Kui sa praegu vaatad tagasi sellele ajale, kas ja nagu nüüd praegusele endale, kas sa näeksid ennast mingil moel toimiva juristina ja mitte laval, vaid päriselus. Ja ma ei oska küll seda mõelda ja eks ta oli sihuke uitmõte, kui ma Tartusse proovima läksin, sest et mingi ameti valik tuli teha ja ma ei olnud sellega üldse oma teadliku elu jooksul tegelenud, siis kuidagi tundus. Too hetk oli aktuaalne juura ja aga seal seal oli lihtsalt niivõrd suur konkurss, et ei olnud lootustki sinna lähedale pääseda. Vedas sul ja sinu publikul. Ja aga samas, eks ole, noh, üks kohtusüsteemis, meil on küll natuke teistsugune kohtusüsteem, filosoofiaga ei saa ka näitlemist vaja võtta, nendel võib olla muidugi muidugi mitte nii palju kui kuskil Ameerikas. Aga sa pead ikkagi väga veenev olema, on muidugi ka väga veenev. Kui veenev. Nüüd tegelikult üks üks riigimees on, et seda me, seda me näeme, nägime nüüd esimest korda pühapäeval. Kui siis tõesti Taavi sai, sai siis ka jällegi siukse Supermani rooli rolli ja, ja pearull riigi rooli sai, sai ja portfelli sai ja mis seal veel kõik saad, et ma ei teagi, noh seal ma ei tea, mis seal tuleb, aga igal juhul esimeses osas Taavi astus siis esile sotsiaalse sidususe ministrina, millised need esimesed siis nagu mulje, et nüüd on, milline on tagasiside siin on meedias küsitud ka juba nii-öelda nii-öelda päris ministritelt või ma ei tea, kuidas ta piir üldse tõmmata ja ja siis on seal vist olid pomerants, kes oli Pevkur vist ka noh, ütlesite, et noh, muidu näitlejad mängisid hästi, aga tegelikult, ega see nüüd niimoodi päriselu ei ole. Kuidas, kuidas sulle on tagasiside olnud nüüd pea paar päeva siis peale seda nagu esimest eetrisolekut üldiselt. Tundub, et on positiivne olnud, ma ei ole väga palju jõudnud suhelda inimestega, kuna eile oli ka terve päev oli võtta meil ja nii palju, kui internetist võtta, vahepeal inimesed ette lugesid, et tundus, et enamalt jaolt tuli positiivne, eks ikka on kritiseerijaid. Neid peab ka olema. Aga jah, mis neid päris poliitikat puudutab, eks nad siis võib-olla ma ei tea. Miks nad, miks neile ei meeldi, et miks nad ei usu, et jah, vaata, sageli on niimoodi, kui sa oled ise selles nagu nagu rollis nii sees, et sa ei näe ennast ju kõrvalt, et nüüd on võimalik tele televiisorist vaadata kõrvalt seda asja, siis, siis võib-olla lähevad paremini liiga tuttav ette. Pomerants ongi öelnud, et ootame, anname igale ministrile 100 päeva ja vaatame siis plusseta lahkelt käib välja jätta, võib võtta noore ministri omale töövarjuks, kui tahab, et ise jah, see oli Facebookis ja see oli ka vist Delfi uudised, et Facebookist, nii et jah, et oled sa mõelnud juba, et võib-olla käiks, vaataks, käiks läbi nagu reaalselt need ministrid tiksuks igal pool päevakese ja vaataks, et millega nad teevad, et kuidas ma kujutan ette, kuidas nad siis püüaks olla ja. Et kui ma läheksin, oleksin nii-öelda töövari neil ühe päeva, siis ma saaksin sihukese ilusa, ilusa päikselise päeva, üks päev selle selle ministri elust. Vaevalt mul adekvaatset pilti näiteks, mis tegelikult toimub. Jah, seda võib-olla mitte, aga samas sa saaksid võib-olla sellise noh, nagu värvika niisama mingi nii-öelda valitsuses ringi hängimised, samal ajal, kui see minister sind ringi veab, saad vaikselt piiluda, et mis siis teised tüübid seal teevad, mis, mis nad ikka. Kõik