Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva, vaata eile. Me oleme jõudnud oma Venemaasaadetega 20.-te aastate puu 30.-te aastate algusesse. Mis loomulikult ei tähenda, arvestades meie väikest pendeldamist, teeb, me võiks tulla ajas tagasi kui mõni oluline tegelane või mõni sündmus meid peaks sinna viima. Näiteks mõtlesin, et ma ei ole üldse käsitlenud niinimetatud välispoliitilist blokki, mis oleks ju ka päris põnev ja huvitav. Kuidas tekkisid nõukogude Venemaa diplomaatilised ja muud suhted ümberkaudse maailmaga ning näiteks nende suhete seas erakordselt põnevad ja huvitavad. Need on suhted Saksamaaga, mis lõpptulemusena viivadki Ribbentropp, Molotov paktini, selles vallas. Üht-teist me oleme teinud, kui oleme rääkinud näiteks tungist ida suunas idamaadele kõik need Avanteerid, mis võeti Iraanis, tänapäeva Iraanis, seal piirkonnas, aga ikkagi laiemalt on see teema käsitlemata. Kuid tuleme 20.-te lõpu 30.-te alguse aastate juurde. Ja see on vaieldamatult Nõukogude ajajärgu üks murranguline periood. Seostub Ta Stalini juubeliga, mis puudutab persooni, kes on ju meil keskne kuju, kelle õmbelme paratamatult piirleme 29. aastal veel kord vähemalt selle ametliku sünnidaatumi järgi tähistas Stalin oma viiekümnendat juubelit mida paljud ajaloolased peavadki tema isikukultuse verstapostiks või mingisuguseks nullpunktiks, kust võiks juba rääkida tema isikukuld, sest et tegemist pole enam mitte lihtsalt juhiga väljapaistva juhiga, vaid jumalikustatud persooniga. Ning 20.-te aastate lõpus lõpeb ju ajajärk, mis on nõukogude ajalas tuntud p ehk uue majanduspoliitika nime all. Ja väga paljud inimesed läänes suured mõtlejad. Kui kuulutatakse välja, see on ju veel Lenini eluajal, siis sellest tehakse järeldus, et vaatamata nendele segastel aegadele nii nagu see ikka on olnud, võetakse mõistus pähe ja pöördutakse nende yld inimlike või üldmajanduslike reeglite juurde tagasi. Hakatakse aru saama asjadest nii, nagu meie nendest oleme aru saanud üldsegi taipamata. Tegemist polnud mitte põhimõttelise muudatusega mitte loobumisega mingisugustest ideedest vaid lihtsalt taktikaliste käikudega paratamatusega pidades kogu aeg silmas seda, et lõppeesmärk ei näe mitte midagi taolist. Ja tegemist on mingit ajutiste sammudega. Ning 80.-te lõpus tõmmatakse kogunepi poliitikale köitmist Ostu kanepiga kõikidele nendele majanduslikele vabadustele kriips peale. Ja algabki ajajärk, mis ajalukku läinud ja saanud endale nimetuse, mees on termin, mida selle ajajärgu kohta kasutatakse stalinliku revolutsioon. Ja väga hästi olen isiksus ja seda iseloomustab, see on erakordne julmus ja mingis mõttes ka utoopia, need võib olla oleksidki kaks kõige olulisemat märksõna. Julmus, utoopia. Kui kasutada mõistet revolutsioon, siis nii palju kui neid inimkonna ajaloos on ju olnud loendamatult küsimus on ju ainult ikkagi terminal loogias, mida ja kuidas me nimetame. Aga tavaliselt tegemist on ikka mingisuguste nähtustega, mis tuleneksid nagu altpoolt tinglikult mässav rahvas ju viib, mis on tõuganud inimesed nende mässudeni. Omaette küsimus, aga nagu see initsiatiiv tuleks altpoolt siis antud juhul ju kõik need muutused seostuvad sellega ja nende otsustega, mis võetakse vastu ladvikus ja väga konkreetselt Stalini poolt. Ning paljud ajaloolased ongi juhtinud tähelepanu, et see on Venemaa spetsiifika. Et kõik muudatused Venemaa ajaloos, nii varasemal ajal kui ka hiljem kuni viimaseni välja on tulnud alati ülevalt. Kõik need reformid, mida me tunneme Peeter Esimese aegsed reformid ja lõpetades kas või nende muutustega, mis juhtusid Venemaal 80.