Tere hommikust. Nii nagu täna on eriline aastatuhande viimane päev. Nõnda on eriline ka tänane helikoja, keskendudes ühele eesti muusikule. Tõnu Kaljuste. On ka selle aasta jooksul õigustanud maailma muusikum ainet oma muusiku haaret üha laiendades. Samal ajal oli meil õnn Maal tema loomingulisest tegevusest järjepidevalt osa saada. Lõppeva aasta esimesel päeval kuulutas Eesti Raadio peadirektor traditsiooniliselt muusika kontserdil Tõnu Kaljuste aasta muusikuks ning andis talle üle selle tiitliga kaasneva muusa koju. Täna võime uhkusega tõdeda, et meie raadiopoolne tunnustus olid kaunis, kus aastale, mis Tõnu Kaljuste mitmelt poolt maailmast tunnustust tõi. Õigeria järgnesid jaapani muusikafondi preemia. Saksamaal aga anti Tõnu Kaljuste, Rahvusvaheline Roberteedleri koorimuusikaauhind. 1999. Otsuse langetanud žürii tõstis eriti esile tema teeneid Eesti koorimuusika interpreteerida käimisel, märkides ära Pärdi, Tormise ja Tüüri nime. Eriliselt rõhutati dirigendi osa balti koorimuusika tutvustamisel, luues seeläbi olukorra, kus koorid üle. Kui maailma on seda muusikat oma repertuaari võtnud. Veel tuuakse auhinna omastamise põhjuseks esile Kaljuste osa rahvamuusika propageerimisel, mis on ilmselge vihje Veljo Tormise loomingule. Viieliikmeline žürii koosseis oli rahvusvaheline. Tänavu olid otsustajaiks Ameerika, Jaapani, Saksa, Soome ja Rootsi eksperdid. Kevadel valiti Tõnu Kaljuste Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks. Käesoleva valul aga tunnustasid Euroopa mainekad klassikalise muusikaajakirjad dirigent Tõnu Kaljuste tänavust tegevust prestiišikaks kannid klassikalise muusika auhinnaga. See kõrge tunnustus sai Tõnu Kaljuste osaks 20. sajandi koorimuusika kategoorias võistelnud issi Emmy CD plaadi eest, kus Rootsi raadio koor esitab Tõnu Kaljuste dirigeerimisel vene helilooja Alfred Nitke patukahetsuse. Salme. Nii klassikaloo äärt on rahvusvaheline auhind, mille laureaadid selguvad mitme riigi muusikakriitikute hääletusel. Tänavuste auhindade jagamisel osalesid Inglismaalt Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania ja Poola muusikaajakirjade peatoimetajad. Suured gaasilise ja ülemaailmse levikuga ajakirja Classic CD hinnangul on tegemist ainsat tõeliste rahvusvaheliste klassikalise muusikaauhindadega, mis too on maailmas ka kõige drestiisikamad. Auhind antakse Tõnu kaljustele kätte 23. jaanuaril peetaval tseremoonial kanniga toni hotellis. Aastalõpufestivalil sünnisõnad oli võimalik eile õhtul Estonia kontserdisaalis kuulata Tõnu Kaljuste juhatusel kolme suurteost kolmelt selle sajandi suurelt eesti heliloojalt Veljo tormiselt, Erkki-Sven Tüürilt ja Arvo Pärdist vastavalt sünnis. Antefinem seik oli aated eum. Neile lisandus Arvo Pärdi uusima teose psalm 120 x kantik teede Kree esiettekanne Eestis. Selle teose tellis Arvo Pärdist Monaco printsess Karoliine kingituseks oma isale 76 aastasele Monaco vürsti le prints Raini Kolmandale tema valitsemise 50.-ks aastaks päevaks. Terrigeerima kutsuti Pärdi ekspert Tõnu Kaljuste. Teose esiettekanne toimus novembrikuus Monaco rahvuspühal Monte Carlo katedraalis kohaliku ooperi- ja opereti koori esituses ning sellest valmis ka eksklusiiv plaadistus. Ent respekteerige Tõnu Kaljuste soovi teos Eesti rahvani Eesti muusikute esituses jõuaks, mis ka eile õhtul teoks sai. Enamus Eestis Tõnu Kaljuste juhatusel toimunud kontserte on klassikaraadio vahendusel meie kuulajani jõudnud tänasest saates kuuletajaga salvestisi, mis Tõnu Kaljuste on kaasa toonud Austriale, Itaaliast, Rootsist ja Hollandist. Palusin Tõnu Kaljuste stuudiosse neid kommenteerima. Lõppeval aastal toimus hulganisti kontserte prantsuse helilooja Francis Bulanki 100. sünniaastapäeva tähistamiseks. Kui Eesti filharmoonia kammerkooriga oli Bulanki kontsert üks aasta viimaseid, siis