kindlasti teevad nii, nagu ülemus käseb ütelda, aga nüüd on selline asi. Aneme peale nüüd muusikapala ja ütleme nii, et, et meil on siin plaadimasinas valmis selline asi nagu Fofjees shout. Sa tahaksid paar sõna Taavi selle loo kohta öelda. See lugu, ta ei kuulu mu isiklike lemmikute hulka, tore lugu, aga selle looga lihtsalt. See on pühendusega riigimeeste võttegrupile ja, ja ketterile. Tõesparkies Shaut lugu, mille siis meie tänane saatekülaline Taavi Teplenkov tellis riigimeeste võttegrupile, olge tervitatud. Riigimehed, siis sell pühapäeval ETV-s esi, esiEllerdunud esilinastunud telesari, millel on veel veel siis seitse osa tulemast, ma saan aru jah. Noh, tulemus tõi kokku seitse pluss üks A et seal see kaheksas on selline nii-öelda lisa või, või jätka, ametlik sari on tegelikult seitsme osalenud ka terviklik lugu, et kaheksas on veel täpsustamisel. Tuleb nii, palun, nüüd natukene sa pead, kui sa siin juba oled saladuskatet kergitama, millega? Seal, kuidas need sündmused hakkavad arenema? Räägi midagi põnevat, paljasta natukene, et meil oleks huvi, soovi ja pinge oodata. Täna noh, eks siin erinevates osades minister siis tänu oma tööle puutub kokku kõikvõimalike huvigruppide vähemuste asjadega ja, ja tema noh, nii-öelda, mis ministri karakteri on omane, see, et et on, Ta kardab kõike. Ühesõnaga, ta on kõikvõimalike asjade poop tagada välismaalasi, kui nad ei oska võõrkeeli. Ta kardab vanainimesi, ta kardab. Omosid, ta kardab loomi, lapsi, ühesõnaga kõik, mis tema haldusalasse kuulub, kõik patsiendid talle vastu kindlustatud šovinist. Väga hea, siis ta on ilmselt just sobiv inimene oma tööülesannetele. Ja absoluutselt, aga paistabki, et Taavi, sa oled mõneti nagu vähemalt ühe nagu ampluaa, nagu leidnud, sest et ka noh, vaatajatel on ilmselt väga tun tud sinu osatäitmised populaarsest ETV siis sarjast Õnne 13, kus sa oled ka siis nagu kohalik kohaliku taseme poliitik, et vähemasti noh, ütleme see poliitiku poliitikuks olemine on, on juba tuttav asi. No eks taandata, või tähendab, no mis te nüüd tuttav on, eks? Teise poliitik olema, et neid tegelasi mängida. Aga noh ma ei tea, kas ma nüüd pean ütlema. Ei väga. Midagi temaga. Aga ma tahtsin seda öelda, et ja mitte ainult Õnne 13, vaid ka politsei, pehmed karvased ka seal ma olen, eks ole ju poliitikuid kenasti ja, ja juba Sist tüüpe täitsa nimega poliitikuid, konkreetseid inimesi. Ja sul on tulemas juga osa Puustusmaa filmis Rotilõks, mida? Mida siin filmitakse, mis tulemas jälle välja järgmisel aastal, et mis, mis tüüpi poliitikas jalad? Noh, kui nüüd võtta, eks ole, et Õnne 13 ma olen selline väikelinnavolikogu, eks ole, tasemel poliitik, seal linnasekretär ja nüüd sarjas Ma olen minister poliitbroiler siis seal filmis ma olen pigem selline pigem peasekretäri tüüpi niiditõmbaja, palju seda ekraanil lõpuks veel, et noh, ma ei oska rääkida. Palju noh, pärast sinna filmi alles jääb, et idee poolest ta peaks mingi selline tegelane olemas. Et sa oled koguneda kui sellist nagu oskusteavet, ütleme nii, et, et või, või ütleme ka tehtud nagu kapitali mida võib-olla siis tulevikus saaks ära kasutada. Järsku. Osutunud nagu ka valimistel nagu edukaks või ühineda mingisuguse erakonnaga tõeliselt ka, et nii palju oskusi on sul juba nagu omandatud ja ilmselt võib-olla saab ka edaspidiseks. Ja mõtle, sa saad minna erinevate vali valijate