Tartus lossi tänaval asub üks maja, millele on kirjutatud Tartu Heino Elleri nimeline muusikakool. Nüüdseks juba eelmisel aastal tähistas kool oma kaheksakümnendat aastapäeva. Elleri nimeline Tartu Muusikakool peab oma alguseks Eesti helikunsti seltsi muusikaga. Ülikool alustas tegevust 15. septembril 1919 eesti helikunsti seltsi Tartu kõrgemana muusikakooli nime all ja Juhan Aaviku juhatusel. Kuid traditsiooniliselt peetakse kooliaastapäeva 10. detsembril. Elleri kool pidas oma kaheksakümnendat sünnipäeva suure hoolega mitte ümmarguse numbri pärast, vaid soovist ennast näidata. Sünnipäeval olid oodatud sõpruskoolide esindajad, kõik õpilased, endised ja praegused õpetajad, vilistlased. Olemasolu näitas Elleri kool eelkõige läbi muusikaõpilased selgitasid endi hulgast parimad. Põhilisel konkursile õpetajad esitasid kammermuusikat parimad õpilased koos õpetajate ja Velistlastega esinesid improvisatsiooni kontserdil. Uue kontserdisarja meistrid, sellid õpipoisid kontserdil ja aastapäeva sümfooniaorkestri koosseisus kontsertaktusele ennast näidetega muuseum kui muusikalisest küljest. Üles astus kooli näiteseltskond. Samuti said kõik soovijad Enda näitlejavõimeid testida. Traditsioonilisel isetegevuskonkursil toimus konverents Elleri kooli minevikust, olevikust ja tulevikust, tänati auväärseid, õpetajaid ja kolleege ning mälestati lahkunuid. No olgu selle kombe ja enesenäitamisega, kuidas on, sünnipäevi peetakse ka lihtsalt selleks, et rõõmsal meelel pidutseda. Tartu muusikakooli ajaloost ja arengust palusin rääkida proua Aime karmil. Tartu muusikakool on Eesti muusikaelus tähtsat osa mänginud. Ja tema kõik on küllaltki keeruline ja mitmekülgne, aga väga huvitav. Esimesed eestikeelsed muusikaõppeasutused asutati Eesti vabariigi alguses. Nii Tallinnas, Tartus ja Tartus koguni kaks kooli. Kõige virgem oli August Niilender, kelle kool läks käiku jaanuaris 1919 ja teine kool, mille eesotsas olid heliloojad Juhan Aavik ja Mart Saar ja, ja teised siinsed muusikategelased. See hakkas tööle sügisel septembrist 1919. Ja huvitav on see, et just selle Aaviku kooli algusest peale asub Tartu muusikakool ühes ja samas majas lossi tänav 15 inglisilla juures. Koolid olid küll nagu erakoolid, aga nad vajasid riiklikud toetust ja seda nad said. Ja muidugi leiti kõrgemalt poolt, et kaks kooli Ühes linnas seda on palju. Tallinna kool vajab ka toetust, mis samal ajal asutati ja 1921. aastal ühendati need kaks kooli üheks Tartu kõrgemas muusikakoolis, kuhu läksid mõlema kooli õpilased ja õpetajad ja direktorid. Direktoriks jäid ka nii August, nii nendel kui Juhanavikud. Õpilasi oli palju, oh, oli Tartust, oli maalt, õpetajaid oli mitmesuguse haridusega ja mitmelt poolt. Mõned olid liikuvad, mõned olid püsivad ja 1920.-st aastast peale jäävad püsivalt siia kuulsad õppejõud Adeele prosse klaveri erialal ja Heino Eller kompositsiooni ja teooriaõppejõuna. Edasi sellest koolist 1925. aastal saab Tartu konservatoorium. Jäävad ikka needsamad direktorid erinevatest koolidest tulnud erinevad õppejõud. Siseolud ei mõju just väga soodsalt ja tekivad mitmesugused pinged. Ja iga riiklikult arvatakse, et sellele väiksele Wabariigile aitab ühest kõrgemast Koolist küllat konservatooriumis Tallinnas. Ja siis asutakse seda konservatooriumi likvideerima. Aga