Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 11.-st jaanuarist, stuudios on Vallo kelmsaar. Haiglate liit tõdes, et kuus, seitse väiksemat haiglat ei ole siiski võimelised õdedega sõlmitud palgakokkulepet täitma. Kõige oodatakse raviteenuste hindade ülevaatamist. Teised osapooled aga leidsid, et lepingus tuleb kinni pidada ning hinnad ja väiksemate haiglate toimetulek on eraldi teemat. Veerand Eesti elanikest eelistaks end ravida välismaal, näitas küsitluspoliitikauuringute keskust. Praksis peab oluliseks, et see teema haarataks tervishoiudebatti ja analüüsitaks sügavamalt. Uus metsaseaduseelnõu näeb ette tagatisraha maksmise metsa raiumise lett, kindlustada raiutud metsa taastamine, kui mets kasvama pandud. Kaks omanik tagatisraha tagasi. Viljandi kultuuriakadeemia ja Eesti Kontsert sõlmisid lepingu kontserdimajade kasutamiseks tudengite praktikabaasina. Eesti Ekspressi kirjastuse uut raamatut ärkamisaeg läbi KGB fotosilma hindavad muulased kõrgelt mitmes suhtes kui dokumente ühest ajajärgust ja kui hoiatust, et ajalookäik oleks võinud olla teistsugune ja siis oleks ka KGB fotodel teine tähendus olnud. Välismaalt. Suurbritannia peaminister Tony Blair ei välista Iraani karistamist ÜRO sanktsioonidega. Iraani president ähvardas, et sanktsioonide kehtestamise korral tuttavad lääneriike tõsised probleemid. Ukraina president Viktor Juštšenko kinnitas, et valitsuse umbusaldamine ülemraada poolt ei tähenda gaasitarnete katkemist Lääne-Euroopale. Ilmast. Öösel sajab mitmel pool lörtsi ja vihma, homme pilvisus hõreneb ja olulist sadu pole oodata. Õhutemperatuur on nii öösel kui ka päeval miinus kahest kuni pluss kolme kraadini. Haiglate liidu ja meditsiiniõdede esindajad arutasid täna sotsiaalministeeriumis võimalusi palgakokkuleppe täitmiseks, lahendust ei leitud. Kai Varelt kuulete lähemalt. Haiglate liidu juhatuse liige Rain seping kordas taas üle palgakokkuleppe täitmine peatati seetõttu, et haigekassa poolt esitatud raviteenuste hinnad ei sisalda haiglate hinnangul kõiki kulusid, mida tuleb teha. Haiglad tahavad hindade ülevaatamist. Tervishoiuteenuste hindade puhul tuleks arvestada ka vältimatult toimunud inflatsiooni kahe viimase aasta jooksul arvestada muude kulutuste kasvuga mitte ainult palgakulude kasvuga. Kõik teised osapooled rõhutasid, et palgakokkulepet tuleb täita. Õdede liidu president Ester Pruuden tõi veel kord välja, et asi pole ainult rahanumbrid. Nagu me teame, tervishoiutöötajad on ennemgi olnud väga ebaturvaliselt, tundnud ennast meie tervishoiumaastikul asunud mujale tööle ja see palgalepe, mis sõlmiti, andis meile teatud määral usu ja kindlustunde sellesse, et Eestis arengud on paremuse poole. Tervishoiutrendid on paremuse suunas. Palgakokkuleppe täitmine on raske eelkõige väiksematele haiglatele. Arstide liidu president Andres Kork avaldas arvamust, et rahastamisskeemi tuleks muuta. Algul teatud haigusjuhtude mahtu tekivad paratamatult finantseerimisraskused ja meie seisukoht on selline ühtemoodi finantseerida regionaalhaiglat põhja regionaalhaigla Tartu ülikooli kliinikud ja näiteks Põllumäe Rapla haigla kiimset edaspidi ei saa, kui me tahame säilitada arstiabi kättesaadavuse koha peal. Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov nõustus, et väikesi haiged ei saa rahastada samamoodi nagu suuri. Samas rõhutas ta, et palgakokkulepet on haiglatele esitatud hindades. Juba arvestab. Me oleme lisanud vastava summa, palgad, oponenti ja me oleme säilitanud 2004. aasta ravijuhtude mahu kõikidel haiglatel 2006. aastal. Andres Kork lisas, et probleeme ei ole mitte ainult tõdede lahkumisega Eestist, vaid ka maakohtadest minnakse ära tööle suurematesse haiglatesse. Kui praegu palgaleppe täitmine ripub õhus, kahtlane on, siis suureneb veelgi see meedikute ära jooksmine suurtesse linnadesse, eriti Tartu, Tallinn, Liiva tänaval, niiviisi, et mõned haiglad, nagu võtame siin alates Põlva, Rapla Jõgeva suurde suurem matestab Pärnu sõltuvad ainult sellest, kas neid väljastpoolt käib tööjõudu kohal meedikutena või ei käi. Nad ei suuda enam oma jõududega hakkama saada. Ester Pruudeni sõnul on haiglatel tegelikult õdedest puudus. Ma tean ühte juhtumit, kus on poole tõdele kohtades täita, ma tean mitmeid tervishoiuasutusi, kus on kuni 30 protsenti õe amet kohtadest täitmata on selle puudujäägi kompenseerimiseks loodud mitmeid huvitava nimetusega uusi ametkohti, nagu abiõed ja nii edasi ja nii edasimisse eelda õe kutsekvalifikatsiooni olemasolu. Sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasik tunnistas, et kommunaalteenuseid ei ole praegustes hindades piisavalt arvestatud ning see tuleb haiglatel ja haigekassal omavahel üle vaadata. Samas rõhutas Laasik, et palgakokkulepet tuleb täita ja muid probleeme arutada eraldi. Kas meil on Põlvas või Narvas suur või väike haigla, kas hinnakirjamudel on õige või vale see ei ole õige siduda palgakokkuleppega. Poliitikauuringute keskus Praxis korraldas uuringu, mille tulemustest selgus, et tervelt Ta on Eesti elanikest eelistaks end ravida välismaal, seejuures on ainult neli protsenti Eesti elanikest välisriikide tervishoiusüsteemiga reaalselt kokku puutunud ja nendestki mitte kõik isiklikult. Mall Mälberg küsis, kuidas hindab sellist olukorda Praxise tervisepoliitika juht Ain Aaviksoo. Natukene oli see protsent isegi meie hüpoteesist suuremates on teada, et teatud hulk inimesi võib oma seisukohad kujundada mitte reaalsest kogemusest lähtudes, vaid vaid eeldades, et kusagil mujal on parem, aga et see protsent nii kõrge oli, siis see oli üllatav. Ja ta oli kõrgem just nimelt nooremate inimeste hulgas ja nende inimeste hulgas, kellel tervis. Uuringu läbiviimise hetkel oli parem ehk et inimestel, kellel tõepoolest endale kokkupuudet Eesti tervishoiusüsteemi ka ei olnud. Kui arvestada seda, et välismaal ravimine on igal juhul kallim ja kui arvestada võimalused meie, haigekassa selle eest ei tasu, kas ka sel juhul on neid välismaal end ravida soovijaid nii palju? Ei siis valmisoleku oluliselt vähenes, nii et see, kas haigekassa tasub või ei tasu nende teenuste eest on, on hetkel siiski kõige olulisem tegur, nii et veerand näitab lihtsalt sellist potentsiaalset valmisolekut välismaale ravima minekuks ja kogu see uuring käsitleb probleemi, mis ei ole täna veel kõige valusam teema, et ta ongi üks niisugune uuring, mis, mis peaks andma mõtlemisainet selleks et võib-olla mõningaid probleeme tulevikus ennetada. Ja see valmisolek siis ühel hetkel ei realiseeruks täiesti niisuguseks reaalseks abi otsimiseks mujal kui tegelikult kodumaal on täiesti Pädev ja sisukas abi olemas. Kas see osa küsitletutest, kes nüüd arvas, et nad eelistaksid pigem end ravida välismaal ja kas see tähendab, et nende hinnang eesti arstiabile on madal, et nad sellepärast helistaksid mujal ravida ennast? Meie