gruppide juurde ja nii-öelda olla see poliitik, keda nemad tahavad näha. Sul on ju kõik need eri poliitikute kogemused olemas. Nojah, vot et see on sihuke keerulisem asi, oleks poliitikuna näitleja, siis ta saab ütleme, teksti ja, ja edastada siis rolli seisukohast. See tegelaskuju, noh, tähendab esimene asi on tõetunne, ma pean uskuma, mis ma räägin ja tegelaskuju peab uskuma seda, mis ta räägib. Aga kui mina nüüd ise lähen, ma tea, poliitikas on mul seda keeruline olemas, ma ei või pean uskuma seda. See lihtne harjud ära, võtad väikse hüpnoosiseansi, aga see, mida rääkida, seda ütlevad sulle juba partei promo? Jah, täpselt. Et seal on välja mõeldud ju täpselt, mis müüb, ehk siis mis hääli toob? Taavi, mis asi see sotsiaalne sidudes nagu nagu on, oled sa enda jaoks need asjad ikkagi selgeks saanud. Sotsiaalne sidusus on, on kõik see, mis on sotsiaalministeeriumile ebamugav. Nii, võib-olla mingi näite tuua. Mis, mis näide, ma ei teagi, mis on kõige paremad. Ta on, ma ei oska siia anda siukest konkreetset sõnaseletus, mis seal peaks olema, aga sinna meie sarjas sinna alla kuuluvad näiteks noh ütleme, hooldekodud vanurid, sõjaveteranid, seksuaalvähemused, sotsiaalne sidusus. Nüüd, kui sa oled tuntud kui sotsiaalse sidususe minister, sul on Facebookis juba 1100 ja rohkemgi sõpra inimesed teavad, millise ministriga on tegu, kas sul on juba, niiet käib tänaval ja võib-olla keegi tuleb juba vastu ja hakkab kõnetama, kui ministrid, et olete arvestanud sellega, et üks hetk võib-olla paljud inimesed, kes ei saa aru, et tegemist on huumorisarjaga, vaid mõtled, et on tegemist dokumentaali ka ikkagi hakkavadki sinu kui reaalsed ministri poole pöörduma. Ehkki jah, meil on nii juhtideks, inimesi ei pea ikka. Aga noh, mis ma ei, üleeile oli see eetris ja ausalt öelda ei ole veel väga tänaval. Ma ei usu, et keegi nüüd midagi nüüd teistmoodi on ka enne seda sarja. Aga jah, ma olen mõttel olnud ja kodus olnud ja nüüd siin. Kas sinu tegelaskuju elu jääbki selliseks natukene nukraks minu jaoks oli päris kohutav see, kuidas ta seal ikkagi lihtsalt tühjas karpmajas täis puhud poolelt puutud, madratsi peal üksinda magas. Kuidas teil see nagu era- ja pereelu hakkab loobuma, et kas jälle, kui ta nüüd kui ta on minister kastel hakkab ohtralt? Ma ei tea hubast varjualust pakkuvaid sõbrannasid tekkima. No kõigepealt ta hangib endale parema telefonina suure televiisori sinna tühja koju, aga noh, eks seal üht-teist tuleb mõõta, ära räägi. Et aga on põnevus ka lootuste armuintriigide on ikka mõnus mõnus olla. Nii kuulame järgmist lugu, milleks on leidiga, aga mis sa selle loo kohta tahad öelda pääl? See on imik. See ei hakka, mulle väga meeldib, aga see lugu on jällegi riigimeeste võttegrupile pühendusega. Huvitav. Kleidi Kaaga päädromens lugu, mida te siis ilmselt, et kuulda peagi sarjast Riigimehed ja meil on täna siis külas riigimehe Reigi meeste sarjas peakangelast sotsiaalse sidususe ministrit kehastav Taavi Teplenkov. Räägime elust ja tööst. Kõigest. See sari Riigimehed, selle stsenaariumi autorid on Ott Sepp ja Õ-fraktsioon. Ma kujutan ette, kuidas teil seal võtteplatsil toimub, lihtsalt konkreetne laagerdamine kogu aeg, kas see vastab tõele? Kogu aeg vannide lõkerdaga, suhteliselt lõbus on küll, et, et see on niisugune väga-väga hea grupp on koos. No ma ei tea, kuidagi esimesest päevast