Ja läheme edasi fotokooliga ning täna tuleb juttu sellest, millised on võimalused ühel fotograafil oma töid laiemalt ilmutada inimestele ja üks võimalus selleks võiks olla kindlasti fotokonkursid, mida on üksjagu palju tehtud, küll suuremaid, küll väiksemaid. Millised need täpselt on ja, ja milliseid töid seal oodatakse. Sellist juttu teemegi ning stuudios on Eesti foto fotograaf fotograafia, õpetaja Kaupo Kikkas, tere. Turist. Siin algatuseks ütlesin. On erinevaid fotokonkursse, kus siis kutsutakse inimesi üles pilte saatma, valitakse sealt mõni välja ja ja sinna see pilt siis jääb sinna firmasse või kes seal on selle teinud. Aga kui palju on meil selliseid hea mainega suuri fotokonkursse, mis on ka fotograafidele tasuva diaprestiižsed isegi algajatele? Tasuvusest? Koha pealt ma ei oska öelda, et ma arvan, et fotokonkursi seda tasuvust on väga raske mõõta, aga prestiižsed? Ma usun, et see prestiiž või maine kujuneb asjadele ikkagi ainult ajaga, et mitte mingi muu asi, kui järjepidevus ja hästi korraldamine annab ühele fotokonkursile ikka selle maine ja, ja lugupidamise osalejate seas. Fotokonkursitega on üks selline huvitav lugu, et alati seal on rohkem neid, kes ei võida, kui need, kes võidavad üks saade. Täpselt võitja saab ainult üks, aga need sajad või tuhanded, kes osalevad, ei võidab. Ja see tekitab alati foto, konkursite ümber tohutult paksu verd ja ütleme niimoodi, et ma olen endale kasvatanud juba peaaegu nii-öelda ninasarviku naha selle koha pealt selga, et, et kuivõrd alati leidub neid kõige targemaid inimesi, kes, kelle tööd ei hinnata fotokonkursil ütlemaks, et see konkurss on jama, seal sohk seal on kokkumäng ja nii edasi, siis ma ütlen ausalt, et mulle ei meenu praegu Eestis vähemalt tõsisemate konkursside seas küll mitte ühtegi nagu olukorda, kus oleks mingisugune sohk või kokkumäng välja tulnud või, või oleks seda üldse eksisteerinud. Need konkursid aga käib kaasas alati teatud adrenaliin seoses sellega, kes võidab, kuidas võidab, miks võidab. Ja tegelikult see on üks osa, mis teeb need konkursid väga põnevaks, eks ju. Aga see on koht, kuhu fotograafid tahavad minna ja ma täitsa Ma arvan, et see on inimesele natukene, loomulikult on erandeid, on erand indiviide, kes ei liigu massiga kaasa aga ma arvan, et massi või ütleme, inimestele on sisse kirjutatud kaks asja, igal inimesel on teatav tunnustuse vajadus ja igal inimesel on teatav enesevõrdlemise vajadus. Unustame selle foto korraks ära, siis mida nii-öelda meil räägivad loodusteadlased, mida teevad alfaisased, eks loomad käivad ainult võrdlevad ennast kogu aeg teise alfaisasega, onju okei, võtame, see on nagu väga sinna kauge näide, aga toome, toome selle lähedale täpselt samamoodi käiakse, ma ei tea, kellel on ilusam auto, kere on ilusam, lips mis iganes, eks ju. Ja okei, need on sellised väga primitiivsed näited, aga eks fotovõistlusele omamoodi täpselt samamoodi. Ma tahaks teada, kuidas teised teevad ja kuidas teised minu tegemisi hindavad. Nii et see on üks asi, mis paneb inimesed liikuma ja ma ütleks, on väga eluterve. Ma ütleksin, et palju vähem eluterve on see, et kui tuleb fotovõistlus, kus on suhteliselt kõrge auhind ja ainult see auhinnajaht paneb inimesed liigutama, selliseid näiteid on Eestist väga palju. Kust tuleb fotokonkurss, kus on kõrge auhind? Osaleb paugust kohe näiteks 3000 tööd ja nendest 2000 tööd on sellised, et need ei kannata absoluutselt mitte mingit kriitikat. Nii et kuidas öelda, väga soosin fotovõistlustel osalemist, sest fotovõistlused on alati arendavad. Kindlasti ei tohi võtta tulemusi liialt hinge, aga kindlasti tuleb teha tulemustes teatud järeldusi, sest alati, kui ma vaatan neid kahte tuhandet pilti, mis ei ütle maailmale absoluutselt mitte midagi siis ma mõtlen, et mis küll sundisid inimesi sinna saatma neid pilte ja ikkagi kipub alati tulema välja minu mõttes nii-öelda saamahimu selle auhinna endale nii-öelda hankimisest. Aga tegelikult küsisid sa kõige esimesena, mis on hea mainega ja mis ei ole nii hea mainega konkursid. Siis nagu ma