Eestis on haruldasi inimesi küllaga, võib-olla rohkemgi, kui haruldasi. Taimi näiteks, eks nendest omanäolistest inimestest on kindlasti Budoloog, Linnart Mäll, kes juba pikka aega on üks budistliku vaimu ja mõttemaailma Vedajaid meil Eestis. Peab aga kohe täpsustama, et budistide pudeleid pole mitte alati kattuvad tegelased. Kui budist kaldub rohkem usku ja tema suhe budismiga on rohkem religioosset laadi siis Budoloog on kui teadlane uurija, kes püüab neid tuhandeid aastaid vanu tekste uurida ja ka lahti mõtestada. Ning kuidagi kaasaegsele mõtteviisile arusaadavaks teha. Ta nagu semioloog, kes vanu tekste ja mõttekoode lahti harutab ja katsub neile Kõige täpsemaid vasteid leida. Ja ta on nagu ka keeleteadlane, kes peab olema kursis paljudega. Keelte ja ka haruldaste keelteseaduspärasust, aga samas on temas kindlasti ka kübeke budisti, kes leiab selles usundis olevat ühtaegu nii religiooni, maailmavaate kui ka elustiili. Kohtumine Budoloog Linnart malliga leidis aset Tartus Lõmmavast, Toomemäe pargis, kus loodus hääledki said sõnadega. Ka öelda mismoodi sai alguse teie huvi idamaade vastu. See juhtus, kui ma olin ülikoolis esimestel kursustel kusagil esimesel, teisel kursusel ja see huvi tekkis üsna mitmel põhjusel, olid mõned sõbrad, kes tundsid omade vastu huvi ja olid ka mõned raamatud, mida ma lugesin ja mis pani selle huvi tundma. Ja algselt ma tundsin võib-olla rohkem huvi mitte niivõrd budismi vastu, kuivõrd hinduismi vastu hindivistlik õpetuste vastu. Aga siin on suur teene Uku Masingule, kellega ma hakkasin suhtlema ülikooli viimasel kursusel, kes suunas mind budismi juurde, ütles, et ainukene asi, mis Indias tõsine, on seon, budism. Again turismile tegelikult ei maksa, sest see on üks pseudovärk. Mis erinevus nendel kahel usun teil siis on, mis just otsustasid teie valiku budismi kasvaks. Tollal ma võtsin seda kuulda ja hakkasin siis tõsiselt õppima budismi. No ma arvan, et hinduism on täpselt samuti üks võimalus inimesele minna teisale, ütleme niimoodi või õigemini otsida teist kultuuritausta endale ja endale otsida teisi aineid mõtlemiseks. Ja tõenäoliselt väga paljud inimesed ka hinduismi kaudu jõuab, vaata lõpliku sihini. Aga minul on küll jah, tänapäeval jäänud budism selleks mis pakub kõige rohkem, kuigi ma ei eita mitte ühtegi religiooni ja ma isegi suudan, suudan, on sisse elada kõigis religioonides, kuhu ma olen püüdnud hakata siis elamu eriti just tõlkides tekste. Ning, ning minu arvates ei ole olemuslikku vahet eri religioonide vahel. On ainult religioon, mis sulle sobib ja on religioon, mis võib-olla ei sobi. Kus üldse on võimalik sellise eksootilise valdkonnas ennast harida nagu budism siin Eestis ju meil ei ole väga palju võimalusi ja võib-olla ka väga palju inimesi, kes sellest teaksid? Võimalused tulid mul niimoodi, et pärast Alt Ülikooli lõpetamist Läksin Taškenti stažeerima, olin seal kaks kuud, tahtsin õppida sanskriti keelt ja tuli välja, et seal on küll india osakond, aga sanskriti keelt üldse õpetatud seal õpilasi, hindi, keelt, indi keelega ma olen ka tegelenud ja natukene loen ja natuke saan aru ja natuke räägin ka. Aga, aga ikka tundsin huvi sanskriti keele vastu. Ja siis kuna ma olin. Ta on sellise tolleaegse suurkuju nagu Nikolai Conwadiga, kes oli Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemia akadeemik. Ja oli temaga kirjavahetuses ja kurtsin oma murest, et ei saa seal sanskriti õppida ja siis tema organiseeris mulle selle võimaluse Moskvas ja ma olin kaks aastat Moskvas väga heas seltskonnas Budoloogide ja sansketoloogide ja Tibetoloogile seltskonnas, kus ma kaks aastat tegelesin ainult keelte õppimisega. Ja ma ütlen, et see oli veel selles mõttes hea, et kõik nad olid muidugi dissidendid, eks tõeline kultuuriinimene Nõukogude liidus ei saanud olla mitte dissident. Nad olid ka dissidendid ja seega mitte ei andnud mulle sanskriti, keemia, tiibeti keele ja teadmised budismist, vaid see suhtlemine vormis ka minu poliitilisi vaateid. Praegu olen ma Tartu Ülikooli orientalistikakeskuse juhataja. Õppetooli ei ole õnnestunud veel tartus luua, see tähendab õppetooli Misemaks. Spetsiaalset orilt kristlikku haridust aga käivad näiteks minu loenguid kuulamas väga ja väga paljud üliõpilased mitmest teaduskonnast. Ja mulle paistab, et nad jäävad rahule ja teatud määral nad saavad ikkagi ka ka selles mõttes orientaal hariduse. Ja muidugi orientalistikakeskuses on võimalik õppida ka keeli, ida keeli, mida samuti tehakse ja nii et teatud mõttes siiski on võimalik tartus saada orientalistiks ja eriti pudroloogiks. Kuidas on noorte tudengite huvi ja arvamus budismiga? Aitäh, no noorte tudengite huvi on