Me ütleme Ladina-Ameerika ja kujutleme hommikut Andides, mida vahendab viimast summati hääl. Ütleme, ladinaameerika ja nähtud filmidest kerkivad silme ette linn, kaunitarid, Havanna, Buenos Aires, riiuda Sammeer, meitleme Ladina-Ameerika ja tunnetame vabadust, armastavate rahvaste mehisust nende valgete ja neegrite mullatidegemis stiitside mehisust. Kesserra maitsvalt alustatud võidukäiguga on saavutanud vabaduse Kuubal. Mütlene Ladina-Ameerika ja otsekui tunnetame revolutsioonilisi vulkaanipurskeid, mis varem või hiljem kuuba eeskujul ka teistes Ladina-Ameerika maades aset leiavad. Täna heidame pilgu sellele kaugele mandrile sealsete luuletajate silme läbi. Tõeline poeet on oma rahva südametunnistus, tema rõõmuhetkede ja valuhoogude värssides. Venetsueela seda kauget maad mõistame paremini Carlose Custoli hoonil, üüriliste siiras tunnusest ja filosoofilisest sügavusest kantud luuletuste kaudu. Maa on minugi tar, niisugust pealkirja kannab üks nendest. Kui ma jääksin hetkel üksi siis võid sina oma ohmu, kitarr mindagi hülgaks. Sina juubeldad helisades puude seal rahus, sina kalurite praamid ja kirstade Valgma. Sina kõigi alguste kare algus. Sina oled minust jääda minu varjuks, sina uut janu kandev vesi, sina vaikus ja lumetorm rõõmu ja leer. Kedeneri sinus süda ta nukralt Murina. Ja mõnikord olles sinuga üksi, ma kuulen su vaikset häält, mis soovitab mul olla või mõnikord ka mitte olla enesega kuid alati käsib ta saada elavat elu oma soomukite, arr, sina vaikid ja laulad ja ootad midagi. Sina nukrutsema minuga koos. Oh, maa, ainult külvatud sinusse kui seene. Kas on mõtet asjadel kui lauludes neist ei laula inimene, kes sinuga Ohomaa ohmugi? Darr sõlmis igavese sõpruse Manner, kus on esindatud peaaegu kõik maailma rahvuselt kojuigatsus, võõrsile rännanute kurbkaaslane lööb välja ka nende poeetide luules, kes ise pole oma esivanemate kodumaale kunagi saanud. Luuletuses Hispaania avastamine kirjutab Argentiina kirjanik Raul Gonzalez tunnijoon. Ma tütarlast kohtasin, kord olid tulnuta maalt, mis ikka veel elasin neil mälus, kellelt pärisin liha ja vere ja unistus tiivad. Ta ütles, mul õhk. Kaugema järsu joovastav õhk. Oo minu vennad. Mõteterlast kohtasin, kord olid tulnute maalt, kus kunagi pole olnud, kuid kuhu ma kindlasti lähen. Ta ütles, mul maa, ooh kaugema ja subnäed, oo minust sõbrad. Ma tütarlast kohtasin, kord oli tulnud kaugelt maalt, kus kerkivad esiisade kaevud. Ta vaates lõi Loit mu pilk. Ta ütles, mul vesi. Oogaugema ja su jõgede vood, oo minu ema. Mad tütarlast kohtasin, kord olid tulnud kaugelt maalt kust toodi mind varem, kui sündisin kus ema vaid unistas väikesest pojast. Ta ütles, mul tuli ooo kauge maa ja armastus, leek. Oo minu armsam. Kuid poeedi südames heliseb juba armastuslaul oma uuele kodumaale. Te kõik minuta võtke minul raamatuid ja minu sulg minust silmadest, võtke kodumaastike pildid, kui suudate, lämmatage minu helisev hääl. Kuid mu süda ei vaiki. Ta endiselt lööb oma kodumaa vabaduse barrikaadidel. Armastuslaul kodumaale niisugusena tunnemega Tšiili poeedi Pablo Neruda värsse. Ent kuidas elavad siin karmis Tšiilis tema pojad tuul, prügi ainult