Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast 12.-st jaanuarist toimetaja Mall Mälberg. Riigiteenistuja Rate palgasüsteem vajab muutmist, sest niisugune olukord, et maksimaalne palgaaste on 12500 krooni, kuid tegelik teenistus on 50000 või rohkemgi, on ebanormaalne, ütles peaminister Andrus Ansip. Millal muudatused teoks võiksid saada, ta ei öelnud. Valitsus on riigikogu väliskomisjoni soovitustes Venemaa strateegia kujundamisel tõsiselt suhtunud, leiab komisjoni aseesimees Marko Mihkelson. Tema sõnul ei andnud välisminister Urmas Paet siiski selget vastust, kuidas tõrjuda Venemaa püüdlust Eestit Euroopa liidus marginaliseerida. Rida perevägivalla all kannatavate naiste tugikeskused ja varjupaigad vajavad regulaarset riiklikku rahastamist, tõdeti tänasel lähisuhtevägivallateemalisel seminaril. Tänasest algab Mozarti 250.-le sünniaastapäevale pühendatud festival. Valmis haarab Eesti suuremaid klassikalise muusika ja teatrikollektiive. Täna pääses vabadusse türklane, kes 25 aastat tagasi püüdis tappa paavst Johannes Paulus. Teist Meka lähedal sai surma sadakond palverändurit. Kinnitamata andmetel on hukkunuid üle kolme ja homme püsib Eestis veidi pilves sajuta ilm. Õhutemperatuur on null kuni pluss neli kraadi. Seoses alampalga suurenemisega tõstis valitsus täna osariigitöötajate kuupalka. Samas tõdes peaminister Andrus Ansip, et kogu riigiteenistujate palgasüsteem vajab muutmist lähemalt, räägib Vallo kelmsaar. Alates selle aasta algusest on alampalgamäär Eestis 3000 krooni. Riigiteenistujate palkasid korrigeeris valitsus täna just sellest lähtudes. Samas märkis peaminister Andrus Ansip, et tegemist on äärmiselt väikese palgatõusuga. Valitsuse otsust iseloomustas ta lühidalt. See oli üks piinlikumaid heki tänasel valitsuse istungil, nimelt VII palgaaste on 3000 krooni ja 22. palgaaste on 3980 krooni. 1000 krooni jagatakse ära 15 palgaastmega. Nii keskkonnaminister Villu Reiljan kui ka kultuuriminister Raivo Palmaru kinnitasid, et madalaima astmepalga saajaid nende juhitavas ministeeriumis ei olegi, kuid on ministeeriumi allasutustes. Kõrgeimal ehk 35. palgaastmel on aga riigiteenistuja palk praegu 12500 krooni. Samas on riigiametnikke, kes on saanud töötasu isegi 80000 krooni kuus. Absurdne seal pole, kuid õige ka mitte, leidsid kolm valitsusliiget. No ega seda küsimust praegu ka päris absurdseks pidada, nüüd ei saa seal toimiv süsteem, aga kui lisatasud moodustavad sissetulekust valdava enamuse ja ja astmepalk tühise vähemuse, siis ilmselt ei saa seda süsteemi pidada normaalseks seerimine, stimuleerimine see peab kindlasti jääma, kuid praegu makstavad lisatasud arvestatakse sisse oma tuludesse siis kui töölepinguid sõlmitakse ja stimuleerivat toimet ei ei ole küll mitte mingisugust järgi jäänud. Ma võiks ütelda, et seega valitu teinud murelikuks juba pikemat aega. Meil on ka üks selletaoline projekt välja töötletud, kus me tahaks neid asju paika nihutada, aga ma usun, et me jõuame rahandusministriga selle arutamiseni õige vanasti, kas sellest saab siin või koalitsiooni suunas, siis seda ma ei oska lubada. Noh, ega mul polegi palju lisada, põhiprobleem on selles, et lisatasu on lakanud olemast lisatasu. Kuid millal siis muudatusi võiks oodata ja milline võiks olla lisatasude või preemiate normaalne osakaal, sissetulekus asjaga