On laupäeva keskhommik on kell, mis näitab meil aega 11 ja kohe viis minutit. Ja see tähendab iseenesestmõistetavalt, et on ka rahvateenrite aeg. Täna siis rahvateenrite stuudios. Heidit Kaio Ekspress, Urmet Kook ja Aarne Rannamäe. Eesti rahvusringhääling. Tere hommikust. Head kolleegid. Eriti võib ka nimetada praegu proua Uhhutuuriks. Nojaa, kuidas poistel läheb? Hästi läheb, et seal on iilid võrdub Priit Kuusk võrdub tuur? Jah, meie kuulajad kõik ei tea jah, et oled sa siis Uhhuduuri lesk. Ei oska öelda, et minu rahvusringhäälingus töötav abikaasa on hetkel ühe projekti raames või siis isikliku seiklusega raames sõitmas rattaga Teheranist Addis Abeba poole. Praegu on pedaalid asuvad, asuvad kusagil Iraani, Iraani äärealadel. Hästi jah, et neid pilte võib ka vaadata Uhhuduuri kodulehelt nad on piirkonnas, kus igasuguseid, selliseid, ütleme meelisegavat ei, need on väga keelatud ja siis on seal selliseid pilte, kus nad loevad raamatut, joovad teed, vaatavad kultuuriväärtusi. Ja kõik see luuslangi löömine saab otsa paigu pärast. Kaks kuud kestab poistele edu ja edu ja jõudu ja tagasi tagasi ekraanile vähemalt Priidule. Just nimelt, ja sellest ma, nagu ma olen aru saanud, siis ka Eesti televisioonist tuleb, tuleb järjekordne seriaal. Jah meil on täna ja uue aasta esimene saada arvuta, kuidas tahad ja head uut aastat on hilja soovida, aga head aasta lõppu ja head kõige paremat sel aastal meile kõigile ja teile ka. Kindlasti kindlasti tuleb soovida, no me selle nädala teemade valikul ja rääkimisel ei ole olnud mingisuguseid probleeme. Sest Ta käib äge valimiseelne võitlus, positsioonide sissevõtmine, nimekirjad, täpsustavad, loosungid tulevad, aga tahad või mitte, selle nädala märksõna oli ikkagi euro. Kuidas euro tuli? No kuidas ikka tuli, tegelikult tuli ju kenasti mingeid suuri jamasid ei ole olnud. Et ei ole ju mingisuguseid suuri süsteemseid tõrkeid olnud. Need põhilised tõrked on minu meelest inimeste peades. Et see kohmerdamine rahakottide kallal on ikka on ikka väga-väga iseloomulik ega endalgi. Ja see, et, et sulle poes õige raha tagasi antakse, nõuab ikka ekstra tähelepanelikkust ka endal ja ka teenindajatele, et see just nimelt need süsteemsed tõrked on inimeste peades. Ja ma olen ka nõus, et, et ilmselt läks ta isegi paremini kui, kui, kui kõik asjaomased instantsid isegi lootos oskasid, et tegelikult ju laias laastus ju mingeid tõrkeid ei olnud. Ja, ja võib-olla selline esimene, kõige kriitilisem hetk ehk viies jaanuar, kui oli pensionide maksmise päev korraga, said pensioni ligi 400000 eesti inimest läks ka ootamatel mõnel üksikul väikesel, kellel on tegelikult ju väga ladusalt. Et, et selles mõttes on, on see esimene test nii-öelda ju päris hästi läinud, et võib-olla küsima või mis nagu arutama peaks, on see, et et et see kaks nädalat oli ilmselt see aeg, kui tegelikult natukene veel segadust on, et kui on paralleelselt kroon nagu käibes. Et tegelikult minul isegi on hakanud tunduma, et et see aeg on liiga pikk, et see aeg on liiga pikk olla vastupidi. Et soomlastel oli see ju, kuid see aeg, aga, aga noh, mina olen näinud ju paljud mu lähedased on ka seda pilti, kus, kus kasutatakse näiteks R-kioskit rahavahetuspunktiga. Et tullakse 500 krooniga ja ostetakse Bagmentonit ja siis võetakse eurod vastu, et et tegelikult võib-olla kuna ei viitsita panka minna. Et kui see oleks mindud hopsti üle. Rico sulakroonid kätte saada ja, ja aga tundub Küll, et mulle ka, et see külvab ainult nagu, nagu segadust, et kaks nädalat on äkki liiga pikk. Ei, vastupidi erinevalt kogemused on eurole üleminek üle läinud riikidel varasemast. Sest ajast ja on, on tehtud, on tehtud nii, nii ja naapidi. Mis võitu sa sellest saad, kui sul? Põhiline võit on see, et ma olen näinud, vanemad inimesed ei harju sellega nii väga, lihtsalt energiat nad ei olegi harjunud, et ma tean täiesti selliseid pensioniealisi inimesi, kes siiani ei ole ühtegi eurot kätte võtnud, et nad, nad on endale selle krooni sularaha kogunud, nad maksavad siiamaani kroonides, nendel on laekub siis pangaarvele see euro summa põhimõte on selles, et, et nad enne ei puuduta seda, kui kõik maksud on sealt maha läinud ja siis lähevad, vaatavad, et mis seal siis alles on jäänud ja hakkavad siis sealt edasi nagu toimetama selle nagu oma igapäeva igapäevavajadustega. Et see kartus nagu, et kuidas ma sellega hakkama saan, kuidas see, kuidas ma, kuidas ma hakkan mõistma seda, kuidas see kaks nädalat seda kartust nüüd siis nagu või kuu aega, kuidas kleepimist pigem see, et nagu see leppimine, harjumine harjuminega, näiteks hindadega, et sa lähed poodi ja vaatad, et seal näiteks ma ei tea, õun maksab euro seitse senti, vahe seal on, kas ta maksab euro seitse. Mingi asi, et poodides on valdavalt veel kroonihinnad, väga palju on krooni hind segamini läbi ja, ja siis, ja siis haiga suuretan, on väga paljudes kohtades, vähemalt esimesed kolm, neli päeva oli praktilisi, igal pool ja siis sa lähed sinna poodi ja vaatad, et peaks nagu midagi toimus, midagi, jutt on nagu, nagu toime pandud, ei ikka need krooni hinnad on, eks ole. Ja siis sa otsid oma, kas maksad kaardiga või maksad sularahas ja tagasi saad mingit puru, eks ole. Ja, ja ma ei saa aru, et, et kas kasvõi see hinnasiltide vahetamine, see võiks toimuda väga-väga kiiresti, et, et see on suur murrang ja mida. Otsuse ÜRO tööd ja enda peas keerutama, et nüüd on kõik teistmoodi. Kuulge, ärge unustage vanematele inimesi, Teil on väga raske sellega leppida ja, ja see on ka üks põhjus, mille pärast ma ei saa nendest euro parkulaatorite naeruvääristame sellest üldse aru, on see, et vanematele inimestele selgelt need kalkulaatorid annavad mingisugusegi turvatunde ja need kalkulaatorid ei piisa, et kui sul, kus sa lähed näiteks poes, käid oma selle poetiiru ära, eks ole, seal on, tõesti, on väljas krooni hinnad, sa lähed kassasse, kassas öeldakse sulle euro inud, et see noh nagu, et kas sellel telefonil 700 või läks 500 krooni tegelikult on seda jube raske nagu sellest eurost kiiresti välja. Mul ei olnud alustades poest ühtegi eurokalkulaatorit, toksivad vanainimest, näinud. Ma ka ei ole, aga praegu pole selleks võib olla ka veel vajadust, aga küll nad tulevad. Kuidas ma ütlen, et vanainimesed pensionipäev oli just