Tänase persooni tunni külaliseks on meil preester Vello Salo kes sel aastal 2010. aastal sai Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia. Oleme ju lõpp hea, kõik hea saadetes just kell kaks kutsunud neid inimesi, keda on see aasta kuidagi eriliselt esile toonud ja peab ütlema siia juurde, et Vello Salo elu see ei ole sugugi lõppenud. Ta tegeleb väga olulise tegevusega piibli tõlkimisega. Miks ja kuidas, seda käis Pirita kloostris uurimas Piret kooli. Te olete oma elus paljudes riikides olnud? Ma julgen arvata ka, et jõulude ajal, kas need jõuluajad erinevates riikides on olnud samalaadsed, on neid midagi ühendanud või on olnud nad täiesti erinevad? Kõik on olnud erinevad ja ma arvan, et kõigil kuulajatel ka, kui hakata tagasi ütlema mõned on samas paigas, samade inimestega. Mõned aga hoopis teistmoodi. Ükskord läksin jõuludeks tuttavatele külla, nad elasid metsa ääres. Läksin enne õhtusööki jalutama metsa, äkki olin ära eksinud. Kell kaheksa umbes ma läksin välja, sealkandis oli kombeks, et südaööl hakkavad kirikutornides mängima puhkpilliorkestrid. Südaööl kastsin siis marssima õe puhkpilliorkestri poole. Jõudsin ühte külasse ja helistasin siis sõpradele, et ma olen ikka veel elus. Aga milliseid jõule te ise kõige eredamalt mäletate? Ma olin kümneaastane, siis kui minu ema pani habeme ette, võttis kotis selga, kepi kätte ja läks minema. Mul oli kaks venda, kes olid nooremad kui mina. Me ei julgenud küsida. Siis tuli ema tagasi ja ütles, oleksite pidanud nägema, kuidas nende laste silmad särasid. See oli siis meie unts esimese vabariigiga seal, kus meil oli vaeseid veel küllaga. Meie lähedal oli üks topsi perekond kuus last. Ja sinna ei olnud jõuluvana veel ära eksinud. Aga seekord tuli. Ja midagi suurt ei olnud meie emal kindlasti viia, sest me ise tulime ots-otsaga välja. Aga lastel oli tähtis, et näe, näe, kes tuli. Jõuluvana tuli. Kas teil on ka jõuluvana käinud või ei mahu kaks meest niimoodi kokku? Kuidas kunagi, see on ju pikk ja keeruline lugu, mul on siinsamas laua peal tänavune kalender, mille fotot naerdi, et paavst on pannud jõulumehe mütsi pähe. Aga need on meie matsid, kes ei tea, et jõulumees pani paavsti mütsi pähe. Seal piiskopi müts, nimelt piiskop Nikolaus, müts ja mujal maailmas on siis Nikolaus hõbe suur paraad, eriti Torontos, võib-olla üldse kõige suurem paraad, mis seal peetakse iga aasta. Nii et maasse maantava luua ja kuidas siis iganes, ega ei oleks, kõik võib juhtuda jõuluõhtul. Aga teie jõuluõhtu, vähemalt sel aastal on möödunud siin Pirita kloostris. Õhtu missal kell 23 on Väike-kirikuke rahvast tulvil. Mida te räägite neile inimestele, kes kokku tulevad? Peaasi on ikkagi jõuluevangeeliumi laulmine nagu et meil siin meie televisioon muretseb, et miks meil ei ole pühakirja võitjate nimesid, aga mis on tähtis, kas see, kes loeb või see, mida loetakse, meil on tähtis, mida loetakse, meil mingisugust ametlikku lugejad ei ole. Et ütleme selgesti julgesti, mis on jõulusõnum. Ja piiri tal ei ole olnud muud kirikud, kui see kloostri kirik. Mis aastat 600 tagasi hakati ehitama ja tänapäevani ei ole muud kui meie kloostri kabelikene umbes 60 kohaga jõuluõhtul on tavaliselt ikka 100 inimest siin ja mõned on juba ette koha reserveerida ja nii edasi. Eestlased teavad, eestlased peavad niimoodi jõulupeo eest, see on meil kombeks. Kas kombed on kirikumaailmas hea või halva kõlaga sõna? Minu teada kiriku maailmas ei ole mingisugust kirikukeelt selle koha pealt eesti keeles, minu arust on neutraalne sõna head kombadi, halvad kombed olla, nagu vanasti oli hea hais ja paha hais. Nüüd ütleme, lõhn haisu kohta seal seal on nagu selle sõna tähendus. Aja jooksul kõvasti muutunud. Aga kombed, kui on head kombed, on kiiduväärt ja halvad kombed. Nagu teistele suitsu näkku puhumine on laidu. Sõna on teie jaoks väga oluline ja eriti neil päevil te ei saanud otse eetrissegi tulla, just nimelt sellepärast, et teil on iga minut arvel, kuna sõnad vajavad teid praegu rohkem. Teil on käsil üks suur tõlkimine taas kord. Eks kui inimene saab vanaks ja nüüd ma sain hiljuti 85 siis nagu pühakiri ütleb, meie elupäevi on 70 aastat. Ja kui jaksu on 80. Ma olen juba kõvasti üle, nii et minu päevad on loetud. Ainult