väga suur. Rull käib kulumusega paljujaga, keeli õpitakse väga ja väga palju ja, ja mida aasta edasi, seda suuremaks suvi läheb, huvi oli väga suur. Ütleksin nõukogude aja lõpuaastatel, siis oli see ka üks protesti avaldamise võimalus ümbritseva süsteemi vastu. Aga vahepeal jah, oli see huvi veidi väiksem. Ja nüüd on, aga aasta-aastalt läheb järjest suuremaks, jälle. Tuleme nüüd tagasi teie haridustee juurde. Et kes olid või on ka praegu teie lähemad mõttekaaslased budismi vallas. Budismis vallas on mõttekaaslasi. Nii nii Eestis kui ka kui ka väljaspool Eestit ma suhtlen väga palju kiibetlastega seda esindamata rahvaste organisatsiooni kaudu, kus ma ikka veel tegevale liust. Käisin mai algul Berliinis kus toimus Tiibeti toetajate suur konverents, kus oli kolm 300 osavõtjat ning kõik vanad tuttavad tiibeti pagulaskonnast olid seal muuseas ka oma keelega sain jälle natukene vestelda. Dalai Lama on vaieldamatult väga suur autoriteet mulle ja ma pean teda üheks oma õpetajakest. Aga peale selle on veel veel tiibetlaste seas hästi palju inimesi, tarku inimesi, kellest mõned on ka Rempodzeedoy Tulkud kelle ees väga paljud põlvi nõtkutas. Vaatidega saab ju rääkida täiesti samal tasemel, nagu nagu nemad on. Eestis on täpselt samuti olemas mõttekaaslasi aga õpilasi olemas mitte, ütleme selles mõttes. Ja ja üldiselt lihtsalt kõrghariduse mõttes õpilasi kultuurilise sarnasuse mõttes õpilasi, neid on olemas. Olen veendunud selles, et tahtsin tal võimalik, aga see ei tassinud, ei ole mitte niisugune, nagu seda tavaliselt arvatakse. On hinduismi näiteks selge arvamus, et inimeses on olemas hing. Ja see hing siis pärast surma kehast lahkub, pärast võtab uue keha siseneb uuesti kehasse ja siis määrab ära selle inimese edasise käekäigu. Aga muide hinduismi see hing on ka muutumatu, tema peab kehast tunnetama, et tema tegelikult on, on ka samal ajal kõigekõrgem jumal ise seda nimetatakse kõigekõrgemat jumalat, kas siis pragmaks või mõneks teiseks oleneb antud inimesest. Mis hinduismi ava, Viitina kuuleb aga siis tema man Ing võimelist täpsumas tõlkes Adman tähendab tegelikult ise see ise siis tunneb, et tema ise ongi Brahman ja siis on tema probleemid lahendatud. Mina sellest ausalt öeldes eriti aru ei saa ja minul oli niisugune lähenemine, ei sobi budismis hinge olemas, ei ole budismi hingeid tunnista, järelikult ei saa mingisugune substraat ümber sündida, kuigi mitmetes budismi harudes sinna poole viidatakse, justnagu oleks oleks ka midagi, mis ümber sünnib. Noh, budismis on ka arvatud, et ümber sünnib teadvuse viimane seisund, surmaeelne seisund. Aga kuidas ja mis on selle kandja, sellest ei taheta rääkida. Minu arvates on asi väga palju lihtsam inimene elab peale selle, ta elab bioloogilise olendina, peale selle on inimene ka kultuuriline olend, ta elab oma kultuuriruumis kus on tohutult palju igasuguseid märksüsteeme, kus on väga palju mõtlemisviise mõtlemistüüpe ja kus on väga palju erinevaid suhtumisi. Ja inimene, kes siis satub sellesse kultuuriruumi, ta spontaanselt hakkab tavaliselt ise ise valima või kasvatuse tõtuga omandama teatud kindlaid ütleme norm norm ongi üks vastaja sanskriti sõnale Tarmo, mis, mis noh, on ütleme ütleme niisugune keskne kontseptsioon budismis. Ning ta võtab need spontaanselt ja kujundab ise ja ka muidugi kasvatajate ja õpetajate kaasabil teatud kindla isiksuse endale. Noh, ja vaieldamatult see isiksus sarnaneb mõne teise isiksusega, kes on samasugune olnud ja nii heas halvas mõttes, eks ole, nii, mõni mõnest tuleb hea inimene, ma olen halb inimene, mõnest tuleb kurjategija. Kurjategija tuleb ka selle tõttu, et täpselt samuti selles kultuuriruumis liiguvad ideed, tegevuse ideed, halvad ideed. Mis puutub nüüd Tiibeti nendesse pühadesse ümbersündides nimetatakse pärastele impotseks võis vaid hulkuks riisi hääldusega tilku. Nemad on ju võetud lapsepõlvest peale juba samasse keskkonda, kus need eelkäija elas. Otsitakse jah, mingite umbkaudsete ennustuste kaudu üles väga andekas poiss, kellel umbkaudu on samasugused, samasugused kalduvused, ütleme, geneetilise koodi poolt edasi antud kalduvused, kuigi ta ei ole üldse ei tarvitse sugulane olla sellele geneetilise koodi kaudu. Võib tulla võib tulla väga kaugest geneetilisest minevikust ja midagi kaasa, nii et selles mõttes võib-olla ka nagu väga kaugele tagasi vaieldamatult ka eelmisega sugulane on, aga tähtis on kultuuriline informatsioon, mis sisse tuleb. Leitakse niisugune tore poiss ja viiakse ta kolme-nelja-aastaselt juba kloostrisse, pannakse täpselt samasse keskkonda, kus elas eelmine ümber sind ja teda ümbritsevad samad inimesed, samad koduloomad, samad seinad, samad