ütlesin juba eelnevalt, et ma soovitan väga foto konkursidel osaleda. Aga ma soovitan ka väga hoolikalt lugeda nende konkursite juhendeid, see tähendab seda, et kõigepealt endale selgeks teha, mida sult oodatakse, see tähendab, mis teemal see konkurss on ja kuidas pilte hinnatakse. See kõik on väga oluline info selleks, et olla konkursil edukas või kas sa oled ise teemale pihta? Sa oled ise olnud ju konkursi žüriis, et kui palju saadetaks selliseid pilte, mis nagu teemast väljas. Palju tohutult palju, et kui on siin, on nüüd väga hea näide on see, et kui, kui konkursil osalemine on kuidagi piiratud, kas siis näiteks osavõtutasuga või mingi muu sellise piirava teguriga muutuvad äkitselt kõik pildid väga hästi teemasse minu jaoks see tähendab seda, et inimesed planeerivad ja mõtlevad rohkem, mida nad esitavad, kuidas õdesid. Juba näiteks selline asi paar aastat tagasi ja aitas väga hästi, kui sa nõudsid inimestelt paberfotokoopia esitamist. Juba sellega jäi ära selline noh, kuidas öelda laviin täiesti mõttetutest piltidest, et mida lihtsam on inimesel kuskil osaleda, seda laise, seda vähem ta kipub süvenema. Loomulikult ei taha ma siin öelda, et kõik nii teevad, kindlasti mitte, aga, aga siiski see mass kipub jätma sellistel konkurssidel tihti nagu sest nõrgemad muljet. Äikese prestiižne. Just, et ma arvan, et praegu ongi nüüd tõesti kõige pikema ajalooga fotokonkurss ongi üksainus. Mis on siis aas suurtest konkurssidest aasta loodusfoto ehk siis looduse aasta, foto oleks õige nimi niipidi ja, ja see on tõesti konkurss, kus osalevad tuhanded autorid, viimane kord oli üle 10000 pildi. Lõpuõhtu oli Nokia kontserdimajas, kui me veel linnahall oli, siis linnahallis suured lõpuüritused, nii et sellest on saanud selline võimas massiüritus. Samas on tal selline intiimne ja kokkuhoidev nagu sisu, kuna lõppude lõpuks saab üks loodusfoto konkursi ühenduda ikkagi ainult inimesi, kes loodust armastavad. Nii et tegelikult on see üks väga hea ja tore näide. Ja kui nüüd natukene nii öelda siia tõrva tõrva sisse pilduda, siis kas te arvate, et Eestis on 10000 suurepärast loodust pilti igal aastal välja pakkuda inimestele? Loomulikult mis tähendab ka seda, et seal on väga tugevalt see probleem, et seal on tipud, seal osalevad Eesti absoluutselt parimad loodusfotograafid, tipud on kuskil kõrgel kõrgel. Nüüd tuleb järgmine kiht väga tublisid ja häid harrastajaid, kes tegelikult pälviksid kindlasti tunnustust ja kiitust, aga kuna seal on 10000 pilti, seal osalevad ka tipud, siis nad tihtipeale ei tõuse pjedestaalile ja siis osalevad seal loomulikult needsamad inimesed, kellest ma ennem rääkisin, kes kes kipuvad valimatult saatma kõike ja igale poole, nii et ütleme, 10-st 1000-st jälle 5000 pilt. T noh, kodukass ja päikseloojang ja lihtsalt mets, noh nende piltidega või pilved nende piltidega ei ole maailmale midagi öelda, nende piltidega on ammu kõik ära öeldud, umbes ma ei tea, 160 aastat tagasi, kui fotograaf meloodia on juba kõik ära öeldud. Aga mis võiks olla selline teine, kus siis nii suur tung ei ole proffide poolt, et pääseksid ka amatööride löögile? Fotokonkurss on tegelikult väga palju, neid on lausa lausa, ma ütleks liiga palju, kuna tänasel hetkel enam ei jätku kõikidele ka osalejaid ja publikut. Ja teine asi on see, et, et nad ei ole enam piisavalt läbi mõeldud ja piisavalt tõsiseltvõetavad. Nende reeglid hakkavad tihtipeale minema kolme lauselisteks. Teemad on nii üldised, sa võid lihtsalt oma aparaadist saata suvalisi pilte. Et seetõttu ma väga soovitan inimestel jällegi lugeda neid reegleid ja vaadata, kas see tekitab minus usaldust või mitte. Samamoodi näiteks üks asi, kui publik valib võidupildi, siis. Ma olen täiesti kindlal arvamusel. Liiga palju demokraatiat ei ole kunagi hea. Ühel konkursil tegelikult internetis ei saa selguda mingisugust tõde, sest et meil on olemas inimesed, kes valdavad internetis kõikvõimalikke trikke, koondamaks endale nii-öelda ebaseaduslikul teel hääli. Meil on inimesed, kes täiesti seaduslikul teel omavad lihtsalt väga