selle sellel samal pinnasel asutatakse uuesti laiemal pinnal. Heliloojate ja muusikategelaste poolt Tartu helikunstiselts, mis siis omakorda asutab Tartu kõrgema muusikakooli, mis avatakse 1927. aastal ja kuhu valitakse nii helikunsti seltsi kui, kui selle kooli kuratooriumi poolt direktoriks haaratlaksberg, kes on selle kooli direktoriks 1927 kuni 1940 ja see periood selle kooli ajaloos on kõige silmapaistvam. Kool ei ole väga suur, aga ta on väga hästi korraldatud kursusesse süsteem, erialade valik ja ka väga head õppejõud. Siit Adeele prosse õpilastena saavad tuntuks väga paljud pianistid. Vanemast east võib olla Vilsem tilti Erna Saar, Muusikaakadeemia emeriitprofessor Laine Mets ja nii palju kuulsust teisele koolile. Heino Elleri tegevus Tartus. See oli tema enda loomingu kõrgperiood ja aeg. Ja siin olid tal väga edukad õpilased. Kelledest kujunes niinimetatud heliloojate Tartu koolkond, mille esindajateks olid Eduard Tubin, Eduard Oja, Olav Roots, Johannes Plave. Mõned Neist on saanud üle maailma tuntuks, näiteks nagu Eduard Tubin ka Olav Rootsi. Hiljem, kui ta oli Eestist lahkunud oli silmapaistev muusikategelane kaugel Kolumbias ja nende loomingut kaudu, nagu on saanud Eesti tuntuks. Väljaspoolaegade jooksul tulid jälle igasugused ühiskondlikud muudatused, sõja periood, mille all kannatas väga palju Tartu linn. Ja muidugi ka muusikakool, sest et sõja ja ühiskondlike olude keerises lahkus Õpilasi ja õpetajaid aga hakati kiiresti kokku koguma kooli varandust ja kuigi ta oli selles majas, aga vahepeal olid sakslased välja jäänud koolimajast ja tuli uusi õpetajaid ja aktiivselt hakati tegutsema. Võib-olla sellepärastsõjaaegse kooli uue kollektiivi loomisel oli üks eredamaid ja aktiivsemaid kujusid. Aleksandra Semm-Sarv, kes oli klaveriõpetaja ja klaveripedagoog ja kes sai direktoriks 1950. aastal ja tema juhtimisel kujunes välja siis nõukogude süsteemile vastavalt muusikakool nagu kesk eri õppeasutuseks muusika tehnikumiks, kuhu tulid siis üldained ja kus anti muusikalisi aineid ja anti muusikaline ettevalmistus ja ühtlasi ka pedagoogiline ettevalmistus need siit koolist tuli Lõuna-Eestile just eriti siin asutatud laste muusikakoolide võrgule, väga palju õppejõude. Ja noh, andekamad nendest läksid ka edasi õppima Tallinna konservatooriumi, just siinsetest tolleaegsetest Casandikust tulid kuulsad lauljad. Mare Jõgeva siis koorijuhid nagu Venno Laul, Ants Sööt, Ants Üleoja ja nii edasi. Aleksandra Semm-Sarv oli koolijuhiks 19 aastat, kuni 1969. aastani kui kool sai 50 aastaseks. Nendel kooli pidustustel sai koostada vilistlastest sümfooniaorkestri, kus esines solistina pianist Eugen Kelder. Mingisse kovski kontserti. Ja aastal enne seda juubelit Aleksandra sarv oli direktori koha üle andnud oma järglasele aburussakule keda ta juba oma õpilasena oli valinud enda järeltulijaks. Avo Rusakul oli väga palju. Ahjaa, tal ta oli ka väga paljuks võimeline, sest tal olid väga hea perspektiivitunne ja väga head organisaatorid. Võimed ja tema rajal. Saigi kool 1971. aastal Heino Elleri nimetuse ja, ja selle järgi siis nagu töötati välja ka need traditsioonid, mis koolil olid. Hakati rohkem propageerima Eesti muusikat, Tartu heliloojate loomingut. Ja traditsiooniks oli see, et Asta Elleri sünnipäeval korraldati Elleri