asjad. Ja vaieldamatult kasvab ta siis samasuguseks, nagu oli tema eelkäija mitte täiesti, see on ka selge, et ega, ega näiteks 14-st dalai-laama praegune dalai-laama ei sarnane kaugeltki kõigest 13. dalai-laama, aga nad on ikka täiesti erinevad isiksused olnud. Ja rääkimata veel eelmistest, dalai-laama rest kasvatuse mõju on ikkagi vaieldamatult niisugune dalai-laama, kes peab olema kaastunde bodhisattva valukitjeefara kehastus, on ka seda, et sellest aru paluks kõikidel lugeda möödunud aastal ilmunud raamatut dalai-laama autobiograafiat eesti keeles lõpuks välja tuli. Selle nimi on vabadus paguluses siis saab aru see sellest emaga astunud vast iseloomust, aga oli muide üks dalai-laama. Nimelt see oli. 18. sajandi algul kes keda ei toodud lapsepõlves teatud poliitilistel põhjustel kohe Laasasse Jakatutele kasvatama, kahe kolme nelja aastased vaid toodi alles mitmeteistkümne aasta vanuses, vist oli 14, ei, 12 aastaselt toodi Lasse ja alles siis hakati kasutama mitte midagi tolku sellest ei tulnud. Tema, selle asemel, et pühenduda religioossele tegevusele eelistas käia salaja botala paleest eesel sinna kaasa kõrtsidesse ja kus ta sõpradega siis pruukis joostavaid jooke ja tehi muid imelikke tegusid. Aga temast sai jälle suurepärane luuletaja, ta on, ütleme tiibeti üks parimaid luuletajate ilmalik uutel teemadel. Järgmine dalai-laama, see seitsmes Davai laama juba toodi, hakati kasvatama, kasvatama siis kõige õigem reeglite kohaselt ja temast ei tulnud kuuendatud koperdama tuli pigem eelmise, viienda Dalai Lama koopia, nii et sisuliselt me praegu räägime väga palju kloonimisest siis et niisuguseid tarku inimesi järjest kasvatada ei ole vaja geneetiliselt kloonida, vaid on vaja kultuuriliselt Kloolima kloonida. Minu meelest on siin tegemist just sellise kultuuriliseks kloonimisega. Tiibeti kloostrid, kes neid ümber sind kasvatati. See asi väga kindlate reeglite kohaselt väga kindlaõpetus programmi kohaselt neil sisuliselt vabadust ei olnud. Ma tsiteeriks teid teie raamatus Nulli ja lõpmatuse kohal nimelt te väidate siin, et Tiibeti teediaga tarkus voolavat teistesse maadesse ja Tiibeti tarkus saab osaks kogu maailmale. Aga kas mitte see, mis seal kohapeal toimub, pole rohkem, isegi mitte taandareng? Mõtlen kõikse kloostrite rüüstamine ja hiinlaste sissetung. Ja võib-olla kui see tiibeti tarkus mööda maailma laialivalguv, äkki kaob ka asja tuum kuskile niimoodi hajub ära. Jah, siin tõstsite väga ja väga olulise küsimuse nimelt hiinlased tõepoolest veerisid Tiibeti juba 1950. aastal, aga siis viisid oma töö lõpuni 1959.-le Mil dalai-laama ja paljud teised tiibetlased põgenesid Indiasse. Ja see põgenemine käib muide tänapäevani veel edasi, see ei ole lõppenud ju ju karmapa ümber sind. Vähemtähtsaid mehi peaaegu iga päev saabub sinna olen ise ka neid põgenikke kohanud, olen nendega rääkinud. Ja nad võidavad tõepoolest jah, et olukord on raske. Tiibetikeelset haridust on väga raske saada. Nimelt koolides on esikohal hiina keel, käib päris tõsine Hiinastumine. Nohu kloostrid kõigepealt kultuurirevolutsiooni käigus hävitati täielikult. Nüüd on neid hakatud taastama, aga need taastatud kloostrid on midagi sarnast, nagu olid nõukogude ajal kloostreid kloostreid, Burjaatias nagu olid ka vene õigeusu kloostreid. See on selge, et seal need KGB töötajad, julgeolekutöötaja töötajad on samuti sees, kes kõiki jälgivad ja kõike keeravad vastavalt sellele, kuidas Pekingis võim seda tahab. Aga kõigest hoolimata muidugi ikkagi on olemas Tiibetis vilga tõelist religioonid, kuigi kuigi ütleme, kõige tähtsamad vaimulikud on läinud Indiasse ja pärast India kaudu teistesse maadesse. Aga see on hämmastav tiibetlaste puhul, et nad on suutnud oma emigratsiooni suurepäraselt korraldada. No ilmselt maailmas ei ole. Kui nüüd juudid muidugi kõrvale jätta, ei ole veel olnud niisugust niisugust noh, ütleme pagulust nagu see, nagu seal praegu tiibetlased. Nad on loonud oma pagulasvalitsuse, mis toimib suurepäraselt. Nad on loonud oma ministeeriumid, mis täpselt samuti toimib ja kõik tiibetlased maksavad oma sissetulek, ükskõik kus nad töötades maal ja vabatahtlikult sealjuures maksavad kolm protsenti oma sissetulekust pagulasvalitsusele, tänu millele see saab üldse toimida. Nad on hästi organiseeritud, pagulasvalitsuse esindajad on umbes 15-l maal olemas, Eesti käib Budapestis asuva esindaja alla, see ütleme toimib Ida-Euroopas, Moskvas on teine esindaja, seal käib SRÜ ja Mongoolia siis esindajad on Jaapanis, on Taiwanis, on Londonis, on Genfis, on, on, on Lõuna-Aafrikas, kas on New Yorgis ja veel peale selle on eriesindaja dalai-laama eriesindaja Washingtonis, kes teeb