-te aastate lõpus, 90.-te alguses mis viisid kogu nõukogude liidu kokkuvarisemise, nii, need on ikkagi väga paljus muutused, mis on põhjustatud sealtsamast, vot sellest kõige kõrgemal paiknevas peas nendest mõtetest, mis on just nimelt juhtunud või toimunud seal, olgu see pea siis Peeter Esimese peas Stalini pea või Gorbatšovi pea. Ja kui tavaliselt revolutsioonid käigus vahetub režiim, siis me näeme, et selle Stalini nimetatud revolutsiooni käigus, see on ju loomulikult kõik tinglik see režiim, Stalini isiklik võim ainult tugevnevad, siin ei ole muud. Siin ei ole midagi, mis põhimõtteliselt erineks varasemast perioodist, see on revolutsioon, mis pigem kinnitab kõike seda, mis oli juba kuskil seitsmeteistkümnendal aastal paika pandud. Idee stalinlikust variandis. Industrialise kerimine ja kollektiviseerimine peavad looma vundamendi kuuele hoonele, see on kommunistlik hoole ja hiljem defineeritunasele esimesele faasile sotsa lismile. See on nüüd see idee lähte punkt. Ja kui varasemal ajal nendel nepi aastatel oli midagi antud reguleerida ka erakätesse näiteks kaubandus, osaliselt väiketööstus siis nüüd koondab riik kõik oma kätesse kogu kaubaga varustamise köik puud kuni väike käsi tõenduseni välja. Millega see lõppeb, kuidas välja nägi, sellest oleme me natukene rääkinud, räägime ilmselt ka edaspidi. Ja millega seda kõike põhjendatakse ja mida tõstetakse esile. Mis on nüüd uue elu eelis? Tohutu eelis võrreldes varasemaga, aga, ja selleks imeliseks sõnaks ongi plaan. See on nüüd plaanimajandus. Ta plaanimajandussõda plaani vastandatakse sellele, aga aeg on ju väga soodne. Väga paljud meie kuulajad mäletavad ja teavad, sellest on nii palju räägitud ka seoses meie kriisiga. Et kunagi varem Lääne maailma alates Ameerika Ühendriikidest lainena, see jõuab ka natukene hiljem siiasamasse meie aladele tabas ju maailma suur majanduskriis. Aga meie neid stalinlikust variandis elame uues majandusruumis, kus mingeid kriise, kuidas neid saabki olla, sest meil kõik allub plaanile ja seega me oleme selle kontrollimatu majanduse sele kapitalistliku majanduse ümber kujundanud, nii nagu hiljem kujundatakse ümber ka kogu loodus kuutele rööbastele. See on niisugune pidev kiire rong peas, peatumata liigub tuleviku helge elu suunas, noh, enam-vähem Väikse Allased pilt. Sellest oli meil juttu hindlast realiseerimise viisaastakupidi kinni maksma talurahvas algselt mõlemas variandis hiljem, nii nagu ta tegelikult juhtus. Miljonid inimesed maksid selle industeraliseerimise kinni oma eludega või saadetuna Siberisse tembeldatuna kulakuteks. Ja üks moment siia juurde, millest on räägitud suhteliselt vähem. Miljonid inimesed on sunnitud maha jätma oma kodukoha sellepärast, et lihtsalt