päev kuhu kutsuti esinema Elleri õpilasi ja kus olid ettekanded, kus oli kontserti ja palju külalisi, nii et see oli nagu üks niisugune ilus muusikaline sündmus. Ja rajal tuli ka uus generatsioon õpetajaid kaheksakümnendatel aastatel. Siis asutati veel Agorrusaku initsiatiivil meie kooli juurde ka algosa ja osalt ka nende keelpillieriala õpilaste defitsiidi täitmiseks. Ta oli väga vajalik ka pedagoogilise praktika korraldamiseks kooli juures sest et anti lõpetajatele pedagoogi kvalifikatsioon, nad läksid tööle pedagoogidena, aga nendel oli tarvis enne saada nii metoodikat kui praktikat ja see praktika saamine üle linna koolidest oli palju tülikam kui sel moel, et, et algklassid olid oma kooli juures üks väga aktiivne õpetaja, keda võiks kohe eriti nimetada. Sellest ajast oli alu Antson, kes 91. aastal pani käima niukse eri erilised klaverierialaüritused nagu vabariikliku noorte pianistide konkursi ja, ja siis suvekoolid, mida juba viis kuus aastat on järjest korraldatud, siis kui uuesti taastati Eesti vabariik, siis ta nägi võimaluse nihukeseks täielikuks terviklikuks hariduse andmiseks ka taastada Tartus kõrgem muusikakool kui niisugune rakenduslik kõrgkool. Ja asus töötama plaani välja, asuti asja ajama. Ainult et õnnetuseks oli see ta ise suri 91. aastal ja pärast teda järgmine direktor. Aasta jooksul püüdis seda asja korraldada, aga see ei andnud tulemusi enne, kui 1997. aastal avati, siis Tartu muusika oli juures Eesti Muusikaakadeemia filiaal. Ja praegu on näha, et on niisugused noored, väga palju noori, uusi õppejõud ei tulnud ja terve nädal on olnud pidustusi ja ilusaid kontserte, nii et tundub, et et Tartu muusikaelu on rikastunud uute võimekate noorte muusikutega kes näiteks kammermuusika kontsert oli väga kõrgel tasemel, mis oli esmaspäeval. Nii et võib arvata, et et siin kujuneb välja väga-väga silmapaistev muusik alane nii õpetusliku kui kui musitseerimise osa. Selline oli Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ajalugu ja areng. Ene järgmist intervjuud lauluosakonna juhataja Enn paiga, kuuleme Kalev Kallase teost. Tahate loomine, mis lindistati Pauluse kirikus kontsert-jumalateenistusel viiendal detsembril ja juhatab Marvini. Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool on keskastme kutseõppeasutus. Selles kutse asutuses õpitakse Laulmist. Tähendab, selles on lauluosakond. Kes tahavad õppida meie koolis filonaadi soovil mitu korda rohkem, kui, kui me neid saame vastu võtta. Ja see on muidugi üks rõõmustav nähe, et kui toimuvad lauluosakonna kontserdid, siis siis ei märkame kunagi, et keegi lahkuks kontserdi poole pealt. Poole kontserdil. Tuleb elada mõnikord mõni lisapala. Laulmine ja lauluhindamine on kõik väga. Pool on olnud ka kunagi kõrgem muusikakool siis oli laulukateeder lauluosakond. Tähendab meie kool. Lauluosakonna töödest ja tegemistest rääkis telelauluosakonna juhataja härra Enn Bay. Ja kuuleksime siia nüüd Villem Kapi, kui lõpeb suvepäeva viimne vine ja esitajateks Priit Volmer. Enbay lauluklassist ja klaveril saadab teda Tiina konks. Milline on Heino Elleri nimelise muusikakooli õpilane, mida nad arvavad oma koolist, sellest nõustusid meile rääkima klaveriosakonna teise kursuse õpilane Mari Sild, akordioniosakonna neljanda kursuse õpilane Liana kullassepp ja