ja, ja nad käivad veel kroonidega ringi. Mina käisin eile Järve Selveris ja nägin väga palju vanainimesi ostmas eurode eest, nii et ja ilma eurokalkulaatorit aja ostsid, nii, mis mühiseb, palun mingit? Probleeme, aga ei taha inimeseni, mu toa hind, aga väga nutikad, nad on väga nutikad. No näiteks on iseloomulik pilt, oli veel täna kusagil lehes see, et mingisuguse säästumarketi elektrit tühjaks ostetud olite tühjad saia ja leivakastid, et mulle tundub see Tuli otsa ja see tundub nagu Tartus ka mingi pood osteti leivast saiast tühjaks läikis nagu nõuka ajal. Aga mis mind, mis mind hämmastas esimesena päeva, tegelikult oli see kaks asja nagu, et, et isegi suurte kettide, noh siis toidupoodide kassa leiud ei, ei, ei olnud nagu varem näinudki neid eurosid. Keerutatud panid kõik tagasi saanud raha, mitte mitte sinna aluse peale, kus ta käib, vaid võtsid oma peo peale, siis keerutasid niimoodi ette pidi taha pidi ja vaatasid, et kas on ikka õiged vääringute, siis hakkasid ükshaaval lugema, kohutav aeg kulus. Mul. Ja, ja Mul oli just äsjasest ühest reisist taskus teiste maade eurosid münte. Ja loomulikult ma hakkasin lasinat kohe käibesse ja kui umbusklikult vahiti neid. Ja no mul tütrel isegi juhtus see, et, et andis ühe portugali, ma ei mäleta, kas viiesendise kuskil tööliste kaupluses müüjale müüja läks vanemmüüja juhataja käest küsima, et kas ta tohib seda raha vastu võtta. Jumala õige maitseks ei imestaks, kui just Jelena vanematele inimestele võiks pihku pista ükskõik missugust raha, ilma, et nad saaksid aru, kas see on nüüd see päris õige. Ja ja aga, aga see oli selle müüjaga tegur, et, et ma mulle tundub, et, et nad olid kas väga kehvalt instrueeritud või ehitatud väga kehvalt laisad õppijad ja see maksis nendele lihtsalt kätte. Et nad ei, ei ei tulnud nagu uue rahaga ennast koduselt, kuigi nad oleksid võinud, sest kassades olid need rahad ju nädalate kaupa juba olemas. Ma olen täiesti nõus, mul on sarnaseid kogemusi vestlusest loobunud ja vaatab oma Euroble. Mul kogemus, kus ma maksin 20 eurosega ja mulle maksti tagasi, nagu just nagu oleks kümneurosega maksnud. Et need tõesti tuleb väga jälgida seda, et teenindajad saaksid aru, mis ühikud neile on kätte pistetud. Eks teenindajate tekitabki võib-olla seda nagu tõrget, et nad olid need Eesti euromünte näinud, on ju aga neid nii-öelda neid münte, mis meil on tulnud mujalt nagu sinagi, tõid, on ju et neid on ikkagi juba päris palju siin käibes ja ja võib-olla, kui inimene pole nii palju oma elu jooksul reisinud ja on ärevil ka, et, et siis noh, ma vaatan ise, minu klientide seas on küll ainult üks, üks Soome 10 eurosendini, aga, aga ma eile istusime selle maja lõunalauas Renee Vilbre, Anu Välba, Mart Normeti ka ja siis me hakkasime ka kõik oma sendid lahti, et seal oli see galeri nii suured, kus kellelegi mündid olid tagasi antud, et mis riikide omadega juba segunevad ja ta on juba päris hästi nagu segunenud, et noh, see on ilmselt selline väikene ülemineku aeg, kui, kui harjutakse ära, et seal ei pea ainult Eesti kvartal olema, et ikka väike psühholoogiline nagu tõke. Huvitav jah, et see tekkis kohe ja mitte üldse väheste inimeste peades, et Eesti kaardiga on nagu meie omad. No mis on nagu õige päris, aga need, need, need teised, ehk siis noh, see Euroopa ühisraha või see, see ühise ühise valuuta idee, mis, mis nagu üldse euro sünnitaski. Et see on inimeste psühholoogias kuidagi kuidagi nagu taandunud selliseks nagu teisejärguliseks oma otsitakse. Kusjuures on huvitav, nagu, et inimesed spekuleerivad, et paari aasta pärast me ilmselt need eesti eesti kujut kujutisega münte näeme päris harva, et, et kui see suur supikatel hakkab segunema ja mida aeg edasi, siis siis see, et, et meil õnnestub kohata nagu Eesti Eesti kaardiga euromünti saab järjest järjest haruldasem olema. Kusjuures praktika näitab, et tegelikult see ei ole nii, et nad segunevad küll, aga valdavalt sa saad tagasi ikka asukohariigi münte. Muidugi huvitav on see ja psühholoogid on ka juba püüdnud siin oma oma sõna sekka öelda ja selgitanud, et miks see nii on, et, et me, me tegelikult hindu ju ei mõtle veel eurodes. Meil ei ole nagu taustsüsteemi. Ma eile juhtusin täiesti täitsa juhuslikult ühte ühte kinnisvaraportaali vaatama ja segadus on suur, sest et need hinnad ei ütle mitte midagi. Noh, all on seal küll väikselt kroonini. Ma räägin kohe minema raksuga ühe Mõtleja. Sealse kroondajaleme kuskilt väikselt, et nagu, nagu toetaks seda seda vana mõtet, aga vanasti oli selge korter, maksis Lilian või poolteist või, või kaks pool miljonit, eks ole, mingid imelikud imelikud summad, mingid mingid x lõpuga summad täiesti. Nii et, et see, see kõik vajab kindlasti veel harjumist, jah. Aga noh, kui käia nagu ringi, kas või siin, ütleme, mingi toitlustusasutustes siseneti ilmselgelt näha seda, et päris mitmed asutused on ikkagi kasutanud seda, seda hetke räägitagu mis tahes ikkagi hinnatõusuks. Noh, mina näiteks käisin ühel üritusel rahvusraamatukogus ja, ja ootamatult avastasin et sealt olid siis aasta algusest seal kohvikus tekkinud saiedele sellised hinnad nagu 12 65 13 40 11 55, aga need eurohinnad olid väga ümmargused. Ja ega ma mõtlen, et ma olin seal paar nädalat varem ka tagasi käinud, siis siis olid ekroolisin ronin, olid ümmargused ja olid natukene väiksemad. See on ju nii mugav, et praegu hinnamuutuseks, et inimesed ei taju ju selle näiteks 50 sendi suurust, et 50 senti, see on ju meie jaoks eurosent 50 senti on väike raha. Tegelikkuses on see seitse kroonile sõitsid noh, kuus seitse krooni, eks ole, seitse 50, et et see on surra. Aga küllap on euro tulekule veel vara Ta kriipsu alla tõmmata ja ootame ka need ajad ära, kui, kui kroon lõplikult käibest kaob ja ja, ja siis vaatame, et kuidas need asjad nagu, nagu laabuma hakkavad, aga tegelikult läks, läks see üleminek tõesti-tõesti väga sujuvalt, et see midagi nüüd see ajakirjandus väga usinalt välja tõi, need olid ikkagi pisi pisiasjad. Ei vist eriti arvestades seda, läks hästi, et tegelikult ettevalmistusaeg oli väga lühike, et seal ju pool aastat, et kõikvõimalikud need arvutisüsteemide ümber ümber tuunida, noh, tõsi on see, et, et oli, on paljudest riikidest varasemad kogemused olemas, mida sai kopeerida. Aga see ei tähenda