ma ei tea ise, kui palju neid järel on. Ja siis on mõistlik teha seda, mida ma teha oskan. Ja olen ennast ette valmistanud pühakirja tõlkimiseks. Ja seda tööd ma nüüd jõudumööda teen. Niikaua kui mind veel on. Miks te tõlgite? Hakkasin mõtlema pärast esimest maailmasõda, et mida oleks pärast seda õudus eesti rahval kõige rohkem vaja. Ja mõtlesime siis, mõtlesin juba 1947. Jõudsin tulemusele, et jumala sõna ja hakkasin ise lugema juvatsesse tõlge on vilets. Siis hakkasin heebrea keelt õppima ja kreeka keelt, aramea keelt ja nõidma, neid oskan ja oskan tõlkida. Ja saama. Veendumus on mulle jäänud, et meie rahvale praegugi midagi rohkem vaja kui jumala sõna. Miks te nii arvate, ometi tundub mulle, et eestlane ei tule kirikusse eriti muul ajal kui jõulude paiku ja ristimist ja leeri soovib eestlane ka pigem sellepärast, et kirikus laulatatud saada. Laulatusel on kleit veelgi olulisem kui, kui see tseremoonia ise. Kas teie vaidlete vastu sellele? Noh, inimesi on väga erinevaid, aga kõigepealt oleks ikka vaja teada, kes me oleme. Et jumal on, armastus on meid armastajateks loonud. Nõuab, et me 11 armastaksime ja pärib aru selle kohta, et me vastutame selle eest, et me tegutseme armastusest, mitte vihast, kadedusest, ahnusest ja nii edasi, nii edasi. Milles sõjad sünnivad. Ususõdasid on vaat et rohkem kui kadeduse sõdu. Mina seda küll ei tea. Mingisugust statistikat ma ei harrasta, vaid vaadake me iseenese sisse. Kas on parem armastada või vihata. Kas meie riigikogulased, kui nad teevad lollusi rahva raha eest, venitavad aega. Kas nad teevad heade kurja? Ma arvan, lastelegi selge. Aga rääkides jõuluvanast, öelge Vello Salo, kas teie olete ka jõuluvana kunagi olnud? Ma peaksin nüüd tükk aega järele mõtlema, sest mina ei ela minevikus, ma elan tulevikus. Ma arvan, et olen olnud, aga praegu ei tule mitte mitte midagi meelde. Ja ma arvan. Üks korralik jõululiturgia, palju parem kui 100 jõuluvana. Aga jõuluvanana, kui teil peaks olema see roll kord kehastada, siis millist salmi või laulu viite ootaksid? Ei, igaüks omamoodi sellepärast, et jõuluvana on ju piiskop Nikolaus, kes oli tuntud oma lahkuse poolest ja abivalmiduse poolest. Ja see sobib jõuludega imehästi. Sest jumal ise kingib iseenda. Et iga kingitus räägib paratamatult selles maailma suuremast kingitusest, et seda seost saaks näha. Ja lapsed saavad sellest väga hästi aru. Jõulud on Kristuse sünnipäev, kas nii ongi ja see on see tõde, mille pärast ka eestlane jõule peab? Seda tuleb nüüd igaühe käest küsida. Minul on küll niisugune tunne. Üks teine komme on meil veel. Et perekonna haudasid ei jäeta unustusse ja eriti jõuluööl minnakse, pannakse igale poole küünlad põlema. Näiteks Viljandi kalmistul, kui, kui sinna kuskilt väljastpoolt sõita. See on väga tore vaatepilt, kui ilm on selge. Need on meie rahvakombed ja pidagem neid aus, sest nad on ilusad kombed. Aga eestlased ja kirik, kuidas nad kokku kõlbavad? Teie meelest? Ega Jeesus Kristuse käin kunagi kirikus. Tema asutas kiriku. Jõulude puhul tuleksid meelde tuletada, et. Jumala poeg sündis tallis, nendel ei olnud aset majas. Meie tahame sellest teha mingisuguse rahu püha või mis ei ole halb. Aga see ei ole see. Ma arvan, et see minu mälestus oma emast, kes läks jõuluõhtul mitterikkas kohas mitterikkasse perekonda jõuluvana mängima, et see on see päris jõulumeeleolu, et me anname neile, kellel ei ole. Milline on teie jõuluõhtu sellisel juhul olnud pärast selle tõdemuse selgeks saamist? Selles samas vaimus ikka me teeme väga palju seda, mis meie vanemad. Aga kool, olgu, ateistlik on õpetanud, kes tahaks siis oma koolitarkus nõid nulliks kuulutada, igaüks Allobikate oma teab midagi, tahab oma arvamust avaldada ja hea valdatki. Aga me peaksime kas oma elu jooksul kui olid ajad, kus öeldi, et teil ei ole vaja mõtelda, partei mõtleb siis need ajad peaksid lõplikult möödas olema. Kui ristija Johannes saatis oma jüngrid Jeesuse käest küsima, kas sina oled see, kes pidi tulema siis Jeesus ei ütle neile jah või ei ütleb jutustades ja mis te näete, tõbised saavad terveks ja vaestele kuulutatakse rõõmusõnumit. See oli ammu silma teada, et siis on messija tulnud jumala salvitud kuningas. Ja seda peaksime ka meie