Kakk roll siin stuudios Margus Ahria, Maian Kärmas ja olete asunud kuulama saadet muusika-aasta 2010. See aasta on olnud väga rikkalik, alustasime selle kokkupanekut mõttega, et ei tea, mis seal siis oli ja millised kontserdid ja plaadid sellesse aastasse mahtusid ning avastasime, et seda, mida teile pakkuda ja rääkida on väga-väga palju. Nii et ilma pikema jututa peamegi hakkama kontsertidest rääkima ja seda ka valdavalt esimese saatetunni jooksul. Teine saatetund on meil ka, siis reastame üsna omavoliliselt ka need plaadid, mis on 2010. aasta jooksul ilmunud. Muuseas, siinkohal paneme kõigile südamele, et kõik see, mida me siin räägime e apelleeri, sugugi mingisuguselegi objektiivsusele statistikale vaid lihtsalt, me toome tõesti üsna omavoliliselt noppeid aastast 2010. Jah, toome esile sellised eredamad pärlid ja peab ütlema, et lausa tore on see, et ei peagi elama sellises maailmamekades nagu Londonis või New Yorgis, et nautida selliseid noh, tegelikult ju maailma maailmakuulsaid artiste toob see elu nad kuidagi koju kätte, nagu näiteks raames. Kui me hakkame kohe esimesega minema, siis käin meil Jazzkaare raames, siin nimekamad käisid. Nojah, üsna värsked muljed on meil näiteks messi köist, kes käis tas Kaarel jõulujazzil esinemas ja tõesti kähehäälne naine suutis kokku koguda päris tubli kuulajaskonna, kolme lapse ema, kujutad sa ette, see suurte kõrgete platvormide peal? Balansseerimine naine, kes siis tuli, nägi ja võitis ja samuti teeks, eks, kes siis Kaarli kirikus üles astus, 2006. aastal käisid nad ka siis ma kuulasin neid ka ja ka Kaarli kirikus käisin kuulamas. Noh, ja nendelt hõbe suurtelt poistelt kuulame siiski lugu Soometsustus seid. Nõnda on võimalik väga palju üsna kiiresti öelda ja seesama lugu tuli ka esitamisele Kaarli kirikus esimesel detsembril täixixi esituses. Kodumaistest artistidest rääkides, meie oma laine tähistas juba 50. aasta sünnipäeva ning see kontsert leidis aset Nokia kontserdisaalis täismaja ja loomulikult püstised ovatsioonid. Ansambel Laine asutas 1960. aastal Gennadi Podolski, nii et on meil olnud kümnendite jooksul neist rõõmu. Kui palju. Just aga räägime natukene lõunanaabritest ka, räägime nimelt prints tormist ansamblist, mis näiteks mind täiesti kohe ära võlus, mis aasta eurovisioonil nad kaasa lõid, sina mäletad, ma jään. Aga võin eksida, igal juhul, viktoriini kaotasin, tõusid sellise suure komeedina muusikataevasse ja siiamaani on ju tegelikult seal ja nüüd ligi siis peaaegu 10 aastat hiljem teevad nad ikka veel väga head muusikat, on koos, ei ole lahku läinud kuulamegi nendelt sellist lugu nagu years. Just seda lugu ja nende värsket plaati promodes käisid nad ka Tallinnas esinemas. Jazzkaare väliselt on Eestisse toodud esinema, no võib öelda päris vingeid džässilegende, nende käis sellel sügisel Nokia kontserdimajas esinemas kaks suurkuju üksnes maakas Miller bassimängija ja teine neist röövi Hancock, nii et maiuspala oli kohe topelt annusena. Ja ütleme nii, et kuna Maian käib tõenäoliselt täpselt igal kontserdil umbes 99-l protsendil neist, mis toimuvad siis, mis muljed sinule jäid? No päris ei pea paika, et kõigil käin sellepärast, et siis ma oleksin pankrotis. Aga need kaks meest olid sellised, et nende puhul ei saanud seda võimalust lihtsalt käest lasta. Ning Ma hakas Miller ja häbi hänkokkolite, võib-olla oma lavalise olemise poolest natukene antipoodid, ütleme nii, et mõlemad olid väga tasemel, et kõik see käsitööoskus oli lihtsalt super kõigil, kes lava peal