elada, seal pole enam võimalik põgenetakse linnadesse, kuigi seda püütakse igati takistada, aga vähemalt lisaks neile välja saadetutele tapetutele on veel miljonid inimesed, kes lihtsalt olid sunnitud põgenema ja valdavalt linnadesse. Lõpptulemuseks ongi suur nalja häda. Nii et kõik see, millest rääkisid bolševikud sellest, et sotsialism toob peatselt külluse tõi ta selle asemel tohutu puuduse ja defitsiidi. Oleme ka defitsiidist selle eri ilmingutest natukene rääkinud, aga need kaks mõistet ongi mingis mõttes nonüümid, sotsialism ja defitsiit. Veel üks moment, mis seostub esimese viisaastakuga ja millest me pole rääkinud, mis on küllaltki oluline. See Nõukogude Liidu isolatsioon ülejäänud maailmast kui Mepi aegadel ka ju loomulikult väliskaubandus oli ju täielikult riigi käes, riigi monopol. Aga ikkagi, lääne, ka 20.-te aastate keskpaigast, kuni nüüd nende sündmusteni olid suhteliselt loomulikult suhteliselt tihedad majandus- ja kultuurisidemed või vähemalt olid mingisugused märgid, mis pigem viitasid nende sidemete suhete arengule kui vastupidisele suunale. Kui me otsime murrangut, siis selleks väga paljus on aasta 1927, see viib meid jällegi sinna välispoliitika juurde. Ei hakka praegu konkreetselt sellel pikemalt peatuma. Aga nõukogude maal puhkeb täielik sõjahüsteeria, kohe rünnatakse vaenlane kohe tuleb. Ja kui otsida mingisuguseid paralleele, et meil oleks seda natukene lihtsam mõista, kuigi võib-olla siin abi eriti ei ole. Ilmselt väga sarnane olukorraga tänapäeva Põhja-Koreas peas täpselt samasugune ligilähedane psühhoos. Veel kord me oleme ümbritsetud vaenlastest, meid tahetakse hävitada. Me peame mobiliseerima kogu oma jõu ja seos välis- ja sisepoliitika vahel. Sellest oli meil ka kunagi kõik need, kes on võimule parteile isiklikult, ka Stalinile opositsioon põhiliselt meelestatud. Mida sa tähendab, kelle teenistuses nad tegelikult on, kui olukord on nii kriitiline? Nalja kuulutatud on sisuliselt sõja olukord. Seega ei ole nad lihtsalt mitte mingisuguse teise vaatenurga esindajad, vaid nad on reeturid, vaenlased ja nendega tulebki toimida nii, nagu toimitakse reeturitega ja 20.-te aastate lõpust. Loosung tänapäeval on see unustatud, aga siis on see erakordselt tähtis. Teatatakse nii oma riigi kodanikele kui kogu maailmale, et meie eesmärk on saavutada majanduslik iseseisvus. Saame ise hakkama. Natuke tuletavad need loosungid meelde midagi sellist, mida kuskil Putini aegadel on ka räägid tegelikult miskit siin maailmas pole uut. Kui rääkida 20.-te aastate lõpu 30.-te aastate muutustest siis tuleb sisse tuua veel ühe lõigu suuna, mis ei jää mitte puudutamata ja see on kogu valdkond, mida ühendab sõnakultuur ja jutumärkides või mitte kultuurirevolutsioon. Rünnaku objektiks saavad ju endised intelligendid. Ja kui siin otsida märgilist sündmust, siis ikka on selleks sama tuntud šahtinskaja ja need on ju need endised insenerid, kes on ju seal seda tööstus saboteerinud. Need ei ole mitte lihtsalt intelligendid, need on endised, seda kogu aeg rõhutatakse. Kodanlik intelligents, kes on selle vastu, mis toimub, kes tahab seda elu peatada. Ja siit ka suund, mis kuulutatakse need