Agrobaatiline, ET. Mille lihvimiseks aga kulus neli pikka nädalat? Ka laulupeo linna sõitsid nad teistest tegelastest varem, et rohkem aega võita. Raske ettekande viimistlemiseks. Võib-olla küsite, kes jõudis seekord laulupeole kõige esimesena? Meenutame, need olid viljeldased, kes siin praegu oma osa laulupeo kavas koos tentsiaal paatidega. Ma tahan juba sajandivahetuse laulupidudel, laulupäevadel pakuti lauseta gümnastika, ütlesin keppidega. Nemad täna ongi esimesed. Aga igal juhul on see päris mõnus vahepala. Selle kirjeldamiseks aga läheks vaja. Trummipõrin ja ta ei ilmu välja. Sellise rahuliku lainetama ja tema asemele tuli rütmi askeldav. Alustati korraga viie püramiidi ehitamist. Üks on püramiidfänn ja lipiide keskmine, aga Kertši, veel kord ja veel üks kord neljakordne esitlus sekundite jooksul see andmast ehitamine hirmeetodi. Pole imeks panna, et kõik nii kähku käib. Küünele Mcia valter rihma, Tarmo Türnpu, Lindast ämmal valin linahai, panen Johannes tänavune ehitajat. Pärast laulupidu, näete neid jälle Pelgulinna. Paadid on ilusti rivistunud kolonni, nagu väljakule tulles. Püramiidide tipus lehvivad lipud, liiguvad Poloniee pudelid, vabariigi lipp ja sinine kangad. Rahuku liiga kergelt päevitunud tervisest mürgeldab astunud mehiselt sammul homsele vastu. Temale on kõik teed lahti. Viimased read lähtuvad väljakul hundiratastega küliti murutantsijatele puhtaks. Kõnni ega rahvatantsijad kaugele läinudki, nad jäidki talasse muuserva imetleme nagu meiegi seda osavust ja täpsust, millega lahkujad oma endasse sooritasid. Nii sai akna tahtmine esinemine toreda värvi rongeraal. Nüüd on kellegi nähtamatu käsi jälle muuli seadnud. Ühendatud, mida rahvatantsurühmad on uuesti tantsuks valmis? Tantsige. Ruts Saveedist. Lätimaa piirid sellesama rõhu mere Läänemere kallastel peab veel kaks rahvast oma sünnipäevapidu Nõukogude Baltikumis elavad kolmikvennad. Ühel ajal astusid nad sotsialismi teele. Üldiselt ehitatakse uut elu. Ühes ost peetakse aastapäeva pidu. Ruzzavietis, mis on selle võõra nime ja vallast tuli sinna ka. Tantsu on saanud oma nime kohanimes, ruttava maakond. Seal seda siis tantsitakse. Järutav jättis, tema on rutsevale, nii, see peab ütlema, et on teine tormake loomuga mees, ühe võtab teise, jätab tüdrukud aina keerlevate käes, kui värtnud. Kõigil jõuab ühe tantsu jooksul jalad polkasammud hüplema panna. Nii tantsitakse praegu ka kusagil Daugava ääres Sigulda mägedes ja Koiva jõe kaldal. Lendavad laiad valged Läti sõbrad ja kõlisevad suuretsele. Kallis. Parim president. Neli käin viies suure, selle ütleb veel raske laul. Aga nissan, sõlg, nistreen, tantsitakse ju praegu freesida. Sõnn on kumer, priid mani. Priidigantsita mehe tantsu viis varemgi kuuldud tuntud kupari muia ehk kuparimoori, milles Ullo Toomi on teinud freesi tantsu. Riigi aga praegu veel näha pole preisi tegijad tantsida, tantsisid. Nüüd juhtus midagi milletaolist, täna pirne põle-põle Teppa tasusid tülide tantsijate read, kaardusid, liikusid, liitusid ning meie ees on suur üle välja muster. Tõepoolest seal prees. Suur muugrees põimitud keskaugu ümber märgiliselt kivi serva teha. Viisiliselt kividega freesid olid eriti hinnatud näitangi Pärnu rannal, Põhja-Eestist, Iirimaal. Preedi keskel hakkas muster muutuma. Kivid kadusid, asemele tulid kodarad. Valmis ongi Lihula