Tere ja ilusat laupäeva klassikaraadio helikaja töögrupi poolt algava tunni jooksul. Jälgida mosaiiki sellest, mis muusikaelus toimumas. Heligaja tegijate uudiseks on see, et alates tänasest kuulub helgaja saatesse ka muusikasündmuste järel kajab rubriik, kus jagavad oma kontserdielamusi. Muusikakriitikud ütlevad oma arvamuse aastavahetuse kontsertide kohta Evi Arujärv ja Martin Sõmer. Oma koostööst Eesti raadio kolmeprogrammiga näitusel Inimloom pildi raadios kõneleb ka kunstnik Rait Pärg. Kajas tuleb juttu ka muusika õppimisest, nii kõrku jalg tasemel. Neeme Järvi õpetab sel suvel Pärnust. Dirigeerimist tehnikat Venno Laul otsib uusi poisse laulma Estonia etendustele, Rakvere kauri kool peab aga sel nädalal Virumaa noorteorkestri talve kooli. Edasistest kontsertidest tantsid, jutuained lasteetendused Tartus, orkestri ettevõtmised Pärnus tšellist Vahur Luhtsalu ja pianist Andres Paasi kammerkontsert Kuressaares ja suurejooneline kuningas Arturi gala. Alustame klassikaraadiopoolse tervitusega kõigile Narva kuulajatele, sest alates 30.-st detsembrist on meid võimalik kuulata ka sealkandis. Klassikaraadiot Narvas kuulda olnud juba üle nädala tuleks Narva oli pikk ja vaevaline, aga tuldud sai ja nüüd on ka paras aeg narvakatele küsida. Kas klassikaraadiot juba ka kuulatud on? Siin Narvas olles ma ei ole kuulanud, olen juhuslikult kuulanud varem elus küll klassikalist muusikat sedasamast raadiost, aga muud ma ei oskaks. Olen kuulnud, et olemas on, aga mida seal pakutakse? Sellest ei ole midagi, klassikaraadiot ise kuulnud ei ole. Ma kuulan, raadiot polegi mitte midagi kuulata, peale vikerraadio ei saa siit mitte midagi kätte? Ei, ma ei ole tõesti kuuld. Tead, võib-olla sellepärast, et ma nii vähe raadiot kuulan. Mul istud aega. Klassikaraadio töötab Narvas juba nädal aega? Ei ole, siis olen kindlasti kuulnud? Olen küll sellepärast et ma mäletan kemisest muusikat, lasti olen küll, aga põhiliselt mina minu töö ajal või kui ma kuulangi, siis on põhiliselt tegelikult vikerraadio osa oma, kuulame klassikaraadiot vähe. Ei ole töö juures, mul räägibki ainult see vene raadio raadio, 100. Kodus ta raadiot ei kuula. Ei kuula, üldiselt kuule klassikat, minu meelest siniNarvas ei tulegi seda. Tähendab. Klassikaraadiost olen ma seda kuulnud, et on mul mitmed tuttavad narvakad, kes on seda klassikaraadiot tahtnud kuulata ja on nagu noh, oma hämmeldust avaldanud, et nad ei ole seda kuulnud. Üks on näiteks meie Narva muinsuskaitse seltsi esimees härra Tõnisson. Ja ma arvan, et see, et nüüd nendel päevadel peaaegu tuli klassikaraadio Narva, et see on hea uudis, ise ei ole jõudnud veel jaama ausalt öeldes üles otsida. Umbes pooled küsitletutest said klassikaraadio Narva tulekust teada just mikrofoni ees kuid oli ka neid, kes asjaga kursis. Järgmine küsimus, hinnang sündmusele. Kindlasti rõõmustav. Mida suurem valik, seda parem. No kindlasti rõõmustaks, kui mul oleks normaalne raadiotöö juures, millega ma tahaks kuulata ka Eesti neid kanaleid. Andsin hea uudis, kui niisugune raid siin Narvas kan. Aga kui paljud ikkagi kuulab, muidugi see on iseasi. Jätab külmaks. Ma kuulan teda, tähendab, kuulan küll. Kuulandsimentaali jah, põhimõtteliselt muusika on alati vastuvõetav, vahest kerge muusika, vaeska, tõsise muusika, sest kui on niisugune üksildase minutid või, või nii-öelda mõtteminutit, siis võib ka fooniks olla ka klassikaline muusika. Ei, kindlasti. Sellepärast, et ma arvan, et peaksite praegu rohkem teha tegema seda propagandat klassikalise muusika kohta. Meie inimesed lihtsalt seda ei tunne. No kui on olemas selline raadio, siis minu jaoks on see küll väga rõõmustav sõnu, sellepärast et mina olen väga suur klassikalise muusika austaja. Nii et potentsiaali klassikaraadiol Narvas ikka on. Milline on aga narvakate muusikaeelistus? Kahjuks ka oma viisi ei pea kuulama sellist muusikat, mis hetkel sobib minu tujuga ja see võib olla klassikaline muusik. No praegu on väga raske meelde tuletada nimilist, ütleb klassikalist muusikat. Klassikaraadiot kuulaksin ma tõenäoliselt enam-vähem samamoodi, nii nagu ka kaasaegset muusikat. Aga see, mis praegu meeleoluga kaasa käib on omad lemmikud, mida ma taas kuulata klassikalisest muusikast. Mulle meeldib Bach. Väga raske sest on näiteks Brahmsi omad, need on küllaltki sünged. Kui anud pealkirja ma ei oska öelda, võib olla kas siis Beethoveni-ist midagi või seda nii palju, et ma ei oska ütelda, mis on parem. Meeleldi ma kuuleksin näiteks Vivaldi võimuvad sätti. Ma ausalt öeldes ei tea täpselt klassikaraadio repertuaari, kuna meil ei kuulnud, aga mulle meeldib klassikalise Chazz amps, trumpi, tšellot ja nii edasi. Teadmiseks niipalju, et ei ole klassikaraadio Narvas kuulda veel kahte eestikeelset ja kolme venekeelset raadiojaama, nii et konkurente klassikaraadio jätkub ja oma koha pärast raadiokuulajate südameis tuleb veel võidelda. Klassikaraadiotulekust on aga kuulnud ja isegi oma silmaga näinud, vast suurem osa Narva televaatajatest sellest teatas, teatab siiani üks Narva kaabellevioperaatoritest, kes pidi ühe oma venekeelsetest teleprogrammidest teisele kanalile üle viima, kuna klassikatulek muutis telepilti. Nii et reklaami on klassikaraadiole tehtud ka teles klassikaraadiole. Jüri Nikolajev Eesti Raadio Narva stuudiost. Sülgaja. Rait Pärg, me oleme sinu näitusel siin Vabaduse platsi sammas galeriis ja äsja-äsja lõpetas klassikaraadio oma otselülituse. Mis tunne on? Imelik, aga väsinud, otseselt Peeter on kogu aeg toiminud korrektselt ei ole apsakaid olnud. Inimesi on käinud palju, huvi on suur olnud. Ja mis oligi eesmärk omaette, et lahendada massimeedia abil. Kõrgkultuuriinimesele raadiokollektiiv on väga meeldiv kollektiiv, kõik siin Raadio kaks ja vikerraadio ja klassikaraadio, kes siin osalesid, et et ma pean suured tänud ütlema siin Eesti raadio kollektiivile. Aitäh ja head loomingulist indu aastaks. 