tegeldakse, ütles peaminister Andrus Ansip. Justiitsministeeriumi eestvedamisel toimub vaeva avaliku teenistuse uute põhimõtete väljatöötamine ja tasustamissüsteemi muudatused on ilmtingimata tulemas, laseme inimestel rahulikult töötada ja, ja küllap siis need, kes sellega tegelevad, ütlevad ka, missugune süsteem võiks olla optimaalne töö, tasustamise süsteem. Riigikogu väliskomisjon kuulas täna välisministri informatsiooni kevadel esitatud soovituste täitmise kohta Eestis Venemaa strateegia kujundamisel ja seda Euroopa Liidu ühtse välis- ja julgeolekupoliitika raames. Tegemist oli üldaruteluga, ütles väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson. Tema hinnangul on valitsus suhtunud komisjoni soovitustes tõsiselt. Ei rääkinud ühestki konkreetsest küsimusest väga detailselt. Nagu me kokku leppisime, et me selliseid üldarutelusid aeg-ajalt jälle korraldame, siis ma usun, et see on kasuks sellele, et ühest küljest nii, komisjoni liikmed on kursis, mida valitsus erinevates valdkondades suhetes Venemaaga teeb ja teisest küljest ka annab võimaluse komisjoni liikmetelt oma oma poliitilisi positsioone nagu esitada küll, aga mis on tähtis, on tõesti see, ma pean ütlema, et valitsus suhtus väga tõsiselt nendesse ettepanekutesse nendesse soovitustesse, mida riigikogu väliskomisjon tas mõnede suhtes on meil kriitilisemaid, küsimusi ja seisukohti mõnede suhtes on näha, et valitsus on teinud tubli tööd, aga üldiselt mõtlen, et selles suhtes on võib küll öelda, et Eesti-Vene suhete valdkonnas on väga konstruktiivne arutelu riigikogu väliskomisjoni valitsusega. Mis see kõige kriitilisem valdkond oleks väliskomisjoni hinnangul Eesti-Vene suhetes? Ma arvan, et tegelikult väga oluline küsimus, millele võib olla väga sellist põhjalikku, selget vastust me täna siiski ministrilt ei saanud, on on küsimus, et tõepoolest ikkagi Venemaa välispoliitika strateegia taktikas on märgata viimase paari aasta jooksul väga selgelt sellist tendentsi, et Eestit tahetakse näidata kui murettekitavat riiki ja muretekitajat Euroopa liidus ehk siis ka marginaliseerida meie rolli Venemaa poliitika kujundamisel Euroopa liidus. Ehk siis ka veel teistpidi öeldes, et tõesti Eestis tahetakse justkui kujundada mingite ühe teema riik, et kuidas sellest kuvandist väljude, kuidas Eesti välispoliitika, milliseid samme selles suunas peaks astuma? Me ei ministrit küll täna väga täpselt ei kuulnud, aga ma peaks ütlema, et tõesti me arutelu siiski oli tervikuna kogu selle dokumendi üle, ma tuletan meelde, et riigikogu väliskomisjonile oli enam kui 50 soovitust konkreetset soovitust Eesti-Vene suhete vallas ja kui nüüd lugeda neid soovitusi, siis nad ei ole sellised, mille taha võiks panna linnukese, et see asi on nüüd tehtud. Ehk ehk siis näiteks üks selline seisukoht ja soovitusi ettenägemine meie välispoliitikas kindlasti on soov, et meil oleksid, et heanaaberlikud, suhted Venemaaga ja tõenäoliselt see võtab veel päris pikka aega aega, aga kindlasti tähtis on see, et ka nendes soovitustesse suhtutakse tõsiselt ja seda tänane arutelu kindlasti näid. Lisame siia veel, et riigikogu väliskomisjon otsustas täna lähetada oma esinduse Venemaa Riigiduuma 100. aastapäeva üritustele ja edasi välisuudised, ülevaade Indrek Kiisler Saudi Araabia. Jah, sai moslemite aasta suurimas palverännakust surma vähemalt 100 inimest. Saudi Araabia siseministeeriumi andmetel sai Meka lähedal asuval Chama rati sillal surma teadmata arv inimesi. Kinnitamata andmetel on hukkunute arv ligi 300. Surnuks tallamine on kahjuks viis päeva kestva palvele, sealjuures tavaline. 