preemia. No see on Paistu oma Paiskub Reena napilt jalgpalliplatsi rohelisele murulapile ei leia sõnu, kuidas kiita tema tegijaid ja, ja mõni meistri tulnud on laenanud. Milles kale üks kord sõit. Väljaku esiserv lõi lainetena, lainte peale tekkis laev ja kohe teised kaburimaski. See oli kui nägemus muinasmaalt kaunis ja tabamatu. Selle küsimusega tuleme jälle rahvatantsujuhtide juurde staadioni kellatorni ütlemise aastalu, teie mulje, minu arvates tants õnnestus hästi. Mulle tundub, ütles, et see on õhtu üks huvitavamaid tantse just selle tõttu, et siin otse publiku silmade all tekivad staadioni muru üksteise järele. Meie rahvuslikud freesid ja publik oma aplausiga ka iga uue freesi järele. Tõestas, et tants ka nendele oli meele järele. Võib-olla teeme ühe lühikese tagasivaate, missuguseid mõtteid käesoleva rahvakunstiõhtu läbiviimiseks andis eelmine 1955. aastal korraldatud laulupeoga, mistõttu see eelmine õhtu muidugi näitab seda, et mõjule pääsevad peamiselt need tantsud, kus tegemist on suurte avarate tantsujoonistega, kus tantsijad ei tantsi ainult ringjoonel ümber oma tähised vaid nad üle terve staadioni muru moodustavad huvitavaid ja mitmesuguseid tantsujooniseid. Ja lähtudes sellest andiski siis laduge diakomisjon tervele reale meie andekatele tantsuloojatele spetsiaalse tellimise, et meie käesoleval rahvakunstiõhtul saaksime näha uusi huvitavaid tantse ja selle tulemused ongi nii kohe täna silmaga näha ja käega katsuda. Nii on meil juba pealt, vaatad, juba nägid Helmi Tohvelmani seatud õiekese lõõtsamajja, mida tantsisid lapsed. See on üks väga õnnestunud tants, mis koppelmanni loomingus. Ja publik võttis tema kenasti vastu, edaspidi samuti president, jah, ja president. No tegelikult see on nüüd rahvatantsuseade, seda meie stuus loominguks ei saa nimetada, aga see üleval ja must üle välja muster, see on andekas seade, väga andekas lavastus. Ja edaspidi täna õhtu kavas on veel Helju Mikkeli sõle sepad Salme Ott Valgemäe kipp, klõpsadi ja suur tants. Need on nii-öelda see otsene vili mis tuleneb sellest külvist, mis sai tehtud möödunud rahvakunstiõhtu seal 55. aastal. Kas te võtaksite vaevaks tutvustada mõningaid paremaid kollektiive sellest tuhandepealsest tantsijate perest, kuigi meie arvates kõik ühtviisi hästi täna tantsivad? No muidugi tantsivad nad hästi, sest repertuaari on ju väga raske. Aga kaheldamatult on siin, kes keskmisi kollektiive ja on ka paremaid kollektiiv, on väga häid kolec, nimetame siis väga häid. No siin näiteks tantsib praegu kaasa Pärnu kommunaaltööliste klubi rahvatantsurühm Naima Ebrucki juhtimisel neid näha, siis nemad tantsivate kohe tribüüni tribüüni ees läänepoolse tribüüni ees. See on, ma ütlen teile kohe teine kolektiiv teine kollektiivsiin poolt, jah, siitpoolt vaadata siis kellatornist vaadates muhu, muu muu seelikud on tüdrukutel ja poistel on stiliseeritud mihkli rahvarõivad, sinised rühm võttis osa teatavasti osa festivalist noorsoofestivali avapidustustest Moskvas ja on sellest ajast peale töötanud ikka tõusva pinge ja eduga ja nüüd on nad siis ka jõudnud meil rahvakunstiõhtul staadionimurule siis seal on üks väga tubli kollektiiv veel Türi kultuurimaja kollektiiv, seda juhatab Erno Kaasik. See on üks ja edasipüüdlik ja tantsu armastav kollektiiv üldse peab ütlema emme gaasiku kohta ei ole tal