seda, et, et ei oleks võimalusi asju nässu keerata. Et need need võimalused alati jäävad ja õnneks neid siis Eesti praegusel juhul ei. Ei kasutanud ja no kui eurole siin lauldakse üksmeelselt ikkagi kiidulaulu, siis rahvas ei usalda seda ei tea siis nojah, seda küll, aga ütleme sellele protsessile, mis on nüüd siin olnud meie silmade all ja pidanud toimetatud nagu hästi ja ja küllap see usaldus tuleb ka, sest et kus ta ikka pääseb. Eurousaldusele aitab kindlasti kaasa see noh, selles mõttes et tulek satub meil nüüd nii-öelda uue majandustõusu algusesse ehk kui ümbritsev elu hakkab minema nagu paremaks. Tööpuudus hakkab vähenema, mingil hetkel hakkavad palgad tõusma uuesti, et, et selles mõttes, nagu ta saadab siukseid psühholoogilisest oluliselt positiivse konteksti Samas jälle mainitakse veel sõna ohtu valimistega. Seal esimene löök tuleb ikkagi hinnatõusust enne ära, et enne kui see majandus peaks hakkama nii ilusti tõusma, et. Tegelikult paljud hinnatõusud testil tegelikult juba ju kus vaadata tarbijahinnaindeksit kas või mis on siin statistikaamet välja andnud, siis tegelikult ju paljud hinnatõusud tehti ju eelmisel aastal juba enne eurot. Põlengut ära puu siis peamiselt jah, detsember näiteks rekordilise hinnatõusuga, no ma ütlen veelkord, inimesed harjuvad kõigega ja vanemad inimesed, need, keda siin Heidit on oma kaitse alla võtnud massiivselt siis nemad on näinud, kui paljusid rahareform ja alati karjuva alati lakki saanud nendelt ja alati natukene või natuke või rohkem lokki saanud, aga, aga lõppude lõpuks ikkagi. Mina ei alahindaks Eesti vanemat põlvkonda, kui ma vaatan, kas või seda, kuivõrd nutikaid nupukadena on kõikvõimalikke uusi tehnoloogiaid ja, ja interneti ja seal peituvaid vahendeid kasutama siis tegu on väga toredate inimestega. Aga ma tahtsin vaikselt minna uue teema juurde, et me oleme sellest teost nüüd rääkinud küll lumerohkusega Me oleme kellele kaebaksitseda ma kaebaksin, et teda vähe koristatakse. Aga, aga isegi nagu ei, ei viitsita eriti selle kallal nokkida, ütleme mingisugused oma mugavus ei ole üldse enam mingisugune argument. Noh, ütleme ebamugavusliikluses ja olgu siis rataste või, või jalgade peal. Aga, aga ütleme sellised noh, mõned majanduslikud aspektid, kui kujutleme, prügivedu jääb nagu pooleli ja, ja neil oli aktuaalses kaameras lugu, et, et see vedu on niisuguse kriitilise piiri peal. Et osa kohti jääbki, iva juba koristamata ja prügi jääb ära viimata sellel lihtsal põhjusel, et, et lumi on ees ja ei saagi nagu kätte. Aga jah, kuna kuna see on kanalisi kanaliseeritud väga, väga ilusti nüüd sellisesse Fošmasoori temaatikasse, et, et noh, et, et taevast tulebki palju lund ja ei olegi midagi teha, siis, siis noh, tegelikult ettevalmistus selliseks lumeuputuseks on ikkagi olnud kasin ja see ei puuduta üldse mitte ainult nüüd Tallinna linna kus võib-olla see olukord ongi kõige hullem selle pärast lihtsalt et siin on kõige rohkem rahvast ja kõige rohkem autosid. Ja Põhja-Eestis on tulnud sademeid oluliselt ja Põhja-Eestis on ka sademeid tulnud ja aga, aga see, see, see jutt, et, et tegelikult loodeti, et eelmise aasta lumeuputust ei tule ja, ja raha ei eraldatud piisavalt selleks et sel aastal lund koristada. Ja olukord on, noh, vaata välja, just niisugused aknast tahad või, või mine käi millisel Tallinna linnatänaval või mõnel teise Eesti linnatänaval, siis noh, olukord on ikka jube. Olukord on jube jäänud, tegelikult tuleb loota seda, et, et kui nüüd siin tulid teated sellest, mismoodi riigi riigieelarve on kuhjaga täis laekunud maksutulu, siis siis tegelikult on see see koht, kus, kus riik peaks selgelt omavalitsustele appi tõttama, et et see on tõsi, et ebamugavus pole enam argument, et pigem nüüd nüüd on juba nagu küsimus on selles, et sellised majanduslikud aspektid tulevad mängu, et et infrastruktuur enam ei hakka, ei toimi päris nii, nagu peab ja et. Noh, nüüd on pulmad? Ei noh, põhiküsimus ongi praegu see, et ju tegelikult suurte teedega nii suurte maanteedega linnadevaheliste kui ka linnade sisesse suurte teedega on ju tegelikult ju linn üsnagi hästi hakkama saanud, need on ikkagi olnud ikkagi päris hästi lahti. Küsimus ongi nendest väiksematest tänavates ja ja, ja sinna juurde pääsudes, et et noh, nüüd on praegu täna näiteks on täitsa nagu Ilma sademeteta ilm, et. Praegu kopsaka ideaalne. Et kui oleks seda seda ju lund välja viia, et et just väiksematel tänavatelt, aga, aga minul on nagu üks väike poiss, üks positiivne kogemus, et tõsi, ma olin ise helistanud Tallinna tasulisele telefonile abi telefoninumbrit korda viis kuus. Pärast seda, kui minu kodutänavale mitmed turismibussid kogu aeg kinni jäid ja, ja oli võimatu sealt kuskile minnagi. Et pandi vist üleeile öösel või hommikul pandi silt tänavale. Et täna öösel toimub lume väljavedu, parkige oma autod tänaseks ööseks kuskile mujale, kel kes oma autot ei pargi mujale see auto teisaldatakse. Ja veidi lumi ära. Et selles mõttes selline asi nagu toimis, et et ja saigi lõpuks selle puhtaks selle tänava, selles mõttes, et, et nüüd on, saared, on, on, on puhastatud, et et ilmselt nii, sellist sellist nagu jõudu poleks mujalgi näitama, et lihtsalt tuleb see kuskile viia kassi tasulisse parklasse oma auto ja aga aga sellest saadav kasu on palju suurem, kui et siin pidevalt kinni jääd või oma auto põhjale. Jah see, see, selles mõttes tõesti sellist jõudu peaks näitama ja, ja minu meelest on ka tore see, et ka eraisikud on, on näiteks nõmmel, mis on ju väikeste tänavate tohutu suur nagu rägastik, seal elab ju 30000 inimest, see on väike väikelinna piirkond. Kus, kus neid väikseid tänavaid siis suurte teedega ühendamiseks väga palju kasutatakse. Et on, on eraisikuid, kes on selliseid ise omal algatusel taskuid sisse vedanud, kus, kus autod saavad kõrvale tõmbuda mitte mitte alati olulisematel tänavatel, aga, aga seda, seda on tehtud ja need on tõesti jube kasulikud, et üks naljakamaid olu naljakamad, üks tõsisemaid olukorda, mis ma olen näinud, on näiteks see, et Nõmme lülitavad kaks autot teineteisest väga uljalt mööda minna siis nad satuvadki kohakuti ja nende küljed vajuvad kokku. Nad, mõlemad moodustavad V-tähe kujuliselt sellise positsiooni. Et Ma ei ütle, et ei jäänud passima ja vaatama, kuidas