lauluosakonna esimese kursuse õpilane Uku Markkus Zimmermann. Milline on üldse Elleri kooli õpilane? Mis teda teistest eristab? Nähtan ilusti niukene loovam ja ja natuke teistsuguse, avara maailmavaatega või tavakooli õpilane, kas ta on ikkagi oma selline eriala olemas? Mingil määral ka muusikaline valik, sest me peame ju kuulan klassikalist muusikat ja, ja samas meile meeldib seda kuulata, miks me siia tulime? Võrreldes teiste õpilastega? Ma arvan. Te lõpetate selle kooli ja lähete tööle. Nii palju kui mina tean, et siit mingit kutsepaberit ei saa. Kuidas need õpilased ise sellesse suhtuvad? Ma usun, et õpilased suhtuvad isiklikult mina, kaasa arvatud sellesse väga-väga pahasti, tegelikult sellepärast, et kui õpilane läheb tööle ta läheb tööle kohakaaslasena, esiteks tema palk on niivõrd väike, tema peale vaadatakse ka kuidagi teistmoodi, et noh, et pole paberit, mis õpetaja ta selline on, et võiks ikka anda, kutsesid koolist, oleks endal ka kergem tunne minna sinna tööle. Kui palju saab õpilane ise suunata või, või, või tahta või nõuda endale aineid ja. Noh, see on igasuguseid variante Noh, tegelikult on nii, et väiksematest kursustas ei saa ise eriti palju valida, et on ikka teatud tunniplaan aga valik on selles mõttes, et kes on lõpetanud ennem, kas gümnaasiume, siis ei pea nendest ainetest osa võtma ja meil on võimalus õppida siin päris paljusid keeli itaalia keelt, prantsuse keelt, saksa keelt, valikainena. Kas on olemas ka mingi nagu õpilaste eestseisus, õpilaskogu? Jah, selline asi on meil tõepoolest olemas. Ja see õpilane, kes on nagu valitud sinna teiste kooliõpilaste poolt, meil toimuvad nagu sellised konkursid ja tema siis esindab õpilasi, õpilased räägivad oma muresid, tema läheb, räägib sellest kooli direktsioonile, mis on ka valitud sinna, oma õpetajate ringkonnast. Et on olemas selline asi. Kas sellest abi on olnud? On olnud küll siiani. Kui palju hoiab kokku Elleri kooli õpilased. Kas teil toimub omavahel mingisuguseid üritusi niimoodi, et saame kokku, teeme nalja. Ja toimub küll, meil on traditsiooniks saanud, nagu ma usun, paljudes keskkoolides rebastepäevad siis lõpupeol, vot siis nagu te kõik teate, 10. detsember, meie kooliaastapäev, kus toimuvad alati mingisugused üritused ja see ühendab kooliõpilasi, õpetajaid. Ja peale selle veel igast huviringid toimuvad ja tegutsevad näiteks näiteringe õpilased ja hästi palju asju koos. Neile meeldib koos tegutseda. Kõik ühe huviala inimesele. Siin koolis õpivad erineva manusega õpilased kui hea nendevaheline, nooremate ja vanemate vaheline läbisaamine, kas on nii, et sa oled veel väikene ja siin me peole ei võta ja sina oled suur ja sinu, Me võtame. Ei ole, ma arvan, sellepärast et telleri kool on nii väike ja mingi vanuseline vahekord see üldse nagu ei ole oluline. Tähtis on inimene ise, missugune inimene on. Koolis õpib ka teistest rahvustest inimesi. Kuidas nemad hakkama saavad? Sellest hästi tore, et see on venelase ja eestlased on enam-vähem ühepalju aga kõik saavad omavahel väga hästi läbi ja siis tänu sellele, et venelasi on siin, seda õpime vene keelt nendega suheldes ja nemad muidugi arendavad oma eesti keelt ja mitte mingeid lahkhelisid ei ole sellel poisi küll mitte. Palju on Elleri kooliõpilastel võimalus esineda kuskil, ütleme, suuremates