saadik oli vastastikune usaldus nii näitlejate kui kui ka võtta tiimi ja režissööri ja operaatorite vahel kõik kõik sujub kuidagi nagu oma seltskond on ja seal nende ei ole raske teha asju tööd siis kui, kui sa usaldad kõiki ja sa julged teha asju, mida sa võib-olla muidu ei teeks nagu näiteks ei mingisuguseid raskemaid stseene, materjalist maid, näitlejana, mis, mida see võib olla häbeneda või kardad või, või mida on alati kuskil, kui sa lähed uude kohta või võõraste inimeste juurde nagu eriti imelik teha mingeid emotsionaalsemaid või mis iganes mis iganes seened, et seal on nagu väga Tore oma inimeste vahel teha ja, ja, ja ei ole mingit trumpi peal. Ja noh, lõbusam ka, sest enamus nalju sünnib tegelikult situatsioonist, mida parasjagu võtta, mingeid seeni, mida filmitakse, mis on kohutavalt absurdne ja siis seal ikka nalja saab sellega, et kõik hakkab lihtsalt naerma, eks siin olla ja, ja, ja võta muudkui venib ja venib, sellepärast et kõigil on kohutavalt naljakas. Olen küll näinud seda, kuidas Simorgastas režissöör jookseb, eks selle monitori tagant minema, sest on ju või, või lihtsalt SN seisma, sellepärast režissöör hakkas naerma. Teil ongi, ütleme ikkagi sihuke sarkastiline või sa tüüpi nagu asi, et, et kui, kui režissöör või või operaatori ei muigaks vähemalt siis siis hakkad mõtlema, et oot, mis, kas nüüd ei õnnestunud midagi või kuidagi või kuidas? Sa oled, et see ongi alati noh, see näitab, et tuli hästi välja, kui, kui ütleme, et võtta läbi ja kõik jooksevad monitori taha, vaatame materjali üle ja siis seal seltskond kõigil on väga lõbusad, siis on ju tore ja ma ei tea, kas nüüd televaatajal lõbus vähemalt meil endale küll lõbus teha. Ja meil tekkis sama küsimus meie saatega tihtipeale, kes kuulajale sama lõbus kui meil stuudios, aga loodame, et on. Tavaliselt on mingi reegel, ikkagi on, kui endale meeldib midagi teha, et siis võib-olla meeldib ka teistele seda, seda küll selles armule kõik teevad seda südamega ja kõigile meeldib seda teha. See peaks küll paistma sealt, et kas ta nüüd nüüd meeldib, siis, kas seal naljasaade, see on maitse küsimus, aga vähemalt näha, et tegijatele meeldib. Ja, ja nüüd ongi vist siis nii, et praktiliselt kogu asi juba purgis, et võib öelda asi tuli nagu välja. Ja on õnnelik lõpp noh ei ütle selle õnne nisu, valijate või ministri, kuidas selline tunne jääb, et ühesõnaga kas sai nagu noh, kõvasti loobitud tehtud nendele kogu Eesti poliitilise süsteemile jälle kuidagi ära või või, või, või on midagi sellist nagu noh on seal midagi sellist, et kõige selle ütleme sarkasmi ja iroonia, et selle taga mingi niuke puhastav, noh, ütleme sihuke katarsise, et see pigem pigem võib-olla noh, pealtvaat veerimises vaatajatel tekitab mõtled, et, et ega see poliitika polegi nii õudne asi, et paneme õla alla täiesti igasuguse vee peale tõmmata. Nüüd vett peale tõmmata, et tegelikult ta, ta ei olegi nii. No ta ei ole nii poliitiline, kui ta nüüd tundub, või tahetakse näha, et tegelikult see on ikkagi ühe inimese saamatusest või, või situatsioonilise olukordades, mis juhtub ja mis, mis talu lähedal seal kõik sassis, kuidas ta üritab olukorda parandada ja et on pigem ikka selle ühe konkreetse inimese peal et seal nii üleüldist Eesti poliitikat nii väga võib-olla ei Pilatagi, teda võib kohati ka läheb äkki liiga nukraks, ma ei tea. Ei, nojah, kui