Algamas on järjekordne maailmapildisaade ja selles saate toimetaja Martin Viirand. Nii mõnigi meist seostab Türgiga kõigepealt odavaid nahk ja tekstiiltooteid. Testi jaoks tähendab Türgi päikese käes lesimest odavatel randadel. Nüüd algavas maailmapildi saates aga kõneleb Türgist ja tema minevikust ajaloolane, orientalistika entsüklopeediat. Koostaja Haljand Udam. Tänapäevased pinged Kreekaga on, ühest küljest on nad juba küllaltki vanad, sest teatavasti türklaste ekspositsioon läände see tähendas seda, et kreeklased pidid oma põlistelt asualadelt Väike-Aasias taanduma ja üha üha tagasi tõmbuma. Ja teises teises küljest ja palju konkreetsemalt on need pinged suhtelised. Esimese maailmasõja ajast saadik. Nimelt. Suurriigid esimese maailmasõja ajal leidsid, et Türgi riik kui selline tuleb maakaardilt ära kaotada ja 1916 sõlmiti nõndanimetatud Saiks pikku kokkulepe, mis nägi ette Türgi riigi jagamiseks jagamise suurriikide mõjusfäärideks. Kui nüüd esimese maailmasõja lõpul lääne läänepoolsed suurriigid Inglismaa, Prantsusmaa nagu vähe huvi selle lepingu täitmise suhtes üles näitasid, siis otsustas Kreeka peaminister Venizelos, kes tol ajal oli juht et tema ise võtab selle Väike-Aasia läänepoolse osa endale. Ja nii ja nii viidigi Kreeka armee Väike-Aasiasse. Kus ta okupeeris seal küllaltki suured alad kuid siis tekkis Türgi poliitikas oluline pööre. Võimule tuli Atatürk, kes siis nii oma viimaseid jõude. Kokkuvõttes tõrjus kreeklased Väike-Aasia piiridest välja. See, et 20. aasta Kreeka-Türgi sõda, see on muidugi selline niisugune mõlemil pool, küllaltki valus haav, mille kere saada, ja nüüd tuletame meelde, viite korras, et ju see läänerannik oli ju väga põhimõtteliselt linnriikide Kreeka linnriikide territoorium. Noh, see oli antiikajal, olid seal, kui väike asja üldse, oli antiikajal Kreeka kultuuri mõjusfääris. Kreeka kultuuri lähted pärinevad ju ka Väike-Kreeka Väike- Aasia linnadest. Jaa, kuid siis sellele kreeka perioodile järgnes küllaltki pikk Rooma ja seejärel Bütsantsi periood, mis kestis 1000 aastat. Digikuid siis Väike-Aasia aladele hakkasid tungima idast türgi hõimud. Nad hõivasid aeg-ajalt nii samm-sammult mitme sajandi vältel moodustasid seal väikeseid riike kuni kuni lõpuks üks nendest väikestest riikidest muutus niivõrd tugevaks, et vallutas endale Bütsantsi ja saada Konstantinoopoli linna. Ja see riik muutus siis ka ajaloost tuntud osmanite impeeriumi keskuseks. Nad tulid Hiinast, kui kaugelt nadolid ei Nobki türgi esimesed ürikud, türgi ülikud pärinevad sellelt alates, ütleme Lõuna-Siberi ja praeguse Mongoolia ja Hiina müüri vahele jäävatel talatelt. 2500 aastat tagasi, seal tekkis esimene türgi suur riik. Aga nüüd, järgnevate sajandite vältel on Türgid türgi hõimud pidevalt laiendanud oma territooriumi lääne suunas kuni 11. 