Valter ja Jaak Ojakäär on 100 aasta lauludega endiselt aastas 1963. Kui eelmise saate veetsime tolle aasta saksa lugudega, siis täna siirduma üle suure lombi Ameerikasse. Seal linastus tol aastal film veini ja rooside päevad mille nimi meloodia kirjutas Henry Mancini ja milles suurepärased osad mängisid liiv, remik ja Jack lemmal. Mancini meloodia leidis tee väga paljudele plaatidele. Üks plaadistajatest oli ka Frank Sinatra Tra. Muide väärib ka märkimist, et seesama pala ilmus palju hiljem ühel firma meloodia plaadil Nõukogude liidus, aga siis oli pealkirjaks pandud Vospominaania ehk mälestus. Seda juhtus üpris tihti, et mõni originaalpealkiri tundus Nõukogude toimetajatele sobimatuna jadas endast selle veidi süütumaga, võib-olla isegi ette aimates Gorbatšovi alkoholivastast kampaaniat. 1960. aastal tuli New Yorki oma surevat innustajat voodikaadreid vaatama päris tundmatu noormees kelle nimi oli Robert Zimmermann. Peapoolne jälgides elasta esimese talve üle, aga siis hakkas ise laule kirjutama ja pälvis lõpuks produtsent John Hammondi tähelepanu kes tegi temaga Kambloodistus lepingu. Tema esimest kontserti kaanegi hooli väikeses saalis kuulas kõigest 53 inimest. Aga tulevik oli muidugi hoopis teistsugune. Ta hakkas plaate välja andma aastast 62, kui ilmus esimene album 63. aastal teine, siis oli tema nimi juba Bob Dylan, keda kõik ka tänapäeval teavad. Ja sellel teisel albumil oli vast isegi just nimelt see laul, mis tema kuulsusele nurgakivi pani nimega Lavín in the Wind ehk vastust teab vaid tuul. Piitsiigerid peetakse õigusega kaasaegse folkmuusika lisaks Ameerikas aga tema ei saanud kunagi nii kuulsaks ja rikkaks kui äsjakuuldud Bob Dylan. Tegelikult ei saavutanudki ükski tema lauludest väga suurt populaarsust tema enda esituses ja keegi on öelnud, et piitsiiger sündis liiga vara. Kui ta oleks olnud kuuekümnendail aastail kahekümnemitte viiekümneaastane, oleks ka tema saanud võib-olla väga kuulsaks ja rikkaks, kuid nii vanameest võtsid tõsiselt üksnes asjatundjad. Ja nii pidi ka tema kuulsaim laul, kuhu kõik lilled on jäänud leidma teisi esitajaid, et saada tõepoolest väärilise tunnustuse. Üks kuulsamaid esitajaid oli kahtlemata Marleen Dietrich, aga ma arvan, et siinkohal võiks pakkuda selle esituse, mis Eestis tegi selle laulu kuulsaks ja laulab teile seda laulu nüüd, Heli Lääts. Niisiis on. Kuu. Et mind ükskord seda Milliks kordan. Kuhu küll kõik jõud mis on? Kuhu köik ja ka IRL? Mind ükskord saad sa mind ükskord. Kõik see Mis on? Puu köik 10 ehe. Kaoki rel. Kõik mehe. Teed ei. Ükskord saad ta üks kordan. Kuuri. 1963. aastal juhtus Ameerika popmuusika edetabelisse täiesti kummaline lugu. Nimelt esikohale läks üks tundmatu belgia nunn, šaniin tekkeers oma lauluga. Kukelaul oli tavalise poprepertuaariga võrreldes väga lihtne, muutusteta salmist salmi korduv, nii et tähtis oli ka tekst. Aga see oli lauldud prantsuse keeles, nii et õieti tekib küsimus, kui palju sellest disAmeerika tavakuulaja üldse aru sai. Aga lauluviis jäi tänu kordamistele küll kohe meelde. Null nii-öelda ametinimetusega õde naeratus oli oma laulu kloostris laulnud end ise kitarril saates ja teiste nunnade soovitusel oli ta sele plaadistamiseks kulud. Tulemust me nüüd siis juba teame. Aga ega see suurt õnne talle ka ei toonud, sest laulev nunn, nagu teda Philipsi plaadil nimetati kus isegi oma dominikaani kloostris, et teha veel ja veel plaate. Aga see ainuke laul jäigi tegelikult tema ainsaks saavutuseks. Ja tema hilisemast elukäigust on teada veel nii palju, et Vatikan pidas teda koguni usutaganeja