Valgre jaguneb tegelikult ajaliselt kaheks tunniks. Esimene tund on Vall. Kummaski tunnis teeme juttu erinevate isikutega erinevatel müstiliste teemadel katsume heita pilku sealpoolsusesse või vähemalt maailma, mis vähemalt enamalt, see jääb meie meeltele suletuks võib-olla, kui välja arvata unenäod. Ühesõnaga, tegelema asjadega, mis on meie teaduse poolt millegipärast hüljatud kartuses, et tegemist on mingi naeruväärse, lapseliku muinasjutu ja fantaasiaga. Kuid kui te vaatate oma igaöiseid unenägusid, kas teile mõnigi kord ei tundu see kõik liiga reaalne? Vähemalt mõnikord tavat ennast unenäos kartuselt, et see absurd leiab aset päriselt siinsamas reaalsuses. Kuid siis ärkate Jahkate õndsalt ning kergendatult, kui see kõik osutub vaid unenäoks. Aga on asju, mis mõnede inimeste jaoks kunagi unenägude ja fantaasiat täna ei tundu. Nende jaoks, kes seda kõike uurivad või ise ebareaalsetena näivatesse olukordadesse on sattunud. Üks neist on ufoloog Igor Volke, kes juba kaua aega kõike kummaliste lähemalt uudistanud. Aga meie teist saatekülalist võib pidada suisa ehtsaks šamaaniks. Vähemalt väidab ta end olevat salapäraste nõiatarkuste ka suurepäraselt kursis. See mees on ravi ja Viktor Tõnissoo, kelle põnevaim tegevussfäär on raviva toimega piltide maalimine. Kuid temaga me vestleme teises tunnis. Niisiis, ärgem laskem kõiksugu kahtlustel ennast pureda, vaid kuulame, mis on neil inimestel enda tegevusalade kohta põnevat öelda. Kõigepealt siis ufoloogiga. Kas lendavat taldrikut ikka lendavad ja kummitused kummitavad? Ja kui need nüüd üldnimetajaga anomaalselt nähtused kokku võtta, siis nad ei ole mitte kuskile kadunud, nad toimuvad minu meelest täpselt analoogsed, täpselt samamoodi, nii nagu varemgi jõuab niiviisi ma võin öelda, 30 aastat ma olen neid asju nagu jälginud või püüdnud registreerida. Siis selline keskmine on, on viiest kuuest, 10 12-ni aasta keskmine, vaat kui on saagivaene aasta, siis selliseid värvikaid juhtumeid tuleb umbes niiviisi tosina jagu või natuke alla selle. Ja praegu ei ole mingisuguses see eriline aeg ka täpselt samamoodi samasuguse tihedusega. Aga silmatorkav oli siis 89 92, see oli tohutu kasv, kus keskmine kasvas, siis ütleme, neli-viis korda ja, ja seal oli ka nagu kvalitatiivne vahe, sellepärast et et siis ütleme see uurijate rühm või grupp, kes selle asja vastu huvi tundis. Me juba sellekteerisime, me läksime niivõrd laisaks. Me mõtlesime algusest väga markantseid juhtumeid seal. Ja kui ma ütlesin, et viis, kuus oli, on nagu keskmine, siis tol ajal oli 91 ja kaks oli 30 35 40-le lähenev, eks ole, seal oli ikka päris jõuline õudena kasv ja kaugvaatlesime siis ainult panime kirja ja nende lähemalt selja keeranud. Tegelikult kogu Eesti areng, ma ei räägi praegu maailmast muidugi nii Eestist eesti generatsioonist või siis meie populatsioonist, meil on omamoodi anomaalne, sellepärast et raskest tõsises totalitaarses ühiskonnas on astutud hoopis uude ühiskonda ja vanad inimesed mäletavad, nimetavad seda taasiseseisvumiseks noorele põlvkonnale, see on mingi uus asi. Ja need muudatused, mis on toimunud, nad on niivõrd mitme kanalilised, see on sa ühiskondlik sotsiaalsed muudatused, poliitilised muudatused ja loomulikult siis informatsioonilised. Ja kõige huvitavam ongi see, et noh, eks see kõrvade lähedale neokortexi koht meie ajus. Ma kujutan ette, et et neid muudatusi tuleviku-uurijad, kui nad meiega koljut kätte saavad, siis ütlevad aha, et selge, et üheksakümnendatel võib tähendada mängib kortexi aktiviseerumist ja kolju. Mahad on seestpoolt tugevamalt formeeritud. Infoloogia ja infotehnoloogia areng on toonud kaasa ikkagi ja eelkõige mille inimese mõtlemise viisi ma ei räägi siin mõtlemise struktuurist või aga mõtlemise viisi maailma peegeldamise viisi. Virtuaalne on muutunud argiseks ja üks selliseks tõsiseks indikaatoriks oleks ju ja kõigile teadaolev on, on telemeedia raadioosatähtsus nüüd siin jälle uueneb siis interneti roll ja eks X-failid ju kajastavad seda, kui vanasti tuli põranda all tegeleda selliseid informatsioone sai vahendatud, levitatud väikeste nupukestena kogutud, siis nüüd tuleb ju x-failide näol terve laviin, mis kannab enda-ga koos ühte päris ekstravagantset informatsiooni. See tähendab tagasilööki ühiskonnale endale. Et vaadake, et selle maailma vägevad petavad teid. Et maailm on kiires arengus, arengud on täheldatavad ja ma usun, et veel süvenenud on põhjust arvata, et, et midagi tegelikku on meie eest varjul. Ja see, mis varjul on, see on ilmselt mõjutanud meie arengute kultuuripilti ka tervikuna seal jälle positiivne, et need asjad hakkavad avalikuks saama. Ma ütleksin, ettevaatlik elame-näeme, sellepärast et positiivne on selline vaimne demokraatia, et me näeme rohkem kuulama rohkem. Aga noh, eks suur valgus hakkab silmadele ka toimima. Kui uurimisobjektiks on põhiliselt olnud, et keskkond ja keskkonna anomaaliad