12. sajandil Nad jõudsid Väike-Aasiasse ja siis nii läbi üpris keeruliste suhetega bütsantsiga. Nad muidugi noh, niimoodi nagu Bütsants nagu taandus ja Türgi valdused laienesid. Ja umbes samal ajal varasemal ajal on ju ka teine Patarei Tiik seotud Moskvaga. Jah, muidugi, see muidugi türgi hõimud, üks üks osa türgi hõimusid liikus lõunasse Kaspia merest lõuna poole üle selle Kaukaasia Väike-Aasiasse, aga teine osa Türgi hõimusid Sise-Aasiast täitis Lõuna-Siberi Volgamaad ja lõi seal kuldhordi riigi. Ja kuldhord domineeris kõikide vene vürstiriikide üle ja tekkis seal selles riigis kaks keskust. Üks lõugab poolne, kus jäi valitsema islami usk. See oli kuldhord hilisemas kuldhord ja teine oli Moskva riik. Moskva riigiülikonnast suure osa siiski moodustasid tataritürgi päritolu. Ülikusuguvõsad. Kas on mulje, et venelased põevad seda probleemi või annad sellest üle saanud, mis on teie arvamus? Venelastel on kahte moodi suhtumist, ühe üks koolkond aktsepteerib selle ja teine natuke teine siiski ei taha seda hästi tunnistada, kuigi praegu siiski on küllaltki küllaltki Venemaal moes Euraasia poliitika see tähendab ja et Venemaa ei ole mitte ei seosta ainult mitte niivõrd selle lääne ja kristlikku algega, vaid siiski selle Euraasia sisema pärimusega. Ja selles mõttes on muidugi see küllaltki orgaaniline, liitub selle Venemaa ajaloo praegu kõige mõjukam autor, selles valdkonnas oli see Levkumiljov Ann Ahmatava poeg Jaan Ahmatava teatavasti ka niimoodi, et ta juba nimi, perekonnanimi, ta võttis endale oma vanaema perekonnanime, juba näitab, et tema tatari suguvõsa Sa tatari nime. Paarkümmend aastat tagasi tekitas Venemaa suuri laineid üx kasahhi autor. Ei meenuks sulle ei meeldi, on natuke niisugune mitte eriti tõsiseltvõetav, tore, ainukene, mis tema. Nii nii väike iva selles raamatus oli, seda näitas, näitas, et see kuulsa vene eeposes Igori sõjaretke lugu, selle algupärand on just nende türgi-tatari hõimude eeposest epostest pärit. Nii et see algupärane vene teos, vaid selle, selle, selle eeskujuks on vanemad türgi hõimude Epused. Aga kui nüüd me veel tänapäevast räägime Türgiga eriti just Istanbuli, ka on tekkinud mingisugune omapärane, isegi natukene veider suhe Baltic on meil üldse terve Ida-Euroopal, kuivõrd see nüüd niimoodi tõsine on, aga reaalselt eksisteerib selline türgi oma kergetööstuse toodanguga üpris hõlpsasti ja väikese vaevaga täidab selle vaakumi mis on nüüd Ida-Euroopas tekkinud, Venemaa nõrgenemine majandusliku nõrgenemisega ja praktiliselt võib öelda, et see on kujunenud selline niisugune isetegevuslik. Kaubatee Istanbulist üle Odessa, Ukraina, Vilniuse kuni Tallinna Kadaka turuni, tekstiil ja nahktooted. Ja igasugune muu pudi-padi ka ilmselt see on huvitav, et see tõesti niimoodi on toimunud niisugune invasioon põhja poole. Jah, aga muidugi türklased, Türgi on viimase paarikümne aasta jooksul siiski teatava või küllaltki arvestatava sellise majandusliku ekspansiooni võime saavutanud, noh ütleme. Kvaliteet muidugi ei anna läänetoodetega võrrelda ilmselt, kuid selle nad odavad ja Ida-Euroopa ostjale jõukohased. Teine asi on Türgi rannad. Noorematele eestlastele muidugi mitte ainult eestlastele kui, kui niisugune, noh siis puhkuse. Noh, jah, niimoodi, kui lehti lugeda, minu sissetulekud nii suured ei ole, et ma saaksin Türki suvitama sõita, aga noh, see on ilmselt meil selline, selline seltskond on olemas, kes seda endale lubada saab. Kuidas te iseloomustate praegust Türgit, ütleme, niisuguse õhkkonna poolest avatuse poolest, missugune sealne islam? No Atotüürgi ajast peale Türgi on või ilmalik riik, religioon ja riik poliitika on väga rangelt eraldatud teineteisest kuid sellegi mõttes. Türgi ei ole ateistlik riik. Religioon on eraeluvaldkond. Ja