2004. aastal trambiti samal sillal surnuks ligi 250 palverändurit. Täna sooritasid üle kahe miljoni palveränduri Hadži viimaseid riitusi. Üheks neist on sümboolne saatana äratõukamine ja kiusatusest loobumine selleks palverändurid seisma marati silla all ja loopima kive vastu kolme sammast. Briti-Prantsuse-Saksa USA, Hiina ja Venemaa esindajad kogunevad tuleva nädala algul nõupidamisele, et arutada Iraani tuumaplaane, ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov. Ministri sõnul toimub kohtumine Londonis ning keskendub Iraani viimasele rahvusvahelist üldsust otsivale otsusele kõrvaldada ÜRO pitserit uraani rikastamiseks kasutatavalt aparatuurilt. Kõik Londoni kohtumisel osalevad riigid, välja arvatud Saksamaa, on ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed. Iraani viimase aja sammud on suurendanud läänekartust, et Teheran on teil tuumarelva poole. Iraan ise eitab sääraseid laane. Suurbritannia peaminister Tony Blair tegi ÜRO julgeolekunõukogule ettepaneku kaaluda Iraani suhtes meetmete rakendamist. Täna kohtusid Berliinis Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia välisministrid, kes nõudsid, et Teheran peab viivitamatult lõpetama uraani rikastamise. Ukraina president Viktor Juštšenko nõudis parlament tühistaks määruse valitsuse tagandamise kohta. Ma allkirjastasin täna pöördumise parlamendile nõudmisega tühistada see põhiseaduse vastane otsus praeguse valitsuse errusaatmise kohta, ütles Juštšenko valitses erakorralisel istungil. Presidendi sõnul jätkab Juri Jekhanurovi valitsus oma kohustuste täitmist kuni uue valitsuse moodustamiseni pärast parlamendivalimisi. Ukraina parlamendivalimised toimuvad 26. märtsil. Samas süüdistas Juštšenko parlamenti poliitiliste riiklike huvide reetmises ning olukorra stabiliseerimisel. Ja sellele loole lisame äsja tulnud teate nimelt Saudi Araabia tervishoiuminister kinnitas hetk tagasi, et ametlik hukkunut, see arv on vähemalt 345. Läheme edasi. Türklane, kes 25 aastat tagasi üritas tappa paavst Johannes Paulus teist, pääses täna hommikul Istanbuli vanglast vabadusse. Itaalia kohtunikud aga arvavad, et mehe elu on vabaduses ohus. Ülle Toode räägib edasi. Kui Mehmed Ali aktsia 1981. aasta 13. mail Püha Peetri väljakul paavst Johannes Paulus teist tulistas ja ohtlikult haavas, oli ta vaid 23 aastane. Nüüd 25 aastat hiljem vabanedes on jäise pilguga 48 aastase aktseeaa juuksed hõbehallid. 19 aastat veetis aktsiaal paavsti tapmiskatse eest Itaalia vanglates. 2000. aastal anti talle Johannes Paulus teise palvel armu Türgi suhtes aktsiaadaga vangistus röövimiste ja vasakpoolse ajakirjaniku tapmise eest 1979. aastal. Aktsia pidanuks vabanema 2010. aastal, kuid Türgi kohtuvõimud otsustasid ta eeskujuliku käitumise eest vanglast välja lasta. Ometi pole medali aktsiaal päris vaba mees. Itaalias oodatakse suure huviga, kas nüüd toob aktsia selgus paavsti atentaadikatse saladusse, mille jälile on Itaalia prokuratuur üritanud 25 aastat saada. Mullu kevadel manalasse varisenud paavst Johannes Paulus teine andis oma tuliste hääle pärast