just siis esimese kümnendi lõpul oli, oli kohe ilmselge, et selleks, et seda uurimisobjekti konkretiseerida ja paremini edasi liikuda, on vaja uurijat ennast jälgida, see tähendab, Meie planeedi inimest inimeste üldse. Ja eks tuttavamaid inimesi ole ikkagi inimene ise ja enesevaatluse ja sellise korras sai siis natukene jälgitav. Jah. Ja siis ma võin öelda niiviisi, et näiteks 68. aasta oli omapärane künnis väga paljudele, ma tean Soome ja Rootsi uurijaid ja hiljem siis ka Taanist. Et 68. aastal see oli nagu järgneczipi perioodile need koolinoorena, ma olin siis selline hipi noor, seal on täiesti selgelt on jälgitav tav rokkmuusika ja popmuusika mõju uue generatsiooni kujundamisel. Sellepärast et ütleme, minu põlvkond, et selle selja taha jäi teise maailmasõja aegne järgne periood ja siis algas noh, niinimetatud Hruštšovi sula aga seega läänemaailmas kulmineerus ikkagi 60.-te lõpul teatud noh, täiesti uue kvalitatiivse massilise noorsooteisitimõtlemisega me, see oli üks suveõhtu 68. aastal augustis kui niisugune, nagu kell lõi, selgines niisugune ettekujutus, et aha niisugused nähtused, eelinformatsioon mingisugune oli olemas, aga ta ei olnud formeerunud millekski. Aga kas võib olla Jungilikute Froidilikult võib öelda, et alateadvus sorteeris, virtuaalne maailm elas oma ja siis tekkis mingisugune omapärane korraldatus või korrastatus see peegeldus siis teadvusesse. Ma võin registreerida selle hetke, et ma hakkasin asjadest just Nendest asjadest üsna konkreetselt teistmoodi aru saama. Ma olen jälginud oma uuringute käigus niukseid teoreetilise ettevalmistuse käigus, ütleme Jungi klassikalise analüütilise psühholoogia koolkonna arengut ja põhikontseptsioone ja arheotüüpide rolli ja, ja üldise, psüühilise ja ainelise vahekordi siis ka üsna ekstravagantset mõjuvate võetavat Froidistliku psühhoanalüütilist, maailmanägemist ja mõnes mõttes ütleme, lingvistilise filosoofia ja valdkonnad on natukene edasi läinud, aga praeguseks ajaks ma peaksin ütlema, et maailma vaimuinimeste Liit või selline avangarduurijad on kuidagi nagu maha jäänud ja mulle jääb mulje, et neil on nagu nagu väike šokk, kui väike vaimupeetus või hing on kinni, sest ei julgeta üldistada mõningaid asju või seisukohti, sest elu on nüüd tormiliselt edasi läinud. On toimunud kvantitatiivsed muudatuste tohutu virvarr ja seda kokkuvõtet teha on raske, aga ma riskiks seda teha omalt poolt, sellepärast et mul on selline seisukoht. Meie elu tähendus ja elu mõte on kuidagi, need küsimused on esitatud vanasti üritatud vanasti vastata, praegu tuleks esitada uuesti vaadata üles üle ega küsimuse esitamise, noh selline stardipositsioon võiks küsida näiteks ikkagi paljususe seisukohalt võimalik elu mõtteid lugeda pragmaatiliselt, erinevad ülesanded ja siis ma leian järsku, et et me oleme täheldanud ja tähtsustanud elu võib-olla natukene vildakut. Me oleme tohutu rõhu pannud sellele, kus toimub tootmine, ärkvelolek aga me oleme unustanud selle ära määrav osa meie eksistentsist, ma mõtlen imetajaid just inimesena. Selle kolmandik elust on kuskil mujal ja sellele on ka kergekäeliselt antud hinnang, et son, puhkeseisund, seal toimub midagi, seal nähakse und, Ühed näevad, teised ei, mis on ka ekslik niukene seisukoht. Ja, ja siis nendes unenägudes esinevad niisugused värvikad tükid või hoopis teised struktuurid. Vot seal on need tuleviku infoühiskonna inimese põhitähelepanu tuleks sinna suunata, sest ma arvan, et uni ei ole mitte midagi muud kui meie põhiline virtuaalne seisund, kus toimub eelneva läbitöötamine ja järgmiseks ettevalmistamine võib-olla ka oluliselt tulevikuks ettevalmistamine, aga unenägusi tasub kõige tõsisemal moel jälgida, ma ise tegelesin selle valdkonnaga 75.-st 80.-ni peaaegu. Ja, ja seal on, mille üle pead murda, seal on, mida tähele panna, see on fantastiline, vahel. Müstika on tänapäeval vastukaaluks ühiskonnas valitsevale sellisele realistlikule hoiakule omandanud kohadega religiooni mõõtmed. Kas inimesed usuvad, et mingid müstilised jõud või organis ufod või mingid muud olendid päästavad inimese reaalsuse küüsist? Ega inimühiskond ei liigu edasi ju teadlikult. Et kui mõelda, et, et näiteks rahvasteliit või ÜRO või mõningat rahvusvaheliselt katvad organisatsioonid on pandud selleks, et teadlikult reguleerida mõningaid arenguid siis areng tervikuna planeedil ei ole ju meie poolt ei kavandatud, ei prognoositud religiooni osatähtsus Lääne tsivilisatsioonis on oluliselt muutunud. Nii religioon kuulus uskumise ja, ja analüütilise mõtlemise nagu ajastusse. Ja, aga nüüd informatsiooni kasvades. Nüüd see küsimus, et kas inimesed püüavad selles ratsionaalses maailma nägemises praeguses käitumises otsida mingisuguseid vastuseid või teid siis minu meelest on väga tugevalt ratsionaalsus kaduma läinud ja lüüa saanud sellepärast eludiktaat ma kasutan siin teiste teiste eesminejate termineid, son keskkonnaterror, ka