2000. Niipalju siis klassikaraadiouudistest, Helsingi kultuuri sajandi klassikalise muusika kava avab eesti muusika milleeniumi projektiga 2000 aastat pärast Kristuse sündi. Enne Helsingisse sõitu esineti samade kontsertidega Tartus Vanemuise kontserdimajas. Neljapäeva õhtul toimus Tartus Vanemuise kontserdimajas järjekordne millenniumi sarja kontsert alapealkirjaga 2000 aastat pärast Kristuse sündi. Kavas tüüria tormis ning esitajaks ERSO ning kolm koori. Eesti filharmoonia kammerkoor, Eesti rahvusmeeskoor ja tütarlastekoor ellerhein. Türilt oli kavas oratoorium pealkirjaga Antefinem sekuli ehk siis eesti keeli enne sajandi lõppu. Seekord ettekandele tulnud oratoorium valmis tüüril küll juba aastat 15 tagasi Miinsega kohe avalikult esitati, kuid teose ettekandeks näikse olevat õige oleks saabunud just nüüd, kui Kristuse teine tulek on asendatud teise edasilükkamisega. Oratooriumi tekst pärineb Viivi Luigel mõtte seda teksti meloodiasse kirjutada, neid esmapilgul absurdne. Ometi on see tüüril õnnestunud ja imelik tunne hakkab kuulajal vaid siis, kui teadlikult otsida meetrikat, mida lihtsalt ei ole tekstis. Luige sõnul kuulates tundub üha, et oratoorium vaatab kõrvalseisja pilguga olematut riitust, poliitilist kultust ja usku sõjasse või vähemalt usku sõja olemasolusse. Viivi Luige sõnadega on tüür justkui maailma kirjeldamas, samas ei jõua Luige ülitihe tekst laulus päriselt kohale või õigemini ei kosta foneetiliselt välja. Oratooriumi Pealkiri enne sajandi lõppu viitab aga pigem eilsele kui tänasele maailmale, nii et inimkonna otsasaamise ja lõpuaja temaatika oli teose valmimisaastal 85 ilmselt väga realistlik. Praeguses kontekstis, mil sõjaline doktriin on asendunud monetoorsega, mõjub teosega sootuks rahustavalt. Nii tasakaalustab vaserühma Fortesid ja soolopartiide kohati siksakiliselt joonist tüüri muusika selge tonaalsus ja bassi staatilisus. Ka kobarakordid mõjuvad heas esituses pigem haprate kui stressorsetena. Oratooriumi neljast turistist pakkus publikule enim tähelepanu Londonist pärit sõprans Usambohlaces. Ülejäänutest ei erinenud mitte niivõrd taseme, kuivõrd soolokarjäärikirevuse ja Briti kuninglikust muusikaakadeemiast saadud hariduse poolest. Kontserdi teise poole täitis Veljo Tormis ja eelmisel aastal valminud kantaat kollaaž Sünnisõnad teksti Kaplinskilt. Selle teose puhul on tegemist omamoodi retrospektiivi kogu Tormise varasemale loomingule. Nii sisaldav Sünnisõnad maarjamaa ballaadi, naiste laule, piiskop ja paganat, Hamleti laule ning teisi teoseid. Kantaadi kulminatsioon on aga üsna sarnane ja raua, need, mis omale, kus Oleiatuurilisest kaosest keeratakse järsku fookusesse. Rahvalaul. Kantaat algab fagotiteemaga, mille võtab ülekoor. Teose pealmine koormus lasub kooril, mille partiisid orkester vaid illustreerib. Tormisel esine postinaatses pikemate motiivide nagu tüüril on tüür teema käsitluses agressiivsem. Modernistlikum kui tormis. Laulu meloodia muster kordub tormisel pidevalt väikeste variatsioonidena, millele orkester lisab kommentaare arhailisest tekstist ja muistendi katketest joonistub välja mas stoori. Aga lõpmatut. Parallelismi diagratsioonide järgimisel läheb teksti sisu muusikaga võrreldes osaliselt kaotsi. Külliki ja Hannes Valdma poolt kantaadile kirjutatud Helire siis põimitakse varem linti loetud tekstid elavas esituses muusikalõikudes sisse ja vahele. Punast tulevad hääled esindavad justkui teispoolsust, millega koor ja solistid suhtlevad eraldi teemana kooripartiist läbi jooksev ladinakeelne gregooriuse laulja kvart orga num pärineb ettekantava läänemeresoome kultuuritöötluse jaoks justkui teisest maailmast samuti nagu ka bolševike ja haakristimeeste banaalsevõitu lööklauset treeridest läinud sajandi poliitiliste doktriini Re kummalist vildakat karusselli. Nii kujutab Tormise sünnisõnade kantaat ennast põgusat tagasivaadet mitte ainult tormis endale loomingule vaid läinud sajandile või sajanditele üldiselt. Martin Sõmer Tartu. Sama kontsert tüüri Pärdi Tormise muusikast oli ka üks festivali sünnisenad telg üritusi. Oma aastavahetuse kontserdimuljetest kõneleb Evi Arujärv. Aastavahetuse muusikat hoidis seekord koos festival Sünnisõnad. Selle kavas oli klassikat, esiettekandeid, pere, kontserte ja multimeediasündmusi. Mingit puhtmuusikalist ideed nagu ei olnudki, aga samas ulatumine väljapoole muusikat oligi üks mõtteid tekitav