üheks olulisemaks prioriteediks. See on oma töölistest talupoegadest pärineva intelligentsi kasvatamine, loomida vaid tekitamine ja nähtus, mis tol rajal kannab nime. Tänasel päeval võib olla väga paljudele, see ei ütle midagi. Aga tolle aja ajalehed kirjutavad sellest hästi, palju see on, võid viieženchesto kestva mis tähendab esiletõstmist, nii oleks seda võib-olla mõistlik tõlkida. Ongi kampaania, mis pidi intelligentsi proletariseerima, tähendab tõeline intelligents. Miks nad, need endised on meie vastu, miks nad tegelevad diversioonidega ja sabotaažiga? Loomulikult vaadake nende päritolu, kes on olnud nende vanemad, keda nad on teeninud, nad on kogu aeg teeninud seda endist võimu. Vot nüüd on meil vaja seda uut intelligentsi, kes oleks hinge ja mõistusega koos meiega Ongi aeg, kui näiteks kõrgkoolidesse seatakse sisse erinevad privileegid nendele, kes pärinevad töölisvõi Talurahva ridadest, nad saavad siis eelisjärjekorras ja nii edasi ei hakka jällegi nendel praegu peatuma. Ja kuigi see kampaania intensiivselt kestab võib-olla paar aastat siis ta ju tegelikult annab jutt terve uue põlvkonna. Need on ju kõik need inimesed, kes tulevad Nende 30.-te lõpus represseeritute asemele, kus siis täidetakse ja kellega täidetakse kõik need vabanenud ametikohad. Need ongi need niinimetatud uued intelligendid. Ja kui vaadata Nõukogude Liidu ajalukku puni kuni Gorbatšovi nii välja siis sisuliselt kõik juhtivad ametipostid on just nimelt täidetud nende inimeste Ellu niinimetatud selle võidwižhynchesto kampaania käigus see ongi põlvkond, keda tinglikult võikski nimetada Brežnevi põlvkonnaks, mis puudutab seda viimast Nõukogude ajajärgu perioodi, nii et nad kõik on ju sealt, nad on kõik saanud selle kasvatuse, nad on kõik saanud selle ajuloputuse. Veel üks aspekt, millele tasuks kindlasti tähelepanu juhtida ja mis on 20.-te lõpu 30.-te aastate sünnitis. Kollektiviseerimine näeb inimesi maalt põgenema ja industrialise keerimine, mingis mõttes tõmbab ju neid inimesi ligi sani jällegi seletus meile, miks paratamatult see protsess pidi toimuma. Sest kes siis oleksid need proletaarlased, need tuhanded-tuhanded-tuhanded, uued tõelised, kes oleksid astunud treipinkide taha või täitnud muid ülesandeid nendes kümnetes ja kümnetes kuus rajatud ettevõtetes, kus nad oleksid pidanud tulema, nad tulevadki valdavalt maalt. Nii et see on migratsioon. Sajad tuhanded miljonid inimesed on pandud liikuma. Ja ka kirjanduses on välja pakutud arvuna, et esimese viis aastat, kui jooksul neid inimesi võis olla ligikaudu 10 miljonit 10 miljonites, on liikunud mingitest väikestest asulatest või pisikestest maakohtades suurematesse linnadesse ka nendesse uus loodud monolinnadesse, kuhu ehitati mingi kolossaalne ettevõte, mis nõudis tuhandeid uusi töökäsi ja sinna oli vaieldamatult neid inimesi vaja. Mida sa enesega kaasa tõi, seda jänesega kaasa tohutu kirjeldamatu kalassaalse elamispinnapuuduse ja elamispinnast saab ju selle kogu ajajärgu üks vastu olulisem defitsiitne kaup, kes nõukogude aega mäletavad, mäletavad neid korterijärjekordi. Mäletavad neid meeletuid ponnistusi mis eelnesid sellele, et saada enesele mingi kork. Aga mida see tähendas 20.