see on ikka, ma mina ei tea, mina kaldun küll arvama, et see on ikka tõele lähemal kui kaugemal. Kunstis peab olema kõik nagu võimalik, aga ma ei tea, mulle tundub küll, kuidas Taavi nagu ütles, et vahel eesti inimene kuidagi on vahel nagu, nagu nagu väga tõsine, et et noh, nagu see Eesti NSV-s aregagi oli, et kõik, kõik väiksed asjad, mis nendele tundus teistmoodi, ajas kohe tigedaks, et ei ole päris see. Ja võib-olla siis selle poliitilises harraga ka kui tööd ei ole, on ikkagi niimoodi, et, et Eesti inimene tahab nagu, vahel unustab alati ikkagi tegemist on kunstiga või, või kuidas või laiemalt. Et sa mängid teed kunsti ja siis inimesed tulevad, ütlevad midagi. Kuulge. Jah, ja kui saab jaurata, siis miks mitte jaurata siin üks põhilisi meelelahutusi aga tulles telepurgist teatris, siis kas sul on, sa oled nüüd saanud tehase filmi ja seriaali, samas töötad veel ikkagi ju nii-öelda täiskohaga põhikohaga ikkagi teatrilaval, et kas sa, kas sa tunned vahest? Ta kaldub sul kuhugi poole, sest soov, et kas tahaks rohkem teha nagu sellist filmi televärk kivi tahaks. Või meeldib sulle ikkagi reaalne, selline ehe lavakogemus? No ma ei, need mõlemad on toredad noh selles mõttes kui on jah, raske etendusõhtul ja, ja jaa jaa, ei ole hea päev, mis iganes oled väsinud, siis küll mõtlen, et mis viga oleks teha kogu aeg filmi, et et ei pea sinna publikate ronima, aga, aga samas jälle kui teed filmi, siis sa tunned Skasvamas publikust nii kohutavalt puudust, kes sind toetab ja kes? Kellega sul on vahetu kontakt, öeldakse, et mõlemad asjad on mõlemaid on tore teha ja ma olen väga õnnelikus seisus, et ma ostan neid mõlemaid teha saanud. See ei olegi nii nii tavaline, et on õnnestunud, nii et on praegu neid töid, on ta, et annaks jumal, et nii edasi läheks. Ja ma arvan, peale ministrit saad sa kindlasti häid pakkumisi veel ja veel. Aga räägime natukene sinu tööst Draamateatris, et sul on praegu mitmeid-mitmeid rolle seal käsil, et mida sa ise esile tooks, mis sul selline, eriti mõnuga mängid, kohe kaif lavale minna, igal. Nüüd nüüd neil on siis neljandal novembril, teen ühe väikese reklaami, on meil etendus Voldemar viimast korda. Et see etendus läheb mängukavast maha, nii et, ja see on küll üks selline tükk, mida, mida on väga hea mängida just just selle materjali pärast ei ole ühtegi teist tükki, kus kus mul oleks nii palju öelda. Et ühesõnaga see tekst on seal on üsna mitu kohta, mis on täpselt needsamad mõtted, mida mina tahan öelda ja, ja see lugu on meist, see tähendab siis näitlejatest, teatrist ja. Et siis neljapäeval on CA neljal maale võimalused, Taavi fännid ka ikkagi, et, et siin on hea võimalus nagu see asi road, kes ei ole veel. Jõudnud seda teha, kuulame vahepeal ühe väikese lühikese lookese, sinu teatri nii-öelda etendusest, ma saan aru, et seal etnilisest Mort sinu lugu koos Kaire Vilgatsi ka epiloog, mis loo nimi kuulama. Read ainult read. Neljas biolooja Argebeeaa. See oli siis meil tänane saatekülaline Taavi Teplenkov koos Kaire Vilgatsi ka etenduse Mort nimelisest loost pilu ja sa oled ju lausa laulev näitleja, kes on siis laulnud pool aastat muusikalis hüljatud. Üllatada seal, nii, kuidas sa sinna läksid, hülgasid teatri ja läksite muusikali lavale. Et see oli sihuke, mul oli teatris hästi palju tööd ja mul oli kuidagi, ma hakkasin vaikselt läbi põlema ja