asi. Valisin kõnelemiseks kolm momenti või nähtust ja kõik need. Mul on sellised, mis tavapärase kontserti kriitika ehk siis esituse hindamise pisut küsitavaks teevad. Nii et motiiv kõnelemiseks on päris tugev. Üks asi, mis esituse otsekui taandab, on muusika Maali või meelelahutuse rollis. Seal on ju põhiline, et osavõtja ise oma rolliga rahule jääks. Mina olin kohal kahel sellisel kontserdil. Andres Mustonen esitas 29. detsembril oma orkestriga Mozarti teoseid mustlasja juudi muusikat. Selle kontserdi puhul ei viinud meelelahutus ja improviseerin vabadus allapoole viisakat taset. Esimesel jaanuaril esitas ERSO Arvo Volmeri Meri juhatusel klassikapalu koos segakooriga Latvija ning mitmelt maalt solistidega kabeed Tõnni üheksanda sümfoonia. Ja hoolimata ilusast traditsioonist koos Hennessy konjakiga jäi üpris piinlik mulje. Seda eeskätt lohaka orkestri kõla pärast. Seda nüüd muidugi mina, aga kes teab, publik ehk jäi rahule? Esitamisest kui omaette eesmärgiks ei saa ka siis eriti kõnelda, kui kontseptuaalne mõtlemine mängu tuleb. 20. sajand on selles suhtes üsna muutlik olnud. Alguses visati ju sünkreetilise kunstiteose idee romantismi ka koos üle parda. Aga hiljem hakkas muusika jälle kusagilt väljastpoolt tugipunkte otsima. 30. detsembril mängis nüüd ansambel Kevin Prayersti teost Titanicu hukk Jaan Toomiku kujunduses. Trierson retooriliselt võimekas autor, aga see ei tähenda nüüd küll muusikalist kõneosavust. Briers võrgutab kuulajat üldmõistetavate kõlade ja sümbolitega lihtne kirikulaul sügiskülas tema teoses koos töödeldud vee ja kõnehäältega. Uppuv päev ise on ju tuntud katastroofi kujund vanast testamendist tänapäeva popkultuuri nii välja vees tyhja ja veehirmud on ka igale tuttavad. Briers mängib kokkuvõttes mingi meelelise üldkogemuse peale, sest korduvus ja voolamine on ühtviisi äratuntavad nii muusikas kui ka keskkonnahelides nii muusikas kui ka pildis. Esitusest ei saa hästi kõnelda ka siis, kui muusika suuri tähendusi puudutab. Veljo Tormise kantaat Sünnisõnad seda tegigi temale omases maagilises vormis. Ma küll söandan kujutleda, et see teos võiks tihendamise läbi jõudu juurde saada aga üsna tooli külge naelutas muusika sellele vaatamata eriti üks soolorepliik sõlmitud hetkel. Miks meid jumal ilma lõi? Küsisse? Kui lõpuks ise küsida, et kas Taali meelelahutamise ja multimeedia pealetung on hea või halb, siis tahaks muidugi öelda, et kriitika vundamendi õõnestamine ei saa kuidagi hea olla. Festivali näoga Ta võiks öelda, et ju sajandivahetus ise kujundas seda. Aga laiemas plaanis on küll selline eelaimus. Käesoleval sajandil jääbki too esituslik külg tõepoolest tagaplaanile või taandub väikesesse akadeemilisse ruumi. Tegelikult ma loodan ka eksida, sest sellega jääks ju teatud liiki ilu vähemaks. Aga arvata, et sellele siiski aitavad kaasa kolm asja. Üks on vabadusidee, teine on muusikat vahendava tehnoloogia areng ja kolmas on muusikaäri, mis müüb ju teatavasti kujutlusi, aga kujutlusi on märksa kergem toota kui perfektset pillimängu. Kui nüüd veel kõige lõpuks midagi öelda, siis ajaloolises plaanis on esitust kunst tegelikult tõepoolest üks äärmuslik nähtus. Ja ei ole kahtlust, et rituaal on sellest kindlasti vanem ja võimsam. Härra Neeme Järvi, küllap rõõmustab paljusid noori dirigente teadmine, et teie juurde on võimalik tulla õppima ja seda saab teha eeloleval suvel Pärnus, teie poolt juhitavatele, meistrikursustel. Võib-olla natukene räägiksite, millisel tasemel peaksid olema need dirigendid, kes sinna kursusele võiksid tulla? Tase peab olema kõrge muidugi asi peab olema niisugune, millega kust on võimalik? Näed seda, et inimesed on juba valmis dirigendid ja nendel on vigu ja neid vigu saab parandada. Tähendab siin põhiliselt läheb asi niivõrd mitte niivõrd muusika tegemise tehnika õppimisele muidugi koos kõik, aga et, et dirigeerimise tehnika kui niisugune on väga puudulik dirigentidelt tehnika, seda ei ole kuskilt võimalik õppida, õieti tegelikult, mis asi see tegelikult dirigeerimise tehnik on? Seda tahaks näidata dirigentidelt. Kui oluliseks te peate ja mis on üldse dirigeerimise õppimine, sest on ju teada palju muusikuid, kes on alguses mänginud mingit pilli ja siis edasi astunud dirigendipulti, ilma et neil oleks dirigendidiplomit. Ja seda ongi vaja teha just nimelt need on need riigid, kes ilmatehnikate dirigent ja kes lihtsalt vehivad takti lüüa ja arvavad, et nad on dirigent. Et seda oleks vaja parandada, muidugi need maailma mastaabis seepärast, et see on väga nõrk külg igal pool, et kui orkestrite ette tulevad dirigent, sest see on esimene asi, millega nad ei suuda hakkama saada orkestrile selgeks teha oma mõtteid ja arusaamasid oma tehnika kaudu oma käte kaudu. Et peamiseks. Riistapuuks on ikka keel ja jutuajamine ja selgitamine. Seda selgitamist peab toimuma nii vähe kui võimalik ja oma tehnikaga ja kätega seda selgitada orkestrile, et oleks võimalik tulemus kiiremini saavutada. Nüüd see dirigent, kes tuleb kursustele, peaks kindlasti valdama teatud teoseid. Kas peate oluliseks nende teoste hulgas oleks ka eesti muusikat. No Eesti muusika, muusika üldse peaks