ümberringi seina, aken katki, katus räbaldunud müür, pragunenud tänava auklik uks mulda vajunud, täis pori, savipõrand vald, paraiso, räpase roos ja ratturginindsama tänavate umbtänavate okastega. Kui süda valutab, kui näänsus oma rahvast ja kogu oma kodumaad. Ma kõike armastan, mis sinust kätkeb val baraisva kõike, millest kiirgad, sa ookeani mõrsja. Ma armastan keskööd Su järsku valgust, mis laevamehi merel tervitab siis apelsiniõis. Sa paistad pallina ja säravana tuledes ja udus Valparray, Soomaa, Ilmar rannikute kuninganna sõlmpunkt lainele ning laevadele saab püsida minus nagu kuu või nagu puisestikes tuuleõhk. Musilmist libisesid mööda kõik kuulsade mered pulmaehtes saared. Ma rändasin, rändasin kõik lahed ja kõik lained läbi. Kuid armastus nii sügavat, kui sinul mere vastu. Kuskilt ma ei leidnud. Oled suure ookeani ülim tipp su äärelinnadesse iravad, kuid punast, sinist värvilelud Valparriso sinule kõik minu armastus. Kuid poeedi süda mahutab palju helli, värsiridu jätkub ka teistele maadele teistele rahvastele. Kuist tahaksin ma suur Brasiilia sus sülle armastades, heita end mähkida suh hiigelteedesse Su lahti rullunud lopsakusse, smaragd sätendusse ümberringi, jälgida subpühalik sind niisutavaid jõgesid ning viibida terrassidel kuuvalguses või minna kaugele Su paikadesse, kus pole olemas veel inimese jälgi. Kui palju soppisitsus nurgakesi kordi jälle astuda Su küladesse, suv agulis, haista su võõraid kombeid, tunda su elu ringlemist, su üllast südant. Kuid ma ei saa. Kord astusid mu juurde naised Bachi nukrast äärelinnast, kus muiste orjaturgu peeti veel praegugi seal nälg, kus orjus talumatu elu. Nad ulatasid mulle peotäie lilli kirjakese. Näen lilli peos, loen õrnus sõnu ning jäävadki mu häälde nende kannatused. Ma tean nii palju nähtamatut tõtt, su rohked rannad võiksid mulle ilmutada. Ma tean, mind võiksid oodata sul lilled, salapärased sul liblikate lend ja kogu kääriv Elumaal Funiiskeisi metsades. Kuid ma ei saa, ei saa muud haarata su vaikusest, kui rahva häält. Hoian seda armastan kui kõige kiirgavad sulge metsast leitud. Ja sellest hakkabki mul laulmas suu. Brasiilia see maa sai meile veel lähedasemaks Josha Mado romaani Gabriela kaudu. Raamatu lüürilistest kohtadest jääb eriti meelde hällilaul Malviinale. Unine lapsuke, kuinu, head uned ootavad eel purjetab unes su poodi kaugete merede leel. On vangla mulle, mu aed ja ahelad, aialilled. Appi, mind tullakse tapma. P, mind tullakse Nike ma kellelegi majasse matma, kellelegi Virtinaks viima põrandapühkija samma, sundima klaveri taha ja kiriku pihipinki. Appi, mind tullakse naitma ja käima peale mind saatma. Purjetab unes su voodi kaugete merede teel. Mu mees ja mu isand hakkab siis määrama minu elu määrama, mis panin selga ja määrama mu parfüümi, määrama kõiki mu soove ja määrama üks mund, määrama seda, mis tohib mu keha ja hing ja mis ei, mul õigus on ainult nutta. Mind tappa on õigustanud. Purjetab unes su poodi kaugete merede veel. Appi mind minema, viige meest armastamiseks taha. Vaid austamiseks ei taha tulla, võib ükskõik kes ta olla võib, kasvõi vaene või inetu võimulat. Kui vaid mind minema viiks. Ei