olid. Aga Bangkoki kontserdist on mul siiamaani, ehk siis oli novembris siiamaani ülipositiivne tunne sees. See on nagu selline mõnus väike päikeseseeme, mis on sisse istutatud, seda ise, vaatamata sellele, et ta on juba niisugune. Näeb nagu poisike välja, ta on väga rõõmus ise ja kõigil muusikutel olid laval suud kõrvuni. Mille poolest erinesid Marcus Milleri kontserdist? Just selle positiivse poole pealt ja see, et sa nägid, et see sisekliima laval oli väga-väga hea. Ja see kokkumäng oli väga hea ja väga mänguline just ja ma arvan, et see on ka väga paslik mängida. Illustreerimiseks Lugu viimaselt vihankoki plaadilt, kus ta teeb koostööd paljude popsoul, jäädes artistidega, mille pealkirjaks mängin ja selle nimilugu kuulamegi lauljatariks on indiaani Näiteks üheks selliseks koosluseks, mis pidi Eestimaapinda oma muusikaga rikastama näiteks Peiklasse, eks ole, kes esialgu pidi andma kontserdi ühes kohas, siis tõsteti ümber ja lõpuks nagu nimele kohane, ei jõudnudki üldse esinema. Täiesti lootusetu lugu, no tegelikult oli nii, et alguses vahetati esinemiskohta, siis vahetati esinemiskuupäev ja siis ta lõpuks ei tulnudki. Ja muuseas, see ei ole sugugi esimest korda, nii et ma ei tea, kui oodatud ta enam Eestisse ongi. No loodame, et fännid on siiski armulised, aga on alati Eestisse olnud oodatud suurepäraseid Slavitarit, üks neist oli Sophie Rotaaru, kes tõi Saku Suurhalli publikut täis. Sel sügisel. Jama hüvastijätutuuril saabus Tallinnasse ka alla, põristas. Huvitav mitmese hüvastijätutuur see on või mitu tükki neid veel tuleb võtta. Aeg annab arutust, just, aga kindlasti üks mees, keda pikisilmi Eesti pinnale tagasi oodatakse. Oma rännakutel maailmas on Jaan Tätte loomulikult, kes tõenäoliselt andis Eesti 2010. aasta suve selle tuuri suure tähega. No ütleme nii, et jah, et tema oligi see suvetuur sellel aastal, rääkimata sellest, et, et tuulevaikse öökontserdisarjast on antud välja nüüd siis CD ja DVD, nii et ja kõik, need olid ülim menukad. Nii et ma arvan, et see, see andis piisavalt tuult nende, nende purjesseia, neil neil jätkub küll jõudu, et, et sel ajal ümber maailma seilata. Just, ja kes näiteks hiljuti, mina sattusin vaatama ETV-st saadet täna õhtul, Jaan Tätte, ka siis see järgmine lugu, mida me laseme, see on Jaan Tätte poolt kunagi päris päris ammu kirjutatud ühele neiule, kusjuures austuseks, aga mis lugu see on? See on ojalaul ja küll ma tahaks, et keegi mulle ka nii ilusa luuleks kirjutanud. Vaikselt vuliseb ta laulu, laulab laule, uniselt tava tekitab on küll. Päid, kes peegeldab, on küll. Üle kivide ja metaressi vaikselt pehmelt. Tab väga rahulik. Ta on väga rahulik. Iga vesi jõuab ükskord jõkke, lasen süüle tar köitud, et, kuid ei hoia ta Hatta, aga ta oma koju tahmatav. Iga vesi jõuab ükskord jõkke. Tase sülle ta tõkke, kuid var ei hoia ta aga. Ta. Käisi ojakeses way selt bulised laulu laulab, laula, kunisel tava-tud tekitab, on küll. Ta päi, kes peegeldab, on, Kivide ja mätaste vesi vaikselt pehmelt. Väga rahulik on küll. Väga rahulik. Liiga vesi jõuab ükskord jõkke, taset ületanud tõkkepuid ei hoia, ta saab tagasi ta oma koju, aga siin iga vesi jõuab ükskord jõkke. Taset. Õpike vaid var ei hoia ta tagasi ta oma koju tagasi. Järgmine kontsert, millest rääkima hakkame, on see, millele ka meie mõlemad sattusime publiku sekka. Kuidas sulle meeldis Stingi esinemine Saku Suurhallis lastele? Mina olin täiesti lummatud, ma ütlesin, et see mees läheb aastatega ainult vähemaks, vokaalselt ka, kusjuures ma ei saa