suurt sõprusringkonda ja pommivad nendelt välja hääled. Kas nende pildid muutuvad sellest paremaks? Absoluutselt. Nii et tegelikult täpselt samamoodi nagu interneti kommentaariumide lugemisel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik ja äärmiselt reserveeritud tuleb ka internetihääletuste tulemuste analüüsimisel olla väga-väga nii-öelda reserveeritud, sest et tegelikult enamasti ei selgu sealt mingit ei objektiivsetega subjektiivset tõde, vaid selgub lihtsalt tõde, et kellelgi on võimalus kuidagimoodi rohkem hääli endale hankida. Nii et selles suhtes see on ka üks jällegi nüanss, mida tuleb kindlasti vaadata. Aga samas räägiksin nüüd endale natuke vastu ja ütleksin seda, et tegelikult fotokonkursil ei pea võitma. Fotokonkursil ei pea saama suurt auhinda fotokonkursil seesama eluterve soov enda nägemust võrrelda teiste nägemusega. Ja vaadata, kas minu nägevus, nägemus teemast tuleb esile, on juba täiesti piisav auhind, et ja ma ütleks, et sisulisest küljest palju suurem auhind kui see, et sa saad mingi asja või noh, mingisuguse rahasumma. Nii et, et selles suhtes rohkem läbimõtlemist rohkem analüüsimist ja kindlasti tasub võistlustel osaleda. No kui ma nüüd mitte just mina, aga keegi sooviks, siis millised konkursid praegu käimas on? Vaatasin, leidsin kohe siin paar päeva tagasi, just tegelesin ühe konkursiga, näiteks on meil olemas selline konkurss nagu Tallinna korraldatud Jõuluvalgus Tallinnas. Päris põhjalikku, pikka manuaaliga ja näiteks selle konkursi eri eripäraks on see, et koos piltidega hinnatakse kõigut. Et jällegi inimesed, kes ei loe, mida neilt oodatakse, saadavad, võib olla suurepärased pildid, jätavad jutu saatmata, mõtlevad, et milleks ma nende piltide juurde midagi kirjutama pean, need pidid ju räägivad isegi. Ja tavaolukorras nii olekski, aga siin konkursil on ka jutt oluline. Nii et siin hinnatakse juttu ja pilti koos need kindlasti tasub. Tasub uurida. Konkursiveebileht on fotokonkurss, punkt Tallinn. Nii et väga lihtne, väga lihtne aadress. Siis ma vaatasin, et pildikeskkonnas Snap ehk siis nende aadress, wwwts, Snap poee, ühekordset tähed tuleb sõnast Snapchati inglisekeelsest torest toredast sõnast, ehk siis selline hetke tabamuse pilt on käimassoni fotokonkurss parim talve foto. Et need on nagu kaks just nimelt sellist konkursi, mida sa ennem ütlesid, et kus võiksid osaleda nii-öelda tavalised harrastajad, mis need ei ole suunatud fotograafidele. Ma arvan, et üldiselt fotograafid nende konkursite eriti osale. Nii et nüüd on just nimelt siis sellised sellised fotokonkursid, mis, mille teema on hästi üldine hästi lihtne tabada, aga nüüd ongi siis võidab see, kellel on veidi omapärasem nägemus, kellel on pilt, mis meile räägib midagi sellel teemal siis on näiteks toimumas juba legendaarne, ma ütleks, et samuti see on väga tillukene fotokonkurss, aga see on samamoodi väga hea mainega ja ma ütleks selline väga armas fotokonkurss. Nüüd teemaks must ja valge ja seda korraldab Nõmme noortemaja, sealt nende kodulehelt saate täpsema informatsiooni ja Nõmme noortemaja siis hoiab au sees mustvalge käsitsi ilmutatud fototraditsiooni ja selle fotokonkursi nõue ongi see, et töötlevad olema käsitsi suurendatud ehk et me ei saa seda pilti mitte kuidagimoodi sinna saata, mis on digikaameraga tehtud. Mis tegelikult mulle see idee on väga armas ja mulle see väga meeldib, et nii-öelda käsitöölised hoiavad oma oskust ise ausest, kes see muu ikka seda auses hoiab. Nii et fotokonkursse tegelikult tõesti on päris palju erinevatest pildikeskkondadest internetist näiteks pildikeskkond, nokiee, seal on minu meelest kogu aeg toimumas lausa mitmed konkursid. Nii et, et natukene ise uurida. Siis ma arvan, et viiel fotokonkursil on võimalik absoluutselt aasta ringi kogu aeg osaleda korraga, et, et neid on, neid on täitsa palju, aga ma ikkagi kutsun ülesse, et mõelgem kaasa, mõelgem, mida meilt oodatakse ja mõelge, mida me oma pildiga maailmale öelda tahame, pakkuda saame. Siis on, siis on tegelikult ka edu garanteeritud. Aitäh Kaupo Kikkas.