olema, muidugi võiks olla mõni uuem teos võiks olla eesti muusikast, kes, mida tavaliselt noored dirigendid peaksid lugema ja õppima seal sel juhul, kui nendel on tegemist. See on rohkem niisugune konkursi võimsuse võistluse moment, kus õpitakse kiiresti ära uus teos ja siis näidatakse, kuidas see kindlasti orkestri ette valmistatakse ja see moment selle asja juures küll. Oleks muidugi teretulnud, kui oleks alati üks uus teos, täiesti uus teos, mitte tuntud eesti teos ja sellega siis dirigent näitaks ennast. Nüüd suvel te tulete Pärnusse õpetama, kas olete enne ka oma kogemusi jaganud või on see esimene kord? Võimul olnud Ilves oli raadios, olid 1980, ma tegin kuu aega Scurkivimkondaažinsorei ära, tema tegi seda seda ja siis asendasin teda. Ma tegin, see oli huvitav töö ja mulle meeldis niuksed asjad. Ega, ja minul aega või ei ole, sellepärast mul ei ole aega sellega olnud. Aga nüüd võib-olla ma nüüd juba võiks hakata subjeti niisugust asja ette võtma ja mõtlesin just, et Pärnu oleks väga hea koht, selleks oleks niisugune nagu nagu suvine meeleolu ja noortele oleks huvitav olla ja ilus linn ja, ja samal ajal teha, mis tööd. Ja tuua rohkem tähelepanu see, et Eesti on kindlasti sinna hakkab tulema ka palju inimesi välismaalt. Jaapanist küsitakse sageli, millal te, kus te annate kursused ja kus on ja niimoodi jaapanlased on väga fanaatiliselt terrigeerima hakanud ja, ja paljud noored jaapani dirigent on väga välja paistma hakanud oma oma nii maailma mastaabis. Aga muidugi, nendel on ka vaja teada, kus on võimalik, kuna ma olen jaapani seal, orkestri, Jaapani Filharmoonikute. Nad käivad mu juures sageli kutseõpetajate. Et kas te õpetate muuseas seda üle maailma, igal pool küsitakse mu käest, kust te õpetate, kas teostada ka? Võib-olla see võimalus avaneb nendele nüüd. No vot need küsimused viitavadki sellele, et kindlasti oodatakse, et teie juures oleks võimalik statsionaarselt õppida, kas seda on teil ka plaanis? Tantsionaarselt kindlasti mitte seal ainult üks suvekursuselt statsionaarselt saab, ainult siis, kui ma kuskil juhataja siis keegi tuleb, vaata ma otseselt sotsiaal, see peab olema mingiks õppeasutuse juures meie õppeasutuses töötada töötades ma ei, ma ei saa seda teha. Reisinguga. Ja ja edaspidi ei ole ka veel lähemal ajal plaanis seda teha. Võib-olla kes seda teab, võib-olla aeg läheb ja, ja aastad lähevad. Võib-olla tekib niisugune olukord, kus ma hakkan ka pedagoogid, tõlkija niivõrd aktiivne, praktiline muusika tegevus, nii nädalast nädalasse, kogu aeg kinnist valt. Sel aastal näiteks juhatasin 100 kontserti. Neeme Järvi meistrikursus toimub neljandast 15. juulini Pärnus. See konkursi tüüpi kursus toimub kolmes voorus. Viimasesse vooru pääseb ainult kolm dirigenti. Kellan au juhatada Oistrahi festivali lõppkontserti. Seal kõlavate teoste hulgas on ka Uus Eesti helitöö, mis on spetsiaalselt selle kursuse tarvis tellitud selleks suveks, kirjutab orkestriteose helilooja Mart Siimer. Toimetaja age raam, küsis dirigent Venno Laulult, kuidas läheb edasi eesti poistekoori hooaeg ja üheksakümneaastaste poiste vanemad, kes sooviksid oma poegi laulma panna? Soovitan teil eriti tähelepanelikult kuulata. Me kahtlemata jätkame senises tempos juba põhimõtteliselt, sest eks esinemiste kontsertide kaudu hoiab üks kollektiivamad taset. Ja sel aastal sel hooajal me oleme oma kontserdit koondanud nimetus alla laupäev laheda lauluga. See la ei ole mingi eesmärk omaette, aga rõhutab lihtsalt seda, et kontserdid toimuvad laupäeva pärastlõunal ja, ja laupäev laheda lauluvad tahame rõhutada seda, et, et need ei ole väga ranged, väga akadeemilised kontserdid. Et seal võib tulla kõne alla isegi natuke jutu jutuajamisest publikuga tutvustamaks, mis on poistekoor või mis on üks või teine. Heliteos. Ja nende kontsertidega on meil praegu Eesti kontserdi vahendusel ette näha järge Eesti maakondades. Need on kontserdid, mida maakonnad on tellinud kaugemas perspektiivis ütleme, hooaja lõppu, juunikuusse langeb aga selline üritus, mille tähendus on tõesti väga suur, see on saksa poolt meile esitatud kutse osaleda Hannoveris maailmanäitusel Expo 2000. Ja seda koos saksa poistekooriga, Halle poistekooriga. Eestis toimub juunikuu keskel. Suur rahvusvaheline ettevõtmine on Eesti ühislaulupidu esimene omanäoline. Ja kuivõrd selle laulupeo poistekooride üldjuhi roll on minut täita, siis siis eesti poistekoor kahtlemata peab olema selles üheks lipulaevaks repertuaari tutvustamisel ja ja osalema sellel peol hästi ette valmistatud, noh. Selle Eesti-Soome ühislaulupeo eel toimub Haapsalus vabariiklik meeskooride poistekooride laulupäev. Ka seal on poistekooridel küllaltki suur roll täita ja kanda, see on sisuliselt ka ühtlasi Soome-Eesti laulupeo kunstiliseks peaprooviks Eestil Eesti poolele ja, ja nii saab ka olema hooaja lõpp küllalt tihe. Meil on aga täiesti spetsiifiline roll täita Estonia teatri juures, nagu siin vestluse alguses oli juttu, kuivõrd poisid on kaastegevad Estonia teatri lavastustes, siis tahaks praegu just seda juhust kasutades kutsuda üles lapsevanemaid, kes juhtuvad seda seda radiolõiku praegu kuulama või