Rootsi raadio kooriga algas sügishooaeg Bulankiga. Ja septembri 26. astusime alles Gustav Vasa kirikusse ja see kontsert kanti üle Euroopa raadios. Ja selle kava oli siis järgmine, kõigepealt see inimese pale siis orelikontserti ja ses juures siis tema kantaat põuad suurele orkestrile, koorile. See on üks vähetuntud kantaat ja tal on saamislugu niisugune. Sõnade autor Eduard, see, mis hari tuntud. Metseen kunstnikele Prantsusmaal ja ta tahtis väga oma luulele muusikat ja pakkus seda polengile teha. Ja. Legend räägib, et oli küsinud Polangi käest, et kui palju see teos maksaks, kui ta kirjutaks tema sõnadele. Ja siis kulankaali, vaatad sõnad üle ja siis oli öelnud, et 30000 Deutsche marka. Ja, ja siis, kui oli teos valmis saanud, siis Eduard, see, mis maksis talle legend. Lusika väljend lootused muusikaväline, aga kuri, kurjad keeled ütlevad siis pärast, aga tegelikult või 20000.. No see on õelad keeled, sellepärast et see pole eriti populaarne tehas, seda palju ei mängita, seda huvitavam oli mul seda teha. Sest teos on siiski ja ja niisugune sümbolistlik tekst ja väga püüdmatu luule. Tüüpiline prantsuse prantsusehõnguline tunnetus tekstis, seal on erinevad põualiigid ja põua tunded, mida on väga raske ümber jutustada. Esimene osa on niisugused rohutirtsud pealkiri ja see hakkab juba müstiliselt pihta, selles kuningriigis valitseb tolm, palmipuid ja loob pisarate. Tuuled on ära viinud põlenud aia varju ja noh, niisugused väiksed ohe muutub nahkhiireks nagu kogu see maal müügiks. Ja niisugused väga kaunid toonid, kaunid tekstilõigud. Praegu on siin põud, talvepõud, meil vesi muutub kristalliks ja kastepiisad lillede pakaseks, hirm tunneb end turvaliselt. Diakropolil kükitab tsikaad, valitseb seda tsitadelli. Niisugune võimas pilt ja teine osa mahajäetud küla. Loppildi kuivaks kõrbenud nõlvadest surnud pisarate ääres nuuksumas kaugele killukesed vaikusest ja nii edasi ja nii edasi. Ta suits on tema loor ja need kevadõied, õietuled ümbritsevad meid. No teine oli siis mahedat küla, kolmas lik tulevik. Olen sinuta põud, põrnitseb iseenda kujutist minevikus ning noormeest minu sees, kes vaatab, vaatab mind alalõpmata vaevalt märget märgates kui sedagi. Olen sinuta olen põud, aga see on lihtsalt niisugune inimese pihtimus. Ja ka kantaadi põud läks osa. Ja viimane osa mereluukere merekõrgused, sügavused. No siin on väga võimas tekst, mida ei hakka ette lugema, aitab, kui see pealkiri, mereluukere, vaevalt inimesed seda teksti semantikat rohkem suudavadki jälgida. Olen oodanud liiga kaua seda elu, mis ei tulnud tolle elu, keda maid leidnud, kelle surm unustanud oli. Nõnda kõlas Francis pulaagiga daat põuad 26. septembril Stockholmis Gustav Vasa kirikus Rootsi raadio koori ja sümfooniaorkestri esituses Tõnu Kaljuste juhatusel. See kontsert jõudis laia publiku kuni euroraadio vahendusel. Euroraadiosse jõudis Rootsi muusikuid Tõnu Kaljuste juhatusel hiljaaegu veel teinegi kontsert Bachimatetiga vahetafroftonstist Timme Haydni harmoonia missaga. Eesti publik sai seda teost kuulata eelmise advendiajal, Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkestri esituses. Eesti dirigendina Rootsi raadio koori ees võttis Tõnu Kaljuste endale aukohuseks salvestada Rootsis elanud eesti helilooja Eduard Tubina koorilooming. Suursem Fonic Tubin oli praktiliselt kogu oma elukooridega seotud juhatades Tartu meestelaulu seltsi Vanemuise ja Estonia muusikaosakondade luure ning Rootsis veel kõrges vanuses, kes Stockholmi Eesti meeskoori. Ka Tubin oli Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liige. Kuulakem nüüd tema koorilaule kaasmaalase ja värske, Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liikme Tõnu Kaljuste juhatas tusel. Laulab Rootsi raadio koor. Ave Maria. Õhtulaul Friedrich kuulbarsi sõnadel Kaks laulu Ernst Enno sõnadel hällilaul ja kõik tuuled. Esimene keringile Henrik Visnapuusõnad Igatsus Ernst Enno sõnadel Kui tume veel kauaks sinu maa Juhan Liivi sõnadel Kuulame Rootsi raadio koori esituses Tõnu Kaljuste juhatusel veel Eduard Tubina laulu lumest Hendrik Visnapuusõnadel. Oktoobri lõpus olite Eesti filharmoonia kammerkooriga Austraalias ja siin on salvestis seal toimunud esimesest kontserdist. Ja 24. oktoobril alustasime turneed esimene kontsert Melbourne'i festivalil. Melbourne festivalil oli meil kaks kontserdid, selles samas suures kultuuri tsentrumis. 