Oo jaa. Tänavusuvise kontserdisarja ooper raekojas 29. juuli kontserdil esines metsosopran Annely Peebo koos oma kolleegi mõrku servaga. Nad mõlemad on alates 1998.-st aastast Viini Volksooperi ehk rahvusooperi solistid, kes on leidnud tunnustust ja tööd Gavini teistes teatrites ja mujalgi. Lisaks sellele on Anneli osalenud mitmes rahvusvaheliselt hinnatud muusikafilmis. Noor metsosopran on seega üks väheseid eesti noori lauljaid, kes end koduselt karjamaalt võõrsile marjamaale on laulnud. Kontserdijärgsel päeval ajas Annely Peebo ka juttu Tiina kuningas. Sina, Annely oled alates 1998.-st aastast Viini rahvusooperi solist. Mis sa arvad, mis sai sinu elukutse valikul määravaks, kas juhus saatus, või oli siin tegemist sinu enda sihikindla pingutusega saada just ooperilauljaks? Arvan, et kõik need kolm asja korraga ooperilauljaks saamine on paljude inimeste unistus, aga see sõltub inimese suurest andest, heast õpetajast ja õnnelikust juhusest, kellega sa kokku saad, mis momendil, kas teatris on hetkel parasjagu vabu kohti, et see kõik on niisugune suur juhus ja õnnemäng ja mina sattusin õigel ajal õigesse punkti. Aga siin, Tallinnas õppisid sa hoopiski ju koorijuhtimist ja klaverit just ja koorijuhtimist ja klaverit, et et see haridus Tallinnas omandatud haridus tuli mulle ikka väga palju kasuks, sest muusikaline hariduslauljatel Viinis on üsna kki. Aga Tallinnas on siis üldse õppinudki klassikalist laulmist? Ei, ma laulsin Tõnu Kaljuste kammerkooris neli aastat, see oli omaette kool. Repertuaari kool aga soololaulu ei õppinud ja ma otsustasin ise minna Helsingisse kursustele, kuna Mosoleerisin tihti Tõnu Kaljuste kammerkooris. Ja Helsingi kaudu tekkis mul see võimalus siis Viini minna, sest seal üks professor koolis mind lõppkontserdil ja ütles, et, et teid ma tahaks õpetama hakata, tulge minu juurde. Professori nimi on Gerhard kääri, fini muusikaülikooli üks tuntumatest õpetajatest ja mis hiljem selgus, et ta on Kesk-Euroopas üldse üks taga nõutavamaid õpetajaid, kelle juures on kolm aastat järjekord, nii et ma olin tõesti õnnega kokku sattunud, et see inimene ise tahtis mind võtta ja, ja muidugi pühendas kogu oma energia sellele, et ma minust siis hea laulja kasvaks. Aga see õppeperiood kestab? No kindlasti veel aastaid võib-olla ka rohkem kümneid aastaid. Nii nagu teated lauljad õpivad kogu oma karjääri jooksul. Kui sa abi vajad, kas sa lähed siis ikka sellesama oma professori juurde seal Viinis ja ainult tema juurde ja sest sest me oleme leidnud nii ühise keele ja ma olen tema juures alustanud peale kolm poolt aastat õpinguid tema klassis angaseeris MIND vini, Rahvusooper kaheaastase lepinguga teatrisse ja peale nii lühikest õppeaega ja niisugune uhke teated, nagu Viini rahvusooper. Angaseerib ühe noore laulja, see tähendab, et ta on hea kool ja tõenäoliselt nad nägid ette, ärasid, kasvab midagi, midagi ilusat. Mis sa arvad, kas tuli sulle Jäki järsku kasuks, et sa läksid, noh, peaaegu valge lehena sinna Viini? Jah, neid, neid mõtteid mul Tallinnas pähe ei tulnud, sest sest lauldamale tahtnud juba väiksest saadik, et et lauljaks saamine oli mul kindel siht, aga kuidas seda teha, mis viisil, kelle juurde õppima minna, see oli nagu raske otsus ja minu plaan oli minna Sibeliuse Akadeemiasse kolm-neli aastat, aga igal aastal eksamite aeg oli meil kammerkooriga üks reis või ühesõnaga need asjad ei juhtunud kokku. Jaa, Viini professoriga oli asi teisiti, tõenäoliselt saatus soosis seda minekut sinna, et siis klapi iga iga moment. Nii, et siis Viini mindud, seda on tore kuulda, et kellelegi tunne on, muidu kõik peavad palehigis