tegime selle järelduse ühe teise küsimuse põhjal, kus me siis tõesti küsisime nendelt inimestelt põhjuseid, miks nad sooviksid ennast, et ravida välismaalt ja esimese põhjusena tõid nad välja olukorra, kus siis seda ravi, mida neil on vaja, Eestis ei osutata, mis on täiesti mõistetav ja asjakohane. Aga teise ja kolmanda põhjusena olid toodud välja välismaa haiglate parem tehniline varustatus ja sealne parem abi kvaliteet ja usaldusväärsus. Ja need on nüüd küll niisugused asjad, mida ilma kohapeal käimata ja saati veel võrdlusmomenti Eestist omamata on väga keeruline muul moel kujundada kui avaliku informatsiooni põhjal. Nii et sellepärast me julgemegi oletada, et, et see on niisuguse Eesti tervishoiu teemal toimuva avaliku debati väljendusse elanike hulgas. Kas selle küsitluse tulemused lähevadki sellesse debatti või mida te veel teete? Me kindlasti tahaksime tõepoolest hoolitseda selle eest, et see teema jõuaks diskussiooni ja ta on hetkel niisugune pilt olukorrast ja edasi peaks järgnema selle niisugune sügavam analüüs ja rahulik ettevalmistus selleks ajaks, kui see muutub igapäevasemaks. Kui täna. Välissõnumitega jätkab Tarmo Maiberg. Suurbritannia peaminister Tony Blair kavatseb saavutada rahvusvahelise nõusoleku viia Iraani küsimus ÜRO Julgeolekunõukogu seejärel otsustama, milliseid meetmeid kasutame ning loomulikult ei saa välistada ühtki tegevusviisi, lisas Blair parlamendis peetud kõnes. Teheran otsustas eile jätkata tuumauuringuid Nothansi uraani rikastamise tehases, eemaldades rahvusvahelise aatomienergia agentuuri pitserit. Iraani president Akbar Hašemi rassanschani nimetas kasutuks Lääne katseid kehtestada selle eest mingeid sanktsioone. Ta hoiatas, et kui lääneriigid tekitavad Iraanile probleeme, kahetsevad nad seda tõsiselt, sest Iraanil on õigus oma tuumaprogrammile. Homme kogunevad Berliinis kriisi arutama Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia välisminister ja euroliidu välispoliitikajuht Javier Solana. Ukraina presidendi Viktor Juštšenko kinnitas Euroopa gaasitarbijatele, et parlamendi otsus umbusaldada valitsust ei katkestatud. Gaasitarneid see protsess Ukraina parlamendis ei ole seotud alla kirjutatud leppe sisu ega selle hea vaimuga, lisas Juštšenko pärast kohtumist Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Ukraina parlament umbusaldas eile valitsust seoses Venemaaga sõlmitud gaasileppega, mille kohaselt maksab Ukraina naaberriigile energia eest kaks korda rohkem kui seni. Juštšenko lisas, et parlamendi otsus oli mõistmatu, loogikavastane ja pale. Kasahstani uudisteagentuuri teatel ütles Ukraina riigipea, et parlament tegi kõik, et tekitada riigis kaost. Vilniuse ringkonnaprokuratuur lõpetas peaminister Algirdas Brazauskase abikaasale kuuluva hotelli erastamise uurimise kuriteo koosseisu puudumise tõttu. 18. novembril alustatud uurimise käigus selgus, et hotellid raugiste erastamisel ei olnud kuriteo või kriminaalse õiguserikkumise tunnuseid. Lisaks tehti kindlaks, et toona presidendi ametit täitnud Brazauskas ei osalenud hotelli erastamisel ega mõjutanud kuidagi erastamist ega ametiisikut, kes hotelli erastasid. Erastamisskandaal hakkas kõigutama Leedu valitsuse stabiilsust. USA energiaministri Samuel põudmani sõnul on kasvuhoonet gaase tootvad ettevõtted valmis lahendama kliima soojenemise probleemi. Ta kinnitas, et Ühendriikide eraettevõtted on vabatahtlikult nõus võtma