selles mõttes On isegi kuidagi on olemas nii riiklik süsteem, religiooni korraldab väli kooselu korraldamiseks ja selles mõttes see on nii nagunii eraelusfäär. Ta ei ole religioossete, parteide tegevus on teatavasti keelatud. Muidugi on ka selliseid parteisid, mis nii mis nii otseselt ei ole religioossed, kui siiski on teada, et nende juhtkond, juhtkond kuulub teatavatesse religioossete rühmituste. Hiljuti me kuulsime sellest, et see herbakani partei pakani valitsus sunniti tagasi astuma, kuna tema, nii see oli, selline niisugune seos religioossete ringkondadega oli vastuolus põhiseadusega. Nojah, sõjavägi on nakkussee nüüd see institutsioon, kes pigem pigem mitte sõjavägi, vaid ütleme, kindralstaap on see institutsioon, kes siis niimoodi peab jälgima põhiseaduse täitmist riigis. Ja tal on siis nagu pädevus omalt poolt selliseid nõudeid esitada poliitilistele rühmitustele. See võim on talle antud, on ta selle ise võtnud, see on Atatürk ajast niimoodi traditsiooniliselt tekkinud need nimed, need Apatürgi ajal kujunenud traditsioonid, poliitilised traditsioonid, need nendel on nagu põhiseaduse tähendus. Nüüd, kui islam on pead tõstnud ja laienenud ja tugevnenud on see olnud tundega Türgis ka Türgis on esinenud. Türgis on mõneti spetsiifilisem, mõneti omapärane see asi, sest islam ei ole Türgis kunagi traditsiooniliselt selline riigiusund olnud. Ja sest isegi osmanite impeeriumi ajal osmanite impeeriumi feodaalimpeerium ja selles mõttes tema suhtlevad oma alluvatega, olid nii vasalli ja vali seeniori suhted nii ja sultanid tal olid nii kristlikud alamad kui ka islamiusulised alamad ja nende nendel olid, noh, muidugi nendel olid niuksed pärimuslikult, nišid ühiskonnas. Islamiusulistel ei olnud mingeid spetsiifilisi eelisõigusi. Ja see ja seetõttu islam nagu ei saa öelda, et ta oleks nii traditsioonilise türgi riigiusund olnud. Ta oli küll nii ela elanikkonna enamus usund, kuid mitte riigiusund. Kui suur on Türgis soov saada kristlikuks Ta paremini pääseda Euroopa valitud seltskonda see ei ole, ega siis ka Euroopa ei ole ka ju kristlik maa enam, nii et on ka ilmalik maa ja seetõttu pigem see suhtleb, rumal tuleb sellel ilmalikul tasud, kui religioon, nagu jääb sellest sellest mängust välja ja nii, et ei ole. Ja see muidugi praegu ei ole nüüd mingisugust ei ole sellist tendentsi kunagi olnudki, et islamiusulised tahaksite eestlasteks saada. Me teame, et hiljuti oli Türgi peaminister, naine, väga elegantne, sarmikas naine, rikk ka töösturi proua, nüüd ta sellelt kohalt taandunud. Aga see, et naine üldse peaministriks sai, on ka mingi märk? Jah, ei, see ei ole mingi eriline märg, sest seal on naise seisund, on meil natuke mõnevõrra võrra natukene ebatäpne seisukohast ebatäielik saarmast, naist, naiste rollist selles niukses traditsioonilises ühiskonnas. Naine muidugi on olemas, noh, Türgis on, kui on sellised naisuuringud ka muidugi moes ja on üks selline türgi naisautori naisajaloolase raamat naisnaisvalitsejad islamiusulistest riikidest, kus ta on läbi ajaloo siis vaadelnud kõiki neid sultani emandaid. Aga muidugi selles raamatus on, kes tähendab siiski otseselt trooni ja troonil olnud, aga on olemas muidugi tähendab ka, et see valitsuse naispool valitsejate naised siiski ka muidugi poliitikasse väga