poisse kellel on asja vastu huvi köidet tahate. Et teie noore mehe lauluhääl saaks rakendatud Estonia teatri ooperilavastustes, siis paluksime tulla registreeruma Estonia teatri valvelauda. Kuule, te jätate sinna valvelauda oma nime ja koordinaadid, kas aadressi või telefonid, siis võtan teiega ühendust Eelevast ehk liigne sedagi mainida, et et laulmine eesti poistekooris on tasuta. Kuivõrd me oleme Estonia teatri kooristuudio, siis meie tegevust finantseerib, tagab Estonia teater ja, ja see ei ole mitte ühekordne mingi aktsioon või kampaania, vaid me tahaksime tegelikult pidevalt läbi aasta olla avatud uutele annetele uutele suurepärastele häältele. Sest tegelikult meie koori eripära vast ehk ongi see olnud, et me oleme andnud juba üle 40 professionaalse laulja eesti muusikakultuurile. Ja need professor kuulsaid lauljaid, neid tuleb hakata koolitama. Maast madalast algab juba kuue, seitsme aastaste poiste treeningust. Aga praegu ütleme Estonia teatri lavastustes. Me saaksime võtta siiski juba juba natuke kogenumaid poisse, nii et eeskätt ootaks sinna 90 11 12 aastasi poisse. Eilsest homseni kestab Virumaa noorteorkestri teine talvelaager. See toimub Rakvere kauri koolis, kuhu helistades tuli telefonile pilvi lepiksoo kes järgnevalt need tutvustabki veidi orkestritöid ja tegemisi. Teine talvekool toimub praegu talvise koolivahelõpus Rakvere kauri koolis. Ja kool oli, lõpetame Me kontserti esinemisega pühapäeval Haljala rahvamajas, kus siis esineme maakonna eakate vanaemade vanaisade sajandivahetusel peol. Virumaa noorteorkester tegutseb juba kolmandat hooaega, veebruaris on meil ka juba päike, täht, sünnipäev, saame kolme aastaseks ja liikmeid on meil tänaseks juba üle 40. Just sellel koolil liitusid meiega ka puhkpilliõpilased klarnetit, flöödid, trombooni, trompetit. Muidu olid meile senini ainult keelpillid. Ja kuna kolm aastat tagasi algul me alustasime ainult Lääne-Virumaa muusikakoolide õpilastega, siis tänaseks haarab orkester juba kogu Virumaad liitunud on ka meil õpilased, Kiviõlist ja ka Harjumaal Kuusalu ja Saue Lk. Käib meil orkestris õpilasi, need on tulnud siia omaõpet teatega kes on varem meie maakonnas töötanud ja siit teistesse muusikakoolidesse läinud, aga ikkagi meiega tööl edasi jäänud ja ka oma õpilasi siia mängima toonud. Dirigendiks on meil teist hooaega Hando Põldmäe kes on tegelikult lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia trump spooni erialal, aga ta on täiendanud ennast Stockholmi kuninglikus muusikaakadeemias ka dirigeerimise erialal ja lisaks noort orkestrile juhendab ta ka Virumaa kontsertorkestrit. Ja lisaks siis handule tegelevad siin koolis õpilastega veel viis pillirühma õpetati ka viiuli, aga puhkpilli ja tšelloõpet tajad. Õpetajateks on meil siis Eeva, Siiljuta, Ross, Tiina Pärtna, Eve Sarnet, riiuli õpetajate professor Peeter Paemurru tšelloõpetaja ja jüri takjas. Puhkpilliõpilaste õpetaja. Talveks pool on ka ettevalmistuseks eesolevatel vastutusrikastel esinemistel. 16. veebruaril astub Virumaa noorteorkester üles maakonna muusikakoolide päeval Kadrina kunstidekoolis. Siis tulevad iseseisvus, päevakontserdid ja alates 1998.-st aastast on Eestis loodud ka selline liit nagu Eesti sümfooniaorkestrite liit ja nende poolt korraldatud laste sümfooniaorkestrite kokkutulekul käisime me eelmise aasta novembris Põlvas, aga märtsis saab teoks esimene Eesti sümfooniaorkestrite festival. See siis toimub Järvamaal ja ka Iru maal. Ja sellestki tahame me koos Virumaa kontsertorkestriga osa võtta. Uus aasta Pärnu linna kontserdielus algas detsembris toimunud Agape jõulumuusika festivali tihedat programmi silmas pidades võrdlemisi tagasihoidlikult. Selle nädala neljapäeval esinesid Pärnu raekojast tšellist Teet Järvi ja pianist Peep Lassmann, kes esitasid Bachi, Beethoveni Brahmsi teoseid ja pühapäeval, üheksandal jaanuaril kell 18 30 annab selle aasta esimese kontserdi Agape keskuses Pärnu linnaorkester. Orkestri õlul on traditsiooniliselt olnud sügistalvise Pärnu kontserthooaja põhiraskus. Milline on tulemus orkestri talvine hooaeg ja kes uue aasta esimesel kontserdil üles astuvad. Pärnu linnaorkestri direktor Toomas Velmet. Me jätkame ka uuel aastatuhandel oma traditsioonilisi kontserte Pärnu talvisel sümfooniakontsertide hooajal. Jätkame ka traditsiooni, et meil on küllalt palju külalisdirigent rääkimata solistidest, see kõigepealt. Ta elustab natukene ka Pärnu muusikaelu. Ühest küljest, teisest küljest on see äärmiselt kasulik orkestrile, kui kollektiivile tema kunstilisele tasemele. Tema loomingulisele värskusele mõjub hästi seekordset, millised on Tartus Tartu Vanemuise noor dirigent Lauri Sirp ja ka solist on Tartust väga hea ja kõrgetasemeline klarnetisolist Margus Vahemets ja ma võib-olla sellest alustakski selles kavas, sest esmakordselt kõlab Pärnu linnas minu Nendel niisukese helilooja teos nagu arm, Kokland, ta on 20. sajandi helilooja, mis toob ka natukene värskust meie repertuaari ja klarnetikontsert on väga põnev ja huvitav teos. Kontsert algab Franz Schuberti muusikaga söandama Itaalia avamäng C-duur ja kontserdi teises pooles kõlab ka Schuberti