-te aastate lõpus, 30.-te aastate alguses, kui kogu jõuga pingutus ja jõudu jätkus vaevalt nende ettevõtete püstitamiseks siis loomulikult heal juhul sinna nende töökäte jaoks rajati mingisugused barakid, aga äärmuslikus variandis ka muldonnid, kus inimesed elasid. Nii et see on üks oluline moment, mida seoses indust realiseerimisega tuleb ka kindlasti meeles pidada. Ja sisse sellel foonil tuleb meelte ja väga paljud meie kuulajad teavad, on kuulnud Stalini tuntud lause Šveits Stava Vutš Šveits talal SL-i elu on muutunud paremaks, elu on muutunud lõbusamaks, ütles selle lause Stalin 1935. aastal, seitsmeteistkümnendal novembril. Siis toimus esimene üleliiduline töölistest Ahanon laste nõupidamine. Ja kuna seda lauset on nii palju meeritud vist ka meie oleme kunagi varem seda teinud, aga täistekstina kõlab ta natukene pikemalt. Stalin ütles Šveits tala, lutše Dawarichi Šveits talalisseljee. Ja siis ta lisab, hakake ta vees seal Ashilevi otsast, kui on lõbus elada. Tagna Rabotas sporizzaht on ladus. Nink oletab, et teisiti see ka ei saa olla. Sest ta ütleb Jessi Võunašivas, Blohal Epligliadla, niewessola Tõnnigaakovast, Ahanoscani Ženjat õunas. Et kui me ei elaks lõbusalt, kui me ei elaks või kui me ela, oleks mitte lõbus, nii oleks vast õigem tõlkida. Kui meie elu oleks näotu siis meil ei oleks ju mitte mingisugust Ahanovlikku liikumist hõbedases teisiti. Tähendab, inimestel on nii hea olla. Vot sellepärast nad ongi seda halolased, see on nüüd Stalini loogika. Ja seda stalinliku lauset on loomulikult kasutatud tol ajal kümnetes tsitaatidest tsiteeringutes plakatitel. Meelde tuleb üks plakat 36.-st aastast. Seal üleval on punasel lause. All on kolm naeratavat inimest, Nad loevad ühiselt ajalehte, see on kõik väga hästi nähtav. Shift on selgelt laetav Samprauda Pravda esilehekülg ja seal tsitaat Stalinist veel kord sobib väga hästi ja loetav. Ja see on järgmine. Woodu Emadcieriaalne toaga noivas Mozdošüütatš nõigult Turnašis. Mis siis on seal kirjas, meie revolutsiooni omapära seisneb selles, et ta on andnud rahvale mitte ainult vabaduse. Tuleb välja, et seitsmeteistkümnenda aasta andis meile vabaduse kuid ta on andnud ka kõik materiaalse, kogu materiaalse heaolu ja võimaluse hästi ning kultuurselt elada. On siis nende inimeste ees oleva ajalehe tsitaat? Lugejad loomulikult naeratavad, nad on väga positiivselt meelestatud. Neid on kolm, nüüd ma hakkasin seda plakatit kirjeldama, plakateid kirjeldada on päris raske, aga sa iseloomustab niivõrd hästi seda tol ajal mentaalsust. Kindel nomenklatuur, üks on mees millegipärast tavaliselt alati kõikidel nendel loendamatutel plakatitel kolhoosnikul On ealiselt esindamas vanemaid elanikkonna gruppe. Tan habemega Rillidega laeb prillid köita nii väga intelligentne ja kõrvalmees naine. Need on ilmselt tõelised, teisiti ei saagi see olla nii, et seal on siis liit Talurahva ja töölisklassiliit ja nad on nooremad inimesed sümboliseerides siis vanema põlvkonna ja noorema põlvkonna ühte mõistmist ja rüht aru saama. Ja alla tumedal foonil on veel üks mehike. Natuke meenutab Hitlerit, aga võib-olla mitte väga. Varrukal