kasutuse tehnoloogiat, mis vähendab kasvuhoonegaaside õhku paiskamist põudmanavas, nende sõnadega Austraaliasse kuue riigi ilmastikukohtumise, kus osalevad vaid need riigid, kes ei ole Kyoto protokolli heaks kiitnud. Lisaks USA olen ja Austraalial on kohale ka Hiina, India, Jaapan ja Lõuna-Korea. Riigid kavatsevad muuhulgas luua fondi, mis peaks innustama kaevandusi, energiafirmasid kasutama puhtamat tehnoloogiat. Ja tagasi Eestisse keskkonnaministeeriumis on valminud uus metsaseaduse eelnõu, milles pööratakse suurt tähelepanu metsade taastamisele. Kai Vare. Uue metsaseadusega loodetakse tagada, et metsa ei jää Eestis kunagi vähemaks. Keskkonnaminister Villu Reiljani sõnul on 93. ja 98. aastal vastu võetud metsaseadused suhteliselt liberaalsed. Kogemus näitab aga, et mitte kõik erametsaomanikud ei hoolitse piisavalt maha raiutud metsad taastamise eest. Antud juhul on probleemiks see, et viljaka kasvukoha tüüp raiutakse ja sinna siiski ärisse liike, mida me okaspuu nime all siin väga tõsiselt tunnemegi ei istutada. Kuuse puhul on seal palju. Kuna meil on selline Kliimavööde, kus ka looduslikult palju uuenenud, siis ei ole küsimus selles, et tühjus haigutab. Lampidel valitseva tühjuse asemel on väheväärtuslikud aja pajuvõsad. Seaduseelnõu näeb ette alates 2008.-st aastast uudse tagatisraha kehtestamise. Kui erametsaomanik tahab teatud kasvukohatüübiga metsa raiuda, maksab ta tagatisraha spetsiaalsele kontole. Kui ta pärast maharaiutud puude asemele uued puud külvab, istutab, makstakse see laadale tagasi. Tagatisraha suuruseks on kavandatud 3000 kuni 20000 krooni hektarilt. Keskkonnaminister rõhutas, et ei piisanud metsa istutamisest noorendike ja tuleb ka hooldada. Villu Reiljan tunnistas, et igast seadusest võib püüda kõrvale hiilida, kuid lisas, et keskkonnainspektsioon tegutseb aina tõhusamalt ja vahelejäämise tõenäosus on väga suur. Kui me eelmine kord minister, siis Ida-Virumaal oli niimoodi, et Albulike inspektorid gängsterid täiest, jooksid metsast välja, aga praegu noh siis, kui ma hakkasin lõpetama, tooks seda asja, aga siis hakkasid juba gängsterid metsast välja jooksma. Veidi üle poole Eesti metsadest on eraomanduses. Erametsaomanikud ei ole tagatisrahasüsteemiga rahul. Erametsaliidu juhatuse liige Taavi Ehrpais. Kui jälgida seadust, siis on ka täna kohustus raielangid uuendada. Väga paljud teevadki seda ja nemad tunnevad nagu eriti puudutatuna, et et siiamaani on nagu kõik seaduslikult ja hästi tehtud ja nüüd sa pead panema topelt raha nii-öelda selle uuendamise peale. Sest hetkel poole saad sa kunagi aasta või kahe pärast kolme pärast tagasi. Ma saan aru, et erametsaliitu kuuluvadki sellised aktiivsemad ja tublimad erametsaomanikud, kes nagunii ilmselt järgivad seadusi, kuidas siis neid, keda tegelikult ei huvitagi see taastumine nii väga, kuidas siis neid võiks teie arvates sundida metsa taastama? Seadused ju kehtivad, siis tuleb nende täitmisele rohkem järelevalvet panna, et kus pretsedendid laad, et riik tuleb ja teeb selle töö ise ja võetakse sundraha inimestelt sisse kohtutäiturite kaudu, et, et luua mõni niisugune pretsedent ja inimesed hakkavad palju rohkem mõtlema. Irboysi sõnul muutub uue seadusega metsaomanikuks olemine järjest vähem tulusaks, kuna uus seadus ei luba näiteks enam raiuda kõige paremas raie eas puid. Samuti ei ole metsaomanikud rahul, et metsamajanduskava tehakse kohustuslikuks. Riik