atentaadikatset ametlikult andeks ja külastas teda 1983. aastal vanglas. Hiljem kirjutas paavst oma mälestustes, et palgamõrvar Ali aktsia tegutses kellegi teise käsul. Kuigi uurijad on veendunud, et atentaadi kavandas endise Ida-Saksa ja Bulgaaria salateenistuste Nõukogude salaluure KGB, pole seda tänaseni suudetud tõestada. Aktsiakinnitas mullu kevadel ka, et 1981. aastal oli tal toetajaid ka Vatikani vaimulike seas. Enam kui 20 aastat paavsti mõrvakatset uurinud Itaalia kohtunik Ferdinand imposi maantee arvab, et aktsiaelu on vabaduses ohus. Ta peab olema väga ettevaatlik, sest paljud tema sõbrad on ebaloomulikku surma surnud. Mõistagi on tõe varjamisest huvitatud kõik, kes paavstivastases vandenõus osalesid. Arvad, kohtunik? Aktsia ise ütleb, et tahab nüüd vaba mehena võimalikult pea Rooma sõita, et külastada paavst Johannes Paulus teise järglast Benedictus kuueteistkümnendat. Esmalt ootab aktsiad, aga ilmselt Türgis 15 kuune armeeteenistus poole oma elust vangis veetnud hali päisel mehel ikka teenimata on. Eesti Raadio uudistele Ülle Toode. Itaalia. Ja uuesti Eestist Tallinnas jätkub seminar ei lähisuhtevägivallale. Arutletakse selle üle, millised võiksid olla riigi võimalused toetada perevägivalla all kannatavaid naisi. Meelis Süld rääkis seminaril esinejatega. Tallinna naiste tugikeskus varjupaigapsühholoog Ülle Kalvik ütles, et väga paljud lähisuhtevägivalla all kannatavad naised ei julge veel oma murega kuhugi pöörduda. Nad ei julge sellest rääkida, sest reeglina üks selline emotsioon, mis naisel tekib, on see, et ta tunneb ennast süüdi, ta püüab seda perevägivalda varjata ja paljud juhtumid jäävad lahendamata. Ja ka neid juhtumeid, kus tuleb varjupaika, aga hagi oma vägivaldse mehe kohta ikkagi ei esita. Ja kogemus on selline, et umbes 10000 inimese kohta on üks naiste varjupaik. Kui Tallinnas umbes 400000, siis peaks olla kuni 10 naiste varjupaika, et me ei vaata küll arvu, aga me vaatame seda Euroopa kogemust. Nii et, et ilmselt on väga palju naisi veel välja tulemata. Alaprobleemidega. Kui tõsised need juhtumid on, millega pöördutakse tugikeskusesse? Mõned juhtumid ja ikka väga rängad naised on korralikult läbi pekstud, need võetud ära mobiiltelefonid, rahakotid, nendel ähvardatud papp, neile tullakse järele, valvatakse. Palju on selliseid juhtumeid, kus naine on kannatanud 16 19, isegi 31 aastat seda vägivalda ja siis alles on saanud täis sest nüüd on nagu võimalus, kuhu tulla ja kelle käest abi küsida. Riigikogu liige Evelyn Sepp pakkus välja kolm meedet, mida riik võiks rakendada lähisuhtevägivalla takistamiseks. Esiteks lähenemiskeeld tõkendina ja lisakaristusena. Teiseks hädaabi turvasignaalide kasutamine ohuolukorras ja kolmandaks väljatõstmisõiguse ja tagasipöördumiskeelu seadustamine. See tähendab seda, et niisuguse vägivalla juhtumi korral ei ole mitte see ohver, kes on, ütleme reeglina 10-st juhust üheksal naine statistika alusel tema niisugust vanust vaadates siis reeglina väikeste lastega või lapsega et mitte tema ei koli kodunt ära kuhugi varjupaika, vaid väli peab kolima vägivallatseja. Kas siis tema suunatakse vastavasse keskusesse teraapia peasse, psühholoogi juurde, lausa õiguskaitseorganite poolt nii-öelda mingisugusesse ajutisse, kinnipidamiskohta, see on nüüd iseküsimus. Ülle Calviku sõnul vajab naiste