need kaks autoomaniku, kes sellel hetkel seal lihtsalt sügasid kukalt. Kuidas nad selle olukorra lahendasid, aga, aga tõesti, nõmmel on väga, väga, Väga hullud hullud piirkonnad olemas. Eile käis läbi ka selline uudis, et mis on nüüd ka seotud ilmaga ja selle lumerohkusega ja tõenäoliselt selliste klimaatilistes tingimustega, mis ka järgmistel aastatel jätkuvad, et et üha rohkem ostetakse, kes ostab, ei osta, aga kui ostetakse, ostetakse uut autot või, või minu pärast, kas pruugitud autodega ostetakse džiip või neljarattaline või neljarattaveoga? Jah, et see on muutunud nagu hädavajaduseks. Ehk siis Eestis kui inimesed, kellel on, on see rahaline võimalus olemas ja saavad seda endale lubada, siis on, see on väga tore. Aga, aga ütleme linna isadel, kes käid, lumevedu korraldavad ja kes nüüd tõenäoliselt samade probleemidega seisavad silmitsi ka järgmistel aastatel, ega see, ega see, ega see kyll nüüd kindlasti nii oluliselt ei muutu, ongi siin nagu, nagu niisukese lõhkise küna ees, et, et tuleb muretseda rohkem tehnikat. Näiteks siin Tallinna abilinnapea Boroditš on, on just äsja öelnud, et tehnikat on vähe, tehnika lihtsalt ei jätku. Ja loomulikult me nägime, mis toimus Kesk-Euroopas kas või ainult lennuväljadel, kus, kus ei ole tehnikat, kus, kus ei ole, ei ole kunagi sellist lumeuputust olnud, lihtsalt ei ole tehnika. Siis siis ongi dilemma, et kas, kas muretseda seda tehnikat nüüd panna raha ja hulk raha magama ja võib olla viie aasta pärast, noh, on on see kõik see kasutu ja me näeme jälle aastatetaguseid, muste, muste jõule ja must aastavahetust ja ei olegi enam lund. Et, et raha raha nüüd ainult ainult üks faktor, aga, aga selge on ka muidugi see, et, et kui tehakse järgmise aasta eelarvet, siis raha lume koristamiseks ja teede korrashoiuks peab kindlasti palju rohkem sinna panema. Kusjuures jah üks asi on seesama teede korrashoid, aga tegelikult teine oluline osa on ka elektrikatkestused, mis ei ole küll nii Eestis nii hullud kui Lätis, aga, aga neid esineb pidevalt. Et ma tean isiklikult perekondi, kes on noh, järjest viis päeva jälle ilma elektrita ja nendel ei ole ahikütet ja ongi elektriküte ja jälle kolm päeva jälle viis päeva ja need on täiesti sellised suurt suurte linnade, lähedaste, asulate elanike elanikud, et nende elektrikatkestused selgelt on, on probleem ja seda Mäkinen täitsa maali maas, jah, eriolukord ja, ja tegelikult see saabuv sula, mis, mida meile sünoptik lubavad eelolevateks päevadeks võib võib ka meie selle olukorra väga raskeks viia. Just nimelt, et, et siin on nüüd tõstatatud küsimust, et küsimus, et, et kui Rootsi oli kaheksakümnete keskel juba maa elektrimaakaabli kasutusele, et miks siis miks siis meil pole selle sellega selles suunas nagu erilisi erilisi samme nagu astutud, et tõesti, maa maapiirkondades on elektrikatkestused ka Eestis. Tõesti suur probleem. No mina ei tea, millised on teie televiisori vaatamise harjumused ja kaablitele kuju jooksevad, aga aga me ei saa vist kuidagi mööda minna sellest ka, et Tallinna televisioon alustas. Ehk siis kaua tehtud kaunikene. Kaua vaieldud kaunikene. Ma ei hakkaks, nagu, nagu see nende saadete kohta ei sobigi mul midagi öelda, aga, ja kogu see tehniline krõbedus ja ehk see siis läheb neil ka kunagi üle, kui kui nad vähe vähe harjutavad, aga, aga, aga huvitav on see, et just nendel samadel teemadel, mida me siin praegu rääkisime, ei sõnadi. Ei, kõik on korras, ei, ei mingeid probleeme. Et see, see näitab, et et kes, kes maksab, see tellib ka muusika ja nagu ikka Mul kahjuks ei vaata mulle jooksvalt ainult kolm kanalit sisse, niiet. Ja korraks nägime, et see oli nagu selline pisut nagu koomiline oli see, et et mis, mis, mis mina nägin sealt, aga sama selle kirjutu linna televisioonid on paljudes linnades olemas. Käisin Ljubljanas, seal oli põhiliselt kanti liberaale televisioonist üles üle mingit päevade jooksul mingeid mingeid amatöörkaameraga üles võetud konverentsiks mitte midagi aru ei saanud, mis seal jutuks oli? Noh, mis seal ikka, laiem taust on ikka see, et Edgar Savisaar ja Keskerakond on ju, on ju alati arvanud, et kogu muu meedia on kallutatud ja paremjõudude meelevallas ja sestap on vaja ehitada üles omaenda meediasüsteemi, et ma ei tea nüüd ajaleht Kesknädal pole see aasta vist ilmunud, et, et kas, kas see ilmub või mitte, aga aga sama ajaleht siis sul siin ees on haisev pankronile on, on võtnud, kes nädala nii-öelda senise sisu paljuski üle Need on muutunud rohkem selliseks partei häälekandjaks, aga, aga noh, eks see põhjus olla selles, et et kui sa räägid Piputama hiljuti ühe noorema põlve keskerakondlasega üks väikene jutuajamine, täitsa tore inimene, aga see, milline paranoia. Eesti ajakirjanduse suhtes, et see, kuidas meedia omanikud tulevad ja ütlevad ajakirjanikele konkreetsed ette, milliseid lauset panna, et see nii suures erakonnas Üks asi on muidugi see, sedasama see paralleelse meediasüsteemi ülesehitamine, teine asi on see, et, et linna raha kasutada siis algavat algava valimiskampaania tegemiseks, ütles, et see on selge, et kui keskerakonnal on suured rahalised probleemid, siis siis tuleb seda pingsamalt vaadata linna rahakotti, et kus, kus on need võimalused, et linna raha kasutada? Ja meil on seal ka nüüd eriti midagi hõisata isegi miks ma tänasel lehe avasiin on see Edgar Savisaare intervjuu mida teistkümnensiivist nimetavad ja mis, ütleme ajakirjandusse ajaleht nüüd ei ole kaugel sellest tavaline väike propagandaleht, aga aga noh, muidugi linna rahaga. Aga ega siis linna linnakassa on, on sama, sama tühi ja, ja, ja ka selle üllitise asemel võiks mõni mõni rohkem traktor käia mööda mööda linna ja lükata lund, et sealt saaks küll hästi kokku hoida. Aga muidugi, ega siis keegi ei kahtle nagu linnatelevisiooni või linna linnameedia vajalikkusest, täiesti normaalne asi, kui seda tehtaks normaalselt. Siin ma ütlen, et mine näiteks linnaosalehed, kui neid tehtaks nagu just nagu kohalikku kogukonda silmas pidades, et minu meelest oleks pidanud nagu ülipositiivne, kui siukseid asju tehakse. Seal on tihti siukseid, kohalikke teemasid, mis, mis jõua peavoolu meediasse, et selles mõttes seal nendele nagu oma olemuselt ei saa küll öelda, et need ei peaks olema. Näiteks mina, kes ma elan nõmmel, siis