Kell sai kaheksa Eesti raadio, uudistetoimetus teeb veel kord päevast kokkuvõtte, stuudios on Vallo kelmsaar. Peaminister Andrus Ansip lubas, et järgmise kuue aasta jooksul investeeritakse Tallinn Tartu maantee kaasajastamise neli ja pool miljardit krooni. Haiglate liit ja tervishoiutöötajad jõudnud palgalepingu täitmise osas kokkuleppele. Veerand Eesti elanikest eelistaks end ravida välismaal. Nii näitas küsitlus Eesti Ekspressi kirjastuses valminud uut raamatut ärkamisaeg labi läbi KGB fotosilma hindavad ajaloolased kõrgelt. Moskvas pussitas ründaja ühes sõnas koogis üheksat inimest. Eelmisel aastal USA ja Gruusia presidenti tappa püüdnud mees mõisteti eluks ajaks vangi. Ja ilmast. Öösel sajab mitmel pool Eestis lörtsi ja vihma, homme pilvisus hõreneb ja olulist sadu pole oodata. Õhutemperatuur on nii öösel kui ka päeval miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Riigikogu infotunnis tuli peaminister Andrus Ansipil täna vastata küsimustele, mis käsitlesid Tallinn-Tartu maantee kaasajastamist. Uku Toom räägib lähemalt. Ihadoni esimene küsimus oli Tallinn-Tartu maanteest ja selle tulevikust. Küsijaid painas mõte, kas valitsus ikka teadvustab endale, et see on Eesti kõige tähtsam maantee ja Eestimaa telg ning peaks seetõttu olema ka riigi jaoks prioriteet? Peaminister Andrus Ansip. Ma olen nõus. Tallinn-Tartu maantee on Eesti modell, viimase viie aasta jooksul on sinna investeeritud 726 miljonit krooni. Aastani 2013 on kavas investeerida Tallinn Tartu maanteest 4,5 miljardit krooni. Tallinn-Tartu maantee ehitatakse nelja realisena välja kuni koseni. Koselt ehitatakse Nonii uus maanteelõik täiesti uuele trassile ja selle maanteelõigu maksumus saab olema 1,5 miljardit krooni. Edasi ehitatakse Mäost möödasõit nelja realisena eritasandiliste ristmike na. Sealt edasi ehitatakse mäe külasse kahetasandiline ristmik ja kogu liiklussõlm siis Adavere möödasõit, eritasandiline Põltsamaa möödasõidu rekonstruktsioon, ristmiku eritasandiliseks muutmine, Paia liiklussõlm, sinna vahepeale veel Viljandi maantee ristmik eritasandiliseks muuta. Puurmani liiklussõlm. Ehitus hakkab tänava pihta, järgmine aasta lõppeb uus sild, eritasandiline ristmik ja siia projekti kuulub sisse ka Tartu möödasõit. Just sellepärast, et Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee on eesti telg, ongi praegu kavandatud selle maantee paremaks muutmiseks investeerida neli ja pool miljardit krooni. Nelja ja poole miljardi krooni investeerimist. Muutub see maantee märgatavalt ohutumaks ja ka liiklus sellel maanteel muutub märgatavalt sujuvamaks. Peaminister nentis ka, et palju on praeguseks ära tehtud, mida näitab see, et kui 1994. aastal sai Eestimaa teedel surma 364 inimest siis möödunud aastal 167, kuigi liikluse intensiivsus on tunduvalt kasvanud. Aga ta rõhutas ka, et tegelikult ei saa koondada tähelepanu ainult ühele maanteele, kõik teed peavad korda saama ja ohutud olema. Erakondliku kuuluvuse tõttu riigikogu haldusdirektori kohale sobimatuks tunnistatud Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige Margus kaalub riigikogu juhatuse kohtusse kaebamist. Horo sõnul nõuab ta motiveeritud kirjalikku põhjendust Res Publicasse kuuluvalt Riigikogu esimehelt Ene Ergmale. Riigikogu juhatus lükkas eile tagasi Margus Oro kandidatuuri parlamendi haldusdirektori kohale. Aru kandidatuuri esitas juhatusele konkursikomisjon