muusika ja ka esmakordselt orkestri repertuaaris tema neljas Seemel sümfoonia alapealkerega. Traagiline. Ma ootaks küll hästi palju kuulajaid, aga happesse üheksandal kuupäeval, sest see muusika ei vaja reklaami, ükski nendest, need on maailma klassika, suvertest rääkimata. Koplandan ennast ka kirjutanud ikkagi 20 sajandi tippheliloojate hulka. Sellest, kuidas Pärnu linnaorkestri hooaeg veel edasi läheb, jätkavad Viktor Kaarneem ja Toomas Velmet juttu järgmises helikajas täpselt nädala pärast. Nüüd aga Tartu ja Hedvig lett. Vanemuise kontserdimajas olid möödunud hooajal väga populaarsed koolivaheaja muusikateatrinädalad lastele. Ka sellel talvevaheajal ootab Vanemuise kontserdimaja kõiki lapsi koolivaheüritustele lähemalt räägib ürituse peakorraldaja Merle Kollom. Milline programm sisaatab sellel korral lapsi? Seekord oleme mõelnud võib-olla rohkem erinevale vanusele. Seepärast on meil pakkuda ka päris lasteaialastele, mis siis oleksid nukuteatrietendused ja nad ei ole mitte ainult teatrietendused vaid on siis ka muusikalised etendused, et näitlejad ise siis mängivad pille ja laulavad. Meie intervjuu läheb eetrisse laupäeval. Millised üritused toimuvad sellel päeval? Laupäeval on nüüd kõige suurem muusikaprogramm ja ma usun, et, et Lõuna-Eesti ja Tartu publik on väga õnnelik, et neil on võimalus vaadata Eesti televisiooni lasteekraani muusikastuudiot, mida juhendab Aarne Saluveer ja mis on tekkinud Eve Viilupi algatusel. Neid laulu lapsime, eelkõige tunneme läbi laulukarusselli, nii et on võimalus siis näha väga professionaalselt pisikeste lauljate esinemist nautida ja kontserti teisele poolele ootame siis kuulajateks ehk natuke vanemat publikut, kus siis Hirvo Surva dirigeerimisel esineb ansambel duubel seitse, mis on tõeliselt hästi kuulutatud. Noorte meeste ansambel. Pühapäeval, üheksandal jaanuaril on võimalus jälgida Tallinna lasteteatri trumm kogu pereetendust Bremeni linna muuse kandid. Kolm näitlejat viivad teid siis lõbusa seltskonnaga ova rännakutele ja ka nemad siis kasutavad naturaalpille mandoliini lõõtspilli ja suhtlevad otseselt sisse ka hästi aktiivselt publikuga. Tundub, et Kuressaare on suure milleeniumi ärevuses ikkagi veel eestimaa saareks edasi jäänud, sellepärast et meil on telefoniühendus praegu Kuressaarega ja Kuressaares on Andres Paas, tere, Andres ja head uut alanud aastat. Tere, Marge ja soovin sulle ja kõigile klassikaraadiokuulaja jällegi head uut aastat. Andres, mis Kuressaare kultuurielus praegu toimub? No üldiselt pean ütlema, et Kuressaares on praegu väga vaikne ja rahulik, kuigi ma pean ütlema, et selle selle näilise vaikuse taustal toimub siiski üht-teist põnevat, nimelt ilmselt kogu eestimaalastele teada, et siin mõni aeg tagasi avati kultuuri uus tempel Kuressaares. Nimelt uus teatrimaja. Korraldatud kontserdid, mis toimuvad siis oktoobrist aprillini ja siis muidugi on võimalus käia ka näitustel. Kuressaares on tulemas ja mõned kontserdid ka, kus sa ise oled kaastegev nimelt oma tuuega siis tšellist Vahur Luhtsalu. On teil tulemas kontserdid, kas see info on õige? On küll, meil on 20. jaanuaril muusikakooli saalis siis sellesama Eesti kontserdi raames kontsert. Mis teie kontserdil mängite? Meil on kavas palju huvitavat, nimelt. Seda kava koostades leidsime Vahuriga, et mida muud ikka teha uue aastatuhande alguses, kui, et heita pilk möödunud aegadesse ja meie laseme siis rääkida möödunud ajastutel muusika kaudu. Ja meie seekordne kava on siis retrospektiiv läbi kolme sajandi nimelt 18.-st sajandist, Beethoven, üheksateistkümnendas Suumann ja siis 20.-st sajandist inglise helilooja Frank Prits. Nii et sinna on kõik oodatud ja, ja ma tahan veel etteruttavalt öelda seda, et üheksandal veebruaril Jõgeva muusikakooli saalis Me mängime sama kava. Ja, ja kui ma kasutan siis ka võimalust, et, et öelda, et jaanuaris millalgi hiidlastel on võimalus meid kuulama tulla, praegu käivad läbirääkimised Hiiumaa muuseumiga, aga see kuupäev on veel lahtine. Tõenäoliselt jaanuari lõpupoole. Nii et sinul on aktiivne kontserttegevus juba aasta algusest peale. Andres, kas kuuendad kammermuusika päevad Kuressaare linnas? Ikka tulevad sellel suvel. Sina oled selle peakorraldaja? Tulevad tulevad. See on kindel seemned igalt poolt kultuurikalendrites läbi käinud ja üldiselt mul juba käivad siin läbirääkimised esinejatega ja kava koostamine ja raha kogumine, nii et üldiselt festival tuleb. Aitäh sulle, Andres ja soovin kõike head selle Kuressaarde. 