on tal sidenis käeside, seal on pealuu ja kondid, vööl on tal nuga kaelas rist, nii et pole kahtlust, et tegemist on veel ka uskliku inimesena. Suhu on pandud lause. Mul on kurb meel. Ja neid järgmine sõna on välja toodud punasega, ülejäänud on kõik valged. Et sul on lõbus olla, tähendab kapitalist või kes ta seal on, läänlane? Fašest siis tuvastab, sellepärast et nõukogude inimesed Rõõmustavat, see on nüüd plakat, mis pühe paljude seast peab seda Stalini lauset illustreerima. Kui Stalinit tsiteeritakse ja seda lauset esile tõstetakse, siis tavalihtsalt loomulikult seotakse ta järgnevate repressioonidega selle kurikuulsa 37. aastaga. Kontrast onju, meeletu keegi räägib sellest, et elu on läinud paremaks, elu on läinud lõbusamaks ja milline see elu tegelikult on. Aga unustatud on see juures see, et mingis mõttes 35. aasta olite tõesti? Jah, vähemalt ainult sellepärast, et eelnevad olid nii hullud natuke parem aasta. Ja tol ajal mitte ainult nõukogude liidus, vaid Läänes. Nii mitmedki inimesed nägid selles Stalini ütluses kui mingisugust kokkuvõtet sellest nüüd on saabunud. Ja isegi üle optimistlikult mõned, et see on mingisugune tagasipöördumine jälle lepi aegadesse. Ja kui vaadata missis toimub aastatel 34 kuni 36, mida ongi hakatud mõnikord kirjanduses nimetama kolmeks heaks aastaks, nii et 34 35 36 siis see on ju võrreldav varasema ajaga, neid pange siia juurde veel 36. aasta konstitutsiooni. Me ju teame tagantjärele ja ka tol ajal enamus inimesi sai sellest nii aru, et kõik need lubatud sõna, vabadused ja koosolekute vabadused ei maksa mitte midagi. Aga ikkagi vot tusse paratamatu inimlik lootus, et asjad lähevad paremaks ja kui ilmuvad mingisugused nisukesed signaale, maalid või märgid, konstitutsiooni lubatakse, kes siis lubab, kes siis ütleb, et kohe läheb paremaks siis mingi nisukene optimismilaine, kus juurde Ühes retoorika kõikide nende suhtes, kes meil on nüüd tee peal ees võrreldes varasema ajaga läheb ju ka, või muutub ka tsipake leebemaks. Nii et mitte midagi põhimõtteliselt ei juhtu, mitte midagi ei muutu, kuid mingi tonaalsus, mis võimaldab nii Läänes kui ka kohapeal mõnedel inimestel arvata, et tegemist on mingi uue hingamise või mingi lõdvenemisega. Ja veel kord, see on kõik võrreldav ja seda tuleb kõik paiguta sellele foonile, mis oli, oli kolossaalne näljahäda. Kuigi tegelikult näiteks sama 36. aasta mis puudutab viljasaaki erakordselt vilets ja jälle suured leivajärjekorrad ning levivad paaniliselt kuulujutud, et jälle nälg. Ja mis mingis mõttes nagu saatuse iroonia. Kui vaadata viljasaaki, siis Nendest 30.-test aastatest oli ta kõige parem 37. aastal ehk sellel samal suurel terroriaastal. Need asja ei saa loomulikult omavahel siduda, sellest saavad ju kõik meie kuulajad aru, aga ilmastikuga tohutult vedas, on kümnendi parim viljasaak. Ja see on ka aasta, kus kauplused on suhteliselt täis, lettidega võib olla ka see, seletab loomulikult mitte keegi ei julgenud juba ammu enam midagi öelda, aga võib-olla see suhteline kõhud täituvus seletab ka mingisuguseid reaktsioone või apaatia kõige selle vastu kuskil laiade rahvamasside seas, mis siis seal tegelikult