meil käib seal nõmme teataja ja sellest ajast, kui ma tahtsin öelda seda, et sellest ajast saati, kui endine Postimehe ajakirjanik Urmas Paet oli Nõmme linnaosa vanem, kes sama Nõmme teataja täiesti uuele tasemele viis on see leht täiesti korralik ja tore leht, et loomulikult on seal ka erakondlikku infot, aga, aga tal seal seal on ka väga palju sellist. Kogukonnale olulist infot, noh ütleme otse jah, et, et kui me räägime, ma loen sedasama lehte lihtsalt huvi pärast, et mis nagu nõmmel toimub ja siis see noh, see pealinnalehega ei ole üldse võrreldavgi. Kui linnaosa vanem saaks ka vähem oma pilti seal oma kolumni kohal näidata ja tingimata mitte igas lehes ei pea üles astuma, siis oleks, oleks veel toredam lugeda lihtsalt uudised linnaosa kohta ja kuidas linnaosa areneb ja ja ega, ega, ega see ei tähenda seda, seda tööd, mida linnaosa vanem on teinud oma oma haldusala parandamiseks, on teinud tublit tööd, tegelikult võib niimoodi öelda. Kuulge, aga poliitjutut hakkab, hakkasid meil vaikselt peale, jätame selle ajakirjanduse, aga aga kui me selle Keskerakonna juures oleme, siis, Niinimetatud tõekomisjon lõpetas oma oma oma töö sel nädalal, aga seal ei ole palju rääkida. Kuid mina küll ei arva. Ja üks aspekt, millele ma tahtsin tähelepanu juhtida, on see, et selle tõekomisjoni puhul on mitmel korral juhitud tähelepanu, justkui see soovitas kohtusse pöörduda. Aga, aga on tähelepanuta jäetud see, see nurk, et mis asjus soovitas kohtusse pöörduda, et seal on tähtis on see, et tõekomisjon soovitas Edgar Savisaarel pöörduda kohtusse selleks, et tõestada seda, et kas ta on agent või ei ole. Ja ja kohtusüsteemi põhimõte on ju selles, et, et kohus tegeleb sellega selle süüdistusega või selle teemaga, mis on ette antud, koos ei hakka siis tegelema sellega, et kas keskerakonnale on antud või kas Keskerakond on küsinud raha Venemaalt ja kas ta on käinud seal salajasel moel ja kui ta kuidas iganes, et see, see teema ei ole üldse küsimus. Minu meelest oli see, nagu selle tõekomisjoni raporti puhul oluline tähelepanek, et see saaks olema huvitav, kui kui Edgar Savisaar pöörduks kohtusse just nimelt selles agendi küsimuses, seal on ainult küsimus veel selles, et, et kes on see, keda siis sellisel juhul peaks kohtusse kaebama. Sest teatavasti selles kaapo raportis ju ei süüdistatud Edgar Savisaart agendiks olemises, et et see on olnud nagu Postimehe esikülje esikülje teema. Et mina nägin küll sellest tõesti huvitavat huvitavaid aspekte ja neid oli veelgi, et ma erinevalt ainult sepingust ain sepikust, kes pidas seda raportit PR projektiks, siis, siis minu meelest oli, selles oli selles mitmeid huvitavaid aspekte. Kuule aga see, et see, see raport ei rääkinud nii väga nagu tõe kohta midagi, vaid pigem nagu selle Keskerakonna enda enda nägemuste kohta maailma elukoht maailmaelu, aga millised olid nende alusdokumendid? Meil ei olnud mingeid alusdokumente ja just see nagu ütleme, et tähtis ei olegi isegi see, et kas nad selgitasid tõe, mida nad selgelt ei teinud, vaid nad deklareerisid mitmeid-mitmeid, asju, mida peaks Eestis muutma, selleks et et ei saaks Edgar savisaart süüdistada mitmetes Sis punktides, mida, milles on praegu süüdistatud näiteks leid leidis tõekomisjon, et peaks muutma. No niinimetatud tõekomisjon leidis seda, et Eestis peaks muutma seadusandlust niimoodi, et erakonnad võiksid Ta välismaalt raha vastu ja et ei tohiks vahet teha Lääne-Euroopast pärinevalt rahal ja Ida-Euroopast pärinevalt raha, et see on nagu minu meelest on see huvitav, et sellega see tõekomisjon nagu niinimetatud. Aga see tõekomisjon, noh, nagu näitab seda, et kuidas peaks Eesti elu toimima niimoodi, et, et, et Keskerakond saaks rahulikult omal moel toimetada. See on jah, nagu üks huvitavaid aspekte, on see, et räägitakse sellest, et et võrdsustatakse justkui Venemaalt ja mõnest lääneriigist saadud raha ja öeldakse, et seal ei ole olemuslikku vahet madalamaks. Kirjandust Ühe näitajad? Üsna tihti käivad Eesti ajakirjanik küll Euroopa Liidu, Euroopa Komisjoni, NATO, mis iganes organisatsioonide kutsel ja paljuski nende organisatsioonide raha eest kõikvõimalikel konverentsidel, seminaridel ja meediaüritustel. Aga piisas mõnedel Eesti ajakirjanikel käia selgelt kremlile kontrolli all oleva RIA Novosti ehk vene riikliku uudisteagentuuri kutsel ühel konverentsil. Moskvas võtta sealt vastu mingid odavad läpakad, selles tõusis selline aplawa. Et, et, et on ikka vist veidi vahe selles, et kellelt sa raha ikka võtad, millisest riigist, et oh näiteks. Aarne, sina võib-olla oskad mind parandada, aga minu teada ei ole Ameerika ühendriigid Eestit okupeerinud, näiteks viimase 100 aasta jooksul. Mulle tundub, et. Jah ei noh, on, on muidugi vahe ja teine asi on see, et kas ajakirjanik võtab Brüsselist mingi odava läpaka, võtab Moskvast? Noh, see on, see on veel nii ja naa, et ajakirjanik ei peaks üldse midagi vastu võtma? Ei, ei, ei Brüsselist ega kuskilt mujalt ja, ja kui, kui sa käid ajakirjanikuna mööda suuri meie liitlaspartnerorganisatsioone, siis mitte kunagi mitte keegi ei küsi, et mida sa sealt kirjutasid või ei anna sulle mingisugust nõu, et sa pead tingimata niimoodi neid asju nägema nagu, nagu meie neid teile siin rääkisime. Ei ole ma kohanud viimase 20 aasta jooksul selliseid asju, kusjuures sealt teiselt poolt oodatakse hoopis midagi muud, aga nüüd muidugi partei rahastamine on, on natukene teise kaaluga, siis ma tahtsin sedasama ütleda. Ei, ma tahtsin sedasama öelda, et, et siiski on Eesti seadustes keelatud parteil raha võtta nii lääne poolt kui ka ida poolt. Ja ei ei Soomest, Lätist, USA-st ega ega ega vene. Lihtsalt ei, ei tohi seda teha. Olen kindel, et läänest on seda ikkagi üsnagi palju nagu võetud, kas või nagu selle läbi, et on, on meie erakonnad, suuremad erakonnad mingit noh, ütleme nii, et oma sõsarparteide kaudu loodud loodud mingid mingid fondid, mille kaudu korraldatakse siin Eestis üritusi, et, et selles mõttes rahastamine pole otse küsitud valimiskampaaniaks, aga aga teatud ütleme igasuguseid konverentsi, mis asju. Adenaueri fond on just just, et, et selliseid asju on Eestis tehtud ikkagi siiani üsnagi massiivselt tehaksegi edasi. Jajah, aga, aga see tegelikult ma armunud Adrian edasi istung ja edaspidi vist ei