varjupaikade töö regulaarselt riiklikku rahastamist. Kõigepealt oleks tarvis sellist riiklikku programmi, mille alusel naiste varjupaigad hakkaksid tegutsema, sest meil on loomisel ja kokku lepiti juba Eesti naiste varjupaikade liit. Varjupaiku on praegu töötamas, kaks on tulemas kohe veel mõned, kas olukord on kristlus paremaks? Kui vaadata varjupaikade arvu poolest tegutsemispoole, siis kindlasti on muutunud ja muutunud ka politseinike suhtumine vägivalla all kannatavatele Anistele maga. Naised võiksid veelgi rohkem välja tulla. Sel kuul möödub 250 aastat Wolfgang Amadeus Mozarti sünnist. Juubeliaasta puhul toimub ka Eestis kaks nädalat kestev festival melisel. Tänasest kuni selle kuu lõpuni kestev Mozarti festival paistab silma kümnete kontsertide ja etendustega. Laiapõhjalist koostööd tunnustas ka kultuuriminister Raivo Palmaru. Mul on tõesti hea meel näha, et meie kultuuriüldsus on otsustanud nii põnevalt ja suurejooneliselt tähistada Mozarti sünniaastapäeva. Noh, nagu kõigi muusikutega on ka Mozarti ka ilmselgelt nii, et mängitakse ainult teatud nende teoseid ja nad jäävad tähelepanuta. Nüüd vaadates Mozarti festivali kava, võib rõõmuga tõdeda, et seda viga Eestis ja selle festivali puhul ei korraldata. Mozarti juubelifestivali ettevalmistamisest räägib Aare Tammesalu. Töötades aasta tagasi Eesti kontserdiprodutsendina, me arutasime tõepoolest esialgu kunstinõukogus, et kuidas tähistada Mozarti juubelit ja tavaliselt valitakse kunstilised juhid. Aga Mozarti puhul tundus, et sellist inimest, kes esindaks kõiki, me ei leidnud ja seetõttu tuli sellest festivalist koostööfestival, mis on mõnevõrra erilaadne projekt. Siin osaleb pea kõik Eesti muusikaorganisatsioonid. Samuti on oluline märkida, et festival ei toimu mitte ainult Tallinnas-Tartus suuremates linnades, vaid kontserdid ja erinevad üritused jõuavad ka näiteks Kuressaarde, Jõgevale, Valka, Kohtla-Järvele, isegi Ahtmes, näiteks. Koostööfestivali Mozart 250 patrooniks on Austria suursaadik Eestis Jacob Forss. Tattaglia. Suursaadiku sõnul on austerlased uhked Mozarti üle. Mozarti helilooming pakub kõigile midagi, sõltumata põlvkonnast ja see ei aegu kunagi. Mozarti festivali kavaga on võimalik tutvuda interneti koduleheküljel aadressil www. Mozart 250. E kui tema panuseni festivali kui ka Mozarti heliloomingu tutvustamiseks annab ka avalik-õiguslik ringhääling. Eesti Televisioonis on 27. jaanuaril programmi tellija Heidi Pruuli sõnul Mozarti pääs. Ligi 19 tundi Mozarti muusikat tuleb see päeva Eesti televisiooni vahendusel alustades kell üheksa hommikul lõpetades järgmine hommik, kell üheksa. Ka Eesti raadios läheb eetrisse põhjalik programm Mozarti loomingust kokku 145 tundi saateid heliloojast endast ning tema muusikast. Euroraadio Mozarti päev on klassikaraadio eetris pühapäeval, 29. jaanuaril, mida vahendatakse otseülekandes pidulikke kontserte kogu maailmast. Nüüd ilmateade. Eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub loode ja läänetuul neli kuni 10, rannikualadel puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval on samuti vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub loode ja läänetuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval null kuni pluss neli kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16328. Reali Mall Mälberg kuulmiseni.