suuresti sekkuvad näiteks kes, kes on praegu viitsinud siin Tallinna raamatupoodides käia, siin on müügil Ukraina kirjaniku Paolo Zagrebi raamatud, romaan, ajalooline romaan, proxelana kes oli Türgi kõige kuulsama sultani Suleimani Ukraina päritolu naine ja kes siis selle türgi kõige võimsama sultaniriigi asju ajas, mis laadi on see islam, mis Türgis praegu domineerima? Muidugi türgi islami läbi ajaloo on väga mitmekihiline. Üks üks on ametlik islam, tähendab see, mida nüüd nii usuteaduslikud, õpetused, tused, kelle juhtinud kuhu teaduslikud õppeasutused koolitavad, kes siis teenivad mošees. Ja siis nii kuidagimoodi jälgivad selle usuelu korda. Kuid on olemas ka rahvalik islamis, nagu jääb sellest vaimulikkonna pädevusest välja. Ja selles suurt osa etendavad tervicheordud. Ja eriti tähtis Türgis, Türgi, kuigi omal ajal 20. aastate alguses, siis kata Türk keelustas tervishi ordude tegevuse, kooraldas nende tähendama varad, kuid sellegipoolest keelustamine oli, jäi suuresti formaalseks. Nende liikmest ordude liikmeskond jäi alles, nende tegevus ei Allex, ainult nad tõmbusid tagasi eraelu sfääri. Ja nüüd ongi Türgis aeg-ajalt olnud nüüd kas see tervishid urdud. Nüüd nad, kas nad siis jäävad oma sellesse neile ette nähtud nishi eraelus või siis püüavad ka mõjutada ühes või teises suunas seda ühiskonnaelu. Ja nüüd ongi kogu see Türgi ajalugu, Atürgist alates ongi see kujunenud niimoodi niimoodi, kas nüüd Ta kumb pool seal siis nüüd niimoodi domineerib kasse, ilmalik suund või siis ligioosse suund. Nii et on olemas ja pärast sõjajärgse Türgi ajaloo kõige edukamad perioodid on olnud just need, kus religioossed parteid siiski võimule lähemale saavad. Nimelt see eelmine, Türgi president saal oli kuidagimoodi niimoodi, tema, tema toetajaskond kuulus sellesse suurde naps, pandeemia, tervishi ordusse ja see oli türgi selles majandus, sealse kultuurielus üks paremaid perioode pärast sõda, seda on raske uskuda. Ja noh, muidugi selles selles mõttes on muidugi see kaasesse rahvalik rahvalik islam on ta igatpidi aktiviseerib inimeste tegevus nii nii majanduselus kui ka kultuuri ja kõikides muudes sfäärides. Nii et paneb inimese tegutsema teised ilmalik suund, see elab seaduslikku seaduse kirjatähe järgi ja see ja ja selles selles mängib, mängib suuremat rolli just bürokraatial, kes nagu teatavasti kunagi mitte midagi ei tee. Rahvas teisest küljest rahvalik suunda ei ole võib-olla ele väga valgustatud. Ei noh, pigem siiski ma ütleksin küll, et Türgi haritlaskond on siiski kõik just selle pinnalt välja kasvanud. Tervisi vennaskondade pinnalt. See suur vastasseis sunniitide ja šiiitide vahel, kuidas kajastub Türgis? Türgi oli traditsiooniliselt sunniitlik maa ja šiite on seal suhteliselt vähe põhi, põhiliselt on need alaviidid. Kes noh või kes on need vastu söja ja Kurdistani piiri elavad inimesed, aga noh, niimoodi see see ei ole olnud Türgis eriti tähtis probleem, sest Türgi on siiski noh, nii üle Kaalekult kaalukad sunniitlik maa ja šiiidid nagunii traditsioonilised niukses. Kui nad on vähemuses, siis nad tegutsevad vaikselt. Muidu on nad agressiivsemad. Ei, ma ei ütleks seda, seda, aga noh, võib-olla nendel on noh, niimoodi õigust taga nõudma, kui neil see võimalus tuleb. Mida te nende usuelu kohta veel tahaksite