taastada parimaks võimalikuks haldusdirektoriks Res Publicasse kuuluvat riigikogu esimees Ene Ergma ja aseesimees Taavi Veskimägi ning keskerakondlasest aseesimees Toomas Varek. Oli ta ka arvamusele, toru ametisse nimetamist takistab tema erakondlik kuuluvus. Otsus mitte toetada. Margus Oro kandidatuuri oli ühehäälne ja riigikogu juhatus palus riigikogu kantseleil esitada uus kandidaat. Riigikogu haldusdirektori ametikoht on apoliitiline, ütles Veskimägi. Haiglate liidu ja meditsiiniõdede esindajad arutasid täna sotsiaalministeeriumis võimalusi palgakokkuleppe täitmiseks. Lahendust ei leitud. Kai Varelt kuulete lähemalt. Haiglate liidu juhatuse liige Rain seping kordas taas üle palgakokkuleppe täitmine peatati seetõttu, et haigekassa poolt esitatud raviteenuste hinnad ei sisalda haiglate hinnangul kõiki kulusid, mida tuleb teha. Haiglad tahavad hindade ülevaatamist, kõik teised osapooled rõhutasid, et palgakokkulepet tuleb täita. Nende liidu president Ester Pruuden tõi veel kord välja, et asi pole ainult rahanumbreid. Nagu me teame, tervishoiu töötajad on ennemgi olnud väga ebaturvaliselt, tundnud ennast meie tervishoiumaastikul asunud mujale tööle ja see palgalepe, mis sõlmiti, andis meile teatud määral usu ja kindlustunde sellesse, et Eestis arengud on paremuse poole. Tervishoiutrendid on paremuse suunas. Palgakokkuleppe täitmine on raske eelkõige väiksematele haiglatele. Arstide liidu president Andres Kork avaldas arvamust, et rahastamisskeemi tuleks muuta. Tasakaalu poole teatud haigusjuhtude mahtu tekivad paratamatult finantseerimisraskused ja meie seisukoht on selline ühtemoodi finantseerida regionaalhaiglat põhja regionaalhaigla Tartu ülikooli kliinikud ja näiteks Põllumäe Rapla haiglat ilmselt edaspidi ei saa, kui me tahame säilitada arstiabi kättesaadavuse koha peal. Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov nõustus, et väikesi haiged ei saa rahastada samamoodi nagu suuri. Samas rõhutas ta, et palgakokkulepet on haiglatele esitatud hindades juba arvestatud. Andres Kork lisas, et probleeme ei ole mitte ainult õdede lahkumisega Eestist, vaid ka maakohtadest minnakse ära tööle suurematesse haiglatesse. Juba täna on niiviisi, et mõned haiglad, nagu võtame siin alates Põlva, Rapla, Jõgeva Suurematest ka Pärnu, sõltuvad ainult sellest, kas neid väljastpoolt käib tööjõudu kohal meedikutena või ei käi. Nad ei suuda enam oma jõududega hakkama saada. Ester Pruudeni sõnul on haiglatel tegelikult õdedest puudus. Ma tean ühte juhtumit, kus on poole tõdele kohtadest täitnud, ma tean mitmeid tervishoiuasutusi, kus on kuni 30 protsenti õe amet kohtadest täitmata ja on selle puudujäägi kompenseerimiseks toodud mitmeid huvitava nimetusega uusi ametikohti, nagu abiõed ja nii edasi ja nii edasimisse eelda õe kutsekvalifikatsiooni olemasolu. Sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasik tunnistas, et kommunaalteenuseid ei ole praegustes hindades piisavalt arvestatud ning see tuleb haiglatel ja haigekassal omavahel üle vaadata. Samas rõhutas Laasik, et palgakokkulepet tuleb täita ja muid probleeme arutada eraldi. Poliitikauuringute keskus Praxis korraldas uuringu, mille tulemustest selgus, et tervelt veerand Eesti elanikest eelistaks end ravida välismaal. Seejuures on ainult neli protsenti Eesti elanikest välisriikide tervishoiusüsteemiga reaalselt kokku puutunud ja nendestki, mitte