tööd tegema, hirmsat vaeva nägema, et kusagile jõuda. Tegelikult oled sa hoopis võhma tüdruk, need kaks punkti veenia, võhma ei, neid ei eralda mitte ainult kilomeetrid, vaid ka paljud muud asjad, aga ma ei taha, et sa nüüd neid kahte kohta võrdleksid vaid ütle mulle, palun, mida sa said kaasa oma lapsepõlvest, oma lapsepõlvemaalt. Mis sind aitab selles suures Euroopa südames toime tulla ja läbi lüüa. Kas ilus, aga raske küsimus? Üks Mae kasvanud laps on kindlasti palju siiram, palju avatum. Kadervem. Ja minu ema muusikaarmastus süstis minusse niisugust tahtejõudu. Isapoolne suguvõsa on väga musikaalne, emapoolne aga mitte, aga sealtpoolt tuleb see muusika armastus. Et see kombinatsioon minu vanematest tõenäoliselt tõukas mind muusikamaailma t le ma lõpetasin Viljandis klaveri erialal muusikakooli ja siis tulin Tallinna muusikakeskkooli. Et Võhmast kaasa saadud niisugune muusikaarmastus ja, ja siirus, maa, lapse siirus, see on mind edasi aidanud, aga selge on ka see, et ilma enesetööta ja distsiplineeritud eluta ei jõua kuhugi, et paljud inimesed ütlevad ka, et küll sul on elus palju õnne olnud ja ja sul läheb hästi, aga ma pean ausalt tunnistama, ma ei ole endale midagi lubanud. Ma olen korralikult maganud, korralikult löönud ja, ja õppinud, et niisugust lõbu ja nalja, seda, seda ei tule eriti ette. Ja lauljana läbi lüüa, selleks tuleb sellele alale ennast täielikult pühendada, on nii, see on, tuleb õppida ajaga kindlasti teisi asju ka elus nautima, aga aga esialgu, kui suurde teatrisse sind kui või paiskuda presse sisse, siis koormus on niivõrd suur ja kohusetunne ei ole kogemusi. Kui lauljad, noored lauljad suurde teatrisse omale lepingu saavad, siis ei ole, ei ole see algus lihtne, sest peab võõrkeeltes laulma ka retsitatiivi. Kõik dialoogid peavad olema ju väga loomulikud. Ja see surve, teatri surve ja tööprogramm on niivõrd tihe, kellelgi ei ole aega ettevalmistusi teha sinuga eraldi, et see ettevalmistamine peab olema täielikult enese enese teha, endale teha ja meil on siin kontsertmeister, kes lauljatega tegeleb, kas liinis on ka kontsertmeistrid, on Viinis samamoodi, aga kõik nende rolli sisse minemise trolliõppimised, need peavad olema nagu enda enda tööga siis videovõim abil või siis jah, võtad eratunde inimeste käest, kes on laval laulnud. Sa mõtled neid lavastusi, kuhu sa niimoodi algusest peale sisse pole läinud, vaid hiljem lisandunud sinna sisse? Just nii ja uued projektid on muidugi lihtsalt siis on poolteist kuud ettevalmistusaega, aga suurtes teatrites visatakse siin tihti Uudesse etendusse sisse. Sul on nädal aega ettevalmistusaega muidugi muusikaliselt pikemalt, aga Tseeniliselt nädal aega ettevalmistusaega, et siis see enesekindlus ja tugevus enesest peab olema niivõrd suur, et seda kõike läbi elada, sest rahvusooperi, minu debüüt oli ERGO leto, mõõda Leena. Ja ma ei saanud lavale ühtegi proovi, ma sain kaks proovi proovi laval ja seda ka ainult niimoodi kiiresti, et kus, kuhu ma lähen. Mida ma ütlen? Et kui siis etendus algas, veerandtunnine etendust tehti mulle tuttavaks, see on sinu partner, see on sinu partnerit. Et see oli nagu tõeliselt suur pinge ja, ja riigiooperile vahel, kus on maailma kõige kriitilisem publik. Kriitikud, kõik istuvad saalis seda vabadust ja, ja ilusat vabad häält pakkuda inimestele on raske niisuguse surve surve saatel, et aga sa käisid seda etendust ikka siis päris mitu korda enne vaatamas, et selgeks saada tükk jaja, seda kindlasti loomulikult. Aga mida ma nagu öelda tahtsin, just et kui noor laulja saab teatrisse, nüüd on asi teisiti. Nüüd ma olen rahvusooperini