nagu, nagu see distsiplineerib ka ka igasuguse sellise raha, raha liikumist on väike väike lootus vähemalt ja ja minu meelest ka mingeid hoolast palvepalme nimelised fondid on sind aidanud korraldada üritusi. Jah. Aga edasi. Mis siis kõigest nüüd järeldub, kus teie arvates see, see skandaal, mida mitte öelda tõekomisjon, siis ütleme Edgar Keit nagu, ehk paremini iseloomustama kogu seda skandaali, kus, kus seisus me sellega praegu oleme. Ja me oleme sellest valimised, nii et see tõekomisjon ka üritab seda lükata nii-öelda kirikuskandaaliks, et see on hästi-hästi. Tähelepanuväärne, kuidas Keskerakond. Võiks mingisuguse plaadi. Tegelikult oleksin sulle sisse veakorrektori fenomeni, nimetatakse seda töökomisjoniks. Aga mõte jah, selles, et, et kollegi. Ja Evelyn Sepp ei uuri Edgar Savisaar asjast tõde. Lepime sellega. Lepime kokku edaspidi ütlen niinimetatud. Seega ei ole seal mitte midagi pistmist. Okei, aga mõte, mida ma tahtsin öelda, oli see, et et Keskerakond väga järjekindlalt või Keskerakonna niinimetatud tõekomisjon väga järjekindlalt tegeleb sellega. Nonii, tegeleb sellega, et nimetada seda juhtumit kirikuskandaaliks ehk siis juhtida tähelepanu kõrvale sellelt, et sellest juhtumi peaküsimus on selles, kas keskerakonnale küsibki Venemaalt raha võim, aitäh. Aga muidu igati tore. Inimene Maarja-Liis Arujärv, kes on ajalehe pealinn, peatoimetaja, ütleb, et, et see ei ole, see ei ole rahaskandaal, see ei ole ka kiriku skandaal. See oli jõulurahuskandaal jõulurahu rikkumise skandaal. Mismõttes igavesti tore, mis epiteete peatoimetaja ja see oli praegu. Tekkis vaikus ja küll, aga, aga praegu on, on siis tõesti see aeg, kus erakonnad nagu rivistanud oma ridu ja loevad üle kes kuhu juba osaliselt teame, kuidas suured erakonnad on oma peamised löögirusikat mööda ringkondi laiali laotanud ja, ja küllap me jõuame seda, kui me läheme valimistele lähemale. Lähemalt rääkida. Aga tundub, et et rohelised on praegu võtmas sellist sellist niisugust rünnakupositsiooni eeskätt just siis sellega, et, et oma oma sügisel väljakuulutatud poliitika ehk siis vabameeste arvelt ikkagi vägisi viie protsendi künnis ületada ja, ja mingisuguse osaga parlamenti pääseda. Jah, et täna on ju kolm nime välja käidud, kellest küll üks on, on päris raudkindlalt kindlalt teatanud, et tema nii-öelda vabatmehena rohelist nimekirjas kandideerisin Kaarel Tarand aga aga täna jõuab Eestisse tagasi Eerik-Niiles Kross ja eile õhtul Eerikuga rääkisin ja Erik ütles, et ta ei ole veel oma 100 protsenti seda otsust teinud, et ta kandideerib roheliste nimekirjas, ehkki Marek Strandberg seda eile Delfis väitis, et Eerik ütles, et ta on väga lähedale sellele otsusele, aga ta pole seda veel teinud. Aga kui ta nüüd Eestis tagasi tänasest, siis, siis ilmselt ta nüüd selle lähitulevikus selle teeb ja, ja sama on ka Artur Talviku ka, et kes, kes on ka. Ma saan aru, et üsnagi lähedal kandideerimisega, kes pole ka veel otsust Teinud, et kas ma nüüd eksin, aga 15 jaanuar on nende kärajad suur kärajad, kus peavad olema paberid lauas ja otseselt tehtud, nii et aega on, on väga vähe. Aga eks siin neid nimesid, keda keda, keda ja rohelised tahaksid oma oma noh, üsnagi mitte kõige tugevama nimekirja tugevdamiseks kaasata on ju teisigi veel olnud, et et Rainer Nõlvak on siin jutuks olnud, kes, kes kaalub, seda, on olnud ka jutuks, ma olen kuulnud, et Allar Jõks kelle kandideerimine pigem nagu vähem tõenäolisem kui nõlvakul, et, et noh, eks siis ole näha, ega ega see seltskond ei ole ka, ütleme poliitikas nüüd nyyd esimesega lavapoisid, et, et loomulikult meedia tähelepanu pälvimiseks, onju targem, nutikam neid nimesid ükshaaval tilgutada ja, ja nii pikemaajalise poolt tähelepanu pälvida, kui kõik need, ütleme seitse-kaheksa nime korraga välja käia, et eks ole ju selge taktika Kaseldaga. See on huvitav, et kuidas, kuidas hinnatakse, et Eesti valija nõuab värsket verd. Et iga kord on vaja tuua nagu uus algus, uus algus jääb, iga kord on vaja uut verd tuua nagu Läti, et, et kedagi. Iga kohe räägime, aga, aga kuidas sa võiksid, võta ta, tähendab kui kuidas valija peaksime suhtuma, et kui kui erakond ja need inimesed ise noh, selgelt tõmbavad sellise joone ütleme, erakonna iseendi vahele. Kõik nad on öelnud, et ei, roheliste ridadesse ma ei astu, tähendab noh, partei liikmeks ma ei hakka. Teisest küljest. Väikse lülitatakse mängud, aga noh, ma tahan ju kõik popid poisina marulise eesti keeles üritatakse isegi mängida sellele Indrek Tarandi Europarlamendi valimiste efektile, et et, et läbi sellise tuntud nime püütakse siis saada seal kanda, siis see toetus sellele nimele kanda üle ka erakonnale, et ega ta muud ei ole, kujutleme roheliste päästeoperatsioone mõnes mõttes. Minu isiklik seisukoht on see, et et oleks väga kurb, kui meie uues riigikogus oleks ainult neli erakonda, et et minu meelest, mida rohkem erakondi meil riigikogus on. Vähemalt mina see jutt, et erakonnamaastik korrastub ja muutub justkui professionaalsemaks. Noh ühelt poolt on see tore ja õige jutt, aga teisalt nagu me oleme, näeme, et ega, ega erakonnasisene demokraatia Eesti parteides on ikkagi sisuliselt olemas, et erakonna siseet ikkagi ei ole niimoodi, et on erinevaid alternatiive, pakutakse erakonna siis välja ja siis arutatakse, et pigem võetakse kuskil tagatoas mingi otsus vastu ja siis kõhklevad. Sellega rohelised ka nüüd mingi parem näide selles suhtes ei ole. Ei, ma räägingi sellest, et mida rohkem erakondi on Riigikogus, seda rohkem tekib ka, võib olla erinevaid vaateid, on seal kajastus, sama puudutab ka rahvaliitu, et minu meelest on, on, on see rahvaliit, mis ta on ju seal, Villu Reiljan ja teatud teod ja Juhan Aare ajal teatud koomilised teod, onju. Aga, aga mõneti on see kurb, kui mingid selline maarahva esindushääl Eesti Parlamendis edaspidi puuduks. Aga, aga ma arvan, et rahvaliidu võimalused on ikkagi oluliselt väiksemad kui rohelistel, kui nad suudavad sinna need nimetaalsemad. No Rohelistel käis, ma mõtlesin, et hoopis teiste asjadega kui enne, kui ma hakkasin rääkima, et, et rohelised olid, olid ka niisugune veritseb ja, ja vihaselt kakleb omavahel partei, kus üks poolteisega ei rääkinud ja ja juba juba tuli vaikselt see mentaliteet sisse, et et enne kui rääkima hakkasid, siis