aks. Hiljem tegeles ta veel puuetega laste abistajana. Armus oma õnnetuseks muide ühte naissoost inimesse ja vastutunnet, leidmata neelasse purgitäie unerohu tablette, jõi peole konjakit ja uinus igavesse unne. 52 aastaselt. No niimoodi Aabitsat lillega koodi. Koodi. Ja niimoodi. Aadrusel ebaniimoodi ühineda. Aastal 1963 tegi selle suure läbilöögiga Brasiiliast alguse saanud bossanova. Ja mõistagi üks kõige tuntumaid palusele stiilis oli tol aastal Antonio Carlos šoviimi kirjutatud tütarlaps ei paneemast. Või olenevalt esitajaste k poissi panemast. Vahetevahel naislauljad laulavad seda just sellise tekstiga. No sellest laulust on tehtud sadu versioone, aga ma arvan, et see kõige parem ja kõige õigema on ikka see originaalkus. Esinevad Žukov ja astrud Silbertu. Kõigepealt laulab Žukov portugali keeles siis astrud juba inglise keeles. Peale seda tuleb üks täiesti super soolotenorsaksofonist Sten ketsi esituses ja peale teda soleerib veidiga pale autor Antonio Kalush Robin klaveril. Nii et nii palju sissejuhatuseks. Kui tekstist veel rääkida, siis jutt on sellest tüdrukust, kes jalutab rannas ja ei tee nägemagi poissi, kes talle naeratab. Aga nüüd siis see kuulus laul. See on kujunenud omaette mõisteks levimuusika ajaloos. Mossanova Antonio Carlos šovimi looming astrodzilberto laulmas ja Stan Getz mängimas seda mahedat muhedat tenorsaksofoni. Aga nüüd läheme edasi korraks Inglismaale, kuigi ühe ameerika lauluga, nimelt 63. aastal läks soni Jeimz ühe kantrimuusiku Jimi keikli palaga kohe, kui oled läinud USA-s kõigest väga-väga napilt tippsaja hulka ehk 95.-le kohale. Järgmisel aastal võttis sellega käsile Clif Richard. Ja tulemus oli hoopis teine esikoht Briti edetabelis. Clif Richard oli ju viie aasta eest oma esimeste rock n roll'i paladega juba ilma teinud, kuid kuuekümnendatel aastatel läks ta mahedamale repertuaarile, nii nagu ka tema esimene innustaja Elvis Presley. Paariks nädalaks läks 63. aastal USA popmuusika edetabelit juhtima ka Trio Ruhtu Swingers. Selle tõi kokku vänio mängija Erik Darling, kes muide üksvahe oli asendunud piitsiigerit ansamblis võivers. Ta kutsus kaasa kõigepealt hea kitarristi Pils väänov aga naisele leidis Lindeiloris tooli mõni aeg olnud, muide ka veeni kuudmanni orkestri vokalist. Niisiis kohtusid lihtsustatult võttes folk, pop ja jazztrio esimene ja ainuke menulaul oli kännoni ja voodi Voocrait in ehk astuv aga sisse ja see oli ka plaadifirma Vanguard tulutoovam. Rajorbissoni võib nimetada üheks tõeliseks 60.-te aastate lööklaulumasinaks. Tema sulest tuli sel kümnendil umbes 30 menulaulu. Muide, kümnendi teisel poolel tabas teda mitu ränka kaotust, tema naine hukkus, mootor Ta õnnetuses. Ja veidi hiljem jäid tema kaks poega põlevasse majja. Aga nüüd Royorbiseni laul, sinine way you, mis viib kuulaja Mississippi delta suvistele aladele. Muide, huvitaval kombel sai laul Inglismaal isegi soositumaks, kui tema kodumaale. Ja 14 aastat hiljem tegi omakorda jälle Ameerika lauljatar Linda Ronstad sellest ühe väga tundeküllase versiooni moodsaga. Muinasjutud algavad tavaliselt sõnadega, oli kord. Niisiis oli kord neli noormeest, kes moodustasid vokaalkvarteti ja võtsid endale nimeks nendesse priims, aimamata, et samal ajal olid sama nime otsustanud, et aga kolm mustanahalist neiut või mine tea, võib-olla oli plaadifirma neid niiviisi ristinud. Aga viimased said eesotsas Dajana Rossiga lõpuks selles selleks päris see priimsed Riyoks. Poisid jõudsid aga selle nime all ka juba tükk aega esineda mõttes aeg-ajalt abijõuks ühe neiu nimega Ruby mäss. Ja lõpuks