TÖÖD. Ühendriikide valitsusega ja nii et ma küll arvan, et et paguluses tiibeti kultuur säilib veel väga ja väga kaua, sest on ka kõik suured mustrid on, on taasrajatud Indias ja mujal maailmas ning seal käib ka õpetamine täpselt samal tasemel edasi. Ja tuleb noormehi praegugi veel Tiibetis, kes tahavad saada munkadeks, astuvad nendesse kloostrites Indias. Ja, ja igal juhul see on, see on tõesti midagi suurepärast, tiibeti kloostrid, kõik on ometi ülikool, peale selle on ka veel ilmalike ülikool sarmantis tiibeti eelnemis kasvatab tiibeti kooli õpetajaid. Ja, ja nii et see on igal juhul midagi, midagi enneolematut, täiesti. Aga kuidas on ikkagi selle tiibeti tarkuse laialivoolamise ka maailma? Ja tarkus Volka laiali, vaadake kui palju raamatuid praegu ilmub ta, ma mäletan, kui see oli 60.-te aastate lõpul, kui ma hakkasin Ülikoolis pidama loenguid, siis siis oli väga Popolitsen, budism pani budismis igal pool ja meil ka siin olid kõik olid budistid, eks ole, ja ja kõik uhkelt sellega, et nemad on spontaansed ja mõni suur luuletaja käis kellukesega tänaval ja helistas seda. Ja täiesti seal spontaansus Anne ja spontaanselt teen kõiki, ükskõik mis ma teen, aga Spotan nii. Ja siis ma loengul ütlesid, kuna ma olin Tiibeti vastu väga suurt huvi tundnud juba varem ütlesin, et vaadake, poisid ja tüdrukud, kas minule öeldud kuulate ja sellepärast on, on tiibeti budism see, mis haarab inimesi endaga kaasa. Eevi uskunud ära, mis on seni vastu, tähendab praktiliselt keegi huvi ei tunne kõik tule rull tiibeti budismi vastu, mis vormitsi huvi võtab seal muidugi, teine küsimus. Aga mis on see, mis teeb selle praegu? Populaarseks ja tihti see ühelt poolt teebki see tarkuses tõesti tõesti tiibetlased on targad, siin ei ole midagi öelda, on see religioosne tarkus, aga natuke ka ilmalikud, targad samal ajal, dalai-laama on väga lihtne ilmalik inimene peale selle, et on ka suur suur religiooniõpetaja ja nii käib see ka teiste kohta, aga ma ütlen, tavaline lihtne tiibeti inimene on ka väga tark. Tal on ikka midagi sellest tohutu suurest kultuurist sees ja temaga vestelda on ütleksin rohkem kui meeldivat. Sama käib ka muide mongolite kohta, kus ka selline budistlik tarkus elu on, kogu eluviisi täidab ja, ja noh kus. Tiina, ütleme ütleme, lihtsalt orjuslust leiab haruharva, aga see on ka tänu tänu vene mõjudel sisse tulnud kommunistlikule kasvatusele Tiibeti tiibetlaste hulgas. Ma ausalt öeldes ei ühtegi lurjus näinud. Nullpunkt on selline oluline mõttepunkt, mis tähendus on sellel budismis filosoofiliselt või võib-olla ka matemaatiliselt. Jah, null on selline mõiste, mida maailmas tõesti enne budismi olemas ei olnud, seal budistide looming, kõigepealt oli ta ütleme, filosoofias filosoofia järgi hindjastaks ta matemaatikas ja matemaatikas on nulli olemasolu registreeritudki Indiasse esimest korda. Ja sealt tuli ta araablaste kaudu ja koos India numbritega Euroopasse. Ja Euroopa võttis nulli omaks. Praegugi veel päris omaks võtnud, aga hakkas võtma selle omaks alles 16-st sajandist peale ja väga paljud Euroopas nulli kasutajad saadeti tuleriidale. Ning, ning üldine mõtteviis veel ei ole nulli omaks võetud. Tähendab, Indias oli selgelt enne nulli oli mõtteviis, mis rajanes kahel mõistel üks oli üks ja teine oli, kõik, hakkas tekkima lõpmatuse mõiste. Null tegi täiesti teise dimensiooni tõi juurde ja budismis ongi, ütleme, kaks põhimõistet on null ja lõpmatus. Kusjuures kas null ei tähenda puudumist, vaid tähendab algselt ütleme, positiivse ja negatiivse vahel olevat nähtust. No nii nagu ta on ka, ütleme, euroopa matemaatikas nüüd on ju positiivsed ja negatiivsed harude vahel on null. Null ei ole puudumine, vaid null on võimalus ning, ning. Lõpmatu hulk võimalusi ütleme, nullis peitub lõpmatu hulk võimalusi kõigeks. No nulli nimetuseks hindi keeles praegugi Orsruunia, see pärineb budistlikus suunast, mis tähendab algselt tühjus ja ütleme, tühjus. Ma ju võimalus täita midagi millegagi. See tähendab seda, et sa võid sinna sisse valada ükskõik mida tahad või panna traagilisi meid siis õhtuks, samuti on siis filosoofiline, budistiks null-seid, sa võid selle täita ükskõik mis õpetusega, sa võid täita ükskõik mis ideega. See ei tähenda oma omast kohast, ei tarvitse olla ei head ega halvad vaid mis, mis on lihtsalt see võimalusi ja sa valid ise oma tee ise oma võimalused. Millega sa siis edasi lähed? Kombel on ka füüsikas, tänapäeva füüsikas vaakumi mõiste on üsna sarnane india Šunie tühjust, tühi ruum, eks ole, see on täpselt samuti vaakumis, võib tekkida ükskõik mis asi. Ning nende, selles mõttes on see mõtteviisid üsna üsna sarnased läheb seal, on juba see see tõeline