hakat ja ma kuulsin, tehakse üllatuid linnahallis. Et noh, ma teadsin sellest muusikalist, see oli lavakooli ajal meie kursusel käis üks kassett ringi ja valimiste Londonis vaatamas käinud. See ühesõnaga see muusika on, mulle väga meeldis. Võtan seda väga teha või ma ei oleks kujutanud ette, et mina peaksin kunagi seal kaasa tegema, siis ma nägin Mallus tänaval. Aga me oleme varem koostööd teinud, siis ma ütlesin, et mul on väga kahju, et ma oleks tahtnud seal kaasa teha. Aga siis ma arvan, et seda ei tule makastingutada, mind sinna võttis. Ma küll kooris olin, mul oli seal ka. Üks siuke suurem roll koos soololauludega, Tõnu, päris keeruline oli see minu jaoks, et seda ma sain paar korda ka teha. Nimetab, olin Anders tädi, öeldakse selle kohta dublant siis selle ühe rolli pealt ühe tudengi peal. Aga see oli väga-väga tore kogemus, teatest lubate mul teha seda ja, ja see oli selles mõttes hea, et teine, teine keskkond seal lähevad läbi seal linna haljas hoopis teised inimesed. Hoopis teine kogemus ja väga ikkagi 5000 inimese ees orkestri saatel üksipäini ja ilusasti laulda ja veel neid noote, mida tegelikult olemas ei ole, mida siis hoiahes vahetult enne enne etendust välja võlus. Et nad siis selle etenduse jooksul nad olemas olid, pärast etendust enam ei olnud, see on omaette päris huvitav kogemus. Kas selle abil vältisid siis läbipõlemist, et läks nagu paika tasakaalu tekkis? Keskkonnamuutus vahepeal ja, ja siis näitan, on oluline, kui ta on liiga palju tööd teeb, siis lihtsalt kaob see rõõmana ja tekib see sündmus lihtsalt minna lavale ja kui sul mitte midagi öelda ei ole, siis, siis tekibki selline tühi tunne, vaakum ja ja ei taha minna, peab tahtma. Kuidas sa üldse ennast laed või inspireerib? Aeg-ajalt jällegi muusikali lavale. Ei hakka üldse nii-öelda argipäevaselt igapäevaselt ega iga kord ei saa nii kardinaalselt, et võtad pool aastat puhkust või ei hüppa täiesti teise. No selleks ongi, peab olema oma kodu, teine keskkond, sa saad omi asju teha, omad omad toimetused ja, ja kui on rohkem kodu olemas, kui alati vunda taas, siis seal Ladki ennast. Mis sa teed kodus, kas sa loed kukad, vaatad filme? Filmikogu on mul päris suur ja vabadel päevadel mulle meeldib süüa teha, aga ma olen üldiselt piinlik öelda, aga üsna suurt ele sõltlane. Et televiisorit vaatan, päris palju võiks vähemalt. Mis sa vaatad siis nii-nii, palju kõikvõimalikke kvaliteetsarju peaasjalikult ütleme noh, välismaiseid ja ma hoian pilku kodumaistel peal, muidugi mitte, niiet istet nöörib telekate ja mis iganes on ka selliseid ka väga väsinud, istun lihtsalt ja ei tahagi muud teha, lihtsalt istud ja diivani peal istudes kõik, mis sealt tuleb. Ja nii nad räägivad, et siis iga kord mõnia menetluse pooldajatel telekad ja teistel hetkedel jälle kurb. Ega palju sa laulda üldse saatsin vahepeal soojajärgselt trennis nii sooja erts liiaks lauljaks, et oled sa mõelnud näiteks või oled sa teinud juba näiteks bändi või noh, oma laulmisoskust nagu rohkem ära saanud laule. Ei ole, ma ei ole mingisugune teab mis toote laula, mõnest ebakindel ma nagu häbenen natuke või väga julge laulda. Väga tahaksin laulda, aga kas ma peaks kõvasti, väga palju proovi tegema ja ma üldiselt ei usalda ennast selle koha pealt? Bändi me oleme teinud, nii palju kui me tegime, näiteks. Teatris oli meil nii-öelda pidude jaoks üks