pani neid tähele plaadifirma käpp. Ja see firma tegi ettepanekuga plaadistamiseks tingimusel, et neiu laulaks soolohäält. Ja siis oli muidugi ilmne ka juba vajadus vahetada nime. Niisiis ilmus miljardi Jaan Karlssoni laul. Kord tuleb meie päev juba ansamblit nimega Ruby ande romandiks. Inglise helilooja Lesley brikas kirjutas 1963. aastal muusikalid pik võik mille aluseks oli Charles Dickensi romaan pikuid, klubi järelejäänud paberid. Muusikalis oli laul, kui mina valitseks siin maailma. See ilmus plaadil muusikali peategelase Harry siit ka meie esituses ja tõusis Briti edetabelis 20.-le kohale. Muusikali lavastas Ameerikas kukkus aga läbi, nähtavasti oli aine liiga inglispärane. Mainitud laulu esitas siiski ka Tony Bennett, aga vast kõige mõjuvaimanud tõlgitsuse pakkus välja Chams Raul souli vend number üks ja mister dünamiit, nagu teda kutsuti. Tollal olid muide USA-s rassi vaheseinad veel siiski üpris tugevad. Liisis kõlab laulu tekst musta artisti suus üleskutsele inimeste võrdsusele. Kui mina valitseksid maailma, oleks iga päev nagu kevade esimene päev. Igav häälel oleks uus laul laulda rõõmust, mida iga hommik tooks. Iga inimene oleks vaba nagu lind ja iga häält võetaks kuulda. See oli siiski tseerimis Braun Ameerika Tõnis Mägi võiks öelda. Aga 1963. aastal sai 19 aastaseks Brenda Lee kes lapstähena oli tegelikult juba viimased kuus aastat plaate teinud, paisanud turule kokku oma 30 menuplaati. Muidugi me räägime singel plaatidest. 63. aastal tuli neid üheksa ja kuulakem neist siin ühte. See on siis Renardi ja seigmani pala, kui kaotan sinu. Ja nüüd mõned näited neist esinejatest, kes 63. aastal tõusid üpris kähku tipuga eriti kauaks sinna pidama jäänud. Tolle aasta populaarsemate laulude loetelus on näiteks Kimbele ja Opmanni lugu, ma järgnen sinule tegi matši esituses 37 aastat hiljem vaevalt keegi seda lauljatari enam. Üpris lühikeseks jäi karjäär ka tuul nimega pool Poola. Teil ei ole muidugi juttu mitte mingist poolikust Poola riigist, vaid need olid siis kaks lauljat nimega Paul ja Paula kui eesti keeles öelda. Ja muide, nende õiged nimed olid Roy Hildebrand ja Chill Jackson. Nad tulid 63. aastal esile Hildebrand palaga, Hei Paula või Poola, kuidas siis nii-öelda tegid sellega nii-öelda check poti esikoht edetabelis üritasid samal aastal menu veel jätkata kogunisti nelja lauluga, aga võta näpust. Enam seda ei tulnud. Ei, Poolat lauldi muide ka Euroopas. Suurbritannias jõudis ta edetabelis kaheksandale kohale ja Saksamaal 13.-ks. 63. aastal kuulis tänapäevaks ühe kuulsaima produtsendina tuntud džässmuusik kunstnik shows laulmas Leslie koori, kes oli oma onupoja džässbändi solist. Jones organiseeris 17 aastasele neiule plaadistuse ja Vaineri pala. Pidu läks edetabelis esikohale nagu niuhti. Leslie koor tegi plaatega hiljem, aga see jäi vast siiski tema suurimaks kordaminekuks. Paistab nii, et 63. aasta lauludega tuleb jätkata ka järgmises saates, sest et Ansambli The Beatles pole me ju veel ikkagi jõudnud ja 63. aastal toimus nende läbilöök vähemasti tänase saate lõpetuseks ühe nende laulu ikka siia mahutame. Teeplaadimüügi edetabelid väidavad nii, et 63. aastal kuulus neile kaks esimest kohta kusjuures üllataval kombel Schillaws you, mida vast ehk tänapäeval rohkemgi tuntakse, oli numbril kaks, aga number üks oli laul nimega Fromiitu jõu selle laulu saatel soovivad siis valt, jah, Jaak Ojakäär, teile head päeva jätku. Peame neid 100 aasta lauludega muide väikese pausi, sest et Sydney olümpiamängud ju tulemas, aga peale neid kohtume jälle ikka tavalisel ajal. Kõige head.