sotsiaalse keskkonnaterror, infoloogiline tul ja surve on sedavõrd suur, et inimesed on muutunud mitte ratsionalistideks, vaid inimesed on muutunud utility Aristideks. Siis ei ole, nad kasutavad ja, ja püüavad maailmaga suhelda küll teadlikult täie kontrolli all, kuid nad teevad seda üsna ositi. Ja seal on kasu ahjukeskkonna saastamine, säästlikkus, niisugused kategooriad, aga ratsionaalsusest on asi võrdlemisi kaugele, sellepärast et et eks müstilise religioosse ja ainelise need proportsioonid, kuidas sellega suhelda. Vot see on ratsionaalne, aga pole ju praegusel ajal aega kellelgi mõelda, et kui palju ma teen seda teist, kolmandat, miks ma teen niiviisi? Tegutsetakse nagu ratsionaalselt ainult ühes kindlas valdkonnas ja see on selle päevase tegemise ajal. Ja nüüd siis öine virtuaalne, see kajastub siis neid peegeldusi. Aga kui inimesed ise ei ei kontrolli ega prognoosi oma ühiskonda, äkki teeb seda keegi kuskilt mujalt. Alates 81.-st aastast on mul täielik veendumus või, või mitte veendumus, ma võtsin kohe niisuguse hoiaku. Et jälgida sedasama mõtlemisviisi, millise küsimuse praegu esitasid sellepärast et Tallinnas toimus maaväliste tsivilisatsioonide otsingu rahvusvaheline sümpoosion, seal võttis osa umbes kaks ja poolsada teadlast. See oli nii-öelda seti projekt söötšoffekstratel Restrial, intelligents ja seal jäi kõlama väga tõsiselt. Selline mõte selleks, et, et sooritada edukalt maavälise mõistuse kaugotsingu põhiliselt, sest akadeemiline teadus sooritab ikkagi tänase päevani. Võin tõsiselt öelda valdavalt kaugotsingut, kuid selle taga sooritab üks eksaktne grupp sooritab lähiotsingut ja veel enam süvaotsingut. Nii et seda kontakti püütakse luua ja otsida. Kas see kontakt on loodud, kas ta on õnnestunud ja kas ta töötab ja kas mingi väljapoolne mõjutab meid, konsulteerib meid või teeme, see on omaette teema ja, ja mida aeg edasi, seda põnevam. Ja kokkuvõtteks ma tahaks öelda niipalju, et selleks, et väljapoolseid uuringuid ja vaatlusi edukalt sooritada, tuleb väga täpselt vaadelda uurijat ennast tähendab meid. Ja, ja nüüd meie mõjutamine või kas meil on vabadusaste või Me oleme paratamatus situatsioonis. Seal on see tõesti, et vot seal on see point. Et kas meie arengut ja kiirendused ja skulptuuride arengut on difitsioonsed või, või on, on sellised transpordilised üleantavad ühelt etnosealt teisele, ühelt kultuuril teisele ühelt ajastul, teisel või toimuvad sellised nagu üks Lääne-uurija Shakuvalee on öelnud, et toimuvat metafüüsilise sellised termostaatilised vahelesekkumised, kus reguleeritakse üldist vaimset füüsilist, sotsiaalset miljööd ja keskkonda ja arenguid, et väljapoolne tõuge võib-olla ja eks salkovski ju Vene kosmonautika isa, isa, tema käsitles oma teoreetilistest töödest neid asju just nii, et, et kogu maailmaruum on mõistuspärane, areng on teadvus tasemel, meie oleme üsna madalal arengutasemel ja tema nimetas seda vooliasse lemmi. Et kogu ainesse on kodeeritud universumi tahe ja see tahe aeg-ajalt annab meile märku Me oleme väga huvitavat nägu iseeneste jaoks, ele hiinlased tunduvad meile kõik ühte nägu, peaaegu nemad väidavad, et meie oleme suhteliselt vasika nägu ja ka ühte nägu, eks ole, aga nägu võib vaadata vormis, nagu võib vaadata funktsioonis funktsioonis me oleme väga eriskummalised on alati olnud, et seesama suu, millega ma praegu oma mõtteid vahendan, sedasama Ma suu, millega ma oma armastust avaldan, suudlen, väljendan oma parimaid tunded, sellesama suuga oma kisun teist bioloogilist liiki tükkideks ja ja vaimustusega söön ja ütlen, et ah, kui Heine oli täna või et see on meie nägu, et me oleme päris erilised putukad, me oleme siiski ikkagi loomaliik. Ja, ja meil on loomsed tunnused on prevaleerivad. Aga me oleme selline omapärane loomalik, kes on mitte ainult jõulukuu ja tähtede suunas, vaid me sooritame ka juba iseenesest ja keskkonnauuringut siis neid ümbritseva maailmaruumi uuringut. Teise või 20. sajandi keskel toimus üks väga huvitav kvalitatiivne muudatus selle planeedi putukate jaoks, eks ole, me saime, on enda kasutada energeetilise kvaltumi, millega me oleme võimelised planeeti hävitama ja teiseks, me saime transpordivahendi, millega me pääsesime oma esimesele naaber taevakehal. Nii et toimus kvalitatiivne hüpe meie arengus. Kas siin kõigi jaoks toimus, minu pojad on kasvanud näiteks sel perioodil, et nad pole kuu ekspeditsioone näinud mujalt kui videomaterjalidest. Aga see toimus ja meie minu kaasaegsete silmade all, kuigi see on jäänud kummalisel moel unustusse ja nutma viitaks lihtsalt ühele niisugusele väga arvestatavale uurijale nõukogude ajal, kes oli represseeritud küll kui teadlane. Aga see oli Vladimir Vernadski Vernadski visandas arengu põhiskeemi kiussfäärist, hüdrosfääri atmosfääri, sealt biosfääri, sealt edasi noos sfääri vahedanud psühhosfäär, ütleme infosfäär või semisfäär, aga teadvus, olendit