küsiti su käest isegi ajakirjanikke, kelle mees sa oled. Kas sa oled Strandbergi vaid oled tolle teise teise liinimees? Ei, ma lihtsalt kujutan ette, et kui, kui rohelised, ütleme, nende vaba meeste, kes tõesti kõik on popid poisid ja ja kes ei hoia oma suud kinni, kelle, kelle arvamus tuleb alati päevavalgele, kes ei hakka mingisugust partei loba ajama isegi siis, kui neile üleni selga istutakse. Väga tore, see on iseenesest väga-väga tore, aga kuidas nende siis nad hakkavad edaspidi kujunema, oletame, noh, teeme, teeme sellise spekulatsiooni, et tulevases riigikogus on on 10 rohelist 10 roheliste nimekirjas saanud saadikut, eks ole, mitte 10 rohelist siis viis on need parteipoisid, need, kelle, kellel siis pead lühemaks võetakse. Partokraatia istub, istub neile selga jäänud. Ta talitavad täpselt nii nagu, nagu, nagu, nagu partei käsib ja siis on viis vaba meest, kes, kes lobisevad ja seletavad mida, mida iga iganes neile pähe tuleb. No ma arvan, et need vabamehed ei lähegi sinna riigikogus, et nad on ikka on ikka partide eest. Ei, ma arvan küll, lähevad ma eile õhtul Kaarel Tarandiga rääkisime, Karl lubab seda juttu muga rääkida. Kaarel ütles, et tema kavatseb teha sellise sotsiaalse eksperimendi, et panna endale riigikogu tööpäevaks kaheksaks tunniks kaamera külge ja käia siis nii, ütleme fraktsiooni koosolekutel komisjoni töös parlamendisaalis näidata, mis siis tegelikult Eesti poliitikas toimub. Et ma arvan, need inimesed on ikka väga selgelt arvestanud sellega. Et, et kui nad osutuvad valituks, siis, siis nad saavad ka. See on ikka niimoodi aru saanud Rainer Nõlvak või Jõks või ma ei loo. Artur Talvik näiteks on ka öelnud, et tema on nüüd piisavalt elukogenud ja küpset, tema võib minna ka päris võitlusesse, et see nii-öelda nagu kõrvalt vaadanud ja sõimanud teisi ja kõiki mis talle ei meeldi, aga nüüd ta läheb ja hakkab ise. Ma usun küll, et osa neist Peeter Oja ei teatanud Peeter Oja on see Toetusgrupp, kes manifestile alla kirjutas, aga kes kuuldavasti ise ei pidavat kandideerima ja et kuidas need tähendab meie meie ühiskonna häda, nagu see viimastel aastatel ongi olnud, just see, et sa võid olla nii kõva mees oma elualal, mis kuitahes sa võid olla sajakordne olümpiavõitja, sa võid olla akadeemik või mis iganes. Ja kui sa lähed erakonna ridades isegi suvalise erakonna ridades lähed, lähed riigikokku, siis oled sa vait kui sukk. Sinu esinemiste arv on null, see oma mõtete arv on null ja sind lõpuks lihtsalt lüüakse sama ümmarguseks, nii nagu tagatuba tahab. Et see on nagu olnud probleem nende poiste suutnud, nüüd küll keegi ei sulge selle, selle peale võime isegi mürki võtta. Aga samas kuidas, nagu neil erakonnaga hakkavad ja nii-öelda noh, fraktsioonis ja fraktsioonitud hakkavad, hakkavad omavahel koostatega vot seda, vot seda, ma ei kujuta ette. Ma ei kujuta ette, kusjuures ma isegi julgeks anda selles selles suhtes nagu kindlust, et need, et nad ikka siiski mõnda teist erakonda ütleme, päeva lõpuks ei valiks või siis selleks nelja-aastase perioodi lõpuks, kelle liikmeks astuda. Ja ometigi, politoloogid on praegu ikka üsna ühte meelt, et rohelistel on täiesti olemas šanss, mida üksikkandidaatidel ei ole. Ja mida tuleb vist tõesti tunnistada, et üksikkandidaatide šansid on ikka ikka väga hõlblukesed. Jah, et selleks, et selleks, et osutuda valituks ikkagi seal tuleb saada sõltuvalt muidugi ringkonna suurusest vähemalt 5000 häält, et viis, 6000 mõnes pool mõnel pool ka seitse pool 1000 tuleb, tuleb, on vaja, et et see on ikkagi, see on ikkagi, kui me vaatame neid nimesid, kes praegu on nagu võimalikult kesikud. Jätame need roheliste nimekirjas, kandideerivad üksikkandidaadid nii-öelda üksikvabad mehed välja, et ei Martin Helme, Mart Helme, Leo Kunnas, eks nendel ole ikka väga raske, Urmas Roosimägi jah, et nendel on ikkagi väga raskeks läheb, tahavad nad kindlasti saavad rohkem hääli kui kahtede viimaste valimiste üksikkandidaadid oluliselt rohkem ja kindlasti löövad seda nagu maastikunatukene nagu segi. Aga lõppkokkuvõttes nii-öelda mandaat saada Läheb väga keeruliseks. Pigem võib juhtuda see, et võib-olla mõni ma ei ole küll. Rahvaliit ei ole küll oma nimekirja välja pannud ringkondades. Võib-olla võib juhtuda see, et äkki mõni rahvaliitlane saab isikumandaadi, aga see on ka üsnagi nagu keeruline. Mõnes maapiirkonnas. Mul praegu siis on ka see nii-öelda loosungite valmistegemise aeg siin reklaamispetsialistid on öelnud, et suht suht mage tulemuse et noh, nagu nagu midagi uut ei ole või nagu, nagu nagu kuidagi lapsikud või, või naeruväärsed olnud. Eks need loosungitega ei ole alati nii, et kuidas see kolme või nelja sõna sisse paned siis seda maagilist väge, mis nüüd nii nii kohutavalt tööle. Selle selle taustal võib isegi öelda, et, et Keskerakonna aitab, on, on isegi kõige nagu nagu, nagu särtsakama just kas need teised kätte, et kes siis saatsid, tulid nüüd alles eile jah, välja oma lõpliku valimisloosungiga uus algus ja kui, kui ma selle uue alguse ja siis restardi juttu ja, ja kõik, kogu see põhjendused, miks, miks sellist loosungit vaja paneksin inglise keelde, siis ma saaksin. No üks-ühele Barack Obama valimisega. Aga minu jaoks natuke naljakas, kui ma näen, noh, ma ei tea, kahte suurt nägu, näiteks Katrin Saks ja Eiki Nestor ühe plakati peale või siis teise plakati peal olid kui mälu ei peta, Peeter Kreitzberg ja, ja Mart Meri. Mul on silt, slõugan uus algus. Et siis natuke nagu natukene naeruväärselt, et selles mõttes on see Keskerakonna aitab minu meelest nendest suurtest parteidest vaieldamatult parim valimisloosung on kahetähenduslik. Aitab selles kontekstis. Ta on villand ja aitab selles mõttes, et ulatab abikäe. Et ta nagu töötab kohe kahes suunas. Ja eks tal ole nagu sugemeid ka kunagisest sotsiaaldemokraatide või oli siis toona veel nad Mõõdukad valimis loosungist aitab jamast. Mis, kui mu mälu ei peta, sündis nii, et Marju Lauristin sõitis kodust ülikooli loengule ja ajas taksojuhiga juttu ja, ja taksojuht talle need kuldsed sõnad aitab jamast ütles ja, ja sealtkaudu see lõpuks ka Aitab jamast, ongi tegelikult nagu põhisiis. Et aga inglise keeles on see paljud paljud erakonnad, ülejäänud maailm on tegelikult kasutanud innov sinoficinov ja, ja see on noh selles mõttes