aru, kuidas ta vahel suudab nii pikki noote nii kaua nii puhtalt hoida. Ja muuseas, minule lisandus elamuse poolest ka see, et minu kõrval oskad sa öelda selle naise nime, kes mängis seal kevades Teelet. Praod ei olegi oluline, teine miinuspunkt tänasele eks ole, et tema nautis minu kõrval seda kontserti ja siis selle kontserdi lõppedes ta elas väga elavalt kaasa ja vaatas aeg-ajalt julgustavat minu poole ka, et näed, et ta ei ole ainuke eestlane, kes seal kaasa elab ja plaksutab kaasa, laulab, et selles mõttes väga tore oli ja jäi väga mõnus mulje sellest, aga sinult No minulegi juba see plaat Simpson lihtsalt ees, kus siis Steingan uude usku pööranud mõningatki oma tuntud loodiaga, muuseas poliisi aegsed lood. Et on lisandunud tervelt 45 väga andekat muusikut ja ta ei olnud sugugi kitsi mees. Ta võttis need kõik siia Eestisse kaasa ja tegid tervelt kahe ja poole tunnise show, mis oli suurepärane ja selle plaadi pealt kuulamegi politseiaegset lugu, eks rohkem Paula. Loomulikult suvel oli selline suurüritus nagu õllesummer, kus väga paljud head artistide tuntud artistid üles astusid, näiteks minu teismelise hea suur lemmik, him sellepärast et siis mina olin 16 jube maailma valu täis ja siis mulle sobisid need laulud. Kui nagu vikergeimia jonninud, sellised dramaatilised siis loomulikult Mika, kelle muusikast mina ei ole kunagi väga aru saanud, aga ma tean, et naistele ta väga meeldib. No nii ja naa, vastus, aga väga vahva on ta küll ja siis üsna samasse lahtrisse või vähemalt oma meeleolukas poolest läks ka selles öös, kelle solist loomulikult rebiska särgi seljast suures palavuses lavalt ja Koit Toome meie omandas Koit Toome, kes sellel aastal üllitas plaadi siis tema korraldas juba sellise suure viieteistkümnendat lava-aastat tähistava esinemise, kust ei puudunud ka õhupallid ja muud kõiksugused vidinad, mis, mis võivad ühe suurkontserdi juurde kuuluda. Ning temaga koos astusid laval üles väga paljud tema nende aastate jooksul olnud lavapartnerid kaasa arvatud Maarja-Liis Ilus ja muidugi Saara. See see oli ka muuseas see hetk, mil kannid vast kõige rohkem heldisid, sellepärast et Godwani aegsed hitid ei aegu iialgi. Meie aga tõesti siis laename õlle summerist ikkagi Migalt loo ja tuleb välja, et Tallinnasse vedas ta lavale just need kõige naiselikum naised. Selle loo ajaks, mil pealkirjaks pinka jõua piirfo. Kaks ümmargust ja väga väärikat juubelit on sellised, millest me ei pääse üle ega ümber, kui rääkida muusika aastast 2010, Eestis üks neist, Uno Loobi juubel 80. aastal ja selline selline vägev lavaartist ja loomulikult ka Jaak Joala, kellel täitus 60. aasta ja esimene neist oli, oli väga avatud selle juubeli suhtes, mis tal aset leidis ja, ja kõiki neid kontserte ja intervjuusid tegid meelega, teine aga jätkuvalt jäienigmaatiliseks ning ajakirjandus oli võib-olla isegi natukene kibestunud selle peale, aga siiski, eks eks see ole iga inimese vabadusi, õigus oma oma eraelule ja ja privaatsusele kui selline on tema valik. Ja kusjuures ma olen siiamaani imestanud, kuidas Uno Loop suudab enda häält nii heas vormis hoida, et seesama mahe, sama sügav, nii mitmekihiline, kui see oli tal võib-olla isegi rohkem, kui see on tal 20 aastased. Võttagi see aja jooksul aastate jooksul süda muutub üha helgemaks paremaks ja see kandub häälde. Minu jaoks on palju suurem müstika, see, kuidas siuksed raskerokimehed suudavad hoopis aastate jooksul väriseda laval ja mitte midagi ei juhtunud. Mitte oma häält kaotada just et kui me