taha ma olla orvis. Appi mind minema viigi. Purjutab unes su voodi, kaugete merede veel. Kaugete merede Peile lähen kasvõi üksi maa kasvõi äraneetult, lähen kaugete merede veele. Isee naitma ennast, lähen kaugete merede viile tööd leidma, endale lähen kaugete merede veele iseennast leidma, lähen ei tuled tagasi iial. Unine lapsuke, kuinu head uned ootavad eel. Unenägudes vaid ka tegelikkuses mõtleb ladinaameeriklane tulevikule. Ja need mõtted viivad üha sagedamini vabadust saarele Kuubale kus kaunis tulevik, vabadus on alanud juba täna. Uruguai poeet Sarandiga Prira kirjutab oma luuletuses. Ei unusta. Kes on näinud, on kuuba palme. Kes läinud on Kuuba tähti, kes kuuba õhku vaid kordki on hinganud priiuse õhku. Peab meeles ta inimesi. Jah, palmid, pilk siin ehk ei peatu. Jah, tähed ja lapse east teatada. Kuid inimesed oo kuuba, kes unustada, neid suudab. Neis võidukalt tuksub su süda. Kuuba enda luuletajate hääl lendas üle mandrite nagu teade revolutsiooni leidiski. Revolutsioonilaulikud valasid värssidesse kõik sündmused, mille tähe all elas väikene saar. Üks nendest, Vern Hardoga leias kirjutab Kuuba üldisest rahvuslikust assamblees. Sellest ajaloolisest momendist, kui seal mõisteti hukka inimese ekspluateerimine inimese poolt. Koidujal leivaväepealik murdumatu vabaduse lipu all võitluse jal, lootuse kuulutaja luges meile ette vaeste deklaratsiooni lehel. Millel seisid kirjas vabriku neegri indiaanlase ja mahalöödud silmiga tüdruku hüüded. See oli kutse ajaloo relvile. See oli homse fanfaari sõjalaul, mida lauldakse ööle. See oli valgus, tõrviku ja majaka valgus. Maa vöötab end kaevikuisse, rahvas tõstab käed ja kiidab heaks. Ta muutub veel kõrgemaks. Minust sangarlik rahvas, kuid tõstab rusikasse pigistatud käed. Kuuba rahva poeet Nicolas jeen sain miljonite vabadust armastavate inimeste poeediks. Nukrat ja kirglikud, ohjeldamatut ja tormitsevad nagu kreooli laulud ongi jeeni värsid. Mul on killuke unistust üsnagi unistaja and on see. Ja sellest tillukesest ma ise teen endale tähe ja lilleteen särava tähekillu ja tähenest säraval lille. Mul on killuke laulu ühe lauliku anud on see. Ja sellest laulust ma ise teen endale hümni ja laulu. Mul on killuke rauda ühes sepa andanci, jah, sellest rauast. Ma ise teen endale Serbia vasara. Tao minu vasar, tao, lõika lõikama sirp. Oma kodumaalt pagendatud, nii kuulaskeen tuli tagasi kui koitis revolutsiooni hommik. Ja kui legendaarse Sierra maestro kõrgemail mäetipul turg viinul laulis, ööbik tervitust kodumaale ja Fidel Castrol. Tere, Lipp. Tere papp. Tere pallil maasse tunginud nool. Tere proofil meie medalil. Hadenic pronksimees kättemaksumatše ETK käes. Tere kivid. Sierra maestro, tardunud lained. Terre, mu piduriietes kodumaa. Tere, inimesed. Tere. Taassündinud mägilane, terve tänaval laulev nooruk, koidutulena leegitsev. Tere, sihvakad, neiud. Suhkrumahlaga, pillirootüved, maiseid, tõlvikuinon rusikat koos, lilled laulavad võidust. Põld lõhnab värskest vihmast. Tumedaid päid, heledaid päid. Kargab sana armastuse ja vendluse loorberipärg. Nad lähevad metsade õhkkon haljendama. Laulab üürit Turkino tipul. Tere, Fidel Castro.