saalides. See aasta on olnud paar võimalust ainult, aga rohkem kipub olema konkursse ja võistlusi siin koolisiseselt. Aga noh, seda võib lugeda esinemiseks päris kena soolo meile. Akordionistid toimub igal kevadel Võru muusikapäevad näiteks, kus saab esineda päris päris hea närvikogemuse saab sealt siis samuti igasugused konkursid. Kui õpilane väga ise tahab esineda, siis ta otsib ka endale ise need esinemisvõimalusi. Lauljatar, ma tean, on olemas ka kolme koolivahelised konkursid. Jah, on küll ja, aga noh, praegu mina õpin esimesel kursusel ja nad võtavad kõvemaid praegu, et Rail oma nime nagu tõsta, et saada, saada lõpuks sinna konkursile ka, et noh et see osakonna kontsert, mis siin on, et kui ma näitan, et ma olen hea laul ja siis mul on võimalus minna Eame klaverimängijatel on kah samamoodi kolme koolikontserte, siis on suvelaagrid tõmmud, vahepeal käivad igast väiksemad üritused, mõnikord jah, et klaverimängijat kah ikka leiavad, kui nad tahavad ja kui ise väga tahtis tõesti võtta ühendust mõne kohaga vanadekodu või sellise kohaga, kus ikka inimesed tahavad muusikat kuulata ja ise sinna esinema minna, siis. Kas te arvate, et et esinemisvõimalused, need on, ütleme, intervjuureid enda teha või peaks olema siin koolis ka mingisugune selline, ütleme inimene, kes selle asjaga võiks nagu otseselt kohe tegeleda, otsida võimalusi esinemiseks? Ja tegelikult võiks selline inimene kindlasti olla ka olemas sotsiaalsete. Aga kui nüüd konkursid on ainult majasiseselt või siis kolme kooli vahel, kas teieni jõuab ka info nüüd ütleme väljaspool Eestit toimuvatest konkurssidest? Siis, kui meie kooli õpilane mõni on osa võtnud, siis jõuab, aga muidu kah kuuleme neist natukene. See tähendaks seda, et ikkagi oleks vaja siia sellist, ütleme kas kontsertorganisatsiooni kontserdibürood, kes selle asjaga otseselt tegeleks ja kes vahendaks infot muude konkursside ja võimaluste kohta, mis võiksid olla väljaspool Eestit. Jah, oleks hea küll, kui selline inimene, kes üldse tegeleks organiseerimisega, et kui me tahame välja sõita, siis bussi ja majutuse ja nii edasi meile organiseeris, et me ise ei peaks nii väga vaeva nägema, saaksime ette valmistada kontserdit. Millised näevad välja teie tunnid üldse siin koolis? Osa tundan klassiga grupiga, suuremat tunnid, aga päris need pillitunnid, need on ikkagi individuaaltunnid õpetajaga ainult kahekesi, et ei saa viilida ja nii edasi Sestoit vastutasid üksinda. Õpetasin ka muid aineid peale muusikaliste ainete, et kuna te sategasid keskhariduse milline on siis selle keskhariduse tase, teie arvates? Ma arvan, et väga hea, sest õpetajad on siin ikka tasemel, et õpetajad võtavad igat inimest eraldi ja õpet nagu väga vastutulelikud. Minu meelest. Nüüd te lõpetate selle kooli mingil hetkel. Olete mõelnud ka, mis neist edasi saab? Et võiks seada sammud konservatooriumisse ja siis saad kõrgema kutse ja siis äkki õpetajaks või mingiks muuks muusikategelaseks. Kuna minul seisab selline asi eest osadel, siis mul on üldiselt väga kiiret otsustamisega ka Eestis. Kahjuks pole võimalik õppida akordioni erialal edasi akadeemias seetõttu seisangi probleemi ees, kuhu ja millega ja mis võimalused. Minul veel on aega küllalt, nii et ma veel mõtlen. Aga loodan loomulikult selle muusikaga ikka edasi tegeleda, et kui