nulli idee ta leida mingisuguse muu lahendusega tavalises matemaatikas. Mis ombudis, kas see on maailmavaade, religioon, filosoofia või elustiil või üldse, mis võiks ühendada budismi ja filosoofiat? No mina arvan, et budismis on need kõik olemas. On olemas religioon. Buda ise ei tahtnud religiooni rajada, see on selge, nagu Jeesus ei tahtnud religiooni ajada teada, vaid see tuli iseenesest hiljem noh, muidugi ka inimeste tõttu, kes seda tahtsid. Nemad siiski kuulutasid, ma ütleksin humanistliku õpetust. Budism tõenäoliselt sai alguse miinus kuuendal sajandil, et mitte öelda mitte öelda kuuendal sajandil enne Kristust Ja Ta selgelt toonitas ühte asja, inimene on siin maailmas kõige olulisem. Ta tunnistas jumalate olemasolu, hinduismi oli väga palju neid jumalaid. Ta tunnistas igasuguste vaimude olemasolu täpselt samuti tunnistas põrgu olemasolu ja nii edasi edasi, kuid tema kõige tähtsam veidi oli ainult inimene saab midagi endaga teha, ainult inimene saab ennast muuta ja ainult inimene võib saada siis ülitargaks virgunuks, Budaks, jumala selleks selleks ei ole võimeline. Jumala tarkus jääb liiga väikeseks punatarkuse kõrval, nii et ainult inimene saab seda teha. Samasugune õpetus tekkis samal ajal ka Hiinas. See on Konfutsiuse õpetus. Konfutsiuse õpetus jäi jaga religiooniks muundumata. Ja seal kui sul ka mõningaid religioosseid sugemeid on ka olemas ka Fudsuse rituaali, kus needsamad sugemeid on olemas, aga ilmselt on ta ikkagi jäänud ilmalikuks õpetuseks. Täpselt samuti on esikohale asetatud inimene, et inimene võib midagi teha ja ainult inimene saab midagi teha. Mis on see peamine ja ise kõige iseloomulikum, budismi sõnum? Noh, kõige iseloomulikum sõnum budismis on see, et. Me oleme sattunud halba maailma. Seda maailma iseloomustavad kannatused ja kannatavad kõik. Kannatavad kõik inimesed, mitte ei saa öelda, et ainult mina kannatan. Ja selleks, et aru saada, kõik kannatavad. Selleks tuleb kõigepealt vabaneda oma Minastest jäägoks egost kes lähtub ainult iseenda positsioonist. Õige tuleb vaadata, et seesama inimene, kes võib-olla mulle tyhi justandusest halba temaga kannatab ja tegi seda minu halba, sellepärast vaatab lihtsalt kannatus sunnib seda tegema. Tema arvab, et tema saab siis vabanemise kannatusest pärast seda, kui ta minule halba teinud. No hea küll, siis tuleb temale suhtuda, temasse suhtuda selles mõttes. Nonii. Nii see on üks asi, kaastunne, mis annab budismis oluline, teine asi. Selleks, et maailmast aru saada, peab väga palju õppima, väga palju teadma, peab mõistma seda, milleks see maailm on. Miks maailm on niisugune, miks ei ole teistsugune püüdma maailma parandada, aga maailma parandada mitte selles mõttes, et võimule pürgida ja siis kehtestada uusi reegleid, kuigi seal on ka budism väga palju tehtud, väga palju tehtud ja on tehtud väga häid asju, muide sel teel aga sellel teel, et noh, rääkida budismist. Näidata, et on võimalik olla kaastundlik ja ja, ja mitte vägivaldne, kuigi jälle ma siin jälle teen väikse klausli, sest teinekord tõeline kaastunne võib tähendada ka teatud mõttes mõttes inimesele, mõnes mõttes inimese egole halva tegemist näiteks eriti is on niisugused õpetused, kus teame veidi vägivaldsete aktidega äratatakse inimeses noh, ütleme selline selline hoiak, mis aitab tal siis edasi minna. Seni õpetajad ju teada, kes on ootamatult virutanud õpilasele kaikaga vastu selga ja õppijal momentaalselt aru saanud, nii nagu nagu vaieldav, ma arvan, muidugi paljud ei olegi aru, saad ja kandnud oma solvumist õuaga edasi. Aga see käib juba õpetamise mehhanismi kohta tegelikult tegelikult, aga muidugi absoluutne kaastunne on see, mida, mida budistid nõuavad ja teine asi on muidugi mõistmine, tarkus õppida täiendada end pidevalt ja ja, ja mitte pigistada silm kinni ükskõik mis õpetuse ükskõik mis teadmise ees, vaid püüda kõigest osa saada. Neid ideaaliks on väga ja väga tark inimene jana buda budistlike tekstide kirjelduse kohaselt, siis oli see kõik teadev inimene, kes kõike teadis. Aga võib-olla võib ka budismi moto lühidalt ja lihtsustatult alla, et ela ja lase teistel ka elada. Jah, see on, see on jah, selles mõttes küll. Aga vaata, lasta teistel elada halvasti, seda ei saa jälle budist. Ta peab ikka teisi õpetama ka, aga mitte vägivaldselt õpetama seda, aga no muidugi see kaikaga vastu selga löömine käis ka zen-budismis selle kohta, kes tähendab tema tuli, aga mitte ei olnud nii, et zen-budism, budism, maanteed mööda tänavat ja muudkui lajatab inimestele kaikaga vastu selga. Hoopiski, mitte niimoodi. Nii et nii et aastandlik suhtumine õpetaja suhtes See tekiks üha rohkem inimesi, kes ei kannata, vaid kes oleksid