märkama. Aga milleks ikkagi eestlasele see usk? Ühte suurt tööd, levitate head sõna ja õpetate inimestele ühtemoodi elamist. Pakute ühe võimaluse, kuidas elada. Kuid kas eestlane on seda tõesti väärt? Kõik on seda väärt, sest jumal on, armastus on meid oma näo järgi enda sarnaseks teinud. Armastus on vaba otsus, vabatahtlik otsus, jumal ei mõjuta meid kuskile voole. Ja selleks annab meile vabaduse isegi siis jumalat teotada, kui meile see peaks pähe tulema. Aga see ei ole see. Siis ma olen oma mõttest mööda elanud. Eestlane ei ole midagi teistmoodi kui venelane, hiinlane või neeger. See ei tähenda midagi, need välised erinevused. Eestlane võib olla hea inimene. Õnneks mul on suur hulk sõpru, kes on head inimesed ja eestlased. Kujutage ette. Aga, aga mul on ka hea venelane, sõber ja nii edasi, võiksin ka teisi rahvusi nimetada, rahvus ei ole risti kirikus mingisugune tunnus. Kas teie sõpruskonnas on ka teiste? Uku Masing ütles, et tema on usklik ateist. Mis asi on ateism? Üks händikäp? See Athos kreeka keeles ütleb ilma jumalata, nii nagu ilma ühe silmata. Ma tunnelile kaassüdamest ja soovin neile parimat. Kirikus on üsna karmilt välja öeldud muu hulgas seda, et, et need, kes ei ole meie ringis, need ei kuulu meie sõpruskonda. Meie kirikus, siin Pirital, mina seda küll kunagi öelnud kirikuid, risti, kirikuid või kes seda selliseks nimetavad, on üle 33000. Nii et kes niisugust asja väidab, see ei tunne piiblit, esiteks. Sest sees samuti, et kes ei ole meie vastu, on meie poolt. Ja samuti, kes ei ole meie poolt, on meie vastu. Olgu vastu, oh tulge mu vastu, võrdsiteis kõike välja, idi viskad iial mind siit nagu vana saame, sinusoidil kardaks kedagi, tulgu, tahad vastu olla, olgu. Aga meil on kõik teretulnud. Pirita kloostriuks on kõigile lahti, olgu paganad, ateistid, mõrtsukad, ma ei tea. Mee põlga kedagi ära. Kas kirikus nähakse ka seda eluraskust, millest lehed iga päev kisendavad? Majanduslangus on kirikusse rohkem rahvast toonud. Ei oska selle koha pealt midagi öelda, sest andke vaesel vanainimesele andeks, mina ei jõua enam minna vaatama ja uurima. Ebahuvitavat asja maailmas ei olegi, ainult et elu hakkab ära lõppema ja. Ma olen küllalt juba paljude asjade vastu huvi tundnud, mis on pooleli jäänud, niiet. Te olete 85 aastat vana. Noor 85 aastat noor. Teil on tervis ja elujõud, te jaksate, te tahate. Ei olene meie tahtmisest kuigi palju. Ja tänagem jumalat, kui me midagi jaksame. Ja kui ei jaksa, küsige abi. Kui see saab, siis saab. Aga jah, Me sünnime kõik vanadena, peame eluaeg vaeva nägema, noortena surra mitte käia mingisuguste mallide järgi, vaid toimida inimlikult. Kuidas te üldse elate, kuidas teie päev möödub näiteks tänane? Edasipüüdlikult tagasihoidlikult, siis kui üles ärkan, siis tõusen üles ja meil on neid iga hommikul, siis püha missa pool kaheksa, kas see on siis esimene esimene asi, siis saab ivake süüa, siis teen selle põrgumasina lahti. Komputerdaja või mis ta on? Ka on oma tööga peale, niipalju kui lastakse teha, täna on siin jälle mingisugused meediategelased ja tahavad saada, tahavad saada. Kristlane on see, kes annab. Ega te väga vastu sellele andmisele ju tegelikult ei ole ka, sellepärast et nii on võimalik inimesi õigele rajale juhtida, kasvõi natukenegi. See on nüüd väga erinev. Me võime ju arvata, et sellest või teisest raadiosaatest on kasu. Siia tuleb igasuguseid hädalisi, sealhulgas niisuseks, arvavad, et maailm peaks nende ümber keerlema sealhulgas ka mina. Ja ei ei saa neist lahti välja visata ka ei tohi, see on vana kristlik vaimulik, ligimese arust tegu, tüütuid ära kuulata. See on tõesti suur häda, kui keegi ta mind kuulata. See on suur heategu. Võtan ette, kuulan, aga kell jookseb. Selle aja jooksul ma ei saa piiblit tõlkida ega muudele midagi head teha. Aga eks jumal teha seda kõike. Ta ei pahanda, ma loodan väga selle aja eest, mida te meile ja kuulajatele praegu jagate ja annate. Kas te teate, mida tema meist arvab? On teil jutuks tulnud? Ei ole minule mingisuguseid eri hirmutusi osaks saanud. Jope ei ole väärt või ei ole vaja või on issandale hoopis umbrohtu vaja, et et oleksin Pirital keegi, kes inimeste usu proovile paneb. Ka see on täiesti võimalik. Eks ma üritan, mis