Pere algab saade, laste lood. Minu nimi on kadridiisel. Täna oleme koos Gustav Adolfi Gümnaasiumi teise klassi õpilastega Toompealt külas, roonidel Piip ja Tuut nende vastavatud mängumajas. Eelmine kord hakkasime uurima vanu klounide pilte. Saime teada vaata et Eesti esimeseks klouniks tituleeris end kloun Magnus ehk Magnus Esko Heindel. Milliseid kloune Me veel vanadelt fotodelt leiame kuuledki kohe. Aga kes on siis maailma kõige esimene kloun, narrid Norriga olid muuseas küll ennem, selles on sul õigus, tuut oskab rääkida, narrid, millal see liin oli siin ja näiteks on säilinud raeapteegis arvepidamise raamat, kus on kirjas, et 1404. aastal maksis raad, see oli siis Tallinna linnavalitsus, kes pidas hooltalil linna eest, maksis ühele narrile köietantsija Veiderdajale, Henze liinile kullas selle eest, et ta mõnusaid etendusi tegi ja rahva tuju üleval hoidis. Aga mis vahe narrile kloonil? Ega tegelikult suurt vahet ei olegi, sellepärast olgu pelgunarrid olid keskajal siis veel kloon ei olnud välja mõeldud. Ja narr oligi niisugune, kes Veiderdab, hoiab tuju üleval, teeb igasuguseid laadanalju ja mõned narrid olid ka niisugused targad narrid, et kuningad võtsid nad endale õugotta abiks sest oli see, kes võis ütelda välja kõike. Nii nagu asi on, aga kuningal mõnikord ei sobinud ütelda niimoodi välja, näiteks et ta oli tegelikult oli mõnikord narrisigi nõuandjaks kuningale siis kuningas tahtis öelda. Mulle ei meeldi tegelikult see, kuidas sa selle vankriga ümber minu lossi kolm tiiru teed ennem kui sa alati minu majja ostad. Aga tal ei sobinud ütelda, sellepärast et see oli naaberriigi kuningas, no kuidas üks kuningas ütleb teisele kuningale ära tiiruta ümber minu lossi siis ta lasi narri öelda, nar, ütles mees, laulad ringi kogu aeg ümber meie lossi tolmu ülesse. Me hakkame köhima niimoodi. Ja vaat närvis ütelda kuningat pärast andistele kullas, rahandus tubli ees, selle asja lahendasime ilusasti ära. Toonitavad ka vahetevahel nimelt kloonid võivad ka igasuguseid vigureid teha ja ja tänapäeval muidugi kloone, ma ei tea, kas keegi on õukonda võtnud näiteks kas presidendi nõuandjaks võiks kloun olla? Ma arvan, et väikestel käe siis, kui presidendil ei lähe kunagi tuju pahaks selles ja see on hea mõte. Ma peaksin presidendile ettepaneku tegema. Kas tohib, me tõime näiteks päev teisipäeval või hoopiski esmaspäeval astume teie juurest läbi, ütleme paar head sooja sõna, teeme mõne triki ja siis on jälle mõnus nädal ees ootamas nal mõningalt niisama kuningate naljakaid trikke. Näitlejate. Tulge vaatame nüüd siiapoole pealt. Me oleme tegelikult mõned narride pildid ka leidnud ülesse. Ja üks Norri pilt on olemas isegi Tallinnas dominiiklaste kloostris. Ja teine narri pilt, mis on keskajast pärit, leiti Haapsalu linnusetornist. See oli ahjukahhelkivi ja selle ahjukahhelkivi järgi tahame meie kunagi endale siia ühe ahju ehitada. Praegu on meil siin ainult kamin, aga narride pilti ja näitust me pole veel üles jõudnud panna küll, aga siin te näete nüüd. Neid uhkeid pilte ja vot siin selle pildi peal te näete, kuidas kloun Harold saarens on maha hüüdja sinane Läti tsirkus Barcelona ja siis ta hüüab, tulge tsirkusesse, tulge tsirkusesse. Teil esineb tsirkus Barcelona, mis näitab karvast Rooma. Ja niimoodi kutsus rahvas tsirkusesse, see on siis kuskil 1934.