absoluutselt õnnelikud. Tõenäoliselt seda eesmärki mitte kunagi saavutada ei saa. Sest inimkonda on juba praegu nii suurel hulgal, et inimkond ise lõikab juba oma olemasolu juured läbi ökoloogiline katastroof ja nii edasi ja nii edasi. Ning, ning. On arvatud, et 2050. aasta paiku, siis on juba täiesti pöördumatu ökoloogiline katastroof. Isegi mõned arvavad, praegu ei ole võimalik enam pöörata asja tagurpidi, vaid läheb edasi selles suunas. Nii et praegu budistide Eestis tekib küsimus, mis siis saab, mis siis saab? Kui enam ei saa pöörata, mis siis saab, kui elutingimused järjest halvenevad maakera peal? Kas on võimalik pääseda? Karta on, et see võib ikkagi kõrvasti lõppeda ükskõik, kas inimene on virgunud vaimselt või mitte. Jah, nii see asi on, aga, aga tõenäoliselt siiski üks pääsetee võib olla. Sest inimeses oluline on tema mõistus. On mõistus, on, on tarkus. Praegu on see seotud, ütleme, bioloogilise organismiga inimkehaga. Aga võib arvata, ja mitmedki kontrastid on kirjeldanud, et seesama mõistus antakse edasi teisele kandjale mille algprototüüpidega praegu on arvutid Alfredo tüüpideks. Ja kui see juhtub, kui tõesti suudetakse luua niisugune mõistuse uuskandja siis siin ei ole mitte midagi halba, sest sellega jätkatakse täpselt sama teed, isegi mõistuslikus säilib, mõistus säilib, mõistus areneb. Ja, ja see kõige haruldasem asi, mis inimja sai tekkida, sellise haruldasem asi. Teise kandjaga läbika Keilas. Kas teie mõte tähendab seda, et inimesest saab arvuti või arvuti asendab inimesed? Mina arvan, et mitte arvutis ei ole arvuti, see on lihtsalt uus teadvuse kandjana arvutid on selle prototüübid, kes suudavad teatud mõtlemisprotsesse järeli imiteerida, praegu. Aga arvestades seda, et foneetika ajastu alguses alles selle sajandi teisel poolel võib ju arvata, et kusagil viie-kümne aasta pärast kusagile sinnamaani jõutakse jahi, ma arvan tõesti niimoodi, ma arvan tõesti niimoodi, et arvuti peab inimeste asemel ma annan veel rohkem. Ma arvan seda, et see arvuti per arvuti saab olema olema kaastundlikud muidugi programmeeritakse sisse algsest peale kaastundlikus ja ja tõenäoliselt ta seda tuleb teha ja tehakse siis tema oma suurest kaastundest. Modelleerib enda sisse olemasolevad olemasolevate inimeste teadvused ning tänu sellele meie me kõik sinna arvuti sisse, meie teadvused jäävad elama ja me kujutame ette, et meil on, on ka bioloogilised kehad olemas saavutama kaastundest, annab selle võimaluse ka. Ja, ja noh, selles mõttes ma arvan, et natukene siiski väljapääs mis inimesele. Kunagi hiljem selle selle superarvuti teadvusesse, oma väikese teadvusega. Ning huvitaval kombel Tal on olemas budistlikke tekste, mis räägivad teistest maailmadest, näiteks. On olemas Budaamitaaba maailm sukavati ja me vaatame sukavatis ei ole bioloogilist, ei ole olemas, seal on kõik on tehtud kalliskividest kullast ja nii edasi ja nii edasi pärlitest ja pärnaka hetkel ka bioloogilise elu juurde pärlitest ja, ja, ja mitmetest muudest deme kavadest materjalidest siis kas ei ole siis, kas ei ole, kas ei ole siin ka mingisugune ettenägemine juba, mis seis muidugi superteadust tegema hakkab, seda väga raske öelda, aga tõenäoliselt hakkab ta seda, seda univer muuseumit kuidagi ümber kujundama. Tõenäoliselt, miks ta seda tegema hakkab, ei tea, no meil on ka tahtmine ümber season tõelise tõenäoliselt Sunts sund meil sees seda loovat teadusliku, jumala olemas, aga ma ei usu, kuna ma ei ole kristlane. Aga sellest superarvutist võib saada, võib saada. Omamoodi jumal, kes tõepoolest sellel Universumi ära korrastab ja võtab kõik ette, see universumi hävineks. Budism on esmapilgul just atraktiivne oma inimesekesksust, aga see tähendab, et inimene tegeleb enda leemidega ise ja kedagi ei hirmuta sellise vanadestamentlikult kurja jumalaga, kes inimesi põrgu ja viimsepäeva kohtu ka justkui karistada tahaks. Ja siit ka küsimus, et mis on ida ja lääne inimestest erinevat, mis lubab Ida inimesel kohe asuda iseenda kallale. Ja lääne inimene justkui peaks ootama jumalikku karistust. Tundub, nagu oleks lääne inimene justkui alles oma kultuuri lapsepõlves ja ida inimene oleks võib-olla see täiskasvanud kultuuri isend. Nonii ma öelda ei tahaks, kõigepealt ka kristlane, ida religioon tekkis Vahemere idarannikul tema tekkis seal teises kultuurikeskkonnas, tekkis kultuurikeskkonnas, kus oli tohutu mõju judaismis judaismi seda esimest välja arenenud religioon. Siis tekkis. Raske uskuda, siis ei oska väga loll inimene olemas. Ja ütleksin ka veel seda, et arvata, et Jeesus, budism ei teadnud, see on ka loll arvamus, siis oleks pidanud väga loll inimene olema, sest budistid liikusid tol