Kell sai kaheksa Eesti raadio uudised, toimetus võtab olulisemad päeva sündmused lühidalt kokku stuudios on toimetaja Mall Mälberg. Riigiteenistujate palgasüsteem vajab muutmist, sest niisugune olukord, et maxima siinne palgatase on 12500 krooni kuid tegelik teenistus on 50000 rohkemgi, on ebanormaalne, ütles peaminister Andrus Ansip. Kaugkütte hinnatõus hüvitatakse omavalitsustele, ühekordse toetusena, otsustati valitsuskabineti õhtusel nõupidamisel. Valitsus on riigikogu väliskomisjoni soovitustes Venemaa strateegia kujundamisel suhtunud tõsiselt, leiab komisjon Nonii aseesimees Marko Mihkelson. Eesti teatriaasta raames on valminud mulluse draamafestivali kogumit koostajaid Põllu hinnangul pakuvad meie oma ja väliskriitikute arvamused huvitavat võrdlusmaterjali. Filmimees Pärnu uue kunsti muuseumi juht Mark Soosaar võttis täna vastu prantsuse riikliku teeneteordeni rüütliristi Saudi Araabias palverännakul hukkunut, arv on tõusnud 345-ni. Homme püsib Eestis veidi pilves sajuta ilm, õhutemperatuur on null kuni pluss neli kraadi. Seoses alampalga suurenemisega tõstis valitsus täna osariigitöötajate kuupalka. Samas tõdes peaminister Andrus Ansip, et kogu riigiteenistujate palgasüsteem vajab muutmist lähemalt, räägib Vallo kelmsaar. Alates selle aasta algusest on alampalgamäär Eestis 3000 krooni. Riigiteenistujate palkasid korrigeeris valitsus täna just sellest lähtudes. Samas märkis peaminister Andrus Ansip, et tegemist on äärmiselt väikese palgatõusuga. Valitsuse otsust iseloomustas ta lühidalt. See oli üks piinlikumaid helki tänasel valitsuse istungil, nimelt seitsmes palgaaste on 3000 krooni ja 22. palgaaste on 3980 krooni. 1000 krooni jagatakse ära 15 palgaastmega. Nii keskkonnaminister Villu Reiljan kui ka kultuuriminister Raivo Palmaru kinnitasid, et madalaima astmepalga saajaid nende juhitavas ministeeriumis ei olegi, kuid on ministeeriumi allasutustes. Kõrgeimal ehk 35. palgaastmel on aga riigiteenistuja palk praegu 12500 krooni. Samas on riigiametnikke, kes on saanud töötasu isegi 80000 krooni kuus. Absurdne see pole, kuid õige ka mitte, leidsid kolm valitsusliiget. Ega seda küsimust praegu ka päris absurdseks pidada. Seal toimiv süsteem, aga kui lisatasud moodustavad sissetulekust valdava enamuse ja ja astmepalk tühise vähemuse, siis ilmselt ei saa seda süsteemi pidada normaalseks premeerimine, stimuleerimine, see peab kindlasti jääma, kuid praegu makstavad lisatasud arvestatakse sisse tuludesse siis, kui töölepingud sõlmitakse ja stimuleerivat toimet ei ei ole küll mitte mingisugust järgi jäänud. Ma võiks ütelda, et see rahvaliitu teinud näiteks juba pikemat aega. Meil on ka üks selletaoline projekt välja töötletud, kus me tahaksime neid asju paika nihutatud. Põhiprobleem on selles, et lisatasu on lakanud olemast lisatasu. Kuid millal siis muudatusi võiks oodata ja milline võiks olla lisatasude või preemiate normaalne osakaal, sissetulekus asjaga tegeldakse, ütles peaminister Andrus Ansip. Valitsuskabinet arutas õhtul põlevkivi kallinemisest tingitud kaugkütte hinnatõusu kompenseerimist omavalitsustele. Palusime lähemalt selgitus sotsiaalminister Jaak aabilt. Põhimõtteliselt on 2006. aasta riigieelarves eraldatud vahendid omavalitsustele kaugkütte hinnatõusu kompenseerimiseks ka kodutarbijatele. Põhimõtteliselt said omavalitsused vahendikum asutuste kaugkütte hinnatõusu kompenseerimiseks, kus on hinnatõus suurem 20 protsenti. See kompenseeriti ja põhiliselt muidugi puudutab see selliseid omavalitsusi, kus seda kaugküttetoasooja või siis kasutuste sooja toodetakse põlevkivist. Mis on nüüd teie tänases otsuses teistmoodi, kui oli esimeses versioonis? Noh, ma ütleksin, neid versioone on päris mitu olnud, on kaalutud siin tegelikult soojatootjatele otse kompenseerimist, siis on kaalutud nagu üldise korra kehtestamist üle riigi. Praegu otsustati siis niimoodi, et need vahendid jaotatakse nende omavalitsuste vahel, kus siis majandus-kommunikatsiooniministeeriumi andmetel on välja selgitatud see, kus on üle 20 protsendise toasooja hinnatõus. Majandusministeerium kontrollib neid hindasid. Ja see jaotatakse siis vabariigi valitsuse määrusega, need vahendid nendele