-st 35.-st aastast siin Põlva laadal. Oli see Läti tsirkus Barcelona ja siis seal Harold saarentsi esines, aga siin üleval pildi peal. Näete kahte kuulsat Eesti tsirkuseartisti, Liidia ja Martin Krull mutikate seljas. Nemad tegid tünnisõitu, tünnisõit on niisugune suur, suur, umbes selle toa suurune tünn. Aga ta on metallvõrest tehtud nagu metallaiast. Ja siis nemad olid seal mutikatega seal tünni sees, rahvas seisis ümber tünni ja siis kõigepealt nad panid Muttikale Lähed sisse, trend ründetendents, endine N ja siis hakkasid mööda põrandat sõitma, siis said hoo sisse, siis läks nii suureks, sõitsid juba mööda seina. Lõpuks hoog läks veel suuremaks, siis sõitsid juba. Täpselt niimoodi tünnis ja ohtlik oli selle asja juures see, kui kahekesi sõita, tünn ei ole eriti suur ja siis üks kõigepealt stardib ülesse kiskuda jõuab ülesse, siis võib teine startima hakata siis kui teine tuleb üles, peab teil napilt mööda minna siit teiselt poolt alla tuleb, kui teile tuleb siit eest üles ja see oli väga-väga eluohtlik, sellepärast ongi sinna kirjutanud, et seal surmasõit nad on soome keeles kirjutanud, käisid Soomes ka esinemas. Aga mismoodi inimesed seda tenniseid vaadates seisid väljaspool tünni ja tünn oli niisugusest juures tehtud nagu aed, lihtsalt oli võimalik läbi näha. Ja niukene niuke võre ja ja siis selliseid ümber tünni ja vaates kõik hoidsid kõrvu kinniseid, Muttika tegid hirmsat häält, tundub, et õnn. Mis ajal see vis umbes on, aga kuskil 30 jah, see oli umbes kolmekümnendatel aastatel, mina olen isegi näinud tünnisõitu, kui mina olin väike poiss. Aga tavaliselt, kui nagu Lenjakene mingi asjaga tehakse ringi, siis selleni veel kaasurmasel Öeldakse, teeb surmasõlmi õhus. Ja näete seal selle pildi peal, kus on ruudulises ülikonnas kloun, tema nimi oli Kaljo Kroll ja tema oli Liidia Martini poeg. Ja teda võib pidada eesti vanaaja viimaseks klouniks, kloun Krolliks tema veel 1900 üheksakümnendatel aastatel, ehk siis paarkümmend aastat tagasi veel täitsa esines küll, paraku soome tsirkuses testis tsirkust ei olnud. Kas sarnaseid talle? Ta oli natukene õudne, jah. Õudne just sellepärast, et vaata mootorrataste teadmisest häält teeb, eks ju, kui ta ikka käima pannakse, kui kaks mootorratast ühe väikse tünni sees niimoodi suure hooga sõidavad ja sellist mürinat teevad siis lihtsalt see, see mürin ja siis natukene hirm nende inimeste pärast, kes seal otsas sõidavad ja vahepeal pea alaspidi on see noh, ta lihtsalt nägi natukene õudne välja küll, aga ma arvan, et Juunelik oli välja arvestatud, et keegi viga ei saaks. Selle pildi peal on kaks klouni, vaadake see kostüüm meenutab natukene Piero kostüümi. Valge valge, sellise uhke kraega esinatukene, vaata tallam Carombecial igal pool, nii nagu meie majaski ja siis see teine, no teine on täitsa kloun, tal on natukene suured püksid ja vaata, sai pika ninaga tal need kingad on tehtud jalga ja see oli üks väga kuulus klounipaar leksamaks. Ja aeg-ajalt kutsutakse Kerootka kurvaks klouniks, sest Pieroon oma tüübilt oma iseloomult natukene kurb, alati kulmud on ka sellised kurvad. Imekombel ta selle pildidel veidike naeratab, eks tal on niuke helgem hetk, praegu on kallabelgi talle sääsugejateksime kassale. On jah samasugused, näed siis. Aga selle pildi peal on teatavasti üks kuulsaim klooni paar Eestis