ainuke kollektiiv. Ta tõi siin terve terve rea kollektiiv välja, nii ma võin natuke eksida numbritega, mulle tundub, et ta staadionimurul olid neli naisvabandust neli lasterühma, mida tema juhatab siis on tema naisrühm, hakkab tantsima varsti. Ka on meil üks väga tubli rahvatantsuentusiast tantsu on ju noorte lõbu. Kas täna on väljakul ka vanemaid veterane? Jaa, on küll. Kuigi tegelikult neid jälgides ei saa öelda, et nad on vananenud. Vanad inimesed ja ega nad tegelikult ei olegi nii, näiteks tolles samas Pärnu kommunaaltööliste rühmas, millest eelpool juttu oli, tantsivad kaasa Õie vaarakkia, Helga Hallmägi. Nemad on sõna otseses mõttes veterane. Sest nii-öelda esimene rahvakunstiõhtu selles mõttes nagu meelda praegu mõistame 47. aasta oma juba tollel rahvakunstiõhtul, Nad esinesid, tantsisid kaasa ja teevad seda ka praegu, nii et nendel on seal 47 50 55 kuus, neljas luba ja nähtavasti kavatsevad veel mõnest järgnevast osa võtta. Kunagi küsiti, mis saab Eesti rahvatantsud, see oli üsna enne sõda ja võib-olla veel 47. aastal mis temast saanud on on läinud rahva hulka, nagu näitab see massiline kollektiivide osavõtt siis tuleb sellest teha lihtsalt loogiline järeldus, et rahvas armastab tõesti tantsu. Ja kui me teame, et ligi 50000 Soovijad olid sunnitud jääma ilma rahvakunstiteose piletitest, siis näitab see ilmselt seda, missuguse populaarsus on võitnud meie rahva seas rahvatants ja veel üks niisugune märkus. Staadionil minul täna 80 segarühma, 80 lasterühma ja 80 naisrühma tegelikult tagasoovijaid, kes tahtis siia murule päästa, oli ju palju rohkem, näiteks segarühmi võttis kolmandastki proovist osa ju 130, nii et me olime sunnitud valima ja nendest ainult 80 40. Nii kurb, kui see ei olnud, nad pidid seekord jääma pealtvaatajate osas ja rahvatantsumahuks hästi peosaali referentsmahuks kaheldamatult hästi peosaali. Eks ta väikesel määral ole seal olnud. Aga oleks muidugi tore, kui meie kõigi Foxtrottide ja tango teiega lipside kõrval tantsiksime ka oma rahvatantsul Volkad paar jooksupolka, muide, huvitav, kus meil lohede vahel tõsijutt jooksupolkat märga peosaalis. Aga kui meie peotantsupaarid käisid seda tantsu demonstreerimas poolteist aastat tagasi Leningradis, kes lõi see jooksupolka seal niisuguseid laineid ja tekitas elevust ja on sellest peale kavas Leningradi pallija peosaalides? Üldjuhul ei me kodupiiripostil tulevikutulba juures teenel püsti rada risti küsitaks vist sõiduk passi. Passi, passi, sõidupassi. Peigmees. Poisi kodurahvas nõuab bulvalt sõidupassi. Passi, passi, sõidupassi. Pulmaõessa pulma löönud on dokumendid korras, nüüd on luba sisse tulla. Ei pruugi koju tuua, läbi pulma auväravad. Mis juhtus vahepeal, kui meie üldse sõna isand, uudis kolhoosi pulmad sõitsid rahvakunstiõhtuleht ja kus olekski õigem vanadele kommetele, rahvamängudele ja näljastele pulmanäljale? Tuhatnelja kihutas tuline traavel pulmarongi ees other kõrgest Muhu pruudimütsis võis ära tunda noorpaari teisel vankril pruudi isa, ühel vankril suur veinevad ja ühel tohutu õllega. Siis veel limusiini. Autojuht jääb ju kaugemale hoiduma kenaali kõige viimases järjekorras, et lõhklil käiagi. Läheb peiukoju tuleviku kolhoosi. Aga ei ole see esimene pulmarong, kes leidis oma teelt langetatud puud ja mitmesugused muud tõkked, nõuti läbipääsuluba passi. Ettenägelikult