esimene metsosoprani ja ma olen selle kolme aasta jooksul suutnud oma positsiooni nii kõrgele tõsta, et ma laulan kõik metsosoprani rollid järgmisel hooajal. Aga kuidas see töölesaamine sinna konkreetselt toimus? Tuli lihtsalt minna ette laulma või, või kutsuti sind ette laulma? Iga iga kuu tehakse ettelaulmise teatris, mis on tegelikult arusaamatusest, kõik teatriansambli kohad on täis. Ja nad otsivad ikka midagi uut ja midagi uut, aga, aga nad ei angašeerinud mitte kedagi. See on nagu kummaline. Kolme aasta jooksul on väga vähe uusi inimesi teatrisse tulnud. Aga minu ettelaulmine oli, oli kõige lihtsamast lihtsam, korraldati ettelaulmine teatris ja minu ooperiprofessor kuulis sellest, ütles, et mine näita ennast, ma küll ütlesin, et peale kolme poole aastat õpinguid vist ei ole mõtet, et sest kui ennast halvast küljest näidates teater ei taha, viis aastat sust midagi kuulda, et see on üsna suur risk. Aga nii nagu ma olen, kes on harjunud minema läbi tule vee ennast proovile panema, mõtlesin, et kena, et ma, ma siis annan endast parima ja vähemalt saan ausa kriitika vastu. Ja laulsin oma oma aaria ja küsis folks ooperi direktor, et on teil repertuaari veel kaasas, ma ütlesin, et minul selle kolme aasta õpingujooksul ei ole ma eriti suurt repertuaari nüüd omandanud, aga need, mis ma õppinud olen, neid on mul kõik kaasesse, siis laulsin teise, kolmanda aaria ja nad andsid mulle peale ettelaulmist kohe kaheaastase lepingu. Et see oli niisugune müstiline juhus, mida keegi teine ei ole kuulnud ja ka läbi elanud, niiet tööd on sul palju, seal hetkel on väga palju, septembris hakkab see soon pihta tantsuvanniga, kus ma laulan Tanel viirat. Siis tuleb järgnev etendus Henryle Greetel, kus ma olen siis Hensel, kõik poisi roll on minu kanda teatris ja kiru piino Figaro pulmast ja Karmen ja kõik nii edasi. Kui nüüd võtta, et Carmen ja Hansel ühel ajal laulda väga kontrastsed osad on, ju, on neid tore teha niimoodi vaheldumisi. Need ei olegi päris ühele ajale, Jensen on detsembris. Karmen tuleb veebruaris-märtsis. Et seal on nagu üks hingamispaus, vahel aga loomulikult erinevas rollis, esineda on alati tore, saab ennast välja elada, mida elus muidu inimestele võimalik ei ole. Kes või mis lauljad sinna sellesse truppi veel kuuluvad, ega need ei ole ometi kõik kohalikud laulad. Neid on nii nagu igas teatris on rahvusvaheline seltskond ja Austria, Austrias ei ole eriti palju klassikalisi lauljaid, nii et see on ekstreemne juhus vini ooperites, et on praktiliselt ainult kõik välismaalased. Aga Skandinaaviast ma pean ütlema, olen ma ainukene. Ja Venemaalt on paar üsna tuntud lauljat, aga muidu on kõik niisugune Kesk-Euroopa ja ka Ameerikast. Ometi on, nimetus on rahvusooper, meie siin eeldame, et kui meil on rahvusooper, et siis meil on ainult Eesti solistid laulmas, nüüd on muidugi hakanud see muutuma selline suhtumine, aga üldiselt Euroopas on see väga levinud, et ongi rahvusvaheliselt lauljat, kes on solistideks siis ükskõik Pariisis, Londonis või kus iganes ja nii nagu mina mängin, prints lovskit, nahkhiired, mis on puhtal kujul ka ainult dialoogide peal olev roll. Väga palju saksa keelt kõnelda laval, et peab olema nii professionaalne, et inimesed sind oma rahvas aktsepteerib sinu keeleoskust ja näitab, milline see mikrokliima seal teatris on. Kas suhted kolleegidega on, on head? Suhted on head, aga sõpra lauljate seast kindlasti ei leia. Seal on ikka ikka pinge suur, sest, sest iga kuu tuleb 300 inimeste ette laulma, ükskõik mis koha peal sa oled. Siis püütakse ikka ainult enda peale mõelda. Kellega sa seal levib siis kas seal eestlasi