Sõnavõistlus Sõnaus tõi meie keelepruuki kõigepealt kümmekond ära hinnatud või esile toodud sõna, aga lisaks sellele ka veel suure hulga muid sõnu. Ja nüüd, kui kuu aega on tulemuste selgumisel möödas püüame siis uurida veidi, kas need sõnad on ka käibele läinud ja teeme seda kahe Eesti suurima ajalehe keeletoimetajate abiga ja mul on kõigepealt telefoniliinil Eesti Päevalehe keeletoimetaja Elle Narnower, tere, Ellen, tere. Kui üritada nüüd internetist vaadata Eesti Päevalehe leheküljelt otsimisaknast ja sinna mõned sõnad sisse lüüa, siis tundub, et siiski mõni sõna neist on käibele läinud. Kuidas sinule heale ülikoolikaaslasele tundub, kas on sõnu omaks võetud teie toimetuses? Tundub küll, et hakatakse võtma. Me oleme keeletoimetajad, oleme sind jälginud ka tähele pannud, et ajakirjanikud võtsid täitsa kiiresti mõned sõnad omaks aga nüüd ei tea, kas nad hakkavad neid järjepidevalt kasutama või mitte, seda ei oska praegu öelda. Näiteks taristu on meil täitsa juba kasutuses olnud. Aga kestlik, kas on ette tulnud, ei, ei, ja teisi ilmselt siis veel vähem, noh, võib arvata, et need olid ka küllatus, spetsiifilised sõnad, mis puudutasid siin välissuhtlust või või näiteks eurodirektiivi asemel kasutada juhindit, siis neid ilmselt ei ole ka võib-olla ajalehetekstides üldse ette tulla. Ei ole ette tulnud, aga kui tulevad, siis me kindlasti hoiame silma peal ja, ja kui vaja, siis, siis hakkame ka asendama, et praegu ei ole seda veel teinud. No kuidas sa nüüd ise arvad, seal oli veel suur hulk muid uudissõnu, mida on nüüd ka ajakirjanduses eksponeeritud, et kas nende hulgast võiks äkki mõni hakata käibele tulema, et siin oli, vist oli see pommipanija oli kuidagi põue põrmur või midagi taolist. No see vahest on liiga naljakas, aga vabasektor või toimeabi või pea voolustamine need on ju täiesti tulevad kõne alla. Jah, aga kui nüüd vaadata ajalises perspektiivis, siis tegelikult eelmine sõnavõistlus toimus 2002, kas nendest sõnadest on nüüd midagi nii kindlalt ajakirjanduskeelde juurdunud? No tõukefondid on meile täiesti armas sõna selle omal ajal soovitas Silvi Nemvalts. Sest kui on lauses ikka struktuurifondid, struktuurivahendid pluss infrastruktuur, no siis lause muutub juba täiesti arusaamatuks ja raskeks lugejale. Ja kindlasti üks selliseid sõnu peaks olema ka lõimumine integratsiooni tähendab. Ja see on täiesti kodunenud sõna, seal ei ole enam üldse küsimustki. Aga kuidas üldse keeletoimetajate, meie keele, hoolitsejate eliit keele eest hoolitsejad, Heliit suhtub sellisesse sõna- võistlusesse kas seda peetakse vajalikuks või arvatakse, et sõnad uuenevad iseenesest? Kord nad uuenevad ja teinekord ei, ei taha uueneda, nii et me jälgime ja oleme kursis. Aga ise iseennast liiga palju peale ei suru, sellepärast et siis võib autor hakata ütlema, et see sõna haigu lumminulleksikasse. No me teame, et valmistatakse ette ka stiiliraamatud ajakirjanduse jaoks, et kas selline stiiliraamat võiks olla abiks keeletoimetajatele sellise sõnakasutuse ühtlustamiseks? Kindlasti aitaks, sellel on ikka head toetuda, kui see olemas on. Igal juhul Eesti Päevalehe toimetuses suhtutakse siis positiivselt sõnavõistluse tulemustesse. Nii on. Jälgime ootame ära ja julgustame. Aitäh Helle narraver, Eesti Päevalehe keeletoimetaja palun. Niisugune