oli pruudi isa varustanud vahuga õllekapaga, see käis ringi. Nii kui turvaliselt dokumendid, korras ja kontrollitud, oli töö, peiukoju, vaba kaskedest au verandalt, liikus nurka paar oma uude kodusse, kus neid ootas peiu ema. Meile juba tuttavale kõrgendikule oli asetatud vaip ja selle liiste. Seal on pruudikoht ja praegu siis leiabki seal aset Kruudi noorikuks tegemine. Tema pani pruudi istuma ja võttis tal pruudi mütsi peast. Poisid tassisid kohale veimevakka Nüüd enam neiu ema peiu, ema, peiu, isa, kogurohket pulmarahvast jagab. Käsi veimevaka ja pulmeliste poole lendavat sukakindad ja kirjud vööd. Veimevakk näib olevat põhjatu pruut, tüdrukuid teile pruudile appi tulla. Kingitus käsk piiratakse noorpäev tantsijate sisse jäi jalg, hakkab tantsusammul liituma. Varsti peaks kombel põlgadki minema. Siiski enne visates ei? Nii ongi põlgadki. Kummaliste kogud on seda paigata, kuid lappideks kõlbavad ainult paberrahad. Mida suuremad, seda muidugi paremad. Niisiis algabki põlle lappimine ja pulmakemplemine peigmehe ema ja pruudi isa vahel. Kiusama lausa laimama. Mina kiiva kaduma lehma poole. Aga kes sul kõige kangem kangem loomakasvataja ja kui meie seda poleks, kas siis vabariik saaks anda 100000 tonni liha? Meil on jõudu, jaksu. Ah, ta ei pöörle, poisid. Lähed. Kähku panna kargama Meie oma jooma, kellega kärpimise ajal moodus? Tulevik ja Rahva võidu kolhoosi noored. Nüüd läheb jõugatsumiseks. Poisu, hädaldas luuri vedu. Mis moodi see välja näeb? Nelja viiemeetrine köis on otsadest pühendatud. Selle ringi sisse poeb kaks kanget meest, kes seavad köie kaela taha ja teineteisele poole vedama. Ühele kord teisele kalduvad ka pealtvaatajaid ei pea enam vastu ja tulevad appi ja ja nii see kestab, kuni ühe mehe kaela küünalt puud enam vastu ei pea. Mõlema kolhoosi tühjad viljakotid on mängu pandud nii palju võistlejaid. Räppe, räpp, siingi tuleb ausa sportlikust võitlused kinni pidada, ei mingit õmblemist. Nii nüüd läheb lahti sisusse kest ajamine. Ussikest ajamiseks seisavad mõlemad võistlevad rühmad. Harkisjalu üksteise taha, Rita, viimane peab nüüd nobedasti neljakäpukil selliseid jalgadest koridori läbima tema järel eelviimane ja nii edasi, ja nii edasi, kuni selle tee on kõik läbi käinud. Vaatame nüüdseks, kumb rühm võidab. Väiksematesse muidugi lihtsam teha ja nii jõudiski idatribüüni Elleri. See ei ole nüüd küll naa vabrikega naha parkimine, vaid lihtsalt naha peal anyone. Suurte vintsidega antakse üksteisele parajasse kohta ise selili maas. Jalad on ühendatud, käivad Oorata moodi ringi. Kaks poissi seisab künkal, need on siis korstnad. Kust tuli see vile endale klaasite? Nüüd siis lahkusid lõpuks kemplejad pulmaplatsilt. Rup jussiga pikk rida poisse ikka pea eelmise harude vahel. Ja nii läks Lucius tagasi kummaliste sekka aganüüd. Pulmalisi tuleb juurde. Kellatornist tarvas välja kuulus vene troika. Siin on kolhoosi luna, sõidab tema järel Väike-Maarjas, masin ei kaks, kaks kolhoosnik. Küllap kolhoosi poolt üks koorem on kõigil sõidukein nii armukeseks. Viimase masina vedrud on päris sirged. Külalisi võeti sõbralike hõigetega vastu, nagu te kuulsite. Kuid vene troika Minilingatultuuriga. Ja tantsu nimeks ongi troika. Külalised astuvad aeglasel väärikal sammul peoperenaise poole künkal. Keskel astub roosiliselt rohelisest pikast Siituusis