kõiki isiklikult. Mall Mälberg küsis, kuidas hindab sellist olukorda Praxise tervisepoliitika juht Ain Aaviksoo. See on teada, et teatud hulk inimesi võib oma seisukohad kujundada mitte reaalsest kogemusest lähtudes, vaid vaid eeldades, et kusagil mujal on parem, aga et see protsent nii kõrge oli, siis see oli üllatav ja ta oli kõrgem just nimelt nooremate inimeste hulgas ja nende inimeste hulgas, kellel värvis uuringu läbiviimise. Hetkel oli parem ehk et inimestel, kellel tõepoolest endale kokkupuudet Eesti tervishoiusüsteemi ka ei olnud. Kui arvestada seda, et välismaal ravimine on igal juhul kallim ja kui arvestada võimalused meie, haigekassa selle eest ei tasu, kas ka sel juhul on neid välismaal end ravida soovijaid nii palju? Ei siis valmisoleku oluliselt vähenes, nii et see, kas haigekassa tasub või ei tasu nende teenuste eest on, on hetkel siiski kõige olulisem tegur, nii et veerand näitab lihtsalt sellist potentsiaalset valmisolekut välismaale ravima minekuks ja kogu see uuring käsitleb probleemi, mis ei ole täna veel kõige valusam teema, et ta ongi üks niisugune uuring, mis, mis peaks andma mõtlemisainet selleks et võib-olla mõningaid probleeme tulevikus ennetada. Kas see osa küsitletutest, kes nüüd arvas, et nad eelistaksid pigem end ravida välismaal ja kas see tähendab, et nende hinnang eesti arstiabile on madal, et nad sellepärast helistaksid mujal ravida ennast? Meie tegime selle järelduse ühe teise küsimuse põhjal, kus me siis tõesti küsisime nendelt inimestelt põhjuseid, miks nad sooviksid ennast, et ravida välismaalt ja esimese põhjusena tõid nad välja olukorra, kus siis seda ravi, mida neil on vaja, Eestis ei osutata, mis on täiesti mõistetav ja, ja asjakohane. Aga teise ja kolmanda põhjusena olid toodud välja välismaa haiglate parem tehniline varustatus ja sealne parem abi kvaliteet ja usaldusväärsus. Ja need on nüüd küll niisugused asjad, mida ilma kohapeal käimata ja, ja saatidel võrdlusmomenti Eestist omamata on väga keeruline muul moel kujundada kui avaliku informatsiooni põhjal. Nii et sellepärast me julgemegi oletada, et, et see on niisuguse Eesti tervishoiu teemal toimuva avaliku debati väljendusse elanike hulgas. Ta on hetkel niisugune pilt olukorrast ja edasi peaks järgnema selleni sügavam analüüs ja rahulik ettevalmistus selleks, kui see muutub, võib olla igapäevasemaks, kui täna. Välissõnumitega jätkab Tarmo Maiberg. Moskvas ründas 21 aastane vene rahvusest mees noaga juudi sünagoogis viibinud inimesi. Prokuratuuri teatel sai vigastada üheksa inimest, neist nelja vigastused on tõsised. Haigla teatel on kaks vigastatud kriitilises seisus miilitsa andmeil vigastatute seas üks ameeriklane, üks iisraellane ja üks Staczyk. Pealtnägijate sõnul astus mees palvuse ajal sisse ja hakkas valimatult noa hoope jagama, lüües ohvreid selga ja karjudes natsihüüdlauseid. Venemaa pearabi perele katkestas visiidi Iisraeli, nõudes ka võimude kiiret tegutsemist juhtumi lahendamiseks. Tema hinnangul näitab asi aina kasvavad fašistliku katku Venemaal. Miilitsa ründaja vahistanud prokuratuur algatas kriminaalasjatahtlikkuse raskete kehavigastuste tekitamises etnilistel põhjustel. Gruusia kohus mõistis presidendi Mihhail Saakašvili ja USA presidendi George Bushi suunas granaadi visanud mehe eluks ajaks vangi. 