vanal ajal lekssemaks maadlality igasuguseid vigureid tegemas ja samad nimedel läksimaks, aga need ei ole päris samad mees, on see saba meedial, atleksson see samaga, maksan käigino silmaga leks pikkus on, on tema nimi oli Julius Koppel. Ja teie isad-emad võib-olla jätavad Eestis või vanasid, panevad, oli kunagi üks näitleja, Einari Koppel. See oli juulis kooperali Einari Koppeli isa ja siin üleval pildi peal on võimalik na kloun Kloog lood, tema tegelikult rahvuselt eestlane ei olnud, tema oli Tsaari-Venemaalt pärit tegelikult hoopiski Soomest, mis oli tol ajal veel Tsaari-Venemaal pärit kloun Aleksander Bulgakov, aga kuna ta oskas soome keelt, siis oli tal eesti keele õppimine hästi kerge, ta tuli Eestisse esinema, jäigi lõpuks siia ja selle seal tegelikult postkaart, mille me oleme natuke suuremaks teinud ja selle pildi tahapoole oli kirjutatud, et mälestuseks kinost Saturn 37. aastal. Nimelt vanasti oli edasi, kui sa läksid kinno, siis ringvaadet ei olnudki reklaame alguses ei näidatudki, oli ainult film ja kõik ja et see oli ainult filme, kõik, siis otsustas kinoomanikke äratada, kutsuks mõned klounid või tsirkuseartistid meile külla, siis nad kõigepealt esinesid ennem filmid, tegid trikke, tegid nalja, viskasid saltosid ja siis rahvas plaksutas ja siis ütles aitäh teile. Ja nüüd hakkame filmi vaatama. Niimoodi vanasti kinoskäik nägid nagu justkui tsirkust ja siis päris nägid kino ja siis postkaardi pärast kaasa ja saidil postkaardiga. No vat siin on meil jälle näha, kuidas on Magnus siin vasakul pool ja paremal pool on maks, seesama maksin, tema nimi on Anton Niilman ja nii toredasti ise jälle kirjutanud oma foto peale, et ta eesti klounid vaata, siin on samamoodi, vaata needsamad inimesed käivad mitmete piltide pealt läbi erinevate kaaslastega seal, nii nagu praegusel ajal, eks meie teame neid eesti kloone teisi ka, kes on, aga neid on väga vähe, nii et tundub, et siis oli ka neid vähe, sest nad kõik on omavahel suhelnud ja nõnda piltide peale kokku sattunud. Artistid, kes on esinevad samal ajal, siis nemad saidki omavahel hästi läbi ja said ka piltide peale, koos. Need indeks said, ma mõtlen, et kui vanalt või? Vaata seda, ma ei oskagi öelda, kui, kui vanalt sind ma tean, et nad olid sellised 20 peale kahekümnendaid eluaastaid hakkasid nad kloonideks, eks nad samamoodi lõpetasid kooli ära ja siis vaatasin, et mis edasi teha. Aga no ma arvan, et kalju Kroll, kelle ema-isa olid vaata selle mootorratastega pildi peal, et no tema ilmselt sündis ja kasvas tsirkuses ja muudkui elas ja oli nendega kaasas ja tegi kõiki asju, teadis, kuidas käivad kogu selle tsirkuseelu, mismoodi see raha tuleb selle eest ja kuidas selle rahaga ära tuleb elada, siis ma ju enne rääkisin, tsirkus on ju ainult lühikest aega, eks ole, ta algab näiteks maikuus ja lõpeb septembris, aga vahepeal on vaja ka kuidagi elada. Ja, ja siis nad üks hästi tore raamat on Kaljo Krolli poolt kirjutatudki tema elust ja emast, isast ja natukene siis selle aja tsirkusest kah kes haaral. Kloun Kossa harrald saarends, siin on ta noore mehena veel esinemas madal 35. aastal, aga selle pildi peal on ta arvatavasti viimast korda klounikostüümis. Siin on juba vana mees ja see on 20 aastat tagasi tehtud fotofilmivõtetelt, kus tehti filmi Raimond Valgrest, need vanad, et armastuskirjad