desuunas, tundub, et kogu bioloogiline liigub. Tähendab, Me oleme infoloogia arengus täiesti ordinaalset seaduspärasel arenguetapil järjest süveneva ja, ja mahud kasvava informatsiooni suunas liigutakse, tähendab tulevikuolendid, info, olendid, minevikku jäävat loom-olendit, lihtsad, primitiivsed, armsad, karvased, sealjuures. Mul on olemas homo Sacentissimuse nii-öelda visanud, see on 57. aastal, kus nõukogude liidus kasutada ei olnud ufoloogilist informatsiooni, nende kontaktide, selliseid tüpoloogiaid või olendite kirjeldusi, aga seal on välja töötatud ja kuna inimese ajutegevuse osa suureneb keskkonna surve, nagu väheneb inimene Peaks olema saanud tulevikus keskkonna oma kontrolli alla, see tähendab ka siis teatud anatoomilise füsioloogiliste muudatuste teket. Me oleme keskkonnaga hoopis teistmoodi kontaktis, eks ole. Me võime märgata ja inimesed ei käi enam jooksmas, raskusi tõstmas, vibu laskmas, heina hanguma, puid lõhkuma, vaid nad istuvad mingi superranna söörides, laiutavad reisija käsi ja kauaks sedagi. Nii et need prognoosid viitasid sellele, et sõrmi on vaja, mitte tööriistade haaramiseks, mitte banaanide allatoomiseks, mitte kraavide kaevamiseks, et seda teeb siis automaatika ja tehnoloogia. Aga meil on vaja, et sõrmid, seda siis arvutit ja iiri, eks ole, mina kujutan ette veel edaspidi, et see peaks minema nagu verbaalse korralduse peale eri keeltes ja, ja sellisele see tasemele see juhtimine. Ja siis pole midagi suurt vea, palju mõtteid. Annaks jumal, et need väga rumalad ei oleks ja, ja kehaosatähtsus väheneb ja ma ise kujutlen ette tulevikumeest, kes toetab oma kolossaalselt suure pea oma armetut väikese käe peale aknalaual mõtled, milleks mul see alakeha küll olemas? Aga siis me tegelikult liigume sinnapoole, et et me muutume samasugusteks nagu inimesed näevad neid tundmatuid rohelisi mehikesi valdavalt sellise suure pea ja väikse kehaga, aga võib-olla me näeme hoopis iseendi tulevik. Ka nende, sellele ma tahtsingi tähelepanu, viidatud need ongi nagu tulevikuvisioonid. Miski ei välista seda, et mingi kõrgem mõistus kas meie seest, meie endi, kahe kõrva vahelt või kuskilt väljapoolt annab märku ja võib-olla isegi kohati hoiatavalt, et vältige sele keegel olendite staatust, sest väga selgelt mõningat informatsiooni, kus on tegemist täiesti humanistliku olendiga kauni mehe, ilusa, täiesti sexabiilse naispiloodiga ja seal kõrval on nii nagu teisejärgulised niisugused suure päilised vähkisse kehalised. Et kes on, kas siis praegu on lihtne tõmmata paralleele ja natukene spekuleerida kloonimise siis biotehnoloogia tasemel antropeerimisel, et me saame teatud omadusi esitada, ette anda ja siis selliseid Hollandit saada. Aga ise kangesti tahaks selliseks saada, ise tahaks ikka jääda klassikaliseks vanuseks vanaks inimeseks. Ma tean, et üks osa inimestest ootab messia tulekut, seda, see on nagu religioosne ja nad ootavad lahendust kõrgema institutsiooni osalusel. Üks osa inimestest ootab teist tulemist. Prohvet tuleb teist korda tagasi ka, reguleerib ka religioosne põhjus. Teine osa või kolmas nüüd juba ma tean, keda juhtis näiteks või millist mõtteviisi juhtis Ameerika Ühendriikide niux tehnokraat säravdoneil astronoom, astrofüüsik koolituselt ja hiljem tormas pea essis tehnilistesse lahendustesse, see toimus 75.-st 80. aastani ja seal oli kosmiliste kolooniat Te idee. Minul nüüd siin eestlasena oli õudselt hea võrrelda, sest mina mäletan väga hästi sealkovski töid ja nõukogude kosmonautika ristiisade töid, kus oli maailmaruumi kolooniatest palju juttu, kus oli ettekujutus, et teatud probleemid üle rahvastuse, keskkonna, eriuuringute, eri tehnoloogiate mõttes saab välja viia maailmaruumi solkovski väide seal kovski, muuseas ise väitis, et temale ütlesid seda inglid tema kohtus inglitega, tema uuri singleid, tema, katsu singleid ja, ja, ja siis oli väga kurb, kui mõningad, keda ta arvas, kes peaksid ka inglitega suhtlema, ütlesid, et nemad ei suhtle. Aga noh, see on seal kovskija, teda aju kutsutud kutsuti ikkagi kaluga veidrikuks, seda oli nõus selle nimega veidrik prognoosis inimkonna kosmol nautilise arengu äärmiselt täpselt 32 punkti näol, millest 16 on tänaseks täidetud. Ja nüüd tema rääkis siis inimese ekspositsioonist maailmaruumi ja etapiliselt väljumist. Siis on olemas Kuu maa süsteemis niinimetatud lagransi vibratsioonipunktid, kus on gravi jõud, on tasakaalus. Need on eriti sobivat kosmilistele ehitajatele, kui on niuksed, ehitusfännid ja kinnisvara, aga hinnad siin väga tõsiselt muutuvad. Ja oneil pakkuski välja niinimetatud hooneili trummid, need on poolteist kilomeetrit pikad, 500 meetrit laiad. Tehniliselt noh, ma ei hakka siin üksikasju kirjeldama ja teravmeelne Nad on orienteeritud päikesele, pöörlevad ümber oma pikitelje, pöörlemise kiirus on 2,8 pööret minutis ja see loob selle trumli siseküljele sellise tsentrifugaaljõu, mis võrdub