27 aastane mees viskas granaadi riigipeade poole siis, kui nad pidasid maikuus Thbilisis Vabaduse väljakul kõnet. Lõhkekeha leiti 30 meetriga, olgu seal laval granaat, ei lõhkenud ainult vigase detonaatori pärast. Augustis vahistamisel vastupanu osutanud mees tappis ühe politseiniku ning pidas korrakaitsjatega tulevahetust. Suurbritannia peaminister Tony Blair kavatseb saavutada rahvusvahelise nõusoleku viia Iraani küsimuse ÜRO julgeolekunõukokku. Seejärel otsustame, milliseid meetmeid kasutame ning loomulikult ei saa välistada ühtki tegevusviisi, lisas Blair parlamendis peetud kõnes. Teheran otsustas eile jätkata tuumauuringuid Nathansi uraani rikastamise tehases. Iraani president Akbar Alzheimer Assanschani nimetas kasutuks Lääne katseid kehtestada selle eest mingeid sanktsioone. Ta hoiatas, et kui lääneriigid tekitavad Iraanile probleeme, kahetsevad nad seda tõsiselt. Tallinnas okupatsioonimuuseumis esitleti täna Eesti Ekspressi kirjastuses valminud raamatut ärkamisaeg läbi KGB fotosilma Mall Mälberg. Raamatus on ligi 300 fotot, mis on pärit KGB jälitusosakonna arhiivist pärinevad need ajast, mil okupatsioon hakkas lõppema. Kui rahvas tuli tänavatele ja Hirvepargis, peeti rahvakoosolekuid ehk aastaist 1987 ja edasi tihtipeale pildistatavate, et need üles võeti. Trivimi Velliste hindab kogumikku kõrgelt. Tema sõnul tuleb tänada Jaanus Rahu mägedes fotot päästis, sest niisugused asjad kipuvad enamasti kaotsi minema. See raamat on selles mõttes väga huvitav ja erandlik, et nisukesi asju ju eriti kerge teha ei ole. Son õnne õnneasi, et see fotokogu õnnestus päästa ja mõnes mõttes nagu, nagu läbi lukuaugu tagasi ajalukku vaatamine. Jaanus Rahumägi peab oma teeneid pigem tagasihoidlikuks. Ühel päeval üks inimene, tassisime Regotilises neid fotosid ühest kohast teise ja ma küsisin, mis need on. Ta ütles, et need on fotod, mis on tehtud nendest nendest sündmustest. Ma ei oska öelda, mis ajal see oli, aga ma palusin, et pillide endale ja need pildid on mul anti ilma igasuguse kauplemisel ta sest, et see aeg oli niivõrd segane. KGB inimesed olid oluliselt avatumad, kui nad ütleme paari aasta pärast muutsid või enne sõda olid paar aastat. Kui Jaanus Rahumägi oma arhiivi korrastama hakkas, siis mõtlesin algul pildid internetti üles panna, aga sellest ei saanud asja ja järgmine mõte oli juba kommentaaridega raamatust. See oli küll natuke keerulisem, aga tegelikult see tulemus oli natuke parem. Minu meelest see oleks nagu esimene märguanne või selline üleskutse Eesti ajaloolastele, et nüüd oleks küll aeg hakata erapooletut rahulikult näiteks Eesti 80.-te aastate ajalugu uurima. Mart Laari hinnangul meenutab raamat neid riske, mis ärkamisaja sündmustega kaasas käisid ja seda peab ta äärmiselt oluliseks. See, et, et need asjad niimoodi lõppesid sepana kuidagiviisi vara määratud asjad oleks võinud lõppeda väga teistmoodi ja siis oleks kõik nendel piltidel olnud väga teistsugune ja väga praktiline kasutus. Ja Ma arvan, et selle meeleshoidmine, et kõik see oleks võinud väga teisiti lõppeda, on meie tänapäeval ilmselt aeg-ajalt kasulik. Öösel on Eestis pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lörtsi ja vihma, kohati on udu ja jäidet. Puhub tuul kuus kuni 13, rannikualadel puhanguti kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahest kuni pluss kolme kraadini. Homme päeval pole aga olulist sadu oodata ja ka õhutemperatuur päeval oluliselt ei muutu. Need olid Eesti raadio uudised.