24 25. Ja esimesest kontserdist on helijälg olemas ja. Ma ei tea, kuivõrd raadiokuulaja kuulab meid kodus või autos või kus iganes. See teos, mida ma pakun kuulamiseks, nõuab võib-olla kõrvaklappe ja saada ettekujutuse keelpilliorkestri helipildist, mis kasvab välja sisaldav Ena osa ühest kuulsast Madrigalest. Ja selle kuulsa Madrigaline on sisse laulnud lindile saksa kammerkoor, Riias kammerkoor. Ja sellele väiksele lindile on lisatud veel üks samm Larry hääled. Seda siis mängisid mul Austraalia kammerorkestrist kaks meest süteisaatorite peal ja kogu keelpilli versioon, mis kasvab sellest teosest välja, andis. Härratiini kirjutatud see on Austraalia helilooja, kes mängis Berliini Filharmoonikute aldirühmas. Ja sel aastal. Ta oli Rostrumi võitja klarneti kontserdiga. Ta võitis selle noorte heliloojate konkursi. Nii et kui kõrvaklapid olemas on, siis soovitan nendega kuulata. Et esiesitaja tegelikult on siis nagu Riias kammerkoor, keda me niimoodi aeg-ajalt kuuleme, seal veel. Ja restoran ja teose nimi on Carlo. Kas sellel on ka mingi tähendus? Energia kutsutakse, familiaarsed läheks, võib-olla peab veidi valgustama seda teost, sest teatavasti tses valda Venaalseva tappis oma naise ära. Ja need niisugused väiksed armupiinad, mis tal Sees olid tihtipeale jõudnud ka tema Madrigalidesse. Kas ta tappis armukadedusest ikka ikka armukadedusest ja need suured üleelamised on jõudnud ka tiini teosesse. Ta on nagu laiendatud kujul. Sellest samast Madrigalistamisega Pythoni, et et see kriminaalne helilooja on maailmale jätnud väga palju kaunist. Aga hing karjub. Kuulsinetiini teose Carlo salvestist 24.-st oktoobrist Melbourne'i kontserdisaalis. See oli kontserdi esimene pool peale, kes valda ja tiini lugu tuli Vivaldi kloor ja nii et see oli nagu itaalia anguline. Kontserdi esimene pool ja teine pool kuulus baltlastele. Seal ei pasksi muusika Dolorosa, mida tegin Austraalia kammerorkestriga Sis Pärdi, Berliini missa. Ja see oli austraallaste soov, et see oli lendude kava, see oli kõva ja ega ega teil vist ei olegi teab kui palju võimalust näiteks ühte kava nii palju järjest laulda, nagu Austraalias osutus või viimati soli? Kui me sajus kontserdi käisime 80.-te alguses mööda Siberit, Põhja-Kaukaasiat Groznõis, esinesime ja Taga-Kaukaasias Sahhalinil, hiljem siis sai tehtud ja mõnikord 15 kontserdit järjest. Neid on ainult lääne poole ja nad need asjad. Veebruaris lähme tema Ameerikas oma kümmekond kontserti. Ja need Austraalia Iisraelis olime festivalil viie kontserdiga. Ka see on suur asi, kui sa tõesti kava palju teha. Muutub suure turnee jooksul vägagi ja siis lõpus on, tundub nii, et seda võib ka teha. Nii et ilma dirigendid täitsa kõik vabalt juba mõistavad 11 ei ole tarvis enam juhatada, muusika hakkab ise nagu hingama ja see on kõige parem tunne. See võib-olla ongi professionaalide tunne ka, et ei teki seda väsimust ja tüdimust, vaid vaid järjest selline täiustumise Moment ilusti kõlab kuni rääkida, muidugi, eks igaüks väsib kuskil maa alla. Aga see professionaalide asi ju lööb õitsele tõesti, kui on noh, väga hea muusikute grupp. Kui saalid on head, publik on saalis ja on tohutult energiline publik, et see annab hästi palju energiat ja seda kas Austraalias