tegelikult ühekeega. Et seal sees olev inimolend tunneb ennast täpselt niisama mõnusalt nagu Mavjad. Okei, see oli nüüd juba üks tehniline lahendus, aga ma olen kuulnud ka üsna tõsiselt mõtlemapanevaid. Viiteid sellele, et väga tõsised süsteemid, väga arvestatavad ringkonnad väga suurte rahadega teevadki niisuguseid ettevalmistusi, sellepärast ütleme fossiilsete kütuste lõppemine, uued tehnoloogiad ja need apokalüptilised mõtted ei ole ju ei tea, kust laest võetud, palun väga, mõtleme nüüd natuke apokalüptilised, täiesti praktilised, minu meelest alati nad on praktiliselt sellepärast nad nad tulevad, need on jälgida kohe täiesti mõistuse tasandil, kuskohast ühed või teised kitsaskohad tekivad ja kuhu nad võivad välja viia. Aga teine asi on see, et, et võib-olla kogu areng on aine areng sisaldab teatud madalamal taas DNH tasemel, näiteks seda koodi, seda signaali, et kuskil ajal, aga ükskord algab aega, kus te võtate siis need asjad niiviisi. Võib-olla pole ka inimene väärt seda, et ütleme siit maa pealt ära lennata või lahkuda, võib-olla miski peabki teda siin vangis hoidma. Kas võib olla mingisugune selline konks asja juures? Võib-olla väga hästi selline konks selle poolest, et võtaks matemaatika, teaduste doktor. Nõukogude ajal kirjutas 76. aastal ja see avaldati Läänes erialauurijate seas väga populaarne. Et. Kõigepealt paasned Hermann, Robert ja saksa raketiteoreetik ja, ja tema väide oli see, meid valvataks. Keegi väljaspoolne valvab, niisiis Charles fort saanud algul, ütles, et, et jääb mulje, et me oleme väärtus. Tähendab, me oleme midagi meiega, keegi nagu tegeleks on käidud välja kosmilise reservaadi ideoloogiat, sa oled, meil on rass, on erinevaid selliseid struktuure ja, ja omapäraseid morfoloogiat, suuri väikseid keskmisi sorte on palju. Et meid on võib-olla välja toodud, eks ole, et kui see Bransperna teooria on vettpidav, et mõistuspärane elu on, on brändiline areng. Vektoriaalne, pääsu pole, nagunii tekib elu, niikuinii hakkavad mõtlema, niikuinii hakkavad mõtlema, õieti, vahepeal mõtlevad ikkagi valesti ja siis need valestimõtlejad nagu separeeritakse viiakse kuskil kokku satun tulnud, et planeet maa on suhteliselt hea keskkonnatingimustega, meid on toodud siia, aga nüüd on asi ka läinud, ei ole kontrolli all, et kas tekib teine süsteemikontroll selle sorteeritakse välja. Noh, religioonid ju neid ideid sisaldavat terade sõkaldest ja sinna-tänna. Vot sellist separatismi eriti teravalt jälgin hoopis teisest aspektist, et võib-olla sa küsisid, et kas me oleme Märt küsimus. Meie arengus on üks oluline osa, kas Tartus tume, ise sellepärast, et tehke oma ligimesele seda, mida te tahate, et teile tehakse, eks ole, või ehitage õiglane ühiskond üles tähendada, inimesel peaks olema ikkagi see signaal, põhiline, et peale seda, kui oma asjad korda saanud, siis mõtle ikka väga oluliselt naabriasjadele ja kõigi asjadele ja vot siis, kui on niisuguse kontingendiga tegemist, ma usun, et seda aitab siis nii DNH kood kui ka siis välispidine. Mõistuslik, vahelesegamine. Jah, kui inimene ise on nagu rohkem eetiline ja rohkem valmis ja vastuvõtlik, siis ta võib olla ka ise töötab selle nimel, et ütleme, inimene kui rass nagu ennast nagu parandada. Nojah, võib ju ka seda, mida meie teame eetikast. Me teame äärmiselt vähe, kui ma vaatan, kuidas antiik ajal, eks ole, on, on Niko machose eetika on kirja pandud, kuidas siis tipud mõtlesid eetikal? Nüüd mõtlevad väga paljud, kuid nad kasutavad seda mõistet. Ei orienteeru hästi eetika ja moraali erinevustes ja üldse kõik on nagu jäetud noh, jumala hooleks või iga igaüks ise otsustab. Aga tegelikult on aeg. Ma tean, selle kallal on Rooma klubi vead murdnud. Petsejevi üks viimaseid töid oli limits ov crowds või kasvu piirid, kui meie tahame ellu jääda, meie peame hakkama, mitte torti näkku lööma, vaid meie peame hakkama tortidega õieti ümber käima. Kas me üldse teda kokku saama, kuidas ja mismoodi me toimime selle planeedi ressurssidega üksteisega nende erinevate arengutasemetega, eks ole. Et kõik on limiteeritud ja valdavaks oli ideoloogia, et maa kui kosmoselaev selliseid teooriaid on väga tõsiselt läbi töötatud, neid on käsitletud. Ja, ja ma arvan, et see on, mina tahan igatahes noorele põlvkonnale ja noortele seda seda kogemuste mõtlemisviisi edasi anda. Seepärast nendel läheb seda möödapääsmatult vaja. Mina võib-olla libisen kuidagi välja mängust, aga nende aeg on täiesti põhirõhk on maagu kosmoselaev, siin peab teistmoodi hakkama toimima, kui me soovime ellu jääda. Üks ufoloogia nii-öelda uuringute poolelt saadud tulemus kõlab selliselt, et ufo on kui sümbol. Ma olen täiesti teadlik sellest, et tehniliste vahenditega, nii nagu meie sellest aru saame ei ole võimalik siin olla meie naabritel lähinaabruses, neid ei tohiks olla ja kaugemad naabrid ei saaks, sellepärast et ei ole nii efektiivsete tegusat füüsilise Liikumise