kui mitte nii, et lähen konservatooriumisse, aga mingil määral ikkagi. Ma tänan teid ja soovin teile edu ja õnneõpingutes. Niimoodi rääkisid oma koolist kooli õpilased Mari Sild, Liana kullassepp ja Uku Markus Zimmermann. Kuulame järgnevalt Edgar Arro ühte pala tsüklist eesti rahvaviisi orelile ja esitavad Liana kullassepp, Mihkel Tagel. Uno Arro akordioniklassist. Et klaveriosakonna juhataja Rutt Ernits on ei julenud ise mikrofoni rääkida, siis tema valvsa pilgu all räägib klaveriosakonna töödest ja tegemistest klaveriõpetaja Tiina ponks. Klaveriosakond on meie koolis üks suuremaid ja just meie õpilaste hulgast ongi üsna palju neid, kes ka üle kooli silma paistavad. Näiteks detsembris toimus kooli 80.-le juubelile pühendatud konkurss kõigi erialade õpilastele ja seal paistide edukate tšellistid kõrval silma ka just noored pianistid. Nimetada võiks näiteks Märten karmi, Jaanus Foogelbergi, Annemai valla otsa mari silda ja ka teisi. Nüüd algosakonnas oli osavõtt eriti elav ja tulemused toredad. Vabariigile ulatuses on meil õpilased ka konkurentsivõimelised. Näiteks ka Anne-Mai valla Ots ja Anna Schumilo. Ava on ikka meeldejäävalt esinenud kolme kooli konkursil Tallinnas. Ja kui meenutada möödunud kevadel lõpetanud lendu viis lõpetajat ja kõik nad läksid edasi õppima muusikaakadeemiasse nende hulgas ka Dainis Valbeeteris, kes enne oli tulnud vabariiklikul konkursil laureaadiks. Peab ütlema, et selles vanuses, kui lapsed meil õpivad on nende edus ikka väga suur kaasosaline, tema õpetaja. Ja, ja ikka on alati silma paistnud näiteks õpetaja, EPhansbergi Ene Arro, Rutensoni, Pille Taniloo, Kadri Leivategija, õpilased. Kadri on olnud üldse algosakonna hingeks ja edasiviijaks. Tema on meie lapsed ka Reisile viinud paar aastat tagasi, kus me ennast hästi toreda ühtse perena tundsime. Ja püüdnud ka muidu just algosakonda arendada võimalikult elujõuliseks meie koolis. Paraku on kuul praegu seadusandlusega pahuksis ja meie kõigi soov on, et valitsusasutustes saadaks ka aru, et riiklikule kõrg ja keskharidusele peab eelnema riiklik professionaalne algharidus täies mahus ka üheksa aasta jooksul. Huvikoolid jäävad Elleri kooli astuda soovijate jaoks siiski nõrgaks baasiks. Seda kogenenud iga aasta peaaegu sisseastumiseksamitel. Praegu on meie koolil noor ja ettevõtlik direktor ja tahaks väga, et tema plaanid kõrgemalt poolt toetust leiaksid. Kastmes tõesti on probleemiks, et õpilasi on vähe, sest mitte kõik andekad lapsed ei söanda valida muusiku elukutset. Ja põhjuseks ikka näiteks ka hirm, et mis saab edasi elus. Kutsetunnistust meie kool praegu anda ei saa. Ka muusikaõpetaja palk ei meelita kedagi. Interpreedi eeldustega noori ei ole ju palju ja nende ainus õige tee meilt, see asi on ikka Tallinna muusikaakadeemiasse. Õpetaja töö aga eeldab samuti palju põhjalikumat ettevalmistust ja palju pikemat praktikat. Muidugi omal kohal. Praegu on nüüd küll hiljuti avatud Eesti Muusikaakadeemia Tartu filiaal. Siiski pedagoogilist suunda peaks olema võimalik põhjalikumalt süvendada Nendel, kellele akadeemiline kõrgharidus jääb kättesaamatuks ühel või teisel põhjusel võib-olla võimete poolest, võib-olla perekondlike isiklike elu põhjuste tõttu. Aga samas Need inimesed, meie koolilõpetajad, Nad ikkagi lähevad õpetajatena tööle algõpetuses