rääkida? Nuusu elu kohta ma ei tea, kas sa pead peaks, noh, niimoodi. Peaks rääkima inimene, kes on nüüd muidugi ise Türgis ringi liikunud, aga muidugi siis usu usuelu Türgis küllaltki intensiivne just eriti rahvaliku rahvaliku religiooni tasandil. Ja väga kõrvaltvaatajale jääb just see täiesti nähtamatu, kas see peab olema spetsiaalselt, kellel peab, on spetsiaalsed teadmisi ja eelteadmisi ja silma, et neid asju tähele panna. Sest muidugi just need sellised niuksed, niuksed, traditsioonilised usueluvormid, need jäävad eurooplastele täiesti täiesti märkamatuks näiteks ja isegi need noh, see praegune see või see Jugoslaavia probleemid, Balkani probleemid, kuna palka no kuulus ka väga pikka aega Türgi koosseisu ja türgi kultuuri mõjusfääri ja seal on kuidagimoodi need isegi isegi näiteks näiteks Bosnia sündmuste puhul minu teada seal kunagi ei räägitud sellest, et Bosnia oli nii islamimaa See on kuidagi tavaliselt tähele panema, Ta ei jäänud. Või põhiliselt need räägitakse küll poliitilistest parteidest, aga poliitiliste parteide taga niuksed traditsiooniliselt ja juba õige õige vanad niuksed ühte kuulu ühtekuuluvusvormid. On räägitud ka sellest, et kui lääneriigid neid nagu te toetavat, siis nad soodustavad ka islamiusu levikut Lõuna-Euroopas. Jah, paraku see on niimoodi niimoodi küll, sest türgi interväga intensiivne Türk tüügi immigratsioon läände. Läänes on see ja sellega sellega koos sellega levib ka islam läände, nii etet on lihtsalt läänest nagu Lääne-Euroopas, kirikud jäävad tühjaks, aga väga intensiivselt ehitatakse mošeesid. Millal ilmub esimene mošee Tallinnasse? No vot siin ma ei tea, siin on, siin on oma kogukond, siin on sellised sellised noh teate küsima selles näiteks taialas meetovi, kes, millal tema oma koguduse On räägitud sellest, et kuna Eestis on tööjõupuudus ja väga hõre asustus ja juurdekasv elanikkonna hulgas väike siis türklased on üks võimalik rahvusrühmi, kes siia võivad hakata suunduma. Noh, siin lasu üksi üksikuid ütlusi juba ilmselt on just selle, selle rändkaubandusega tegelevad, aga no ma ei usu, et see on niukene massil massiline, saab olluse. Türklaste tulete siia, massiline saab olla ikkagi väga kaugel. Liiga külm. Kui me nüüd rääkisime nendest kristlastest, siis peab kindlasti rääkima ka probleemist märksõnal Armeenia armeenlased. Need suhted on olnud pingelised, kus seal on kurja juur. Muidugi suured Armeenia kui türklased, nüüd selle Osmani osmani riik tekkis Sist Armeenia põlised alad muidugi jäid ka selle riigi koosseisu, kuid paraku armeenlastel on alati olnud see õnnetus, et nad on jäänud niukse vahepealsesse alasse. Kui, kui tekkis, tähendab see vastasseis Venemaa ja Türgi vahel, see oli sajandeid kestis, ütlevad Peeter Esimesest juba peale, kuni nüüd esimese maailmasõjani välja. Siis armeenlased kuidagi nii nagu iseenesest sattusid, jäid Vene poolele. Ja seetõttu oli see armeenlaste alasel ja alates oli vene ja türgi konfliktide ala. Ja kuigi osmanite riigist armeelased mängisid siiski vägagi suurt osa, sest kuna nad moodustasid sellise noh, nii kristlikus kristliku minia Minoriteedi, kellel oli noh, kes oli nii vasalli suhtes sultaniga, sest nendel olid õigused, teatavad armeenlastel, noh muidugi neil ei olnud õigus nii riigi poliitikat teha, kuid seda, seda