vahendit või transpordivahendit õige minifüüsikaseadused ei anna sellist võimalust meile teadaolevad ei anna sellist võimalust, et kasutada nii efektiivset ainet ja sellesse kätketud energiat, et nad saaksid siin olla, see on, see on niivõrd elementaarselt tõestatav, seda paljud ei tea. Aga ufo on kui sümbolina palju olulisem, sellepärast me ei tea, kas on tegemist informatsioonilist olendit, et ka kas on äkki tegemist noos sfääri mingi arenguga. Siin on põhjust küsida ka seda, et kas inimene on, on obligatoorne ja, ja kas ta on, on kuidas on ta normaalne nähtus maailmaruumis ma arvan, et ei pruugi positiivset vastust saada, et me võime ise anomaalselt olla. Aga nüüd ikkagi küsimus sellest, et et kas pressitakse välja ja seal on selline vastus. Igasuguse informatsioonilise ufoloogilise kontakti oluliselt määrab teispoolne. Ei ole konkretiseeritud, kes seal teisel pool on, on need psühholoogilise sõja autorid, kes loovad meie jaoks psühholoogilisi miraase. Kas nemad sele teevad, kas see on tõsi, ruumi teiseneb sotsiaalsüsteemi mõistuse kandja, kes on peremees ja ütleb, et selle, selle sina, sina ja mitte teised, eks ole. On ta ainelise maailma anomaalia, kes ka ikkagi juhib mängu. Vot seda ei tea, kuid jääb mulje, et siin on juhtoperaatori roll, on sealpool, jääb mulje, et 50.-te aastate algul kohe päris päris esimeste tõsiste kokkupuudete järel hakkasid arenema üsna fantastilist arengud ja see puudutab nüüd kogu meie planeedi ja inimese käitumist. Kui me räägime inimestest, on olemas ikka fantastiliselt erinevaid inimesi. Juba antiikajal, mis on antud jupiterile, ei ole mõeldud härjale. Et siin on nii, et kui keegi midagi väga ekstravagantset teab, siis tema otsustab, kas tema käib selle nii-öelda inimestele võimeid. Nii et presidentaalne ja tavaline tavaline tasand on ikka väga erinevad ja siin on viiteid, et keegi mängib juba pikemat aega mingil eri moel kokku selle teispoolsusega. Mida maa planeedi naised armastavad teha? Nad armastavad ju etendada rolle. Eks ole, värvida oma juukseid kanda erinevaid riideid, olla sexabiilsem, olla töisem, olla mehelikum, olla sinna, tähendab On näha, et keerulisema peegelduse juures isegi teatud loomaliikide juures on ju väga hästi jälgitav sellised rollivõtmised. Ma kujutan ette, et arenenud olenditel on veelgi olulisemal kohal, et see roll on võimalik võtta või selline morfoloogia on võimalik valida, võtta ja rakendada, eks ole, veel enam, kui ütlen, siin on vastate või aja küsimus, kui meie tavaline inimene paneb pahe oma kopsiku, istub kodus oma arvuti taga ja vaatab siis Preifaati, kus ta on ise seal peategija, arendab teatud episood edasi mängida siseseal seda roll. Ja valides stsenaariumeid ja tehes seda jumala jumal, milline intellektuaalne, reaalne narkomaania on ju tulemas, eks ole, see on köki-möki võrreldes selle selle füsioloogilise või biokeemilised, mis praegu on keegi antiiki ja siis see on niigi hull, aga, aga tulevikuperspektiivid on veelgi võimsam. Vot see tähendab, missugust rolli võib võib siis endale võtta, et need mõtlevad olendid? Võib ju kasutada siiralt info- siiret. Lülitada ennast infovõrku näiteks loomade loomade kollektiivteadusega, eks ole bakteriaalse maailmaga saada ühendust, võivad üritada võtta ühendust putukatega. Me otsime alles esmaesimesi ja üsna abituid, kontakte, ahvide delfiinid ega anna ainult minna, anna tehnikat, anna oskusi ja me saame selle kontakti. Aga kas eesminejad meiega ei ole seda ammu juba teinud ja mis on jällegi olemasolu? Üks võimalikke tähendusi, ongi selline info loogiline sümbioos ja võib-olla keegi seda kasutada realiseerib. Nii et tähendab võib-olla selliseid kelmikaid olendeid seal kuskil teispool mollusk otsustab mängida rahalist lühikest meile natukene pulli teha ja nende jaoks võib-olla on see asi üldse naljakas, et vaadata seda meie reaktsiooni, et kui me näeme nüüd mingit meie pärast kohutavat lendavat taldrikut või mingi Wilbet rohelist mehikest kuidas me reageerime sellega. Just just see on võib-olla esimesel hetkel natukene naljakas mõte, aga kui sellesse süveneda, sellega natukene tööd teha puurida materjalides, mis selle kohta on kirjutatud süveneda ja analüüsida nähtusi ja protsesse, siis ta muutub järjest tõepärasemaks. Mis teie teeksite, kui teil ühel kenal õhtul kõnnib vastu selline parajalt nilbe ja ütleme, veidi läikiv roheline mehike? No miks mehike? La mitte nilbe, veidi läikiv, roheline naisuke ja siis oleks palju põnevam natuke teistmoodi juhtuda. Aga kui niisugune asi juhtuks või kui ma näen kellegagi, juustud? Loomulikult ma, ma püüaks luua nii maksimaalse kontakti kui võimalik, eks ole. Et kasutada seda, seda unikaalset juhust. See, kas ta on aineline või mitte, on momendil, on teisejärguline väetis on selline, et selline infoloogiline võimalus ja kui on võimalus luua dialoog suhelda, vahetada informatsiooni. Ma usun, et minul ei ole kuigi