just kus vastutus on tegelikult eriti suur. Ja nad võiksid ja tahaksid oma tööd hästi teha. Näiteks taastane pedagoogilise suunaga lisaõpe meie kooli juures võiks juba olla aluseks tõesti usaldusväärsele kutsetunnistusele. Üldse leian ma, et ühiskond võiks olla rohkem huvitatud kultuurist lase ja humanitaarhariduse edenemisest, siis ei oleks nii palju muret ka noorte kuritegevuse ja muude väärarengutega. Meie õpilased on ju tõesti erksad ja avatud. Ja see hingeharidus tuleb ju suures osas läbi muusikaõpingute. Üheksa teiseks suuremaks osakonnaks võib ennast pidada keelpilliosakond ja järgnev intervjuu ongi keelpilliosakonna juhataja härra Andres Leivategijaga. Keelpilliosakonna olukord Tartu muusikakoolis on päris meeldiv. Umbes 20 taastat on meil algosakond eksisteerinud. Ja täna võiks öelda, et lõikame neid vilju. See tähendab seda, et algosa lõpetanud astuvad meile keskastmesse. Enamus meie lõpetajad astub ka Eesti muusikaakadeemiasse, õpivad edasi. Mis aga muret teeb, on ehk praegusel hetkel see, et algosa on sellises seisus, et võidakse kinni panna. Ja õpetajate ja teiste asjaosaliste sugune pikk töö võib lihtsalt Ühel päeval kaotsi minna. Ühe kooli rajamine võtab ikkagi väga palju energiat ja aega. Ja, ja väga lihtne on sellest loobuda küll k ehk objektiivsetel põhjustel. Aga kui neid sõnu juhtub kuulama keegi, kellest sõltub, kas algosa eksisteerib edasi või mitte, siis küll peaks enne seitse korda mõtlema, kui seda teha mis, nagu hästi toimib. Elleri kooli puhul on see, et õpetus on kolmeastmeline, on siis kaste, kes kaste ja Muusikaakadeemia filiaal Tartus. Võikski üsna julgelt väita, et nad mitte ainult ei täienda 11, aga nad ka võimendavad 11. Tartus käivad regulaarselt Eesti Muusikaakadeemia õppejõud konsultatsioone andmas tunde tegemas. Ja sest IT-akadeemiaga on sugune töine ja ja tulemusrikas võiks öelda. Vägagi vajalik õppivale muusikule. Ta saab siit oma esimese kogemuse tulevaseks tööks. Ja üsna palju saame ära kasutada ka seda võimalust, et solistid saavad orkestri ees soleerida. Tartus pidevalt möödunud aastast tahaks meenutada kontsertreisi Soome keravale ja kevadel oli reis Saksamaale Havenisse. Täispika kavaga. Ja kava taseme kohta võiks küll ainult kiidusõnu öelda. Ja veel tahaks mainida kvarteti tööd. Tundub, et kui koolis on üks kvartett, mis käib. Et päris hästi, aga hetkel on meil kaks kvartetti, mis käivad koos ja harjutavad ja esinevad. Hetkel on kooliorkestri dirigendiks Margo Kõlar. Tundub, et ta saab päris hästi selle tööga hakkama. Mulle isiklikult tundub, et hetkel on koolis päris heas seis. Õpetajatega õpetajaid jätkub. On üks tselluõpetaja üks kontrabassiõpetaja ja kuus viiuliõpetajat. Kui veel nii tulevikku mõelda, siis tundub, et üks tšelloõpetaja võiks veel olla. Ja mis ka ei ole väheoluline, on see materiaalne baas, mis hetkel on. Tundub, et aastate jooksul oleme suutnud muretseda koolile. Päris korraliku pilli kogu see tähendab ka seda, kui õpilane tuleb meile kooli ja tal pill ei ole, siis ta saab koolis selle. Ja ta saab ka küllalt hea pilli kohe. Kui rääkida õpilasest keelpilliosakonna õpilasest ja mingi selline koondportree temast teha siis võib-olla sobiks niisugused sõnad selle iseloomustamiseks töökas õpihimuline ja jõuab paljude palju. Võib-olla selle töö või