oli siis Eesti Päevalehe keeletoimetaja Ellen Arnoweri arvamus uudissõnadest, mis sõnavõistlusega meile käibele tulid ja nüüd oleme võtnud ühenduse teise, meie suurima Päevalehe, Postimehe keeletoimetusega ja sealpool on meil vastamas maris Jõks. Tere maris. Tere. Kuidas siis Postimees võttis vastu uued sõnad, mis presidendi välja kuulutatud sõna- võistlusel sõelale jäid? Postimees võttis vastu äraootavalt ütleme nii, et tegelikult praegu ainukene sõna, mis kohe meelde tuleb, mis kohe kasutusse läks ongi see üldvõitja taristu ja selle sõnaga küll nõnda et, et selsamal päeval, kui need sõnavõistluse tulemused lehes ilusasti suurelt väljas olid oli kohevuse sõna taristu lehes oli lugu, kus oli see sõna infrastruktuur, mees ja seda vaatasime kohe suurepärane sõna ja ja kasutama ära. Aga teisisõnu, nüüd ausalt öeldes ei tulnud kohe esimese hooga need, mis veel olid, kui nüüd kuu aega hiljem hakata mõtlema. Ja kui ma nüüd vaatasin, siis tegelikult ju häid sõnu on veel, aga ma ei oskagi öelda, kas sõna taristu on noh, ta on saanud ka rohkem reklaam ja rohkem rohkem Tähelepanu teenitult ilmselt kui teised, et, et kuidagi neid, teisisõnu ma ei ole näinud, et kuskil oleks kasutatud ja, ja ei ole meil ka. Ma küsiksin kohe üle, et kas nüüd taristu on tulnud autorite ajakirjanike artiklitesse või on need keeletoimetajad ehk ise parandanud infrastruktuuri taristuks. Keeletoimetajad ei ole otseselt nüüd niimoodi, et võtame selle vanasõna ära ja paneme uue asemele, et see ei oleks päris õige niimoodi teha. Et taristu tuli ja noh, autoreid ja toimetajaid ja kuna sel sel õhtul terve toimetus oli sellega kursis, et sellised sõnad on ja, ja sõnade lugu läheb lehte, et siis siis saigi ühisel ühisel nõul seal aris traste pandud. Ma panin küll tähele internetis veidi surfates või õieti Postimehe kodulehel sinna otsinguaknasse sisse lüües sõna kestlik, kui on siiski ka esinenud paarisjuhtkirjas või ühes juhtkirjas ja ühes või kahes artiklis, nii et ilmselt see kestlik on siis ka selline, mis on nagu käibele läinud. Teda on kasutatud, ütleme nii, et, et kas käibele läinud, millal saab öelda, et asi on käibele läinud? Võib-olla võib-olla natukene vara veel, aga aga miks mitte, jah, võiks ju minna ka. Aga kuidas üldiselt keeletoimetajate seltskonnas on suhtumine sellistesse uudissõna võistlustes? Suhtumine on hea loomulikult, et mis ei saakski teisiti olla, et, et loomulikult on tarvis tarvis võõrsõnade asemel avasõnu mitte ületatav, kõik võõrsõnade ilmtingimata välja tõrjuda ka järjest, aga, aga vähemasti sünonüümid võiksid olla olemas, et saaks kasutada oma sõna ka ja ja ega need sõnad, kus nad muidu ikka tulevad, et seda tuleb aeg-ajalt niimoodi kampaania korras teha. Küsiksin veel, et 2002. aasta emakeele seltsi sõnavõistlus tõi ju ka üsna mitu sellist sõna, mis ilmselt on käibele läinud. Päevaleht mainis näiteks tõukefonde. Kas Postimehes on ka tõukefondid asendanud struktuurfonde? Ei oska öelda, ei tule praegu ette, aga, aga tõukas, on ta tuttav sõna muidugi küll, jah, ja kasutusel ta ilmselt on. Aga ilmselt kõige rohkem käibel on siiski tollest sõna- võistlusesse lõimumine. Jah, see läks kohe ja, ja ka ilma ilma mingi küsimuseta, et, et kas on vaja, et see on täiesti kõigile kõigile tuttav sõnade programm. Ma küsiksin veel lõpuks