enam olid nad äri, äri ja kaubanduse valdkonnast tegevad. Ja Armeenia asustus säiliks väga kompaktsed seal Türgi Türgi idaosas. Kuid esimese maailmasõja ajal see sees Armeenia probleem. Nii täravustus uuesti. Sest see sest Türgi nõrgenev Türgi ei suutnud neid alasid enam hoida. Sõjaliselt ja Venemaa oli valmis nad hõivama. Ja osa osa näiteks Venemaalt Vene Vene-Türgi sõja ajal ju suure osa neid Armeeniast sinna sisemaa poole jäävad alasid hõivati ja seal enne tühjadele maadele asustati siis vene talav talupoegi ja sealhulgas ka eestlasi. Aga esimese maailmasõja ajal sest ma nimetasin, saigi kokkulepet, see nägi suure Armeenia riigi moodustamise seal. Väike-Aasia idaosas. Ja kui see oleks teoks saanud, siis muidugi oleks noh, Armeenia ei oleks mitte enam vene piirini ulatunud, vaid oleks tunduvalt kaugemale lõuna poole. Aga esimese maailmasõja ajal siiski türklased leidsid, et selline selline vene vene Türgit selja tagant ohustab esimeses maailmas teatavasti türgi oli Saksamaa poolel, sõdis nii Venemaa ja kontakti vastu. Ja Türk türklastel siiski muidugi muidugi poliitikud leidsid, et tuleb see maa-ala harmeenustest tühjaks teha, seal Rootsi probleem lõplikult likvideerida. Ja siis suur osa, enamus ratiivsed neid poolteist miljonit, siis tuli neid, kes küüditati sealt lõunapoole sinna Süüria aladele armeenlasi, armeenlasi ja aga see arv, kes tapeti seal ka kohutav jah, seal suur osaldades tapeti, seal oli muidugi armeenlastel olid ka omad omad relvajõud ja kes vastupanu osutasid muidugi Türgi armee siis muidugi noh, nii et seda küsimust lõplikult niimoodi lõplikult lahendada, siis muidugi see maa-ala tehti elanikest armeenia elanikkonnast täiesti tühjaks. See on, ma ütleksin, siiski pretsedenditu nähtus olnud nüüd viimase ajaloo jooksul. Ei nojah, see on seal selles mõttes küll sellist niimoodi probleemi. Nii probleemisel sel moel lahendada. Aga muidugi jah, aga selles mõttes noh, seal oli poliitiline, seal oli omamoodi sihuke poliitiline mõte, et see oli noh, niimoodi. Nüüd säilitada seda Türki, Türgi riiki sellistes piirides nagu tooli Teie kui orientalistika, nende piirkondade uurija ja hea tundja. Kuidas te seda niisugust asja siiski endale seletate? Muidugi seal on, vot seal on muidugi noh, ilmselt see tähendab, sellised asjad on küllaltki hästi dokumenteeritud ja on täpselt teada. Sest ega niisuguseid asju ei otsustata ei parlamendis ega rahvahääletusel, vaid need teevad, teevad teed, tehakse kabinetis paari paarimehe juures olekuse niuksed, suured asjad otsustatakse ära. Ja noh, need need, nende meeste nimed on teada, kes niuksed asjad otsustati ja enam enamasti need on oma karistuse kätte saanud, need tolle ajas esimese maailmasõjaaegse türgi kolm juhti. Need, armeenlased, armee, Armeenia agentuur on nad kõik tapnud. Ja muidugi see ka ja ilmselt ka otseselt täidavad, täideviijad on karistuse saanud, aga muidugi see tegu on tehtud ja kas seal nüüd enam seda käiku tagasi võtta ei saa. Üks asi, mis on meil jäänud, rääkimata, on see, kuidas türklased, et islami üldse vastu võttis ja meie saame rääkida kahest asjast, ütleme selles praeguse Türgi territooriumi ajaloost ja türgi rahva ajaloost, mis elangeltsevakumised ei lange kokku ja sest sest praeguses Väike-Aasia aladel Türk türgi hõimud tulid alles üpris hilja, nii 11. 