ka eesti sõpruse seal Viinis. Ja on eesti seltskond, aga nad ei ole, muusikud, on üks noor tenor Juhan Tralla Eestist, kes nüüd ka rahvusooperis lepingu sai väikeste osade peale ja ja Evelin pätist, kes õpib praegu muusikaakadeemias, loomulikult meil on omavahel kontakte, nad käivad tihti mu etendusi vaatamas, sest ma saan oma etenduste, lähevad kutsel ja nad kasutavad need võimalused, sest muidu on teatripiletid ikka üsna kallid. Aga seltskond, kellega ma läbin, on väga-väga erinev. Enamjaolt küll, ma pean ütlema muusikainimesed, sest sest ma liigun muusikaringkondades ja, ja näitlejate ringkondades, et siis sealt on tekkinud sõprussuhted. Sa oled kindlasti näinud väga palju seal Viinis elades väga häid etendusi käinud kontserditel, mis sulle nagu selles osas on meelde jäänud või muljet avaldanud näiteks lauljatest, kes sulle meeldivad. Lauljaid uusi lauljaid, kes hästi laulda oskavad, on väga palju, et need nimed võib-olla ei ütlegi kõik kohe siin midagi, aga, aga kellest mul on fantastilised mälestused, on muidugi Mirella freeni keda ma esimesel aastal kuulamas käisin ja ma olen ka korra korra päeva rotid lavale olen kuulnud. Hääl ei ole suur, aga ta temas on, mingisugune ei ole? Ei, tal on üsna niisugune mahult üsna väike hääl, aga tal on niivõrd fantastiline tämber, et see kostab igale poole ja kas merele räni veel tõepoolest laval esineb, ta peaks olema juba üsna eakas, enam ta ei laule, aga kuus aastat tagasi kuus pool aastat tagasi, kui mina läksin, siis ma teda riigiooperis veel nägin. Praegu on väga palju uusi inimesi nagu Angeelika Kers laager, metso, keda ma tihti naudin, sest me tuleme mõlemad sama õpetaja juurest ja ja Sylvana tussmann näiteks, kes käis ka paar aastat tagasi siin kursustel, kui ma professor Eestis Kursetegi ennast Koram meesterahvale näitamas väga tuntud oma hetkel Münchenis ja ei lähe, asjad on hetkel tõesti tõesti palju. Ja ma olen nendega ise pidanud olema tihti laval, nii et et öelda, kes on kõige parem, on väga raske. Ühest lauljast sinu arvates hea laulja. Päeval ei piisa ainult hääles, tänapäeval peab olema ka väga hea näitleja, sest lavastused on, on väga aktiivsed. Sõltub muidugi repertuaarist, ühtegi Wagneri ooperit ei saa lavastada Mozarti ooperit, seal on teil ikkagi suured hääled, kes vajavad ruumi seismist, seda repertuaari ei või seda partiid ära laulda. Aga moodsad jooped, staaži, oopereid, milles mina hetkel põhiliselt osalenud, need on ju ainult mänglevad ooperid. Et sinna reeglina otsitakse proportsionaalseid inimesi, see ei pea olema nüüd imeilus, imeilus välimus, aga peab olema sära, peab olema enesekindlus. Hea tehnika, kool, musikaalsus ja, ja kõik see kokku. Ja seda ongi raske tänapäeval leida. Sest sest kui tuleb üks hea häälega laulja, siis tal kindlasti on see. Tihti on see enesemüümine niivõrd vähe õpitud, et, et siis see ei mõju ühelegi teatri direktorile ta lauljana valmis lauljanna, sest need alati ütlevad, et võtke omale paar aastat aega, käige ooperikoolides. Et minu puhul tõenäoliselt oligi see löövet, ma püüdsin müüega oma vigu, kõike, mida ma, ma ei oska, ma püüdsin seda ka müüa ja see siis tõenäoliselt võlus. Raske on ennast kõrvalt hinnata, aga aga tihti fännklubi, kes viis on kujunenud, ütlevad ka, et et näitlemisoskuse emotsionaalsus laval on niivõrd haarav, et nad tulevad mu etendusi vaatama kümneid kordi sama etenduse kümneid kordi. Et see on kõige suurem kompliment, loomulikult häälest vastab laulja ise ja see on nagu minu põhiline töö. Et see muu anne, muu mäng, see peab olema siis looduse poolt. Kuulates praegu sinu juttu, sa kasutad väljendit