ma oskan ja mis ei oska, seda üritage teie. Räägime palun teie minevikust ka ajast, kui te olite vana. Teil on elus kaks nime, kolmanda olete te saanud läbi jumala ja ameti, te olete isa Vello. Kuid teie kaks eelnevat nime te lõite täiesti uue identiteedi, ilusa sooviga kaitsta oma oma perekonda. Vello Salo ei ole sugugi see nimi, millega te sündisite. Jah, see oli see niinimetatud Tšehhi põrgu kus ma nägin lääne poole liikudes, et üks meie meestest oli maha lastud, keskteed metsa vahel üksipäini maas, vaatasin ringi ja läksin metsa. Ja ümberringi aukusid koerad ja paukusid püssid. Tsehhid lasid meie mehi maha. Ja siis ma läksin segaviljapõldu, see oli ning põlvedel kõrgune ja viska sinna pikali päevaks ajaks ja öösel liikusin lääne poole. Ja mõtlesin, et sõda on kaotatud aga mina ei ole alla andnud. Kindlasti edasi, et see košmaar, mida nimetati Nõukogude liiduks, peab kaduma. Aga kuna kogu mu perekond siiapoole siis mõtlesin, et võtan nüüd ühe uue nime, et kuna mõtlesin, kuhu ma ikka lähen. Euroopas on kindlasti kütte puudus pärast sõda, et kaotaja poole peal olla, ei taha, et lähen Itaaliasse, Soeb ja läksin, aga siis peaks olema niisugune nimi, mis Itaallasse nagu vastu ja ka, ja mõtlesin ka välja, et ma olen siis või ütlen, kui mind kinni peetakse, et ma olen pool soomlast hoolitaallas. Ja siis mõtlesin isheni nime välja, vaatasin, et Soomes on üks linn nimega Salo ja Itaalias on ka. Et see sobib. Ja siis mõtlesin, et minu noorema venna Vello nimi sobiks ka sellepärast, et siis pagaripoisid vaatavad iga ometi oman venna nime, ei võtnud. Et jäävad natuke hiljaks selle asjaga ja. Nii see asi käis. Ma ei tahtnud endale uut identiteeti, vaid see oli ja võitlus limi või sõjanimi. Varjunimi, kuidas soovite? Ilus nimevalik niimoodi kirjeldatuna Endel Vaher oli teie ristinimi. No te võiksite öelda ka, et ma olen konnapoeg minu isa perekonnanimi oli konn. Ema perekonnavaher. Ja abielludes võttis isa siis ema perekonnanime, nii et ma olen ikka sündinud Vaher. Aga me siis neid oli kolm venda. Just enne jõule, ma matsin oma noorema venna. Aga see nimevahetus, kas on kahju ka sellest, et niimoodi oma nimest loobuma pidite, te olite sellega juba ju ikka mitu head aastat elanud. Ei ole iial selle mõtte peale tulnud, nimi on nimi. Eks issanda ees oleme me kõik nimepidi tuntud ja tema vaata nime peale, ega rahvuse ega nahavärvi peale vaid kes me oleme, mida me oleme teinud. Just seda tahtsingi küsida, et, et issand teab nimepidi, aga nüüd on üks sama mees ja reageerib kolmele nimele. Hühmariogeeninga rohkematele nimedele andsin Torontos olles välja ühte ajakirja, mille nimi ongi aja Kerry. Ja kuna ei olnud honorari maksta autoritele, siis lubatud artikleid tihtipeale tulemata. Ma kirjutasin ise ja panin varjunime. Seal paarkümmend nime võib küll olla, et mis mul, mis mul juba on. Mis siis? Aga teie ei ole selle vastu, et inimesed oma nimesid vahetavad või peab olema see väga hästi põhjendatud. Noortel inimestel ju vahel tekib identiteedikriis ja siis tundub neile, et kui nad endale teise nime võtavad, siis äkki läheb elus paremini. Need asjad on seadusega reguleeritud. Nii et siin kui ka üks, kuidas ta paremaks arvab ja üldse oleks hea, kui inimene mõtleks järele, et mis on õieti parem. Kas võtta mingisugune Ameerika või Hiina nimi. Et selle üle mõtleksid juba vanemad, kui laps sünnib, mis nimi talle anda. Sest seda nime korratakse ka mitu miljonit kordaja. Küllap Ta mingit mõju avaldab ka see, see nimi ise. Aga jäägu see nüüd teiste uurida piiblis onju? Mõttega nimeandmisküll ja küll. Jeesus on ju päästja Heebrea keeles ja aramea keeles. Ja see, keda meie nimetame peeturuseks, on hoopis kalju. Et kas tema elu sees kuulised teda keegi Peetrusega hüüab, seda ma ei tea. Aga meie millegipärast ei, ei tõlgi seda nime, et nimel on kindlasti oma väärtus. Aga nende nimedega, kuidas on, no meil on teadet kevadest Oskar Lutsu kevadest üks halenaljakas nimepaneku tseremoonia sellest, kuidas pastor keeldus nime panemast Kolumbus Chrysostoomus, oli see nimi toona, kas teil ministrina on ka olnud sellist momenti? Ei minul ei ole juhtunud. Muidugi katoliku kirik soovitab, et pandaks lapsele mõne püha isiku nimi. Ja seda soovitan, soovitan