palju anda sellele olendile. Küll aga mul oleks sellelt olen teilt üksjagu saada. Ja ma pean pöialt, et ma sellises kohtumises esimesest šokist ikka välja tuleks, et ma mitte suu lahti pärast ei leia ennast seisma ja mitte midagi või midagi väga tobedat teinud olevat. Et selles mõttes oleks ta ikkagi viimase peale värvikas kogemus oleks huvitatud, et kas nende tema puhul on tegemist, et meie sotsiaalsüsteemi olendiga kas nad on infoolendid, on nad energeetilised olendid, kas nad on missuguses seoses on nad imetajatega siis kvalitatiivselt pooled, loomulikult religiooni ja inimese suhe. Küsiks, kas nad, Ta on kohtunud ja teavad midagi Kristusest. Ja noh, mida inimene ju tahab, ta tahtis teada Kristuselt ka ja isegi väga vägivaldsed püüdis välja pressida, et et kas ta on ikkagi isa poeg ja nii sellisest institutsioonist, kus ta väitis ennast olevat ja ja, ja eks kogu ufo-fenomen kiusab meid ju tegelikult palju peenema rahaga tasandil, aga sama küsimusega. Kas nad on vanemad vennad ja kust nad tulevad? Mind huvitaks, missugust kanalit me kasutame suhtluses, eks ole. Võib-olla piisab näiteks peopesade, kui ta on niisugune asi olemas, on vastastikku vastakuti panekust ja siis kantakse üle kõik vajalik võib olla vähemalt juuksekarva, tükikese küünt, tilga verd, spermat, pisarat, vaat, midagi mingit huumoriga naerukohta. Ma, ma ei kujuta ette, kust ta võtaks parameetreid, aga aga eks siis näeks, aga tema käest muidugi on, on oluline teada saada, et missugused, et missugused sisemiselt ülesehituselt ja, ja signaalid siis võiksid tulla kõne alla. Kui vaadata, kuidas meie suhtume alamatesse eluvormidesse, Me ju kasvatame neid spetsiifiliselt, et me kultiveerimine neid ja sööme nad nahk niisuguste kahjustusjälgedega. Liigikaaslasi ma pole leidnud, küll aga psüühilises shokis olnud liigikaaslaseid küll olen kohanud ja tean, et mujal maailmas on neid ka, et nad nagu midagi teavad, et nendega on tehtud ja loomulikult on jälle nüüd see kurikuulus öine aegse kolmandik meie eksistentsist, mis ei allu meie kontrollil. Siis kui vesi magusat suunurgast padja peale voolab siis võib juhtuda, et, et ühte teist meiega toimetatakse ja ma loodan, et arenenud olendid toimetavad nii, et et, et kõik on Ko. Aga vahel ei pruugi seega niiviisi olla, sellepärast et mõne taluvusvõime ja silmaring on suurem, vaimne küpsus on suurem, ta võib juba natukene teada, mis on toimunud. Need informatsiooni ei saa talle hävitavaks ega tapaks unustuse garanteerimiseks, on on palju klassikalisi ja lihtsaid lihtsaid võtteid keemiliselt siin saab süstida ja elektromagnetilised saab mõjutada ajutegevust viia meid seisundis vetesse, kus me oma oma mälu ei kontrolli, aga tavaline inimene? Noh, ma tahan veel seda öelda, et unenägu deta olemist ei eksisteeri, unenägu nähakse ka päeval ka meie vestluse ajal toimub unenägu, aga noh, ta ei ole uneseisundis sellelaadne. Informatsiooniline tegevus jätkub pidevalt. Ainult et öisel ajal on ta siis nii-öelda dominanti rollis ja see, kas inimene hommikul mäletab või mitte, sellest tuletatakse järeldused, ma nägin und või ei näinud? Ei, kõik näevad seda garanteerida. Ainult et mitte kõik ei mäleta. Ja nüüd selle mälu osa manipuleerimine on, on tehnika küsimus, et kas, kas on vaja seda mäletada, seda kontakti näitas, kui seal on teispoolsusega või mitte. Kui ma näen, kuidas koer ulub kuu suunas siis ma leian selles olulise spirituaalse elemendi. Aga ma ei ütleks, et koer on palju spirituaalsem kui näiteks mina. Ja, ja keskaegse inimese kohta on raske hinnangut anda. Ma meeleldi, kui oleks võimalik kasutada info energeetilisi väljasi, läheks keskaegsesse info välja ja konkreetseid struktuure külastaks, kombiks lugeda seda saada seda informatsiooni seepärast, et jälle on filosoofia metodoloogia küsimusi, ajaloo, narratiivi küsimus, kuidas meile, seda, kuidas keskaeg ise jutustab meile, et ta tundub oma kiriklikest meloodiates diamaalingutes niiviisi? Ma arvan, et, et on toimumas üks selline jällegi meie poolt, et mitte hästi kontrollitud protsess keskajal ka ma tean, et mehed olid suuremad, tugevamad suuremad-väiksemad, aga füüsiline. Ma mäletan, kui ma noorpõlves kooli ajal pidin tassima 100 kiloseid suhkrukotte kartulikoti 50 kiloseid, nüüd nad on läinud 30 kiloseks ja lähevad 20 kiloseks. Tähendab, füüsiline inimene väheneb. Ma küsin, mis siis toimub, toimub omapärane spiritoliseerumine. Nad on nõrgukesed ja õppukesed nagu vaimukesed, eks ole. Nad värvivad ennast, nad näevad nõrgad välja. Nad ei tule enam sõjaväes toime, eks ole, ei tahagi minna, ei tahagi minna sinna enam, nad ei taha varsti inimesed olla, nad ei taha mehed olla, eks ole, nad tahavad vaimolendid, nad on nii niuksed, trendid on ja, ja mul ongi niisugune ettekujutus, et keskajal oli ainelisus, oli, oli võimas ja selle tasakaaluks oli teine ots, kui oli spirit Ovaalne, siis ta otsis ikka, ta vaatas tähtede