omavalitsustele ja omavalitsustel on õigus seda jagada nagu täiendava toetusena ja ise kehtestada. Seekord. Riigikogu väliskomisjon kuulas täna välisministri informatsiooni kevadel esitatud soovituste täitmise kohta Eesti-Venemaa strateegia kujundamisel. Väliskomisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni hinnangul on valitsus suhtunud komisjoni soovitustesse tõsiselt. Valitsus suhtus väga tõsiselt nendesse ettepanekutesse nendesse soovitustesse, mida riigikogu väliskomisjon esitas. Mõnede suhtes on meil kriitilisemaid küsimusi ja seisukohti, mõnel suhtes on näha, et valitsus on teinud tublit tööd, aga üldiselt Eesti-Vene suhete valdkonnas on väga. Mis see kõige kriitilisem valdkond oleks väliskomisjoni hinnangul? Ma arvan, et tegelikult väga oluline küsimus, millele võib olla väga sellist põhjalikku, selget vastust me täna siiski ministrit ei saanud, on on küsimus, et tõepoolest ikkagi Venemaa välispoliitika strateegia taktikas on märgata viimase paari aasta jooksul väga selgelt sellist tendentsi, et Eestit tahetakse näidata kui murettekitavat riiki ja muretekitajat Euroopalist liidus. Ehk siis teistpidi öeldes, et tõesti Eestis tahetakse justkui kujundada mingite ühe teema riik, et kuidas sellest kuvandist väljuda, kuidas Eesti välispoliitika, milliseid samme selles suunas peaks astuma? Me ei ministrit küll täna väga täpselt ei kuulnud, aga ma peaks ütlema, et tõesti me arutelu siiski oli tervikuna kogu selle dokumendi ülemus, tuletan meelde, et riigikogu väliskomisjonile oli enam kui 50 soovitust konkreetset soovitust Eesti-Vene suhete vallas ja kui nüüd lugeda neid soovitusi, siis nad ei ole sellised, mille taha võiks panna linnukese, et see asi on nüüd tehtud. Ehk siis näiteks üks selline seisukoht ja soovitusi ettenägemine meie välispoliitikas kindlasti on soov, et meil oleksid, et heanaaberlikud suhted Venemaaga ja tõenäoliselt see võtab veel päris pikka aega aega. Kindlasti tähtis on see, et, et ka nendes soovitustesse suhtutakse tõsiselt ja seda tänane arutelu kindlasti näitab. Marko Mihkelsoniga rääkis Vallo kelmsaar ja viimaste välisuudistega jätkab nüüd Birgit Itse. Saudi Araabia. Umbes moslemite aasta suurimas palverännaku surmasaanute hulk on tõusnud vähemalt 345-ni, teatas Saudi Araabia ja tervishoiuminister vigastuste tõttu haiglasse viidud 289 inimest. Tragöödia juhtus ajal, kuid Jomarati sillal toimus saatana endast äratõukamise rituaal. Kokku võttis selleaastasest palverännakust osa ligi kaks ja pool miljonit moslemit. Euroopa parlament algatas uurimise seoses väidetega, nagu oleks USA luure keskagentuur kasutanud ühenduse riikide territooriume ebaseaduslikuks, vangide transpordiks ja kinnipidamiseks. 46 liikmelise uurimiskomisjoni raporti põhjal otsustatakse edasised poliitilised sammud osalenud liikmesriikide jaga USA suhtes. Uurimise all on kõik 25 eurot Euroopa Liidu liikmesriiki ning kandidaatriigid Bulgaaria ja Rumeenia. Uurimise läbiviimiseks on aega neli kuud. Iraagi endine asepeaminister, ta rekka siis on tõsiselt haige, tema advokaat ennustas. Edasisel on elada vaid mõned nädalad. Advokaadi sõnul on mehe seisund halvenenud võrreldes eelmise külastuskorraga. USA armee esindaja lükkas aga teatada siisi tervise halvenemisest ümber ja kinnitas, et pole ka mingit põhjust uskuda, et see lähiajal juhtuks. Kuna siis saab head arstiabi ta rekka, siis mõisteti pärast 2003. aastal alanud USA invasiooni vangi. Seni pole aga mehele ametlikku süüdistust esitatud. Eesti teatriaasta raames on valminud mulluse draamafestivali kokkuvõttev kogumik, selles on arvustusi ja artikleid nii eesti kriitikutelt kui välismaistelt autoritelt. Kogumiku koostaja Ivar Põllu ütles Vallo kelmsaarele antud intervjuus, et arvamusi on seinast seina ning eestlaste ja välismaalaste hinnangud on küllaltki erinevad. Esiteks juba sellepärast, et eesti kriitikuid tunnevad kehtidatraalid ja võib-olla nad ei räägi päris seda, mida nad võib-olla mõtleks. Mõnikord ütlevad võib-olla halvemini kui saaks ja mõnikord räägivad liiga head juttu. Välismaalastel ei ole mingit kohustust ja nemad võivad rääkida seda, mida nad näevad. Kuigi nende arvamus eesti teatrist on