oli filmi nimi ja seal filmis ta esines kakloonina, tegi ühte trikki, kus ta sihib Karafini, õigemini pudelit, mis on ühel mehel otsa ees ühelisama Raimond Valgre osatäitjal Rain Simmul-il. Ja nüüd ta pidi tulistama selle Karafini puruks niimoodi, et ta üldse ei sihi, et ta vaatab ise mujale ja lihtsalt ainult hoiabki sinna, selle pudeli poole ja tulistab. Tema oli see mees, kes kogus kokku kõik need fotod. Ja lisaks sellele on Harold saarens kirjutanud ka raamatu, aga seal käsikirjas ainult praegu olemas muuseumis, et tegelikult tuleks toimetada ja välja anda. Eks me vaikselt selle kallal natukene pusime, ma arvan, sealt me saame veel huvitavat fakti ja lugusid vanadest, Eesti kroonidest. Kamina kõrval on veel üks pilt, leksis temaksist ja siis mitte Hallektiin maksist väitvaid, see teine, kes on siin suurte pükstega suurte pükstega ja näete sellel Maxile niuke piisikele, beebipüstol elan mingisugune niisugune number, kus üks sihib teiste, teine ütleb. Ära lase kohe kukun pikali, miks on just hästi hirmunud näomasina ja meil on endale tegelikult väga hea meel, et me saime, et me leidsime need vanad fotod sealt teatri muusikamuuseumi arhiivist, nii et me saime teada, missugused klounid vähemalt välja nägid vanasti Eestis, et meil ikkagi olid olemas eesti kloonid, aga vaata, meil on siin laua peal on kaamel natukene nüüd välja pandud mõned pildid, nad on küll sellised, mida ta ise hakkama värvima, neid me saame ka pärast proovida, värvida sinna niimoodi, et et nad on kõik tegelikult nii-öelda need päris tegelased ja võib-olla te tunnete mõned nende pildid järgi ära ka, mis meil siin seinte peal on. Aga et need on sellised postkaardid, mida saab ise värvida. Me panime foto pildise postkaardi teisele poole, et nad on kõik mustvalged fotod. Ja siis siia ette tegime niimoodi, et ise saab need värviliseks need pildid värvida. Minu meelest on nii tore, kui sa saad, ise vaatad seda pilti huvitamis värvidel võib see jope või mis värvi tema mantel võib olla või kas tema nina on ikka punane või, või milliseks ta on värvitud või ei tea, mis värvi, kas need on püksid, on roosad või on nad hoopis rohelised või ütleme, need ruudud on seal, tõstan sinise-valgeruuduline või on ta musta-valgeruuduline, et minu meelest see on hea sa sa selle ise välja mõelda ja selle võrra, kuna värvid ei vii tähelepanu mujale, siis sa vaatad sellele inimesele otsa, püüad mõistata, mida ta praegu mõtleb. Aga kui te üles korraks vaatate, siis siin on üks niisugune huvitav lamp. Nimelt Liina ja Eve kaks disainerid tegid meile piparkoogilambi. See nagu piparkookidest, selliseid lillepiparkoogid on omavahel sest kokku pandud ja siis ongi siin ümber lambipirni nagu lambikuppel ja õnneks on meil juba ämblikud ka käinud sinna külge natukene oma pesasid kulunud, muidu arvatakse, et meil on hirmus uued asjad väga vanas majas ei ole, meil on siin ämblikud, see iluda, see tähendab, et meil on siin elu sees. Päris päris piparkoogid need kahjuks ei ole ja sellepärast, et või võib-olla isegi õnneks siis kui nad oleks päris, siis varsti söödaks nad ära ja meil oleks lamp katki, siis neil näljase tämblikene. Homme samal ajal saad teada, millised kummitused Toompea vanas majas ringi käivad. Klounide Piip ja Tuut käisid külas Gustav Adolfi Gümnaasiumi teise klassi õpilased ja toimetajad.