ajal igal pool ringi. Ja, ja nende noh, on teada nende olemasolu Aleksandrias. Miks nad ei võinud olla ka siis juudamaal vaidlematult ideede ringi liikusid. Nii nagu praegugi liiguvad ju igasugused ideed ringi. Ma ei arva, et, et kristlus midagi, midagi ka läänele ainult oma peas, kui Kristus ja Lewis vähendanud, praegu on juba olemas kristlasi idas. On olemas Indias muide väga vanu kristlikke koolkondi on olemas, kristlasi on olnud ka Tiibetis juba väga-väga iidsetel aegadel. Ning samuti Hiinas on teada ju kristluse olemasolu juba kusagil viiendast sajandist. Nii et ma ei arva, pea seda ainult hääle läänele omaseks. Nojah, ütleme kristlus vahepeal Läänes küll kapseldas kuidagi dogmaatiliseks kindlakssüsteemiks kus vaba mõtlus oli üsna suure põlu all ja skeptitsism oli üsna suure põlu alla pandud, aga praegune lääne inimene oli oma olemuselt skeptik üldiselt jaa, jaa. Vabamõtleja kes käib kirikus ainult teatud rituaali täitmas ja ütleme hingele kosutust saamas. Nii et selles mõttes on nad üsna sarnased, budistid on ka, no ma ütlen, ei ole Pole näinud dogmaatikuid pudistada, railava ei ole absoluutselt dogmaatik, ei ole ju, nemad, on ka skeptikud. Ja budismi suurus on just see, et algusest peale on skeptitsismi tartust tõstetud. Algusest peale on punaütles, et ärge võtke tõepähe, mida mina räägin, mõtelgi seisel jõle mõtelge, järgi seal ei ole ja siis võtke alles omaks. Ärge uskuge pimesi, ärge uskuge pimesi ja see on tõesti budismis üks väga-väga suur asi kristluses ja paraku vahepeal läks asi teistmoodi, aga mulle tundub, et praegu kristlus läheb ka selles heas suunas, et kas hakatakse ka skeptitsismi tähtsusest aru saama aru saama. Jeesus isoli vaieldamatu skeptik seal näha kõigist tema ütlustest ja suhtlus oma tolleaegsesse kultuurikeskkonda, kus ta oli ka väga ja väga skeptiliselt. Et selline semi loogiline küsimus, et mismoodi ja kuivõrd on budism ja selle kohta käivaid tekste üldse võimalik uurinud ja see kõik leidis aset niivõrd ammu ja kindlasti on neid tekste ka palju kordi ümber kirjutada, niimoodi käest kätte ja võib-olla ka muudatusi sisse sattunud. Rääkimata keelelistest probleemidest. Budism harunes kohe üsna algusest peale. Ja igas sellises harus anti mõni sajand teksti edasi suuliselt peeti meeles ja neid hakati kirja panema alles miinus esimesel sajandil ehk esimesel sajandil enne Kristust. Ja. Huvitaval kombel. On nendes tekstides niivõrd palju sarnast, et saab vähemalt öelda, et see mees sarnane on, see on, see on tõesti see, mida buda õpetas see, mis ajal, aga see, mis seal on, ei ole, see ei tarvitse ka olla sugugi sugugi vale või. No ütleme, vuda kodeeris juba oma õpetusele sisse, õpetus on arenev. Et seda saab ja tuleb edasi arendada, kohandada oludele, kus on ja tõesti paljud-paljud suutelised eriti maha ei ela, suurtele, need tekkisid alles pluss esimestel sajanditel pärast Kristust. Ning tekkisid just tänu sellele nimetame teksti genereerimise mehhanismile, mille buda käima panid. Ning, ning ma näen, et et kuna budismis ei olnud oluline, ei peetud Budati jumalikuks olendiks, kes andis ilmutust, kuna ei andnud ilmutust, andis seda, mida ta mõtles sel teksti genereerimise mehhanismile, veel mitte midagi. Kalbowitze kuulub budismi juurde, sest sarnaseid inimesi nagu oli pudeleid, on olnud väga palju hiljem ja neid on palju muidugi tagasihoidlikkusest ennast enam piiri Budaksin nimetanud. Parimal juhul lasevad ennast nimetada poli sattvateks ehk alles need, kes püüdlevad võõraks saamise poole. Üldiselt on sellised usulised tekstid ju. Tähendab nendes on väga oluline selline täpne sõnastus ja täpne väljendus. Aga kuidas on võimalik seda algset materjalil nii-öelda tõlkida kaasaja inimesele arusaadavasse mõttesüsteemi tänapäeval inimene mõtleb natuke teisiti kui siis, kui need tekstid kirjutati. Jah, see taust on, taust on paljus jah, teine, aga samal ajal ei ole ka teine, sest tavaline inimene tegeleb ikka samade probleemidega, millega tegeles tollal tavalisel inimesel on tähtis ikka. Kuigi see riietus on teine, kuigi toit on ka teine on tähtis eluase, kus ta saab elada. On tähtis. Teha seda selleks, et neid omada, kas oli liiga palju, tähendab, kui inimene teeb, selleks võib olla ka seda tehti ka, muide vanas Indias, kus elas, elas buda, nii et väga palju on selles taustas samasugust. Ja just see, see, mida budism rõhutab ongis, kuidas seda, seda, mis on, ütleme, kõikides kultuurides samasugune rõhutab just seda, neid asjaolusid. Nii et seda selles mõttes tõlkida võimalik väga ja väga hästi ja väga kergesti. Pealegi budistlik tekstid ei ole keerulised, nad ei ole sõnavara keerulised ega grammatiliselt keerulised, ma