võib-olla ehk liiga esmamulje ja tähendab tihtipeale ju ei ole ka midagi varem näinud või ei tea üldse eesti teatrist, aga nad nägid ära 15 etendust, see pilt, mida nad selle põhjal endale kujundasid. See on päris huvitav kõrvalpilk Kessi teatrile, ma arvan, sest need 15 lavastust olid ju kahe aasta eesti teatri paremik. Mida välismaalased on nimetanud plusside ja miinustega? Nad nimetavad suure plussina seda inimesed väga armastavad eesti teatrit, et isegi kui nad vaatavad, et nemad teatriinimesena ei saa sellest tükist aru, ei saa aru, mis selles on head. Aga kui nad näevad, et inimesed nii väga armastavad seda tükki, siis nad lepivad sellega, et juu siis seda Eesti teatri on vaja ja samuti nad märkavad, et Eestis on väga tugevalt näitleja, lavastaja potentsiaali, mis võib-olla alati ei realiseeru, kas näiteks lavastajad ei oska seda ära kasutada või siis lavastajaid ise on oma klišeede kütkes, neid arvamusi on seinast seina, eesti teater saab seal Bay peksa igat moodi, natuke labaselt, väga peenelt ka. No see on nende välisautorite hulgas on kahtlemata ka selliseid, kes Eesti teatrite päris hästi tunnevad, ma oletan, et Adolf Shapiro näiteks peaks ju suhteliselt hästi tundma ja nii edasi, et kas nad lähevad siis ka rohkem detailidesse oma analüüsides? Ongi nii, et kõige rohkem täpsemalt räägivad ikkagi need, kes ei ole Eesti otseselt seotud. Shapiro räägib pigem üldiselt mõnest tendentsist või siis filosoofiliselt festivalist. Peamiselt räägivad ikka inimesed, kes igapäevaselt eesti teatriruumis ei liigu. Filmimees ja riigikogu liige, Pärnu uue kunsti muuseumi juht Mark Soosaar sai täna oma 60. sünnipäeval kõrge autasu prantsuse riikliku teeneteordeni rüütliristi. Annely Erm jätkab. Prantsuse vabariigi teeneteorden on riigis tähtsuselt teine orden, auleegioni ordeni järel antakse eriliste teenete eest tsiviilelus või sõjaväes. Prantsuse suursaadik šantalde formoon ütles autasu üle andes, et Mark Soosaare väga mitmekülgne ja avatud tegevus ning tahtmine jagada ja püsiv uni Francofiilia vastu on võimaldanud tutvustada Eesti publikule paljusid prantsuse kunstitegelasi, kes on siin leidnud tänu temale ka publiku tunnustuse. Et Hiiu suursaadik ütles ka, et tänane sündmus on üks järjekordne tähis kahe maa kultuurilise lähenemise teel, mida on juba aastaid koos käidud ning just eesti ja prantsuse kultuuri lahendamise eest orden Mark Soosaarele antigi. Mark Soosaare huvi prantsuse kultuuri vastu sai alguse lapsepõlves loetud raamatutest ja et Prantsusmaal on tekkinud paljud kunstivoolud, arhitektuuristiilid ja nii edasi on ta alati meelsasti oma dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivalile ning näitustele prantslaste loomingut toonud ja teeb seda ka edaspidi. Ma ei tea, kas ma nüüd sellepärast hakkan midagi forsseerima, aga see kuidagi loomulik protsess, et žanrust, nii, keda me oleme siinsamas selles uue kunsti muuseumis korduvalt tutvustanud näiteks kasvõi tema loomingu juurde tuleb tagasi pöörduda, sest et kunstisõpradele ju väga meeldib vaadata, kuidas nende lemmikkunstnik ajas muutub ja mida utan loonud samuti tuntud prantsuse elavad filmiklassikud Anies, varda ja Nikola Filiber, kelle töid me siin oleme näidanud, päris mitmeid töid auhindasid saanud, ma arvan, et meie filmipublikuni huvitatud nende uutest töödest nii et kultuurielus pidev jätkuv protsess ja seda vereringet tuleb hoida. Mis kunsti valdkonda puutub, siis me oleme Pärnu uue kunsti muuseumis lisaks urustani töödele näidanud ka Korney personaalnäitust siis me teeme siia mõned aastad tagasi jonka, Okto erootilised joonistused. Meil oli Marc Chagalli näit, kuidas ma arvan, et me oleme vist küll ainukene eesti muuseum, kelle kollektsioonis on ka Picasso töid, nii et ikkagi Prantsusmaaga need kunstialased sidemed on olnud tihedad ja ma arvan, et tihenevad veelgi. Eesti Raadio uudistele Pärnus Tammeljeeram. Lõpuks ilmast homme päeval on meil vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub lääne ja loodetuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval null kuni pluss neli kraadi. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja, mina olen Mall Mälberg, kena õhtu jätku.