mina ka, aga noh, kuidas need pühade inimeste pühaks saanud kuidas nende nimi pühaks sai? See igaüks saab võiv peabki oma nime pühitsema. Muud moodi ma seda asja ei näe, iga iga algus on teretulnud. Itaalias on üks koomilise romani seeriad on Kamyllo. Ja seal on siis kommunistlik külavanem või mis ta on, Pepone? Peponeb, toob oma Wave'i siis ristida, tahab nimeks panna Lenin. Ja, ja ta on Camilla, lööb ta nokauti. Sistobee poolne tagasiside pea küll, et Camilla Lenin siis Camilla ütleb, et no et siis küll, et kui tal on nii kõva pühak kõrval. Ja miks ka mitte Kas te olete ka mõne Vello ristinud? Ma elasin Saksamaal ühes külas nimega Fellern ja olin seal siis pastori asemikuks. Lugesin kohaliku muinsuskaitseuuringuid ja tuli välja, et seal germaani vürst Vello olnud. No seal lähedal oli üks katoliku haigla, kus oli sünnitusosakond ja Maristisin iga pühapäev tosina lapsi. Nende hulgas võis ka Vellosid olla ja võis ka pärast olla, sest on ka siin Eestis palju lapsi ja täiskasvanud ristinud. Mina olen kuulnud oma lapsepõlvest lugusid oma vanemate lapsepõlvest, sellest kuidasmoodi ristimine on lapse elule päästnud, on tehtud hädaristimine ja siis on laps uue elujõu ja jõu saanud et haigusest või millest iganes kurjast välja tulla. Kas teie olete millegi taolisega kokku puutunud? Ei mäleta, et minul oleks niisuguseid juhtumisi. Aga ma olen kuulnud küll, et kui meil Tartus esimese vabariigi ajal töötasid tshehhi jõed siis nõukogude okupatsiooni ajal jäid mõned siia ja töötasid üks. Ja siis arstid ütlesid temale, et vaata, see laps ei jää elama. Ja see õde ristis, siis ma ei tea, kui palju lapsi ja rääkis pärast, et ma ei tea, kus need arstid selle võtsid. Aga nad ütlesid mulle, nad teadsid, et nad ei tohtinud niisugust asja teha sest siis oli ka ametlik ateism. Aga selliseid ristimärgi tegemisi. Kuidas teie sellesse suhtute, ristimärki ei saa ju niisama teha või, või on see võimalik? Ei tea, miks mina peaksin kõigesse suhtuma. Igaüks omaette. Ja dressimärki võib teha nalja pärast teatris Belka pärast purjus peaga jõuan mina kõike neid karjatada. Ma mäletan seda nüüd ainult vene keeles. Üks meil oli, üks roomas üks kuulus isa Kirill vist oli ukrainlane. Ja tema sai sellega hakkama juba enne sõda. Et käis Roomas lühikeste pükstega, muud ei olnud ta seljas pressi ürgpalli üle käe. Ja kui vastus siis vene preestri kolleegiumi sisse siis pani selga. See seal oli ka jaheda, tema oli muidugi isa Kirill oli siis bütsantsi riituse preester, see tähendab nagu meil õigeusu kirik. Ja kui preester läheb siis liturgiat pidama, siis ta teeb seal ühe suure arvu ristimärk. Ja temal käis siis nagu siuh-säuh-siuh-säuh. Ja siis keegi tsiteeris püha Johannes kuldsuud, kes ütles, et ta komuma huvania sõõradojuzza niukse vehkimise peale rõõmustavad ainult kuradid. Kui ma nüüd õigesti mäletan, mäletan seda, aga noh miks see võiks vanakuradile rõõmu teha, tal on niikuinii raske. Suhtumisest rääkides, teie arvamus on oluline, sellepärast käib see suhtumise jutt või leiate te, et igaüks peab ise arvama ja mitte teisi nii väga kuulama? Ei, no me oleme kõik kasvajad ja ma loodan, et healoomulised. Ja see kasvamine on ikka ikka selles, et me ise ise mõtleme, ise otsustame. Selle järgi hindab meid, issand, kas me teeme head või, või paha, kas me läheme tema paremale käele või vasakule või mis seal, mis seal tuleb, meil on väga vähe sellest ilmutatud, aga küllalt, et seda teada. Ja kui issand, sinu usk on su päästnud siis see on see, mida, mida issand ütleb ja mitte minu arvamine. Teie olete oma tänase töö ja sihijuurde jõudnud ka läbiteaduste füüsika astronoomia on selle kõige all. Ja siis tuli alles teoloogia. Kas need omavahel ristiga vahel lähevad? Ei, seda on ikka tõsised teadused, kõik ütelnud, et ei ole mingit. Konflikti võimalust. Kui nüüd üks teoloog ütleme siis, ütleme üks astrofüüsik peaksid raksu minema, seda on juhtunud siis üks neist, eksju, lihtsalt ei saa olla faktid iseenesele vastu, räägivad. Loodusseadus on see, mis ta on, kas madest, nagu see kuulus Galilei juhtum. Galilei tundis pühakirja paremini kui tema kohtunikud. Ja mitte midagi parata. Ja oli õige mees oli, oli hea kristlane. Ja nii ka ka tänapäeval ma ei näe