aga ei ole siiani täitnud oma kohust neid kavasid koostada. Erametsaomanikud leiavad uues metsaseaduse siiski midagi ka positiivset. Erametsakeskuse funktsioonid on nagu hästi määratletud ja ja nagu metsaomanike kindlus, erametsa, kes läbi erametsakeskuse tulevad toetused pikaajalistesse investeeringutesse näiteks nagu uue metsa rajamine ja, ja noorendiku hooldamine, mis on niuksed äärmiselt äärmiselt pikaajalised investeeringud. Et seda riik toetab. Viljandi kultuuriakadeemia ja Eesti Kontsert sõlmisid täna koostöölepingu. Piret rist. Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja Eesti kontserdi vahel täna allkirjastatud koostöö raamleping hõlmab Tallinna, Tartu, Pärnu ja Jõhvi kontserdimaja, kasutamistudengite praktika baasidena ning ühiste kontserdiprojektide korraldamist. Viljandi kultuuriakadeemia rektor Anzori Barkalajal ütles Eesti Raadio uudistele, et lisaks Eesti teatrile on nüüd õppeasutuse partneriks väga tugev kontsertorganisatsioon. Ja just nendel erialadel, mis on esituskunstide, väljenduvad heli, reži, valgus, režilavastus, korraldus, skulptuuriga korraldus üle poole kultuuriakadeemias, õpetatavaid erialaseid saavutusi, et Eesti kontserdis rakenduste aiaga siis praktika juhendamine on seetõttu kvaliteedi garantii olemas. Pluss tagasiside, et kas peaksime korrigeerima konkreetse tudengiõpet või tegema muudatusi õppekavades. Juba esimene viibimine siin lõppes sellega, et me tegime mõned kokkulepped on valguspargi uuendamise osas, näiteks kuna tehnoloogia küll on läinud edasi, siis on selge, et meie lõpetajad peaksid tegelikult teadma, mis töökohtadel sünnib, nii et üks ühisettevõtmine ju käivitus. Enne lepingu allkirjastamist tutvusid Eesti kontserdi esindajad ja muusikamajade direktorid Viljandi kultuuriakadeemia muusikamajaga. Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe ütles Eesti Raadio uudistele, et koostöölepingu Viljandi kultuuriakadeemiaga julgeb ta kindlalt allkirjastada. Ma arvan, et baas on väga hea, parem isegi kui muusikaakadeemias, siin peab olema ainult tahtmist ja mõistust ja kõik muu tuleb ja toetab seda. Aivar Mäe märkis sedagi, et lisaks neljale kontserdimajale kavatsetakse lepingusse kaasata ka Vanemuise teater. Tähtis on praktikabaasiks akadeemia juba seitse maja, siis saab nii kontsertsituatsioonis oma võimeid proovile panna kui ka teatrisituatsioonis. Pluss veel siis kõik muud asjad, mis puudutab kõikvõimalikke multimeediaprojekte ja nii, et teadlasi peab palju olema. Raamlepingus on ära märgitud ka see, et koos hakatakse korraldama erinevaid kontsert projekte. Lähitulevikus peaksid Viljandi kultuuriakadeemia tudengid saama näiteks võimaluse kontserdid anda Vanemuise kontserdimajas ja Pärnu kontserdimaja ootaks hea meelega külla kultuuriakadeemia popdžässeriala tudengeid. Piret rist. Viljandi. Tallinnas okupatsioonimuuseumis esitleti täna Eesti Ekspressi kirjastuses valminud raamatut ärkamisaeg läbi KGB fotosilma Mall Mälberg. Raamatus on ligi 300 fotot, mis on pärit KGB jälitusosakonna arhiivist pärinevad need ajast, mil okupatsioon hakkas lõppema. Kui rahvas tuli tänavatele ja Hirvepargis, peeti koosolekuid ehk aastaist 1987 ja edasi tihtipeale pildistatavat, ise ei tea, et need üles võeti. Trivimi Velliste hindab kogumikku kõrgelt. Tema sõnul tuleb tänada Jaanus Rahu mägedes fotot päästis, sest niisugused asjad kipuvad enamasti kaotsi minema. See raamat on selles