selline boybändi paroodia, mida me Jan Uuspõld, Tiit Sokk aga tegime ja seda ilmselt televaataja ka näinud. Seal paar lugu oli, mis me tegime, seal oli ka mõeldud niimoodi rohkem nii-öelda teatriürituste jaoks ja niimoodi noh, sihuke sellega minu kuskil esinemas ei ole käinud ja raha teenimas siukseid ambitsioone meil ei olnud. Aga Taavi, sa oled tõeline tantsulõvi või, või noh, kuidas seda nüüd öelda, vähemasti varem sa oled tegelenud 10 aastat võist Dust võistlust, võitlus tantsuks häiris tantsuga ja isegi rahvatantsuga said ja seda, neid oskus oled sa saanud need ka hiljem hiljem kasutada. Üldiselt sellist keha valdamist või see tuleb meie ametist tuleb väga kasuks. Et noh, eks ma olen pidanud tantsima ka päris mitu siukest, tantsunumbrid peavad olema ka laval, aga nüüd viimasel ajal vähem, aga see kaasneb ka rohkem selliste muusikalide muude asjadega. Tantsimine, tantsud tähtedega saadet kavadega sind ei ole, moositutsime? Ei ole, aga ausalt öeldes ma ei kvalifitseeru kunagi, jah, täpselt. 10 aastat olen teinud seda ja, ja, ja ei tohiks seal osaleda. Kui ma otsisin sinu kohta infot, siis tuli üks tore pealkiri, minu parim partner on mulle Sukk, kellega koos te olete mitmeid lahedaid. Etenduse partner on siis kes on veel sellised tegelased, kellega tõesti naudid koos mängida, kellega sa tõesti tunned võib-olla mõnega, kellega sa ei olegi isegi veel koos teinud, et kellega sulle meeldiks teha üldse koos. Väga-väga teha koos ma pean natukene selles mõttes nagu Rade mõtlema, palju ma olen kellegagi kellegagi teinud või ei ole teinud, eks ole, mõtlemine mis nüüd puudutab väljapool draamateatrites filmid, sarjad, uudiseid, aga ka n enda kursakaaslastega. Oleks tore teha, kellega pole ammu teinud näiteks Tiina Tauraite ja Erki Laur ja ja Andero Ermel, Külli Teetamm, teistega kenad, nagu oleks juba saanud Liina Mahtrikuga just sarjast saime teha koostööd, aga tore oli. Et, et noh neid nii-öelda vanu koolikaaslasi oleks, oleks tore midagi koos teha. Kas seal on ka mingi selline unistuste roll nagu, et ma seda ma tahan kindlalt oma eluajal mängida? Ei, ei, ma nagu enam ei unista või teda Need ajad on kuidagi möödas, kui, kui, kui kui c5 sai panna rolle või, või need on niisugune, nii palju huvitavaid materjale tehakse või lavastused nüüd ei oska nagu mööduda klassikast enda rolli valida, nagu ei ole enam kombeks. Muidugi ma tahaks eksperdi teha. Ma tahaks Tšehhovi teha. Ei olegi tähtis, mida neist. Pigem on niisugune, et kellega ja, ja noh, mis truppimis lavastaja pigem see on selline, et sa ei unista enam. Vaata, kui on nii pikk nii-öelda rolli nimekiri, nagu sul juba on nii muljetavaldav, siis võib natukene seda lasta ilmselt lõdvaks küll seda rolli ihalust, ma oletan. Igal juhul järgmine lugu, mis meil plaadimasinas on võib-olla sellest ajast, millal see, mil sa veel ikkagi hästi palju unistasid, pakuks välja. Helgi Sallo, eks. Lugu see vist kutid 70 või kuuekümnendates. Siis olid poisil ikka suured unistused. Kes aga see lugu, selle kohta sa midagi ütled. See lugu, et see on, kas on, laulab laule, see on üks, üks, üks üks väga lõbus lugu, ma ütlen, see on see, meenutab mulle ühte jaanipäev on, aga need inimesed, kes seal olid, need teavad seda, aga see tõmbab peo käima. See lugu alati. Kuule ka vile on see linn, kus elab ka tähele panda elavasse lõkkedeletada. Retsee sohi