mees. Temast kahel pool pikkadest Saraphonidest naised ja nüüd antakse pidulikult üle sool ja leib. Sügav vene kummardus ja kõik rahvatantsijad jooksevad. See tants on hoopis teisest puust. Uljalt lendavad käed, Nad. Hoogsalt lehvivad tuules pikad vene särgi, rohelised, punased, sinised, kollased. Ja hüppe järgneb hüppele pea, et üle staadioni tribüüni katuseks. Uue kodu, pyyleja põnnide vaatana pruudi müüdudest segab rahvatantsijate käega löövad lainetama ja ümberringi olekski nagu lokkav viljapõll ääretult lai. Ääretu lai on see viljapõld sest kohal on ka kõik teised rahvatantsijad. Rahvakunstiõhtu läheb aga edasi. Need neiud ja noorikud tulevad tantsumurule punt tantsumustrit looma, kuduma, kauni mustrilist, Eesti kirivööd. Meie ei saa seda kahjuks koos nendega lõpetada sest aeg on katkestada ülekanne. Kohe kuulete venekeelset reportaaži, rahvust õhtust. Heliülesvõtet eestikeelne ülekanne, rahvakunstiõhtu jätkub umbes kolmveerand tunni pärast. Seniks kuulmiseni. Lugupeetud kuulajad, tulge tagasi rahvakunstiõhtule. Kui me teist kolmveerandtunnist lahkusime, asukest ära jeti naisrahvatantsurühmad ühiselt kuduma kaunimustrilise. Mustrile see on neile tartlase Helju Mikkeli poolt koostatud tantsuefekt. Kirjuvärviline kiri, tee tuleb rohelisel staadionimurul hästi välja ja küllap aitab omajagu kaasa see, et kudujateks on kogemustega kudujad, nobedad näpud Tallinna võrguvabrikust ja kuulsad Kreenholmi kangrud. Kõik need käitised saatnud oma tantsurühmad rahvakunstiõhtule. Linn ei vajanud vene neiud, normedel tulid neiud aasale. Vöökiri valmis, tulid neiud aasale. Me oleme rahva, pole veel tulnud ühe inimese juurde kellele me oleme suurel määral tänu selle silmarõõmu eest nende ilusate tantsude eest, mis kõigile täna õhtul meeldinud. Meie kõrval istub punase valge rosetiga rinnal. Raudkats Anna Raudkats on tänase rahvakunsti au. On. Esimeste rahvatantsude üleskirjutaja Eestis ja on ka kõigile tuntud tuljaku looja. Seitsmes Raudkats. Kõigepealt tahaks küsida teie muljet tänasest õhtust. Ma ei leia sõnu, et väljendada oma rõõmu ja ma ütlesin ka oma oma üllatust võrreldes sellega, mis oli 55. aastal siin toe, mis toimus siinsamas staadionil, on nii suur ja määratu edu, et ma ei leia otsesõnu. Kõik on ilus. Aga minu arvates Meie Tseegorde naistantsurühmad, need jäävadki nendest peale poole ja minu arvates on see nii distsiplineeritud ja nii hästi sooritatud. Ega need märjad, kõige paremad. Nii ka meil tore ja agar noor juht ja suurepäraselt teda neid osta nii kaasa tõmmata seltsimees alas 107 aastane ja, ja ka tema seatud ungari tantsu oli nii suurepäraline, värske mulje. Küll see see mulje naistantsijad on meil päevakangelased ja väga head olid lapsed nagu nukud ja mis meid. Mida ta meie tantsivad vaheajal ja, ja igasugused asjad kuidagi liikuma panna ja aga tõesti kõnelda tegi, mis ta tuledele niidul seal ühte üle, need on kõik tunded, tulevased tulevased, nõelisin esinejad ja meie tulevad meie järel järel järeltulev põlv, jalg käib. Vahepeal on nüüd naisrahvatantsurühmad väljakult lahkunud ja meie ees seisab kaks pikka kolonni segarahvatantsurühm jälle, mis tantse nüüd lahti läksin? Tulijatest Valgemäe suur tants, kaeva on ka üks nendest tantsudest, mis, mis on eriti tänase rahvakunstiõhtu jaoks seatud. Seda tantsu saab tantsida ainult niisugusel