13. jaanuaril toimub Estonia kontserdisaalis kuningas Arturi gala. See on Estonia seltsi heategevuskontsert, mis toimub juba kolmandat aastat. Mart Mikk, teie olete selle kontserdi üks korraldajaid. Mis on seekordse kontserdi eesmärk? Alustuseks tahaks öelda, et see kontselt kuningas Arturi gala ei ole alati olnud Estonia seltsi heategevuskontsert. Ta on seda sellel aastal esimest korda. Algselt pärineb see mõtte rahvusvaheliselt noorte meeste organisatsioonilt raudtee. Ja nüüd esimesel aastal, toetas kuningas Arturi gala Estonia katusekivifondi 100000 krooniga mis oli erakätest laekunud summadest kõige suurim. Teisel aastal toimus kuningas Arturi gala Tartu ülikooli aulas ja toetati Jaani kiriku taastamist. Ja sellel aastal lähevad kontserdile tulud Johan Laidoneri mõisa peasaali toetamiseks Viimsis. Kes esinevad kontserdil ja kuidas te olete selle programmi kokku seadnud? Minu käest on palju küsitud, kas see, et seal esinevad alati ühed ja samad lauljat, kas see on selle kontserdi tunnus? Ütlen ausalt, ei ole. Kuna esimesena aastal sai Vello Jürna, Taimo Toomast ja mina sellele kontserdil kontserdile kutsutud siis teisel aastal toimus nagu inertsist sama koosseisuga ja, ja sel aastal nagu toovad sellele samale koosseisule värskust ka rahvusmeeskoor. Kuna sellel aastal on tõesti tegemist Kindral Johan Laidoneri mõisasaali taastamisega siis tegelikult see, et seal laval laulavad ainult mehed ei ole sugugi vale ja. Ooperites, kus laulavad meessolistid koos mees kooriga ja ka ainult meeskoorid ooperites on tavaliselt kõige võimsamad kohad, need on need kohad, kus siis ma ei ütle, et kõige valjemalt, need on ka väga vaiksed, need võivad olla ka sellised härdad, palved või sellised naljale lood või sellised lood, kus kõik on mõõgad püsti ja valmis kuhugi lahingusse tormama. Kohe ja nendest numbritest on see kontsert äärest ääreni tulvil ja selle tõttu ma julgen öelda kõikidele kontserdikülastajatele, kes võib-olla ooperites ei olegi niivõrd sage head külalised. Et see kava on niivõrd Küllastatud sellistest kergetest ja väga kergesti seeditavatest ja meeldejäävatest numbritest et selle kontserdi puhul ei ole põrmugi vaja karta, et vot mina nüüd sellest klassikalisest muusikast suurt ei pea või kardame, see kontsert on täiesti inimeste jaoks. Ja te ootate kõiki sinna? Loomulikult selle kontserdi puhul on veel üks tore asi, et kuna me oleme ka selle toimumisest teavitanud Eesti kaitsevägesid, siis see on ka tore selle poolest, et on saanud ka meie ohvitseri konna poolt niivõrd palju vastukaja. Et nüüd on võimalik ka meil kõigil näha, kuidas annavad välja Eesti kaitseväe ohvitserid oma paraadvormide samas Bentšerites. Ja tõesti nii Eesti reservohvitseride kogu kui piirivalve ohvitseride kogu kui ohvitseride keskkogu on niivõrd vilkalt pileteid ostnud, et see, see saab olema see asi, mis, mis lisab sellele kontserdile väga sellist väärtust. Helikaja mosaiigikillud kogusid kokku Marge-Ly Rookäär, Margit Peil, Kersti Inno, Hedi Kletage raam, Jüri Nikolajev ja Viktor Kaarne. Toimetas Liina Fjuk. Saate lõpetavad aga nagu tavaliselt, Priit Kuusemaailma muusikauudised. Missugune näeb välja siis pilt uue aasta esimesel nädalal maailma kontserdisaalidesse ooperimajades vaikivatesse suletud ustega ajada, sest me ju ei räägi. Kuigi on teada, et paljudes paikades ei saa muusikaüritused uuesti hoogu sisse enne teist uue aastanädalat. Siiski jääb ka selliseid muusikamaju aina vähemaks ja ritva FIS'iga saab juba aasta esimesel nädalal publiku maja täis. Kui mitte enne, siis kolmekuninga päevakski. Alustame siis tänan New Yorgi Metropolitan operest. Juba esimesel jaanuaril oli siin lavalda, asputsiinid oskan. Frank ütles FL-i lavastuses jaga lavakujunduses, laulis, mängis siin jällegi siis Cavaradossi osas Luciano Pavarotti. Ta partneriks nii osas Elizabeth Hollek. Järgmine etendus oli viiendal jaanuaril. Selle kõrval on aga kenaks menukaks uueks repertuaari tükiks kujunenud härbizani uus ooper Suur Gatsby. GrabCAD Spy, mille maailma esiettekanne leidis aset detsembrikuu keskel. Oskaga kõrvuti on käskinud laval tihedalt praegu nii neljandal jaanuaril kui ka eile Suur Gatsby põhinev Scott Fitzgeraldi trafaretti romaani ainestikul 1920.-test aastatest. Financial Timesi kriitiku William kuiveri sõnul on tegemist päris õnnestunud lavateosega mis võib kordle kord lahedalt publikut köita oma eredate kooride ja poplauludega. 20.-te aastate meenutusena lasen partituur aga ka muusikaliselt sisukas ja tihe. Marri Horwitzi tekstidega laulud lähevad kindlasti majast välja kaugemale, et Suur Gatsby võib omada pikemat lavaelu kui paljud teised uued Ameerika ooperid viimastel aastatel. Peategelasteks on laval väga kuulsad lauljad. Teisi on see, kes etenduses siis kujundab oma ihaldatud Spy suuresti lähendiseeritud kuju. Ja teisid, laulab Ameerika tippsopran toona apsu. Käedsby osas on kuulus tenor seri hälli. Kolmanda peategelasena valvel pass maal Peiker. Vaid väiksemas teatrimajas pääsenuks ooperi intiimsus veel paremini esile leitakse aga veel jõustuda. Harrisoni uus ooperietendustega tähistasid New Yorgi Meti orkester. Ooperitrupp oma pideva koostöö alguse 20 viiendat aastapäeva. Koos praeguse muusikadirektori Lywainiga msni vann nüüdki endastmõistetavalt dirigendipuldis. Need viimased 25 aastat on olnud Metropolitan operale. Kahtlemata ta väga õnnelik aeg on ju kogu maailmast raske leida paremat Peri lauljate dirigenti ansamblist. Kui seda libain. Ja nüüd on sümboolselt loomingu juubelisild küljes just ehtameerikalikku uus ooperi Suure Gatsby esmalavastusel ja nõnda meetis, siis ka eile õhtul. Mis on praegu ooperi esiplaanil ja seda eelkõige seoses Sydney rahvusvahelise festivaliga mis esimese üritusena toob avatud tähelepanu peatselt olümpiamängud korraldavale