mingit mingit konflikti teaduse ja ristiusu vahel muude usundite, aga võib-olla teistmoodi. Te olete katoliku preester miks mitte mõnes teises kirikus, kas sellel valikul on Itaalial roll? Ajalooliselt küll, sest sõda paiskas mind nagu, nagu Rooma, millest ma ei olnud midagi õigupoolest kuuluda, teadnud, ja seal oli katoliku kirik, kes mind aitas, eks ole. Aga see ei olnud põhjust, mind õhutati seal järele mõtlema ja kui ma nüüd ka kirja loen, siis Jeesus Kristus asutas ühe kiriku. Pani sellele kaksteistkümnenda apostlid juhtijateks ja kelle nimetame peetuseks kalju. Esimeseks. Seal ei ole mul minul ei ole mingit kaksipidi mõtlemist olnud, et sinna tuleb kuuluda. Räägime sellest tõlketööst veel kord piiblit, tõlk, keda ma olen kuulnud, et seda peab ikka aeg-ajalt jälle tegema, et umbes 25 aasta tagant on kasulik üle vaadata, sest muidu lähevad sõnad ja väljendid vanaks. Keel uueneb pidevalt. Kui raske on nende uuendustega kaasas püsida. Noh, kui muid seda tõlkest üksipäini teha või kahekesi, mul on siin luuletaja Indrek Hirv suureks abiks olnud. Aastat 800, mis läheks suurematel rahvastel või siis usklikumatajal, kuidas seda öelda? Kui 50 meest tõlgivad korraga, siis muidugi ta läheb tükk maad kiiremini ja noored inimesed ja mul on väga kahju, et ma ei hakanud seda varem tegema, tähendab 48, ma hakkasin juba raadiosaateid tegema Vatikani raadios ja siis ma tõlkisin oma saadete jaoks ise need väikesed tekstilõigud, mis, mis ma seal lugesin. Aga et et rohkemat oleks olnud vaja ja isegi ühte niisugust ülevaate piiblit siis, kui vabadus tuli Eestis, et piiblit võis lugeda. Ma olen päris mitme inimese käest kuulnud, kes otsis suure huviga kivimi kätte ja loeb, loeb lisaaru. Sest need on väga vanad mõisted, mitu 1000 aastat sinna kuuluks nagu minimaalseid selgitusi juurde. Teatud selgitused annab tõlge ise, kui ta on tänapäevase nimega näiteks just peetuse jutt, et nagu praeguseski see on siis 1997. aasta ainsas piiblitõlkes, mis meil kogu piibli non saadaval on, et sina oled Peetrus ja selle kalju peale ehitan oma kiriku. Oota natuke järele mõtlevad, mis, mis seos on Beetlusele kaljul? Tegelikult seisab, et sina oled kaljumajandusele uue nime, sina oled kalju selle kalju peale, Ma ehitan oma kiriku. Need siin juba korralik tõlge, ütleks palju, palju ära. Originaaltekstid on meie päevil kõigile kättesaadavad, igaüks, kel on mobla välja tellida, ei saa lugeda, mida see antud sõna tähendamis eri tähenduses selles kontekstis, mis on kommentaarid. Kui ta ei viitsi. Ja siis saab sellega rahulolemist, ta saab inglise keelt, oskab, saab ehk valida mitmete tõlgete vahele iga tõlge, iga korralik tõlge teatud põhimõtetel tehtud ja ja sellepärast ta näitab ühte tahku originaalist. Aga ikkagi täiesti uus situatsioon, et originaal on igaühele kätte saada, on meie päevil 20 aastat tagasi vist oblastid ion, kui palju Eestis veel. Aga nüüd on. Ja, ja siis tuleb järgmine küsimus, et mida keegi teada tahab. Et missugust tõlget ta tahab, on olemas siis niisugust tänapäeva keeles tõlkeid, puhtinformatiivsed, nagu öeldakse, mis on informatsioon. Piibel on järelemõtlemise raamat ja kellaaega mõtelda ei ole. Ma ei tea, mis kasu tast lugemisest on, aga võib-olla lugedes tekib huvi Aga kuidasmoodi, see tõlkimise töö teil siin välja näeb. Kas te istute koos Indrek hirvega siin nuputate, et täna võtame leheküljest 750 kuni 840 ja tõlgiti need läbi või, või kuidas see käib? Piibel on piduraamat selles mõttes, et on kirjutatud selleks, et teda loetaks ette usklikuks, koguduses ei ole siis mingisugune nagu propagandaraamat või teistele kuulutamiseks või ja sellest tuleneb juba, et tal on teatud pidulik keel. Tunnetavad kõige paremini kirjanikud, luuletajad, sellepärast minul ongi siis abimeheks siin luuletaja Indrek Hirv ja neid võiks olla rohkemgi veel. Peaks olema, igas viiv tõlkekomisjonis ses viib, ei ole mitte ainult kuidas öeldaks tõdede kogum. Kust otsast peale hakata? Meie piiblis siiamaale on nummerdatud niinimetatud salmidega numbritega jaota avatud ja nagu kilukarp tee kokku pressitud. Kujutage ette, et võtaksime Marie Underi luuletused, paneksime igale reale numbri ja klopiksime need kokku, et ruumi kokku hoida. Muidugi selle paksu