ees sünnib hommikut. How Helgi Sallo elangu laulud meie tänasest stuudiokülalised Taavi Teplenkov i üks jaanipäeva lugu ja käivitaja, sest et jalg hakkas kaheta, see on nagu siin näha oli koolitatud. Nii ja niimoodi. David, sa oled ju ka lausa lavastanud, et Me Andrus Kivirähki uljas neitsi 2007 Nargen festivali, et kas sul on, mis sinu sellised tulevikuplaanid või ambitsioonid on lisaks näitlemisele ütleme, et sa teed seal teatrit filmidele. Et kas, kas võiks ka lavastada nagu veel midagi suuremat? Ma praegu ma, ma. Ma keskendun lähiaastatel näitlemisega näitlemisele, kuni see mulle veel midagi pakub, praegu ta veel pakkuda on, on nii-öelda villakasterioodetud. Ja ma proovisin avastada täitsa tore kogemus oli, aga mulle mul ei ole nii paksu nahka, et kogu vastutust enda peale võtta ja kõik kriitika enda kaela saada, et natuke. See nõuab natuke harjumist. See mind üllatas kõige rohkemat. Need kriitika sulle ikkagi mõjub, et kui sa loed midagi mõne etenduse kohta, ehkki sa oled positiivsed. Et pigem mitte, sest nad ikkagi kõik loevad, ikka mõjub ja aga ka siis ma enne silmas pidades on pigem see, et, et kui, kui näitleja, eks ole, tal tuleb mingi tükk välja ja mõni tuttav tuleb, räägib sinuga, et kuule, et mulle muidu tükki meelde, sina olid jube hea, eks, aga kui ma nüüd lavastajana keegi mulle tuleb midagi, ütleme siis absoluutselt ükskõik, mis ta ütleb, mis seal ei meeldinud, et see kõik oli tore, aga vot seal oleks võinud teisiti või niimoodi olla, siis noh, see kõik on isiklik, kuhjub kuidagi nii kohutavalt palju. Sellel kuhjumisest rääkida, et sul on terve hunnik Auhindu Panso-nimeline auhind, Väike-Ants, Suur Ants, Eesti teatri aastaauhind, et kust sina oma trofeesid hoiad? Staarid hoiavad ju oma Oscareid tualetis. Tualetis hoiavad sellepärast, et keegi külalised ei hakkaks tüütama, et kus see on näide. Oscarite käivad tualetis, vaatavad ära ja on korras võistlus niisama mõnuleda. Panso preemia on selline pronksmedal, see on oma nahast karbi sees. Aga tal on need kõik, need tead, draamateatripreemiad, mis on, ei mäletagi. Kolm päikest, üks suur ants. Ja teatriaastapreemiad on, kõik, on Ivo Lille klaas taieseid siis erinevaid, seal on kerad, püramiidid ja üks üks kuubik on. Need on mul ilusast aknalaua peal, lihtsalt murravad seal valgust. Aga kus sul need lemmikloomad on, ma vaatasin, et sul, ma ei tea, kas, mis, kas sul on praegu enam, sest ma vaatasin, et vähemasti mingiaegsel oli ampster ja midagi terve hulk. Ei, praegu mul ei ole. Kui mul mul kodus orhideed, aga ka lapsena mul hamster merisiga rott, triittonid, püüdsin tiigist välja, üritasin neid kasvatada, Talgnadele ei elanud. Ja koer oli mul kas on ema juures veel alles ja? Nii tore, aitäh sulle, Taavi Teplenkov, meie tunde meeldiva külalisega hakkab läbi saama. Sind saab, siis, soovitan kindlasti minna vaatama siis Lemmerga rolli, kus mängid Andrus Kivirähki etendust Woldemar, neljas november on viimane. Ja muidugi kuulajad naelutuga ETVd taas pühapäeval kell pool üheksa, siis teie ette astub sotsiaalse sidususe minister. Lõpulooks on meil geimine Soomest, mis seal, mis sa selle loo kohta tahad öelda? See on lihtsalt lugu, teismi ennast. Ta ei, ei pruugigi teab mis hea lugu olla ka mulle totrate naeratuse näkku ja selle, kas tulevad kõikvõimalikud mälestused meelde. Aitäh sulle, Taavi Teplenkov, edu.