12. sajandil ja 13. sajandil, siis kuidagi alles nende väikeriigid seal kujunesid. Aga enne seda on olnud suuri türgi riike Kesk-Aasias ja Sise-Aasias veel kaugel ida pool. Esimene Türgi riik, nagu ma ütlesin 1500 aastat tagasi seal kuskil Baikali järve jäina müüriv vahe vahel tekkis. Ja kui tekkis Araabia kalifaat, araabia araablased, hakkasid islami usku levitama ida suunas. Nad, nad siis jõudsid seal kuni hiina valdusteni seal kuskil praeguse Kasahstani umbes praeguse praeguse torkestani Hiina ja Kasahstani piiri piirialadel tol ajal nende hõimude, Aasia hõimude jaoks see oli siiski tähendas väga kõrgelt tuuri ja paratamatult noh, niimoodi mõtlevad mõtlev ülikond siiski eelistas Niukest kõrgemat tsivilisatsiooni sellele tsivilisatsioonile, kui kust nad tulnud olid. Ja ka siiski sellised islamiusulised ja domineerivalt türgi riik, türklast türgi hõimude riigid, noh, neid oli Kesk-Aasias palju. Ja kõige suurem nendest oli see njuki riik, teame, türklased on jõudnud vini müüride alla, Noviini müüride all on mitu korda olnud. Ja esimene kord olid nad 1500 1528 viis ja teine oli 1683. Ja muidugi siin üks huvitav asi, alati jäetakse tähele panemata. Ta Türk Türki, Türgi roll Euroopa ajaloos, sest oma geopoliitiliselt ta kuulus siiski küllaltki suurel määral Euroopasse. Sest Euroopa riigid on olnud pidevalt konfliktis Türgiga ja alati alati ja kui Euroopa on olnud Euroopa riigid on omavahel konfliktis olnud, siis alati on nad otsinud üksteise vastu abi Türgilt. Ja nii et, et. Ja see esimene Viini piiramine langes kokku selle usupuhastusega Saksamaal teatavasti. Ja kuna Karl viies selle Türk türklaste peavaenlane oli hõivatud tähendab Karl, viies tema austanud nii Austria kogu Hispaania kuulus tema valitsemise alla. Ja kuna ta oli hõivatud türklastega, siis ei saanud ta väga kuri olla saksa tõstide vastu, kes oli Lutheri pooldajad ja oligi isegi selline kaup, et nad tegid. Saksa vürstid tegid Karl viiendaga sellise kauba, et nad toetavad Karl viiendat sõltlaste vastu ainult tingimusel, kui see annab neile usuvabaduse. Nii et tänu türklastele üldse reformatsioon võitis sinna Euroopast teise Viini piiramisega on seotud väga oluline pööre Euroopa kultuuriajaloos, nimelt kohvikukultuuri teke. Nii et selline legend on need. Viini kaitsjate hulgas oli üks poolakas kes siis pani ette fini sellel inis selle kaitsmist juhtinud. Trahvile, et tema läheb türklaste laagrisse, uurib välja, tõkestab nõrgad kohad ja tasuks tahab siis sõltlaste kohvi tagavara endale saada, muud mitte midagi. Ja tänu tänu temale siiski see türklaste piiramisrõngas rõngas murti läbi. Ja siis poolakas asutas Viinis esimese kohviku, mis, mis muutus kohutavalt populaarseks. Ja kohvikukultuur siis tänu sellele wini piiramisele hakkas levima kogu Euroopast ja muidugi see ka, et kohvikud muutusid üpris ruttu sellise kirjandusliku, kultuurilise ja poliitilise konspiratsioonikeskuseks Euroopas oma omamoodi omamoodi nii-öelda riigivastase konspiratsioonikeskuseks teatavasti Pariisis ja kõik suur tähendab see kohvikud olid selle valgustusajastu üks selline olulisi. Türgistame olevikust ja minevikust kõneles Haljand Udam. Teda küsitles Martin veerand. Ja nüüd me kuulame veel muusikat Jan karbarekilt ja tema ansamblilt.