vahele ja sinna kaugele ja pühendus selle see hirmu ja kes siis aega sai ka armuga. Aga nüüd on niiviisi, et nüüd läheb, kogu asi kisub juba aine isegi kipub spirituaalset Venemaa mõtlemine, aga sealjuures on noh, üritab olla ratsionaalne teistpoolset, et saab karta, austada sellisel juhul, kui teda ju aktsepteerida, kui realiteeti tähendab hirm jumala suhtes või arm jumala suhtes, see tähendas puhtformaalselt nagu selle aktsepti ja, ja sellesse suhtumist, kuna tavaline elu ei andnud võimalust siin eriti lennutada. Saak pidi kätte saama, kui saanud siis hambad varna. Aga nüüd on jah, minu meelest aine annab selle võimalused. Me vaimsestume nii-öelda läbisegi. Pasta on läinud heledamaks, aga, aga mitte selles spirituaalsus tähendas, millest me ei rihi enam nii kaugele, nii kõrgele. Aga me oleme toonud selle vaimu siia enda keskele lahustunud, sellepärast paljude meie elu ongi ju vaimuelu. Polarisatsiooni või selline distantsi ja eemaloleku võlu ja, ja hirm on hakanud kaduma. Me oleme isehakanud näitama, et me suudame toime tulla, midagi üles otsida. Luu, eks ole. Me teeme. Tahame ise jumala jumala tulla. Võib-olla varsti hakkame ka mingeid mikromaailma tsivilisatsioone tootma, näiteks kuskil laborites? Nojah, kui me esimesed nii-öelda nano kosmilised sammud astuma ja, ja selles suunas ahistatakse, siis avaneb teine ilmaruum ja, ja sealt tuua infid see teispoolsuse ja ufoloogiline element, juba see võimalus, et nad on olemas ja see võimalus, et nendega tegeleda, neid jälgida, uurida, see on rikastav, sest see tõstab meid. See on nii nagu super trenn, ta avastab uusi fantastilisi võimalusi. Nii psüühika, energeetika kui tavalise klassikalise treeningu metoodikast. Et see viib heasse vormi, võtab higi lahti, tuleb ainult liikuma ja, ja vot siis ta tõstab meid oma tavalisest olukorrast kõrgemale. Jumal küll, me oleme nii primitiivsed, alles see on nagu nagu süvaveekala ja peaks spekuleerima, et kas ikka saab lennata. Ta andide kohal võib esitada küsimus, mis asi. Andid on, ande pole olemas. Kas kondor on võimalik? Ei ole, äärmisel juhul võib rääkida, et lendkala on olemas, ei saa lendkala ka olla, see eeldaks mingite asjade olemas metatiivadeks mingit fantastid utopistid nimetatud? Ei, äärmisel juhul kujutage ette, kui raskem keskkihtides elada. Ma tahaks ja süvaveekalamõtlemine ja kui meie sooritame seda, et kas saab nii, kui me näiteks unenäost välja ei tuleks, eks ole, vaat kui huvitav on ju kestvus unenägudes näha, kui unenäos on ärgatud üks kord teine korda, kolmas kordi kui ta Sist eksitusse valmistab ja milline kergendus on see, kui jõutakse siia, mida me nimetame siis reaalsuseks, eks ole. Tähendab, reaalsuse mõõt on mingi huvitav inerts, et see asi ära ei kao, kui me tuleme siia peale tuumakatastroofi või tuleme ajas paar 1000 aastat enne, nii nagu Öövel ütles, et lükkame lahti selle metsarohelise kaardina ja siis näeme ahhaa Stockmanni kaubamajas. Vaat et siis need informatsioonid ja kui püsivad, nad on, vot see määrab meie jaoks siis selle realiteedi taju ja tunde. Aga kui meil hakkab see vastuvõturetseptor oma tundemehhanism hakkab tõrkuma, siis on kanali ühes otsas tõrge ja kui nüüd inertsisüsteem ise hakkab muutuma, siis on teine tõrgeni, et reaalsus on mingisugune ajas ja meie jaoks need ruumis teatud püsivusastmega püsivusega nähtuste või informatsiooni summa. Ja kui teda manipuleerida teistmoodi, siis me saame teise reaalsuse. Ja miks mitte. Ta on mõistus, kes suudab seda teist faili lugeda. Kui tundmatus need ei olegi pelgalt müüt, et mida teie ootaksite või sooviksite või prognoosiksite, ütleme nüüd lähemate inimpõlvede jooksul, mis hakkab toimuma. Inimestest toimuks meelelaadides muudatus sest ma tahan, mulle meeldiks diktaatorliku lääne mulle meeldiks, et inimesed oleks Heamad ja mulle meeldiks, et neil oleks huumorimeel. Seepärast ma tean, et primitiivsem aine neid omadusi ei, ei evi. Et arengu teatud kannatuste järel hakkavad küpsema niisugused olendi omadused, mis on headus ja huumorimeel. Ma tean mõnda niisugust olendid meie planeedil elavat, neid oleks kena kroonida, aga kloonimine on ju teada, tehnoloogiline protsess, kõige vastutusrikkam ja kõige kaunim oleks see, et see läheks inimesteni nende eeskuju ja nende eluhoiak, mis on tõesti Maal hoidev sõbralik just see, millele need tabletid ja suurkujude tulnukad on viidanud ja et see toimuks teadvuse tasemel, sellepärast et kui ühe Launimine teadvuse kloonimine, jah, kopeerimine, et mitte süsti või mingisuguse elektromagnetilise impulsi tulemusena me ei oleks head, vaid meil oleks head siis, kui me silmade sära antakse edasi tahtlikkus. Vaat see oleks, et sõnaga raudu läheks situatsioon ja just selle keskkonnanet värvikamalt elemendid, need inimesed ise, et läheks positiivseks ja, ja rõõmsameelsemaks. No ma loodan, et äkki nii ka juhtub, pikapeale otsime, äkki saab ühise panusega sinna panna.