ei ole siin midagi uut, aga aga huvitav, et reform ja irl suutsid nagu, nagu suhteliselt sarnased loosungid välja mõelda. Kui kaksikud nagu jah, et kui reform ütleb, et võid kindel olla, et noh, kui meid valid, siis on kõik hästi ja kõik on korras ja majandus tõuseb ja kõik-l on öelnud, et sinu kindel võit. Vot see on natuke nagu hägusamaks, aga, aga noh, kuna IRLi on ka sageli nimetatud reformi puudlik, siis ta peabki olema hägusem, kui parem. Me vaatasime neid Reformierakonna esimesi klippe, et need on, mis on nende koduleheküljel üleval, Hillar lipp ei tasu oodata, kleepsud, et need on nagu natukene, kuidas ma ütlen, on natukene keskerakondlik varasemate kampaaniate sarnased, et selles mõttes, et nad hirmutavad, hirmutavad, et mis võib juhtuda, et üks reklaam oli näiteks see, kus kus vanem proua tuleb, kuuri putitab ülivana muruniidukid ja, ja, ja siis selle reklaami nagu sisu on see, et et nad hakkavad vestlema naine siis ütleb ikka, et sa oled ikka kindel, et tuleb ikka majanduskasv ja tugev majandus ja mees siis on ka nagu äpu, kes, kes räägivad, ei tea, äkki võtavad veel mu muruniiduki ära ja siis muruniiduk kaob ekraanilt ja tuleb asemele lammas. Ja siis vei, et kui sa ütled, kui sa ikka kindlalt majandusmehi toetanud, siis, siis sul tuleb muruniidukid juurde, muruniiduk muutub järjest suuremaks, kuni väiksemaks doktorini välja. Ja teine asi, millega siin hirmutatakse, on see, et vanemahüvitis kaob, siis hakkavad lapsed ekraanilt kaduma seal, kus kaks naist nagu juttu ajavad, aga siis kui õigesti valida, et siis tuleb, lapsin ekraanile juurde. Et nagu veidi selline hirmutamisse kampaaniat, et, et kui sa, kui sa neid veidi vali, siis, siis, siis sa kaotad mingid asjad ära, et IRL-i ja kampaania, kelle vist on teinud selline tore reklaam, agentuur nagu idea, kes aastaid tegi ju keskerakonnale reklaami 2009. aasta alguses, ideas oli seal sisetüli ja, ja nende senine liider Paavo Pettai lahkus, sealt petta ja on ju endiselt Keskerakonnaga seotud, et, et nüüd teeb side ja minu teada peaks olema IRL-i kampaaniat taga, et minu arust IRLiga oi, need on, on, on kõige nagu nagu arusaamatu maad. Et alates selle kampaania nagu ülesehitusest kui, kui ka konkreetsete lahendusteni isegi nende värvivärvide kasutamisele, et minu arust on väga imelikud. Tahate Avandit ja Seppa ja tujurikkuja kogu aeg oma koju, siis vaadake nende reklaamklippe nad on nii nende koduleheküljel kui igal pool mujal üles riputatud need kurikuulsad pomerantsi, sisemine ilu ja. Ei, sellega on natuke sellega fenomen, et see muidugi need, et need olid need klipid, mis oli IRL-i, sellel valimiskonverentsil saatsid neid piirkonna kandidaate, helilised, kui nad lava peale tulid. Aga, aga nüüd nad on pandud üles koduleheküljele, justkui nad oleksid kampaania reklaamid mõjuvad naeruväärselt. Aga noh, eks eks aeg näitab, aga üks huvitav asi, mis ma olen nagu tähele pannud sellest sel nädalal alanud valimiskampaaniast on see et selliseid imagoreklaami või, või mingeid sõnumi, reklaame või mis iganes nagu ei ole, et on väga suured näopildid, kõik panustavad näopiltidele. Et kui ma käin ringi, et siis siis vaatab mulle bussipeatustest vastu. Andrus Ansip siis vaatavad mulle vastu Belobrovtsev ja Anvelt ühelt reklaamilt, siis on Klandorf seal kõrvalsisene IRL-ist, seal tuleb, Ken-Marti Vaher ütles et väga selgelt on. Mulle tundub, et on, on erakondade otsustanud, et seekordsetel valimistel rõhutakse isikutele. Et isikukampaaniat tehakse hästi tugevalt, et selliseid noh, nagu mingeid väärtus või, või imidži kampaania ausaid ja seal sees. Et pannakse nagu rõhku nendele inimestele. Ja ta tavaline erakonna loosung kõige üldisem, mis on nüüd siis nagu välja kuulutatud ja sealjuures on ja midagi nagu personaalselt ei ole selles mõttes, IRL on ju, on ju teinud küll paaril paarilauselise niisugused nähvakad, et karju appi. See sisemine ilu ei räägi midagi haridusreformist vega, ega ma tea võimalikest muutustest järgneva nelja aasta jooksul. Nojah, eks, eks nende loosungite üle ilgutakse kaua, aga ütleme see roheliste on aeg, mis nüüd kuulutatud nende nagu pealoosungiks, no mis asja see võiks tähendada, aeg, aeglane. Milleks või? Aleksei Lotman kuskil vist ütles, et on aeg, mõte on see, et on aeg lõpetada seniste erakondade võimumonopol ehk aitab, ehk aitab, aga, aga tavaliste tiiva alla, siis võid olla kindel. Et, et ausalt öeldes selles mõttes ilma selle seletus, et see on aeg, jääb ikkagi väga kaugeks. Kusjuures rohelised jah, kes on tegelikult noh, nagu ühe idee partei oleks, tõesti, võiks siis seda ühte ideed ka ka müüa, et, et kui teistel ma saan aru, on keerulisem valida välja see üks üks põhiline joon. Siis rahvaliidu puhul ma ei ole veel näinud nende mingid valimisloosungid, ma lugesin läbi nende koduleheküljel oleva Nende valimiste majandusprogrammi, aga, aga ilmselt nad on sinna alla pannud ka kõiki teisi asju, seal oli väga-väga erinevaid sõnumeid ka neid sõnumeid, mis majanduse kokku ei käinud ja siis see see programm lõppes suurte tähtedega võim rahvale. Aga, aga, aga rahvaliidu programmis oli paar päris siukest väga konkreetset lubadust, et et noh, näiteks lastetoetus tõsta 300-lt kroonilt 1300-le kroonile valimiskünnise alandada viielt protsendilt null koma seitsmele protsendile. Riigikogu suurus vähendada 101-lt saadikult 51-le saadikule ja luua spetsialistide valitsus, nagu oli koonderakonnale Nii et täiskäigul tagasi no mis iganes. Töötuju. Kõige rohkem, nagu tähelepanu pälvis see 0,7 protsenti valimiskünnist, et ma ei tea, miks, miks? Nad ise mahuksid sinna Mul on see piir, mis nagu palli Kindlalt kätte saavad võtta selle üle võib muidugi pikalt arutleda, et kas valimiskünnis Eestis on liiga kõrge, selle, mina arvan, et on liiga kõrge, mina arvan ka. Arvan ka, et uusi uusi tulijaid võiks, võiks tulla ka seal kahe või kolme protsendiga parlamenti oleks just elu läheks palju mitmekesisemaks. Kuulge, aga meie aeg on ümber, Heidit Kaio, Urmet Kook ja Aarne Rannamäe olitena rahvast teenimas ja ja tõepoolest, kui teil midagi targemat teha ei ole, siis minge, minge, visake lund ja eriti hoidke oma katused puhtalt, sest et kolme-neljakraadine sula võib muutuda fataalseks teie katuse peal aitäh kuulamast ja kuuleme jälle. Vikerraadio.