raamatu asemel või kust sa kogud, luuletused praegu on, saaksime ehk 20 lehekülje peale kokku suruda. Aga noh, mõtelge ise natukene. Kui me nüüd piiblit tahaksime kirjandusteosena trükkida, siis oleks ta vähemalt viieköiteline korralikult trükitud. Ja seda vaeva ei ole me enesele võtnud. Aga need asjad, mis meie oleme siin tõlkinud, need panime mõtte ridadesse. Näiteks Loomingu raamatukogus on ilmunud siis ülemlaul Johannese ilmutus ja psalmide tõlk. Ja seal ei ole kuskil ühtegi numbrit, sest need ei kuulu üldse asja juurde. Kunagi üks trükkal panin need kuskil dollas loksus ja kirjutas numbreid sinna vahele, kuidas kuhu juhtus. Ja nüüd refereerima teaks, millest jutt on, vanasti teati peast. Teatud teksti nimetati, siis teati, kus see on ja missugused teised tekstid räägivad seda. Nüüd on igavene numbrite rida. Aga nii see nüüd nüüd on, et kas me niisugust olukorda tahtsimegi? Ma ei tea, mina küll ei tahtnud, aga aga nii ta on. Ja sellepärast on tähtis, et üks tõlkijatest tunneb algteksti olgu siis heebrea aramea või kreeka keeles ja teine lihvib eestikeelset väljendust. Et paneme siis praegu siin kuvari peale ühetexi hakkame, hakkame mõtlema, et kas nii võib öelda. Siis luulate ütleb, et kas nii võib öelda. Mina ütlen nii, et see põhiline mõte ei tule hästi välja. Luuletaja ütleb seal aga, kas nii-öelda? Ja nii see seisab selles selles ruumis. Ja siis paneme niimoodi kirja. Aga see tähendab seda, et mingi toortõlge või toortekst on juba olemas. No piiblit on nüüd tõlgitud ikka juba paar 1000 aastat. Nii et on olemas paljude tekste ja me oleme vaadanud nii Hässi praegusest, uuest soomekeelses, mis on meie kõige lähem sugulaskeel. Kui ka prantslastel on väga hea tõlge oikumeeniline ja siis inglise Jeruusalemma vaevu nõuks võinud vaadata rohkemaid, aga sellega läheb hiigla palju aega ja kõige parem on vaadata ikka, mis on originaalis ja kuidas üks või kaks suurt teoloogide või eksageetide kogu on tõlkinud. Miks just Indrek Hirv on see luuletaja, kellega te koos teete? Mina ütleksin nii nagu jumal juhatas. Et. Ei oska mina mingisugust, ma ei läinud või kirjutanud midagi ringi, kirjanikel, et kes tahab, vaid hakkasime kord midagi tegema ja. Nii see asi on läinud, et temale meeldib seda teha ja minule meeldib saada. Kui teeme, ega me sellest mingit palka siis seal kuskil. Täiesti tasuta töö või. Noh, ma nimetaksin seda rahuldust, kui, Ütleb kunagi lõbusalt vägis s. Et see rahuldustunne on ja mul seisab ikka meeles Allan Laur, kes oli minu naabrimees Torontos ja käisime tema juures arutamas piibliküsimusi ja tema kurtis siis selle 68. aasta piiblitõlke üle, mis tehti Rootsis seal Väge sees, just tema sõna ja noh, see on selle piduliku keelemõte, et kui ta on õigesti öeldud, siis seal on jah vägi sees. Üks siin pastav küsis minu käest, mis tähendab vägi sees kui sa teda ei tunne asja, ta ei ole. Kui kergesti tuleb vägi sisse siis, kui te jutustate pidama See on jah, üks üks raske küsimus et me peaksime olema kuidas öelda, läbipaistvad. Ei peaks jutustama seda, mis meile pähe tuleb, vaid, vaid, mis on õpetaja poolt antud. Kuidas sellega kunagi hakkama saab. Mõnikord on mul küll niuke tunne olnud, et et mina küll seda ei rääkinud, mis ma ta läheks. Et see tuli kuskilt mujalt. Ja ma arvan, et see oleks ideaal, juhus, aga millal issand arvab heaks mingisugust umbrohtu heaks tarvitada? Kust mina seda tean? Teil on käed palveasendis praegu kas sellest võib midagi välja lugeda? Mul käed risti ei ole valveasendis. Mugav on olla, niimoodi jääb siis. Meie liturgiline palveasend on ikkagi käed tõstetud, peopesad ülespoole, et ehk saame midagi. Ja kuidas siis on saarte vahel ikka midagi? No kindlasti segama omast väes, näiteks neid neid piiblitõlkeid ei oleks valmis saanud, nagu, nagu nad nüüd on. Eriti ma olen seda esimest ülemlaulu, mis oli ka natukene juhuslik, oli üks piiblilugejate grupp, nooremad inimesed, ja kui saime ühe vooru, nii nad tõid mulle teksisid, mida nad tahtsid, et selgitame, et mis me järgmiseks teeme. Natuke aega mõtlemiseks, võtame ülemlaulud, sellest kunagi aru saanud oli Eesti ja minul läks paar-kolm aastat pärast seda, aga nüüd ma olen juba paar-kolm aastat mööda läinud ja ma olen oma kommentaari