Postimehe keeletoimetaja käest, et kuidas tänapäeval üldse ajakirjanikud suhtuvad keele toimetajatesse. Tihtilugu väidetakse, et ajakirjanikud üldse eriti enam ei hooli keele toimetajatest, kas see peab paika või ei pea. Nüüd huvitav küsimus ja hoopis teisest ooperist, aga. No lihtsalt, et kuna kord satun keeletoimetajaid küsitlema Ma arvan, et niisugust üldistust ei saa teha, et täpselt nii nagu on inimesi erinevaid, on ka ajakirjanik erinevaid, aga mis on võib-olla erinevus, kui me nüüd võrdleme, võrdleme mingisuguste aastakümnetega taguste aegadega, et me ei puutu eriti kokku, et, et see töö on, on niisuguseks väga-väga masinate peale läinud. Et meile tuleb ju arvutisse ja meie parandame teda arvutis. Ja see tunne on kui mõnikord, et ega vist ajakirjanik ise ka hiljem ta enam ei loana peksti selle pilguga, et kas seal on midagi muudetud ja kui, siis mida on muudetud. Ja ka meie ei puutu kokku otseselt noh kui, kui just ei ole ajakirjanik samal hetkel toimetaja õhtul näiteks siinsamas toimetuses, et me teeme oma tööd erinevatel aegadel erinevates kohtades ja see, see erinevus on küll võrreldes varasema ajaga et ei saagi nagu niisugust mingisugust suhtumist üksteisele väljendada, sellist võimalust tegelikult õieti ei olegi. Teil on suurepärane keele kolumnist Helju Vals, nii et nendest aegadest, kui tema toimetuses oli on ilmselt siiski palju vett merre voolanud. Jah, seda ma silmas pidasingi, et kui ma olen siin ka kuulnud legende või tõestisündinud lugusid sellest, kuidas Helju Vals on teinud kellelegi kirjatöö punaseks läinud ja visanud selle hoogsalt talle tagasi, öelnud, et niisuguse keelega üldse tule, et, et noh niisugust asja jah, enam ei ole toimetustes. Ega midagi aitäh teile maris, Jõks ja kuna meie intervjuu on siin kolmekuningapäeval, siis head uut aastat ja soovime kõikidele Postimehe ja kõikidele muudelegi keeletoimetajatele jõudu siiski eesti keele eest seismisel. Jah, teatud astute teele jagulastele, samuti. Aitäh mari keele sõnu. Sellised olid siis meie kahe suurima ajalehe keeletoimetajate arvamused suure sõnavõistluse saagist vähemasti nende ajalehtede veergudel. Ta otsides leidsin Postimehe ja sõsarlehtede onlain portaalidest siiski märkega sõna penipaun ja vabasektor kasutamise kohta. Aga vaieldamatu liider muidugi taristu. Muide enne kui töörühm langetas otsuse taristu valimisest parimaks uudissõnaks, kontrolliti, kas see sõna esineb äkki kuskil eestikeelses veebis. Tulemus oli ümmargune null. Nüüd annab aga Google'i otsingumootor üle paarisaja 1000 kasutusjuhu. Seevastu kestliku leidub alla 1000 juhu. See viitab ka Postimehe keeletoimetaja tähelepanekule, et võidusõna taristu on seekordse sõnavõistluse supervõitja ja ka Eesti Päevalehes on taristu vaieldamatu liider. Muudest sõnadest leidsin vaid ühe kestliku kasutuskorra. Need on siis esimese kuu tulemused. Loodame siiski, et jäänud head uudissõnad jõuavad käibesse. Seda ka raadio- ja TV-sõnakasutuses. Keele sõnum jätkub, aga samal ajal uuel aastal. Ootame endiselt teie keelealaseid tähelepanekuid ja ettepanekuid ning püüame kaasa aidata Ta meie emakeele rikastumisele ja keelekasutuse taseme tõusule. Lisaks vahel juttu ka meie sugulaskeeltest ja tõlkimisest. Saate tegid Viivika nõudlik ja siinkõneleja Mart Ummelas. Kohtume nädala pärast.