toimub. Vot kui me olime kirjutatud, kui me olime näljas aastaid, aastaid aastaid ja järsku meie kõht on täidetud, siis kuidagi see kõik muu muutub nagu vähem tähtsaks või vähem oluliseks. On mingisugune seos. Veel üks oluline moment, millele tahaks kindlasti täna tähelepanu juhtida seoses nende aastatega kui ei ole neile tegelikult reaalselt midagi pakkuda, siis otsitakse ja seda on tehtud alati inimkonna ajaloos mingisugune aseaine, aseaine, mida on piisavalt ja need on kõikvõimalikud loosungid ja müüdid. Mõnda neist, mis on tol ajal nii aktuaalsed, millega siis inimesi toidetakse ajalehtede veergudel, päevast päeva, võiks mainida. Üheks nendeks ja üheks olulisemaks on helge tulevik, helge tulevik. Huvitavana, et tegelikult oli selleks loosungiks laenatud sinovjeri raamatu pealkiri hiljem muidugi mitte keegi seda äsjast klaveriga, vaid see on olnud tema raamatu pealkiri helget tulevikku. Milles seisneb selle müüdi idee? Olevik peab olema allutatud tulevikule, no midagi pole parata. Helge tulevik on olulisem, vot see oleks nagu õigustus meie tänastele raskustele. Sellepärast selle helge tuleviku nimel ongi see viisaastak pingeline viis aastat töötame pingeliselt selle helge tuleviku nimel. Sama loosungid on ju kasutatud ka erinevates variantides hilisemal ajal, no võib-olla kõige markantsemalt kujul jällegi vast tuleb meie kuulajatele osaliselt meelde Kružovi ajal kui selge tulevik kommunismi näol ju väga konkreetselt kuulutati välja, et ta peab saabuma aastal 1908 tõmmet, nii et kui kõik oleks läinud nii, nagu arvas seltsimees Kružov, oleksime me juba peaaegu 30 aastat elanud täielikus Idellilises kommunistlikus maailmas. Ja kuidas välja arvutati, ega siin ei ole ju ka mitte midagi üle mõistuse käivat, kuna tegemist on plaanimajandusega siis on ju enam-vähem ette teada, millal vastavad ettevõtete rajatakse. Ja kui tinglikult ühel mehel on vaja kaks paari mingi ja kolm särki Janeli ülikonda tinglikult ütleme suvaliselt nimetama need numbrid siis teades, millal me vastavad ettevõtted ja me saame me kuskil ka kätte selle aasta, kui me kõik need vajadused rahuldama. Ja nii saab ju välja arvutada ja sellega tegelesid teadusliku uurimise instituudid, kõik need vajadused ja leitigi enam-vähem, et kunagi kui need arvutusi tehti kuuekümnendatel aastatel, et 80.-ks aastaks saavad need vajadused kõik rahuldatud. Hannes Kružovi variandis, kuid 20.-te lõpus 30.-te alguses sellest kõigest räägitakse ka stalinlikust variandis lõpmatult helge tulevik. Ja sellepärast ei ole vaja näha neid asju, pole oluline. See tänapäeval pole nii tähtis. Oluline on näha seda tulevikku, mis saab olema. Mingis mõttes on see natukene sarnane keskajaga, vot see siin ja praegu on ajutine otseselt tulevikul oluline. Muidugi helge tulevik tol ajal oli ette nähtud nendele üksikutele, kes polnud väga patustanud aga siin oli see ette nähtud kogu elanikkonnal põhimõtteliselt. Ja kes siis On see elanikkonna grupp, kes peab inimesi aitama nägema seda helget tulevikku visualiseerima, isegi nii võiks öelda, nende jaoks selle tulevikku. See ongi see intelligents. Ja vahend ongi sotsrealism. Vahel arvatakse, kunstnik maalis