mõttes väga huvitav ja erandlik, et nisukesi asju ju eriti kerge teha ei ole. Son õnne õnneasi, et see fotokogu õnnestus päästa ja mõnes mõttes nagu, nagu läbi lukuaugu tagasi ajalukku vaatamine. Jaanus Rahumägi peab oma teeneid pigem tagasihoidlikuks. Ühel päeval üks inimene tassis neid samu paberi kotilises neid fotosid ühest kohast teise ja ma küsisin. Ta ütles, et need on fotod, mis on tehtud nendesse nendest sündmustest. Ma ei oska öelda, mis ajal see oli, aga ma palusin, et pildid endale need pillid on, mul anti ilma igasuguse kauplemise ta, sest et see aeg oli niivõrd segane. KGB inimesed olid oluliselt avatumad, kui nad paari aasta pärast muutsid või enne sõda olid paar aastat. Ja mulle mulle tundub, et tagasihoidlik roll piirdub sellega, et ma sattusin olema õigel ajal õiges kohas ja oli nii palju mõistustest hoida ja säilitada. Komplekssem. Kui Jaanus Rahumägi oma arhiivi korrastama hakkas, siis mõtlesin algul pildid internetti üles panna, aga sellest ei saanud asja ja järgmine mõte oli juba kommentaaridega raamatust. See oli küll natuke keerulisem, aga tegelikult see tulemus oli natuke parem. Minu meelest see oleks nagu esimene märguanne või selline üleskutse Eesti ajaloolastele, et nüüd oleks küll aeg hakata erapooletut rahulikult näiteks Eesti 80.-te aastate ajalugu uurima. Kommentaarid piltide juurde kirjutas Urmas Allik. Meeste Ekspressi peatoimetaja Tiina Kaalepi sõnul oli eriti huvitav see, kuidas piltidel olevaid isikuid tuvastati. Ekspressi oma toimetuse liikmed vaatasid ja kutsusid ka ajaloolasi ja nendes sündmustes osalenuid pilte vaatama ja ikkagi on nimetuid palju. Ma usun, et neid, keda ära tuntakse, kelle nime ei ole pildi all märgitud, on veel hästi palju ja selles mõttes on see hästi põnev raamat. Mart Laari hinnangul meenutab raamat neid riske, mis ärkamisaja sündmustega kaasas käisid ja seda peab äärmiselt oluliseks. See, et, et need asjad niimoodi lõppesid, see polnud kuidagiviisi ära määratud asjad oleks võinud lõppeda väga teistmoodi ja siis oleks kõik nendel piltidel Nad väga teistsugune ja väga praktiline kasutus. Ja ma arvan, et selle meeleshoidmine, et kõik see oleks võinud väga teisiti lõppeda, on tänapäeval ilmselt aeg-ajalt kasulik. Tallinna kultuuripealinna töögrupp otsustas ja Eesti laulu ja tantsupeo sihtasutusele ettepaneku korraldada Tallinna kultuuripealinnaks valimise korral 2011. aastal linnas üldlaulupidu. Üldlaulupeod toimuvad teatavasti iga viie aasta järel. Viimati oli üldlaulupidu 2004. aastal ja järgmine toimub 2009. aastal sest järgmine peaks toimuma 2014. Euroopa 2011. aasta kultuuripealinnaks kandideerivad praegu Eestis teatavasti Tallinn ja Tartu. Missugune Eesti linn vaata Euroopa kultuuripealinnaks, selgub juunis. Euroopa kultuuripealinna tiitlit kannavad 2011. aastal üks Eesti ja üks Soome linn. Ja ilmast. Öösel on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lörtsi ja vihma, kohati on udu ja jäidet. Puhub edelatuul kuus kuni 13, rannikualadel puhanguti 15 kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval pilvisus hõreneb ja olulist sadu pole oodata. Edela- ja läänetuul pöördub loodesse, tuule kiirus on kuus kuni 12, rannikualadel puhanguti kuni 18 meetrit sekundis. Õhtul tuul veidi nõrgeneb ja õhutemperatuur on homme päeval miinus ühest kuni pluss kolme kraadini. Niisugune tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 16327 kuulmiseni.