suurel väljakul ja väga suure osavõtjate perega. Tegelikult annab kõik need revolutsioonid, vaadake, kui ilusad sirgel read liiguvad, joondumine see on ju väga raskelt läbiviidav. Teevad seda ilusasti ja tantsu. Paad. Ma olen jälginud hunnik puhtad ja selged kehkeid lust vaadata. Ma olen tõesti vaimustav. Ja kas te oleksite nõus pisut meelde tuletama ka neid kaugemaid aegu? Neid aegu, millal esimene Eesti rahvatants kirja sai pandud mu ja ma olin üliõpilane Helsingi kehalise kasvatuse instituudis ja meil oli väga tugev rahvatantsuõpetaja soome rahvatantsuema, Annika Laats oli kogunenud väga palju soome tantse ja välja andnud. Nii et ma sain hea tuli ja tõuseb. Tõusis üles ka küsimus, et mina olen ainuke eestlane, õpilane seal et kas teil ka rahvatantse ja kas te võiksite meil ka mõne õpetada ja siis ma olin nii-öelda vastu seina surutud. Ma ei tahtnud öelda. Ma ei tahtnud seda mitte tunnistada kohe ja ütlesin, et ma järgmine tund mäe küll ma katsun midagi teile õpetada ja siis mulle meenus ka ära ja siis oli mul lapsepõlvest istumas kuulide viisi uuri näinud ja siis reageerisin seda ja täiendasin harjutasin laagril käteviisi ja järgmine tund olin mina seal, õpetajad. Kaasõpilased läbisid tal sääre, jäid sellega väga rahule, et nendel on toredam, elav ja lõbus. Ma usun, et, et kaerajaanist oskab igaüks, kes praegu sellel suurel ring tribüünil iste, see ongi see üks, mis kindel, aga soomlastel oli see uudised ja ma tõotasin, ma tegin, ma vaatasin ise ja see asi ei edasi, kes seda, et meil Nad on see dialige uidata koduma ja esineski selleks võimalus oli üks noor soome muusikateadlane, siis ta oli ülikooli lõpetanud niux maisteri, nagu soomlased ütlevad. Armas Otto Väisäneni ja see oli eesti rahvamuusikast. Juhid sattusid ühte ja nii doktor Kallase algatusel, meie kahekesi hakkasime tegema korjamise reisijust, sellepärast et mul pidi kaasas olema muusikamees, kes niiviisi nii täpselt minuga on pornograafiline, ma ise ei olnud mitte suuteline PCIe kuulmise hüljes, kirjutamise reis tõi, püsis, see reis viis meid kõigepealt Setumaale, lasen neil kogu sellest, kui ma ei eksi, oma väitekirja jaoks materjali ja teda huvitasid just sekkuvad viiside ja mina läksin muidugi kaasa lookesed maisetumal kah leian Nataljale, aga peab ütlema, et, et seal need ürgsed, linlastel, koorid, eeslauljatega ja nii edasi. Minul ei olnud nendega midagi peale hakata. Tõnts tantsima sund. Ja nii tuli puhta iidne vene mõju all, aga ma siiski mõned sai näituks seadnud setu kargus näiteks ja seal üht kui teist ma ikka sain, aga tekkinud siis suundusime Kolga randa põhjarannikule ja seal õitses minu nisu. Seal seal oli mul ei, me olime saanud doktor Kallaselt ja aadressid ja rahvatantsijate ja pillimeeste need nimed ja siis asuti keskisse kohta ja tegime siis ma ütlesin hästi selleks hästi, võib-olla nüüd hetkeks katkestame jutuajamise, vaatame seda tantsu ja kuulame seda toredat muusikat ja toredat laulu. Mis õieti seletab tantsu sisu. Ühendame tagasi reportaaži tormi. Võimlemine ees, see on ilu, aga ilu, see on tervis. Need on ühe ema lapsed ühes kätkes kiigutatud. Ta kurtis, et teda lõppakordi nende üle saanud ajanappusele siiski nii et esile tuua toredasti tuli, tuli aga tema kõrvadest lõpuks võtta neil nii nagu töökutsujatesse sihukese poosikasse oled valmis on ja siis