Armas maarjamaarahvas alustagem tänast advendipäeva lugemisega Luuka evangeeliumis mille ristikirik päeva jaoks valinud. Kui Johannese saadikud ära olid, hakkas Jeesus rahvale Johannest rääkima. Mida te tahtsite näha. Välja kõrbe läksite, kas roogu, mis tuule käes kõigub, mida te tahtsite näha? Kas uhkes õies mees, aga näe, need, kes uhkes riides ja toreduses käivad, elavad kuningakodades. Mida te siis tahtsite näha, välja läksite, kas prohvetid? Ja, ja ma ütlen hoopis enamat kui prohvetit. Tema ongi see, kellest on kirjutatud. Vaata, mina saadan sinu veel oma käskjala, kes teeb ette tasaseks Udee? Mina ütlen, teile ei ole naistest sündinute seas kedagi suuremat Johannest. End jumala riigis kõige pisemgi temast suurem. Kogu olemas, kes teda kuulas, tunnistas Kadioldnerid, et jumalal on õigus ning klassidendid Johannese ristimisega ristida. Variserid, lase tundjad end, tunnistasid nende kohta käiva jumalanõud tühjaks sellega, et ei lasknud ennast ristida. Nii kirjutas evangelist Luukas. Ei ole, olge suuremad, Jonasest ütleb, issand end lisab. Jumala riigis on kõige pisemgi temast suurem. Tähendab, tähendab, ükskõik kui suureks kuul saaksime siin maa peal, saame taevariik jõudmise auga võrreldes. On see õigupoolest mitte midagi. Meile, kes oleme alles maa peal alles teel taevariigi poole ütleb issand, pole suuremat risse evaneses. Selles, kellele oli antud kristlusele jumala poeg peale enesele teed teha teda kõigile kätte näidata. Meiegi võime küll teha sedasama Messorisse Johannes karistusele teed teha, teda teistele kätte näidata. Võib meidki suureks teha. Ent ei tee Johannes kuidagipidi väiksemaks. Ei muuda ajalugu. Kui tahame eeskujust suurest Johannest rääkida, tuleb meil väikestel väikestest asjadest peale hakata. Kõigepealt nimi, ütleme eesti keeles, ütles, et Johannes ristis ning oleme talle nimeks andnud Ristija Johannes. Olgugi et see ei olnud veel see ristimine, millega meid on testitud. Mis see siis oli? Johannes kassis, meeleparandajad Jordani jõe vete evangeelium nimetada tähendab seda vette kastmist. Meeleparanduse märgiks. Soomekeelses evangeeliumis seisabki Johannes kastaja. Eesti keeles oleks täpsem, kui me ei loeks seal, et mõned Lassidendid Johannese ristimisega ristida vaid lasksid end Johannesel Jordanis kastab. Seda on hea teada, ehkki tänases evangeeliumis ei olegi oluline vette kastmine vaid hoopis tunnistamine. Jumala nõu tunnistamine mis käib ette astumise eel ning käib tänapäeval Päevalgi ristimistalituse eeljumal, kes on armastus, on nõuks võtnud kinkida igavene elu neile, kes seda tunnistavad. Variseride seadusetundjad tunnistasid nende kohta käiva jumalanõud tühjaks sellega, et ei lasknud Johannes ennast kordonisse kasta. Meie. Palvetagem, et me oskaksime, rääkisime siin maarjamaal jumala nõu, tunnistajad olla. Meie isa, kes sa oled taevas. Pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meiega olevas leiva anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest sinu päralt on riik, vägi ja au igavesti. Aamen.