räägime, siis tegelikult joon väises meil sel aastal nii Metallica, Rammstein kui Megade. Ütleme nii, et väga-väga esinduslik koosseis ja nii palju, kui mina olen nende kontsertide kohta tagasisidet kuulnud ükskõik kes oma sõpradelt-tuttavatelt, siis nad on olnud täiesti hämmingus. No Metallica juba iseenesest kui kogenud staadionibänd, no nemad juba astuvad lavale ja juba esimese tervitusega saavad terve selle publiku enda enda käpa alla, aga Rammstein näiteks kaasas päris palju pürotehnikat ja lavastuslike elemente selleks, et seda kõike saavutada. Ja kui me räägime eesti oma meestest, siis muidugi meie Tõllid metsad olid nimelt järgmise loo lasemegi, nendelt seal oma laulu ei leia ma üles ja kui mul õnnestus veidi aega tagasi rääkida leelo tungla ka selle laulusõnadest, siis näiteks ütles ta selle laulu sõnade kohta, et ta kirjutas selle laulu sõnad kunagi pioneerilaagris, kas väga varajasel kellaajal üles, kui veel oli hall maas ja selline mõnus mõnus mõnus hommik ja loomulikult siis talle endale meeldib ka näiteks väga metsadel. Ja kindlasti meile meeldib see, et metsadel on tabanud päris suur edu neeli. Sellel aastal ilmus plaat nimeks äia ning soomlastega läksid nad tuuritama üle Euroopa, nii et väga-väga edukas aasta neil olnud. Tariaale. Laule Vambola. Ja ma. Ellu. Kaarja. Ja ma olen. Ka käinud? Ja. Nõnda siis metsadel ja oma laulu ei leia ma üles. Kui sa margus rääkisid ennist selle teksti autorist, siis Valter Ojakäär on selle muusika autoriks loomulikult ja temalgi ilmus selle aasta lõpus märgiline raamat Mil sootuks pealkirjaks oma laulu leidsin maile. No ütleme, et seda väga tihti ei juhtu, et toimub mingi kontsert Eestis ja kuhu mina ei lähe ja siis ma pärast hiljem ult kahetsen. Näed, juhtus ikka. Juhtus nii ühe džässartisti puhul kui ka tegelikult järgmise artisti puhul, kelleks Rod Stewart siis, kes seal jalgpalli MM jälle siin Eestis kontserdi andis, tõenäoliselt just sellepärast, et oli Inglismaa, USA mäng ma sinna kontserdile ei jõudnud. Aga andis ta siin väga vägeva kontserdi, mille kohta on väga-väga positiivne tagasiside olnud ja, ja muuseas pärast mida ta läkski mängu telekas lava tahavaate just sai teise poole ajaks jõudis siis kohale. Aga kui mina olen vaadanud viimasel ajal just eriti palju Youtube'ist olen avastanud enda jaoks John Meyeri üha rohkem neid live esitusi vaadanud ja siis ka Rod Stewart'it, siis ma lihtsalt ei saa aru, kuidas see mees on ka nii heas vormis, nii hästi oma teksti edasi annab see. Sest tyypest mul siiamaani selline südamelugu, aga täna me kuuleme hoopis teistsugune. Maailmamuusikuid käis ka päris palju Eestis esinemas, näiteks nende seas ka Jusson tuur ning kontsa Buico käis jõulusassi Soomes ning lisaks sellele, kui sina rääkisid ennist kontsertidest, mille puhul on kahju, et sa sinna ei jõudnud, oli siis minu puhul süda tilgub verd, et mul lihtsalt rahaliselt ei olnud võimalik minna vaatama bueno, mis ta saaks üldse abi Nokia kontserdimajja. Ma arvan, see jääb mul hinge peale. Olgu, aga tegelikult ma olen kontserdile, sa käisid ju ikka veel näiteks käisid Rufus veenvaid kontserdil, mina tean, et kui osadele inimestele on jõulude sümboliks singel singel Bels, siis minul on see Rufus Rein radi lugu, halleluuja, kas ta seda käsitles oma kontserdil? Esitas küll ja ta tegi selle kahes osas, see oli väga niisugune stiilne kõik aga minu jaoks, kuna ma ei ole tõele au andes tema fänn, siis väga pikk ja ma näen su näost ka igav minu jaoks küll. Ja antagu mulle mulle nüüd