teate, tantsija tõttan poodi nii et terve väljaku oleks neid suuri selgesi täis. Jällegi järgmine kord ja ma ütlesin ka, et järgmise viie aasta määratati saab täielikult selle. Praegu läks nüüd väljakul lahti härjad. Me kuulsime äsja härja märkamist ja just Kellel on, see on hullutuumi seatud Ethani rahvapärastel ementidel baseeruv kassal. Kas teie, tollal, kui teie esimesi rahvatantse Eesti põhjarannikul üles kirjutasite, võite ette kujutada, et see töö, niisugust trelli, aga iialgi ei iialgi valja sellest huvitatud tantsust. Ja arvasin, ma teen, mis ma võin. Ja nüüd ma istun ja imestan, kuidas sellest väiksest peakeses nagu kasvanud ja see on alles algus, ei ole meie nii palju, kui mina tean, unustada meie rahvatantsuorganisatsioon üles, suund on õieti võetud, tähendab. Uusloominguga Uudrun, kuna see on uus looming, on meil väga tugev. Ja siis teiseks olime elemendi juurde toonud teiste rahvaste tantsud mitmekesistanud. Mina sellel juba vihjasin, minu teine raamat, esimene raamat oli eesti rahva nagu kuuendal aastal, teine raamat, kaks aastat hiljem silmal soliidne. Põhjamaade rahvatantse Soome-Eesti Soome, Taani, Rootsi tantse, nii et selles mina öelda tegin üheksa ära selle rahvakunstiõhtul, mis meie ja meie tantsime teiste tantse ja teised. Meie. Just tuljak on muide Soomes väga populaarne õigemat neid meie Navas olevat valmistumas käia ja, ja seal ma olin, olin juba nagu raamatus olin, tõlkisin. Üksteise vastu huvi tundma ja kuidas see huvisesidki tasapisi areneb ja millega lõpeb. Hästi muidugi lõpeb ja ma tahtsin seda teda kirjeldada nii. Ja mul üks anus tulemast lapsepõlves, ma olin näinud selle praeguse tuljaku esimese tuuri tegevust niisulime kah kuidagi nii siin- ja seal ma olin unustanud. Ja siis ma hakkasin mõtlema ja edasi arendama seda mõtet ja otsisin enesele tegevuse kompositsiooni alust muusikalist alus. Ja leidsin õnnekombel, et Miina härma, see terve vald oli kokku aetud, see on justkui loodud selle tantsu jaoks, ma arvan, et see edasi tantsu ja ja nii tuligi, jällegi nii tuligi, olid viskama jälle hetkeks pilk pilgu tantsumurule. Meil oli enne juttu teiste rahvaste tantsude tantsimisest siin jooksebki praegu leedukivataras ja just kui me oleme nii palju näinud juba teiste rahvaste tantse Soome seatud Ungari tants, läti, leedu, vene, see on ju küllalt suure ja üks on veel ees. Maikuu on veel ei olnud ja valgevene tuli ja see on väga huvitavalt säetud. Kas meie tuljakut on alati? Need andsime pagu, teda tantsitakse praegu nii natukene keskelt, seal paar takti on Ullo Toomi kohandanud seal kordamistege niidase nimelt sellele, et on hakatud la kaasa laulma. Alati sellega toime tulnud alati väga hästi ja see tantsu selle läbi palju võitnud. Teda saadetakse nüüd lauluga, tavaliselt mängib orkester ja koor, lapsed aga just täpselt Miina härma sele laule, aga, ja see on talle palju jura. Jääme siis ootama. Tuljak ja suur-suur, aitäh teile, aitäh. Ja tänan teid. Mul oli väga autode ja sa näed, mul oli häda. Meie noorsugu teiega kohtuda. Nüüd tuleb dance toredam meie uhkus, meie tuljak. Tulukesed ühinesid mitmeks suureks lõkketule. Iga lõkke ümber kogunes tantsijate reisi lõpuni nagu kustub korraks kõrgele, siis jälle nagu kuskil ei seeni. Eigus. Homne süüdatakse laulupeol lõkke laululava uues põhjatornis, kus ta põleb. Imestust.