pean silmas suutraid, tähendab, mida, kuna need on need tekstid, mida paigutatakse buda suhu, mida buda olevat rääkinud, aga millest paljud on tekkinud just selle teksti erimismehhanismi tõttu ja huvitavalt kombel, nad on omavahel kõik stiililiselt sarnased, tõepoolest. Kas seda rääkis, siis tõstis buda ise, kes oli kuuendal sajandil võisev, see pandi kirja mõne targa inimese poolt, ütleme esimesel, teisel, kolmandal sajandil. Ega stiililiselt erilist vahet ei ole ja sõnavara ei ole ka erilist vahet mis näitab, et, et niisugune üle inimese line teksti genereerimise mehhanism sellel on oma omasugune suur väärtus, rist räsib virgumisest buda tähendab virgunud tähendab see, et magamise seisundist üles ärkamisega kõne sellised võimalused on iniminimesele olemas, et ta võib oma teadvust väga ja väga palju laiendada. Jah. Harjutused harjutusi budismis väga palju olemas tõepoolest inglise keele mõjul nimetatakse paljusid neid Melitatsiooniks. Sanskriti keeles on selle vastuvõtjana tähendab lihtsalt mõtlemine mis on ka eesti keeles, on sõnad, mõtle meile, siin ka midagi erilist ei ole, nii et toonitatakse mõtlemise tähtsust olemas muidugi kaht liiki meditatsiooni, üks on see Diana ehk mõtlemine mis tähendab, ütleme verbaalselt mõtlemist sõnadega mõtlemist, teine terminal haavama, mida ma olen tõlkinud kujustamiseks, mis tähendab kujunditega mõtlemist, piltidega mõtlemist. Ning need harjutused on muidugi väga ja väga olulised ja neid tuleb teha, aga nad ei ole ju sugugi ainumääravad võib-olla ka absoluutselt teisi teid võib-olla niimoodi, et see võrgumine tuleb äkki ütleme nii nagu juutonile, kellele kellele kukkus õun pähe ja kes gravitatsiooniteooria selle järgi avastas täpselt Samost asjanaga budismis võimalikud. Kas muusika võib ka virgumise vahendiks olla, aga loomulikult te olete kindlasti idamaadest palju rännanud, et mis teile on seal kohapeal silma hakanud, ütleme nii kultuuriliselt kui ka üldse, mis on selline eripärane või huvitav teie jaoks olnud? Tõesti käinud viimase, ütleme nüüd juba natuke rohkem 12 aasta jooksul. Viimase 12 aasta jooksul, kui ma esimest korda Nõukogude Liidu piiridest välja sain, siis huvitav kombel. Kuidagi hästi palju käinud, nii et ise ka tagantjärgi imestab ja ausalt öeldes ma ei taha eriti reisidena, mida, kui palju parem on istunud väärtus. Siin toome, me peaksime praegu istume või siis mujal. Ja enne seda ma käisin ta küll palju nõukogude liidus ringi, idamaad on kõik väga erinevad, ei ole seal mitte midagi ühesugust, india on väga vaene, väga vaba maa. Kus tõesti on see seisuslikud, vahed on veel praegugi väga ja väga tugevad, aga samal ajal igaseisvuse esindaja saab teha täpselt seda, mida tema tahab ja teeb ka täpselt seda, mida tema tahab seal isegi nii vaba maa, et sa ei pea riideid kandma, kui sa ei taha. Näiteks stalinistliku koolkonna mungad käivad täiesti halvasti ja neid võib eriti ratsiastanis ringi käimas näha, väga paljud eelis on vähemalt vanglateenistusele ette tulnud, selliseid kohtumisi. Siis siis hiljem muidugi väga vaene maaga, väga vaene maa ja väga korrata maagias kus puhtus on need kõige viimased viimasel kohal. Samal ajal kõige puhtama, mida ma näinud olen, kõige täpsema Saksamaa jääb, jääb Jaapanist kaugele maha. Mitte mingeid saksa puhtustel olemas, palju puhtus, olemas jaapani täpsus, jaapani korralikus, Mis on teie lähemad tulevikuplaanid või mis parajasti teoksil, kas ka mõni raamat valmimas? Jah, vot praegu tegelengi sellise asjaga, sellise asja väljamõtlemisega, mis on humanistlikud baastekstid. Ja kuna ma nende tekstidega olen varemgi tegelenud, aga varem ma ei tulnud selle peale, et on olemas nende põhiline väärtus on humanismi tähendab inimese osa väärtustamises siis nüüd ma vaatan üle oma oma varasemaid tõlkeid, DNS parandusi ja tõenäoliselt pagavad, kiita ilmub juba sellel suvel uues, parandatud, täiendatud ja nii edasi ja nii edasi. Trükis ja hiljem hakkavad ka teised ilmuma, ilmuma samamoodi, aga uusi tõlkeid hakkab tulema. Vahepeal maid, tunnistan ausalt, tulime aastal 10 aastat olin sukeldunud, poliitikasse. Tegin, tegelesin esindamata Roostal organisatsiooniga oli niux. Tere õhtust ja praegugi vähesel määral tegelen veel selle käest maha jätta seda kaisa, kuna seal tiibetlased sees tegelen plaju ka dalai-laama esse kutsumisega. Ametlikult on kutse saatnud riigikogu Tiibeti toetusgrupp ja ka Tartu ülikool. Ning tõenäoliselt tuleb tema pühadus siia järgmise aasta juunikuus. Kuupäevad võivad veel muutuda. Seepärast neid veel nime nimetama ei hakka, aga järgmise aasta juunikuus on ta nii Tallinnas kui ka kui ka Tartus. No hoolsi reegel riisi. Sile siidi, kan. Selles.