enda müümine, see mõjub kuidagi mingis mõttes võõralt või, või sellist imestust tekitavad, me ei ole sellega üldse harjunud veel muuseas. Alguses, kui ma Viini läksin, siis ma istusin esimene pool aastat iga diaatres rahvusooperis ja riigiooperis, vaatasin teisi inimesi, mida nad hästi teevad ja mida nad halvasti teevad, mida, mida ma peaks järgi õppima ja mida ma ei tohiks iial laval teha. Et tänu sellele ma tõenäoliselt arenesin kiiremini, kui, kui üks inimene oopri koolis. Ja seal ma just nägin seda, et üks siirus ja, ja enda müümine selles mõttes, et ma annan endast õena. Jah, ma annan endast. Sa oled just nimelt endast kõik, aga ka selles rollis, et ma ei tohi olla Annely Peebo laval, aga kui ma lähen Carmen või kui ma olen, kas oksaavened, et ma pean naist armastama, siis ma teen seda tõesti nii, et ma seda naist armastan. See on, see on omaette ettevalmistus ja psüühiline, niisugune muutus, et ma sinnamaale jõuan, aga, aga proovide ajal venelasest, ma olen nii avatud inimene, et ma, mul ei ole see raske. Aga see on kõige tähtsam, mida inimesed räägivad, nad tahavad, tahavad näha ja kuulda. Brigitte fas Bender oli kunagi legendaarne oktaavi, laulad sina sedasama rolli, kas sa teda ka laval oled näinud? Laval ma ei ole teda näinud, aga ta on praegu Innsbrucki teatri direktor, doktor direktriss ühesõnaga, ja mul on paar korda olnud võimalus temaga kohtuda, aga aga siis oli jälle ja muud niisugused kontserdid vahel. Aga ma kindlasti selle kohtumise plaanin ja tahaks ta ka saksa repertuaari läbi töötada, sest sest itaalia repertuaari koha pealt ma teda ideaalseks ei vea. Aga mis saksa repertuaari roosidega, Merje komponistariaadmest on ta perfektne, et temaga nagu seda läbi töötada, laule laulavad? Jaa, jaa, oktaaveni ei ole väga palju maailmas olnud, on Anne Sofie von Otter Fasmender kirss, lage teeb seda praegu. Mina olen liinis praeguse neljas, kes kasvab sinna sinna rollija. Minusse usud, usutakse väga palju. Et siis ma loodan, et ma oskan ennast näidata küll, tahaks seda näha kunagi, aga võimatu see muidugi ei ole. Sinu Tallinna kontserdi kavas oli põhiliselt Mozart. Kas Mozart on su lemmik üks lemmikutest? Kindlasti ma olen, ma olen väga Bachi sõber ja Mozarti sõber, sest minu jaoks on need kaks heliloojat kõige algus, sealt on siis edasi arenenud. Kõik muu jäästraus oleks kolmas. Et siis kasvavad kõik teised juurde, et kui te küsite, kas moodsate mu lemmik, siis ma pean vastama ja ta on väga paljude lemmik ja see on ka täiesti loomulik, eriti kui lauljad alustavad oma karjääri tihti on, on vene koolides laulukoolides niisugune arvamus, et kui inimesel on hääldis peaks, peaks võtma kohe raske repertuaari. Et see on minu professor ja minu itaalia pelganto laulukooli esimene nõudmine, et, et anamale aasta rohkem aega, aga laule, repertuaari, mis on sinu jõukohane. Et, et ma sellepärast ei taha küljes trausiga liikuda, sest sest laulmine on niisugune füüsiline trenn, füüsiline töö, mis vajab arenemiste treenimist. Nii nagu spare just nimelt et niisugust keha avamist ei saa kehalt nõuda, kui seda ei ole aastaid treenitud ei saa vägisi teha midagi Mozarti, ka seda väga hea alustada ja, ja sinna juurde tulevad muidugi Cabletten ja off, NBA ja ühesõnaga väga palju muid heliloojaid, mida laulda saab. Kontserdikava surid ka veel, muusikalid oled sa muusikalis esinenud? Ei ole, aga serbertaaramoles, pealegi pole südamelähedane, sest ma leian, et kui üks laulja laulda oskab, siis ta saab igal alal kaasa lüüa, olgu siis operett või muusikal või ooper. Et see on niisugune hääleeksam. Seda muidugi võib ka erinevaid erinevas