tulemuse iseloomustuseks võiks mainida konkursil käimised, esinemised. Tšelloõpilased on ennast taga tublilt näitanud viimastel aastatel. Indrek Leivategija, seitsmes klass, Laur Joamets, kolmas klass. Nende esinemised on jätnud küllalt sügava mulje neljandal kursusel õppivad Kristiina või noh ja Liisbet kullamaa. Nende esituses veis viimasel koolikontserdil kuuldagi Atherbergi süüti viiulile, veoalale ja orkestrile. Kuulame nüüd Jorma Tootsi improvisatsiooni, mis on lindistatud kooli improvisatsiooni kontserdil viiendal detsembril möödunud aastal Elleri kooli saalis. Peale laulu ja klaveri õpetatakse Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis veel puhkelöökpillimuusikateooriat ja kompositsiooni, koorijuhtimist ja koolimuusikat, akordioni ja 1995.-st aastast ka klassikalist kitarrikoolis tegutseb näitering vaskpilliansambel kombel akordioniorkester ja kammerorkester. Koolil on ka sõpruskoolid, Aacheni muusikakool ja kerava muusikakool. Viimase kammerorkestri esinemist oli võimalik kuulata ka aastapäeva üritustele raames. Sel õppeaastal õpib Heino Elleri nimelises muusikakoolis 282 õpilast. Neid õpetavad 68 põhikohaga ja 33 mitte põhikohaga õpetajat. Kooli juures tegutseb esimene ja teine eelklass, kus õpib 39, viie kuni seitsmeaastast last. Andeks teised Elleri kooliosakonnad, et nad saatesse ei mahtunud, sest 60 minutit on siiski väga lühike aeg. Ja Ma annan sõna, jääb Elleri kooli direktorile Mart Johansonile, kes on kooli halo üheksas direktor. Milline on Elleri kooli osakaal või osatähtsus LõunaEesti, ütleme, muusikaelu edendamisel arendamisel? Tunnistan, et see osa on praegu väiksem, kui ta võiks olla. Kui me hakkame niimoodi mõtlema, siis Elleri kool on ju tegelikult haridussüsteemis, muusikakeskõppeasutus annab nagu keskhariduse baasil muusikaharidust. Aga siiski ta on selletaoline ainus Lõuna-Eestis, et me oleme oma kõik oma arengut avad teinud sellest lähtuvalt, et Elleri kool on Lõuna-Eesti muusika, see kutsehariduse keskus, kõik laste muusikakoolide, endise nimega, nüüd muusikakoolid nii Nuias kui ka Võrus kus iganes me peaksime nendega koostööd tihendama niimoodi, et nende lapsed tuleksid meile õppima ja samuti nende õpetajate täienduskoolitust läbi viima hakkama. Haridusplaanis kujutame ennast ette tõesti keskusena ja ka lihtsalt muusikaelu plaanis peame me kõvasti noh, lihtsalt puhtalt muusika musitseerimine kultuuri tõstma ja Me kujutame ennast koos Vanemuise teatriga ikka muusikakultuuri laiemas mõttes keskusena, nii et meil on päris suured ambitsioonid. Aga kui mõelda ajaloole tagasi, siis esimene muusikakool vabariigis ikkagi tekkisid Tartus varem kui Tallinnas ja see muusikakool oli ainukene alguses, pärast tulid kõik laste muusikakoolid juurde, nii et see meie ambitsioon võtta endale justkui Lõuna-Eesti muusikahariduse ja osaliselt muusikaelu monopol ei ole ja ülepingutatud, kui see praegu nii ei ole, siis peab tulevikus niimodi sündima. Selline sai saade Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli 80. aastapäeva pidustustest. Koos Elleri kooli õpilaste õpetajat vilistlastega pidutses ja saate koostas Alar Windsor. Saadet jääb lõpetama Heino Elleri kodumaine viis, mille esitab kitarrile Heiki Mätlik. Veel kord õnne ja edu sulle. Heino Elleri nimeline Tartu muusikakool.