õhtul väsinud peaga lugenud. Ei muuda sõnagi. Ühe lause tõmbaks maasi on kordav. Aga muidu ma seda ma soovitan seda veel piiramatul arvul saada. Aga tagasi tulles nende jutluste juurde, te ütlesite, et vahel tulevad sõnad justkui kuskilt mujalt ja neis on see vägi sees. Kas ühe sellise jutluse tekst on raske tulema? Te ütlesite, et ette valmistada eriti ei saa. Kõrbeisade tarkuses on see, et piiblit tuleb lugeda niikaua, kui kui ta on peas siis ta loeb ennast ise meie sees. Ja igasuguses töös öeldakse esimesed 10 aastat on kõige raskemad sisa rübera. Ja kindlasti on vaja, et jutlusi pandaks kirja alguses need, kes kuulutamis ameti valivad. Aga ükskord on juba, mis on nagu ring peale tehtud, et oled kõigis põhilistes asjades jutlustanud ja oled tähele pannud, kus ma võiksin paremini, ütlevad niisugust asja. Nii et praegu ma nagu jutust üldse ette ei valmista niimoodi kirjalikult, vait, ütlen millest, mis on siin tähtis? Muidugi oma raadios pean hommikupalveid tegema, see on väga raske töö, mul läheb siis selle viie minuti jaoks vähemalt üks päev. See on vana asi. Vaim on valmis, aga liha on nõder. Et see, mis ma kirja panen, ma selle eest vastutan kaasest, jutluse jutus, seal on nüüd vahe, et see, mis on üks kord mõeldud, mul on iga päev jutlus. Seal ma ei jõuaks parema tahtmise juures tehagi kõik sa kirja kirja panna, kuusepaber lõpuks panna. Et see on nagu tunnistus või kuidas seda öelda. Vabakirikutes vist öeldakse niimoodi. Et tähtis on olla asja juures. Ka kuulajad on tähtsad, kui nemad tahavad kuulata ja tähele panevad, kuulad, nad kuulavad isegi asju, mida ma ütlesin. Sõnu jutluse panna aga pikkusele tähtis vaid just see kvaliteet, et see on palvemeeles, ei ole mingisugustel muudel eesmärkidel. Kirikuloos on küllalt näiteid sellest See ümbrus, milles te siin tööd teete? Siin on meri ja siin on mets, jõgi, paar patupesa, restorani, baari aga ka kirik, iidsed varemed, suuruse ajalugu. Kas te tunnete neid oma töös igapäevaselt? Ei tea siin Pirital patuseid midagi patu võõrteha igal pool. Et väga tore on ja see mererand ma vaatan ikka, kui vähe inimestel jalutamas käib. Poolteist kilomeetrit imeilusat liivaranda, mõnikord mitte kedagi, olen üksipäini seal. Nii et hüvita on üks tore koht. Et sealt tulevad need sõnade ja mõtete ja sisse nii käituda ennast laadimas. No ärme hakkame nüüd vanajumalale eeskirju tegema. Kuidas, kelle läbi, kuidas tema neid saadab? Meie asi on olla avatud igale heale mõttele, tuleb mingisugune prükkar värava taha ja ütleb mulle kuldseid õpetuse sõnu. Kas ma nüüd vastu võtnud ja see on ju üks prükkar, et mis ei ole, see on issand Jeesus Kristus natukene natukene määrdunud. Niimoodi. Teie suhtumist soovin ma teada veel ühele pisut ketserlikule väitele nimelt räägitakse, et kui, kui Mooses tuli kiviplaatidega mäelt alla siis neid ei andnud talle mitte jumal, vaid ufod. Kas teie olete midagi taolist kuulnud? Joomal seitsmendad Moosese raamatut lugenud, kuidas teha, seitsme versta saab Ma ei tea. Aga meil oli siin pärnus üks kuulus mees, kes kirjutas raamatu eestlased inimsoo ürgisad. Kes ütles, et kõik tahavad suuri sugulasi, et meie oleme põlvele sumer, lastest ei, sumelased põlvenevad meist. Ja ta oli igasugu tõestusi, kuidas kõik maailma tähtsad sõnad on eesti keeles start, sekretär, see kiri, tee ära, ütelge kiiresti. Eesti meremehed seilasid Egiptuses, vaatasin nii ilus. Nii ilus, nii ilus. Ja siis ka Mooses oli tegelikult võrukene ja võru keeles vanas võru keeles. Kivi oli Ki ja tulimäe pealt alla ja viskas siis vihaga nüüd käsutahvlit puruks ja siis siis siis ehmatsesse ju Onky puru. Ja nüüd juudid, kurss, jonka, puur ja ongi puur ja peavad seda püha rahu tema põrmule. Aga et te läksite väga kenasti sellest jaburast väitest mööda, aga mis te arvate, milles sellest, et kuskil on veel keegi. Oli üks kuulus õpetlane, Aquino Thomas. Ja esitas küsimusi, et kas on võimalik elu väljaspool maad. Kaheksa aastat tagasi, kui ufode, siis ei olnud veel paha haisugi. Ütles niimoodi, et jumal on kõigeväeline, meie maa on piiratud. Järelikult selleks, et näidata mõnda teist tahku oma täiuslikkusest on väga tõenäoline, et on mujal maailmasid, mida jumal on loonud. Ma ei oska midagi targemat öelda.