stiilis esitada, aga, aga meie oleme professoriga sel teemal nii tihti rääkinud, et peaks igast küljest ennast arendama nii laulu kui kui ooperi ja siis kergema muusika poole pealt, sest see annab niisugust feelingut ja vabadust, kehalist vabadust ja mõttevabadust, muide ka fantaasiat, mida lauljal peab olema, kui ta laulab. Kindlasti on inimesi, kes ütlevad, et nad tahaks, tahaks lauljat seal taga kuulda, sest tihti klassikalauljad teevad selle asja liiga ilusaks. Et on erinevaid maitseid, aga publik Viinis naudib muide muusikali laulu väga ja ja ma olen tihti teinud oma õhtuid, lõpetanud siis selle kergema poolega ja ma näen, et see, see ei ole ka väga professionaalsete kriitikute mainet muutnud või ühesõnaga arvamust muutunud minu suhtes. Et ma kindlasti, kui mul on oma õhtut, siis ma laulan, laulan muusikale edasi. Su töögraafik on väga tihe, aga kas sind ka Eestis järgmisel hooajal kuulda ja näha saab? Kindlasti saab, meil oli just mõni hetk tagasi Paul mäega jutuajamine ja nad pakkusid mulle Boriss Kodonoffis Marina osa. Ja nüüd sõltub ainult plaanide paikapanemisest, aga ma usun, et me saame need asjad korda. Et siis on see üks võimalus ja võib-olla ka uue aasta kontsert, mis ei ole praegu hetkel paigas, sest mul on 31. detsembri õhtul nahkhiir vinised. Kui nüüd lennusõidud klapivad, siis ehk saab see asi ka paika. Kui sa just ei tööta või ei harjutav, ei laula, või kui sul etendust ei ole, kuidas puhkad, kuidas oma aega veedad? Väga erinevalt vinni linn on niivõrd mitmekülgne. Seal on võimalik käia suurtes saunad, ent ruumides või, või siis muuseumides. Kontsertidest ma ei räägi, sest see on minu eriala. Et puhkus ja ma tihti sõidan ka teistesse linnadesse või siis ka Itaaliasse lihtsalt sööma, sisseoste tegema, atmosfääri muutma. Et seal on nii palju teha, kui küsite korraga, et mis on nagu põhitegevus, ongi raske öelda jalgrattaga sõitmine? Jaa jaa, vähe, hästi söönud, tema minek on kindlasti, ma küsin seda sellepärast, et kas selleks üldse aega jääb või kas selleks vajadust on? Kindlasti on, see on ju nii inim- ja loomulikult, sest ma olen tõenäoliselt liiga tõsine laulja, et ma võtan oma eriala liiga tõsiselt veel, sellepärast ma enne ütlesin, et peab aja jooksul õppima ennast lõdvestama eriala puhul kaasteie oma eraeluks üldse enam aega. Et sellepärast puhkusemomendid on küll tähtsad, et kohata teisi inimesi ja teha tea täiesti teistsuguseid asju, mis nagu eriala puudutavad, nagu ma ütlesin, jalgrattasõitja ja minna. Kas järgmisel hooajal on kavas ka mingi täiesti uus roll kus tuleb aasta eest peale hakata? Elvira kohe tonni vannis on täiesti uus roll. Ja Ma pean nüüd mõtlema, mis, mis seal veel on, ei ole kohe järgmine hooaeg, ava kõik peas aga mitu lauluõhtut, kus on ta täiesti uus lauluprogrammi ette valmistada ja komponistariaadmist näiteks. Et repertuaar, vana repertuaari jookseb endiselt edasi, see tähendab, et töö on hästi palju. Ega midagi ei jäägi üle, kui soovida sulle head tervist, jõudu ja jätkuvat õnne. Suur tänu ja ma loodan, et ma saan tulla Eestisse niipea tagasi ja rõõmustada oma publikut, kes laupäeval mind niivõrd soojalt vastu võttis. Roosikimpude ka, nii et et loodan peatset tagasitulekut. Aitäh. Annely Peebo saab meie kontserdipublik kuulda 18. novembril solistina Beethoveni keisrikontaktid ettekandes esimese jaanuari uus aasta kontserdil ja aprillis Beethoveni missa solimise ettekandes kuuldud saates kõlasid laulud, aariad ja duetid 29. juuli raekoja kontserdilt, kus Annely Peebo esines koos Marcus verbaga klaveril saatis lauljaid Tarmo eespere ja Annely Peebo ka ajas juttu Tiina kuningas.