linnale. Festival algab täna. Richard Straussi Elektra esietendusega tsem Berliini riigiooperi, Austraalia ooperi koostööprojekt. Etendused toimuvad kapital Chiaatris mitasid ooperimajas. Huvitav, et tegija, eks naised Austraalia Nalja ooperi etes Sydneyst olümpiaaastast alates pidevalt tagasi kutsutud Simone Yang dirigeerimas ja lavastajast Katariina Lang kaastegev Sydney sümfooniaorkestrile. Ja Electrad laulab siin Ameerika tipsa Lähen Debora Polaski. Tema partneriks Rainhild Runkel Siniavafestival kestab 26. jaanuarini tagasi veel kord naisdirigent Simone ja ongi juurde, kes on ju Austraaliast pärit ja oma Austraaliale nõnda palju kuulsust toonud nii Euroopas kui Ameerikas, kuulsaimates ooperimajades, New Yorgi Metropolitan Est kuni Viini ja Berliini riigiooperini viimasel ligemale 10-l aastal. Euroopa väga karmilt kriitikalt on vapper noor naisdirigent saanud suurepäraseid arvustusi tehes vägagi keerukad ning sageli vähetuntud ooperirepertuaari. Elektra esietendusõhtu kapitaalse teatris oli kolmapäeval. Peatselt jõuab Sydneysse Euroopa parimate hulgast ta Hollandi tantsuteater esimene ning festivali lõpunädalal ka näiteks Londoni filharmooniaorkestri dirigendiks väsimatu ja kõikjale jõudev Vladimir raskenaasi. Nemad annavad Sydney ooperimaja peas alles kolm erineva kavaga kontserti. Londonis orkestri täies tegutseb nüüd ju pidevalt maestro Christoph von tohnani ent just tema senise pikaaegse ja eduka ametiga seoses Ameerikas Clevelandi orkestri ees on maestro praegu pidulikult taevad. Seal Ameerikas on üldse viimasel paaril-kolmel aastalgi silmatorkavalt palju uuenenud. Armastatud teatrimaju ümber tehtud rekonstrueeritud olgu näiteks San Francisco ooperimaja või täna ka suured ümberehitused detroidi ookestrahoolis ja selle ümber. Nüüd just on valmis saanud aga ka kliivlandi peakontserdipaik. See varans, hool ja pidulik avamine on seal täna Christoph mahlani ava galaõhtut dirigeerimas. Spetsiaalsed on selleks puhuks tellitud ava fanfaari inglise nimekad heliloojad. Võtvistli, kellega tohnani nüüd Londonis koostööd teeb. Rekonstrueerimise ja uuendustööd on läinud maksma 36 miljonit dollarit. Esimene suurem koorimuusika õhtu uuel aastal Briti saartel korraldati kolmapäeval Uuelsi katedraalis otseülekanne BBC raadio kolmandas millenniumi-ile pühendatud uus teosega Tšaims Mc miljonilt. Helilooja ise dirigeerimas esitaja eks valsi katedraali koor ja Cambridge'i santsioons kolledzikoor koos BBC filharmoonia orkestriga. BBC tellimusteosena kõlas siis Mcmiljoni uus suurteos magnifikaat koorile ja orkestrile. Valdsi. Katedraali äärmised Impasansse interjööri toetusel. Ilmselt märki miljonist saab alanud aasta sügisest just BBC filharmoonia orkestri alaline dirigent, helilooja, kelle eest äsjast esite kannetki juhatas. Praegu on sellel postil veel helilooja kiiterremmeks veel Davis. Aga London Symphony jätta Briti saartel Te kahtlemata kuulsaim uue muusika. Kammerorkester. Valis äsja oma soolod solistiks ja alanud aasta algusest kuni järgmise aasta lõpuni nimeka Soomet sellisti ja uue muusika interpreedi Anssi kartuneni mänginud just Magnus Linberi selle kontserti Brüsselis tekki kartunen oma esimese esinemise soolod solistina London Sinfoniettaga. Kaia saar jahu, tšellokontserdimeier esitajana dirigeerimas Essabekasse Halonen, London Symphony jäta kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks on praegu aastapäevad juba olnud Oliver gnossen keda just koos London Sinfoniettaga on meilgi olnud õnn Tallinnas Tartus kuulda näha. Juba kümmekond aastat tagasi. Arvatavalt jääb 39 aastane Anssi kartunen loobuma oma sisulisest mänedžeri ja liidritegevusest soomlaste parima uue muusika orkestri Avanti kunstilise juhina. Brüsseli kuninglikus teatris. Lam on, nii, on uuel aastalgi edasi laval Filippusmaansi uus ooper detsembris maailma esiettekandele tulnud talvemuinasjutt. Nii nagu Amsterdamis sky, jätkatakse Lui andrisseni uus ooperi kirjutades fermeerile etendustega. Et silmapiiril on nii mitmed ja just õnnestunud mitte ainult kriitikule, vaid ka vaatajaile, meeldivad uus ooperid. Nende autoriks kaasa ja tunnustatud heliloojad, kes ometi aastatuhande vahetusel on ikkagi mõndagi oma senistest tõekspidamistest ka publiku suunas kallutama pidanud. Londonisse, neljandal jaanuaril toimus Sant pooli katedraalis sensioon häbeneri millenniumiteos. Pool Andres raks, maailma esiettekanne kolmest solistiga, kelle liidriks siiagi oli kutsutud Arvo Pärdi uusi teoseid viimati laulnud patris Rosario ja veel kaks solisti kaasa tegemas city of Sümfoonia BBC Swingers pooli katedraali koor, dirigendiks Richard Chicox tooriumis. Sünnil oli kuulsaid toetajaid, sealhulgas suvalisse Prince Edward. Selle teosega püüab müstik religioonist inglaste nimekas tunnustatud taevaner anda oma nägemuse kristliku maailma kahe aastatuhandepikkusest ülestõusmisest. Aga väga ilusa kolmekuningapäeva kontserdi juhatas üleeile Kopenhaagenis Taani Raadio Rahvusliku Sümfooniaorkestri ees selle omaaegne peadirigent Leipzee Kerstam. Taas Põhjamaade muusika õhtu Sibeelius Nilsson oma klarneti kontserdiga ning veel taanlaste nüüdismees beer neurgoord.