naistraktoristi kui oleviku, siis tegelikult ta maalis seda naistraktoristi kui helge tuleviku, mis peatselt saab. Nii hakkab elu välja nägema, kui me veel natukene pingutab. See on niisugune oluline loosung. Samal ajal kui tuhanded inimesed Maal nälgisid ja surid nälga, kirjutasid ju ajalehe ja maalisid pilte, kuidas lelu kolhoosides õitseb. Kui palju on neid illustratsioone, hoone, kus me näeme laua taga, fotomontaaž ei pea ju alati kasutama õlivärve Well kus rikkalikult kaetud laua taga istuvad lõbusad kolhoosnikud, löövad tantsu, laulavad karmoška saatel ja kogu see till ongi see helge tulevik. Teine müüd, nimetame siis ühe neist veel mis on tunduvalt vähem, võib-olla tuntud, unustatud, aga tol ajal nii oluline. See on lause loosung veel kord müüt, talajad, stalast maha mahajäämus. Ja vot see on nüüd, kui esimene oli nagu suunatud tulevikku või lähtus tulevikust, siis see müüt lähtub minevikust. Mõlema ülesanne nagu kaotada ärase olevik, keda inimesed ei pööraks sellele ja sellele viletsusele, mis neid ümbritseb, mingitel, mis siis, et tänapäeval pole siia, mis siis, et tänapäeval on see ja see ja see ja see asi puudu. Aga nad saavad olema tulevikus või siis selle müüdi puhul neid ju minevikus ei olnud, minevikus oli veel hullem. Ja see ongi nüüd tsaariaja tohutust mahajäämusest ning miks me praegu neid meeletuid jõupingutusi ette võtame, sest me ületame seda mahajäämust Taloy ads, Stavast ja vot selleks ka viisaastak ja selle mõnedega haakub veel üks väga huvitav mõttekäik, mis on suht suhteliselt uus ja millal ka võiks hiljem natukene põhjalikumalt peatuda. Seda leiame Stalini töödes nimetame sellennatsionistlikuks lähtepunktiks, kuidas oli siis ja kuidas nyyd. Kusjuures ka selle müüdi puhul on huvitavad paralleelid sädalajad Stahlist, ta tuletab väga paljus meelde seda konstruktsiooni, mis oli loodud meil nõukogude ajal, kui me rääkisime või kui kirjutati Eesti Vabariigist ja olude seal siis ju väga paljus. See aeg oli niinimetatud mahajäämuse aeg, mis jällegi nende näidete puhul oli ületatud või kohe ületatap. Nii loodigi nagu kaks paralleelmaailma, see endine maailm, kui lapsed ei saanud haridust ja nii neist saavad insenerid see endine maailm, kus kõik kuulus kapitalistidele, aga nüüd kuulub kõik meile. Või nüüd tuleb Senatsionalistlik moment sisse, kui keska asjas keegi ei osanud kirjutada ja lugeda. Kui kuskil kaugel põhjas elati mingites ebainimlikes paneme jutumärkidesse tingimustes siis jutumärke ei olnud, aga nüüd elatakse heades tingimustes, need köik õpivad vaatama ja lugema ning kogu hierarhia avatuse enne. Nüüd siia tulebki sisse see võrdluse moment ja kes siis on selle taganud selle nüüdse heaolu võrreldes selle endise ajaga, see ongi nõukogude võim ja uue momendina tuleb sisse vene rahvas. On nüüd mingisugune niisugune tsivilisatsiooniline missioon, nii et sellel uuel võimul on veel ka see missioon, nii et selle loosungi abil nagu eristutakse minevikust Need on kaks, aga nad ei ole ainsad ja võib-olla järgmine kord toome siia juurde veel mõned momendid. Aga nüüd see on see vaimutoit, millega rahvast leiva asemel üritati toita. Ja sellega võikski praegu lõpetada.