andeks, sellepärast et ta on tõesti teda peetakse noh, nii-öelda Kanadat järgmiseks Joni Mitchelli, eks ole, meesotsiooni miitseriks ja tal on väga kihvt mõtteid ja, ja väga kihvte kujundeid ja, ja laule. Aga, aga see kontsert ei olnud minule, tal oli küll seal fänne, kes olid väga rahul, aga, aga minu arust läks kahjuks mööda. Aga anname talle andeks sellepärast et ta ütles näiteks nii, et ta väga austab Arvo Pärdi muusikat, kuigi ta ei julgenud Arvo Pärdi helistada, teda kontserdi kutsuda, saame aru, saame aru, aga aukartus on. Ta ütles midagi väga ilusat ju ka meie noorte poiste kohta Malcolm Lincolni kohta nimelt. Just peaaegu arvab ta, et on mehed grammid äärt olles isegi Norras Eurovisiooni eel kohtunud Malcolm Lincolniga ja arvates, et värskelt ilmunud lõudetutsioon, mida ta juba jõudis ka kuulata, isegi mis oli väga kena temast. Ta arvas, et see on tõesti Märt, seda, et see võiks maailmasse jõuda ja saadakse ta edu. Jah, et on ikka meelitaja küll, aga tegelikult ju noh, bänd on väga äge ja muusika on veel paremgi, olemegi Lauder, vutt, soul. Aga eriauhindu jagati ka lõppeval aastal ja üsna aasta alguses pärjati ka aasta muusik, 2009 Ivo Linna siis Eesti rahvusringhääling ikka oma muusika toimetajatega, paneb oma pead kokku ja valib ühe märkimisväärse muusiku välja siis ka järgmise aasta alguses tavaliselt varjatakse ja kellega siis korraldatakse koostöös kontsert ning Ivo Linna astuski siis jaanuaris esimestel päevadel ylesse ning võttis selle auhinna vastu. Ja loomulikult anti välja, alati antakse välja tegelikult ju aasta alguses ka eelmise aasta siis muusikaauhinnad ja seekord oli saak päriselt mina näiteks poppideodil, kes võitis isegi neljas kategoorias, ehk siis aasta ansambel elektroonikaartist popartisti ja parima muusikavideo autoriteks olid nemad ka aasta albumi tiitliviise tol korral koju siis röövel, ööbik ja meesartist Vaiko Eplik, naisartiste Birgit Õigemeel ja etno folk siis loomulikult Jaan Tätte ja peab ütlema, et sellel kontserdil kontsert oli väga äge selles mõttes, et mulle alati meeldib, kui, kui teleotseülekande ajal inimesed liigutavad suud ja fonogramm mängib. No aga mina käisin sellisel kontserdil sealsamas Nokia kontserdimajas, kus otseülekanne aset leidis, loetud päevad hiljem siis kui oli naistepäev, siis sugugi ei ole nii, et fonogramm mängis ja mees liigutas suud. Ta lausa laulis otse ja ta mängis otsaga viiulit, nimelt Aleksandr, ka suur Eurovisiooni võitja Norrast tuli, nägi ja võitis, vaatamata sellele, et ta ei ole minu tassike teed siis ikkagi sõprade mahitusel, läksin sellele kontserdile ja see oli selles mõttes vahva elamuse tõesti südameid poiss oskab publiku ilusti kätte võita. Nii et see oli ka päris vahva jaamas. Ja loomulikult, nüüd siis siin saates teine kontsert, mille pärast minu süda tilgub verd siiamaani. Nimelt käis Vene kultuurikeskuses Jazzkaare raames loomulikult ta jaanuaris Maieni seda kuulamast, mina ei käinud. Just, ja ma ei kahetse sugugi, et käisin seda kuulamas sellel suurepärasel tassi tiival oli väga hea meeleolu väga heas tujus ning loomulikult väga-väga heas vormis ja ta nägi ka suurepärane välja, nii et see pakitali oli täiuslik. Aga selline on meie esimene muusika-aasta 2010, saate pakett. See on siis kontsertide ja sündmuste pakett täiesti omavoliline. Sugugi mitte ei pretendeeri objektiivsusele. Järgmises saatetunnis, aga võtame ette kõik need plaadid, mis vähemalt meile kahele on silma jäänud möödunud aastast, nii et jääge ikka meiega. Ei küüni jonka.