oli energia? Jah, oli küll väga hästi. Kuulakem sellelt samalt 24. oktoobri kontserdilt Melbourne'is Vivaldi klooriat esinevad Eesti filharmoonia kammerkoor ja Austraalia Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. Koostöös Hollandi kooriga on, on meil siin ka üks salvestus ja see on siis Hollandi Raadio koori ja orkestriga kontsert seitsmendast novembrist kontserti jõusaalis ja seal oli kavas kaasaegne muusika. See oli festivali avakontsert festivalil. Andis nimetus, uus, uue hingelise muusikafestival. Ja festival algas just seitsmendal novembril ja kooriks oli mitte mummu amsterdami kammerkoor Madalmaade kammerkoor, vaid Hollandi raadiosuur, segakoor ja mitte see Hollandi raadio orkestriga. Siineri klassiga käis vaid raadio filharmoonia orkestris anneks teine orkester, suur orkester. Ja koos, mida ette kandsin ja mida tahan teile, lastasin mõnda fragmenteri Kiyaganšeeli gruusia helilooja teos tiks. See on teadupärast ju. Belgiast pärit kuulus jõgi, mis jaotab, elavad ja surnud kahe kahele poole jõge. Et ühel pool teisel pool elavad ja see ilus kompositsioon idee oligi kantseeli teose mõtte aluseks, jaga teksti aluseks tekstiks on mõned gruusiakeelsed sõnad, mis tähendavad midagi näiteks gruusia keeles sõna suli tähendab hing eesti keeles. Kui ka on gruusia keele gruusia keeles lauldakse suli, suli, suli, siis eesti keeles arusaamad, Salzing väga palju ilusaid sõnu. Ja. Ta kasutab lisaks nendele gruusiakeelsetele tähendusrikkalt sõnadele ka inimeste nimesid, kes on siit ilmast lahkunud. Tema kõige lähedasemad sõbrad ka Alfred siis olidki, on nende hulgas on selles teoses ära märgitud mõni ees nimemani perekonnanimega ja teisel pool jõge, siis jääb niisugune tekst, mis on seotud gruusia rahvalaulu refrääniliste silpidega ja no nagu meil on Wellus, Soomast, liilia Laile on nendel grusiinlastele kaovad väikesed refrääni tüübid ja nende nendele lisandub siis lõbus elavat inglisekeelne rõõmu muusika Joy. Lõbus ja sinna veel lisandub baskid Darr ja Kanželile tüüpiline filmimuusikaliik võtete arsenal. Sest niisuguse filmimuusikat turg ja peal tema muusikaline keel, baseerubki, tal on. Laiendanud seda väga võimsa orgiastratsioonini välja ja sellele teosele väga suur edu seal. Lisaks koorile orkestrile on seal solist tari kirjutatud spetsiaalselt Juri Pašmetile. Basmet kandis seda esiettekandes nüüd siin ette ja ta võib-olla veel ei ole veel päris küps, tema ettekandes aga. Aga pakume kuulata ühte väikest fragmente, mis hakkab just. Te kuulsite fragmentigija kantsiili teosest tiks. Kontserdi esimeses pooles oligi tüüri passioon, tegin suure suure orkestriga, see oli väga võimas ettekanne. Paljud tulite pärast juurde ja ütlesid, et see helilooja on suur helilooja. Ja tõesti passioon suure orkestri ettekandes mõjus väga võimsalt ja saab väga suure aplausiga. Ja peale seda tuli kohaliku Hollandi helilooja Joseph transens mannifikaat, mis seal kirjutatud ka suurele koorile suure orkestrile. See on nüüd niisugune, kuidas öeldakse veel seisundimuusika Hollandi seisundimuusika ta kasutanud väga-väga võimast orkestri koosseisu. Lisaks orkestrile koorile on seal sopran solist, lõpus, kes pingelised väga kõrgelt laulab. Liini uue muusika festivalil käsiti seekord hoopis tormise kavaga. Tormise kava. See on siis vanadest lugudest unustatud rahvad üks väike kollaaže, teine pool siis viimasest plaadist pixel itaania. Kontsert leidis aset Viini kontserdimajas ja Mozarti saalis. Meie rõõmuks oli see 10 päeva enne seda välja müüdud ja kontsert läks väga edukalt, oleme uhked selle üle. Peale kontserti võttis Eesti vabariigi saatkond meid vastu koos ajakirjanike ja ja Universal Edis inimestega ja seal oli veel palju-palju tegelasi kutsutud. Et ma loodan, et see kontsert kindlasti tugevdas Eesti austria sõprust. Pöördume saate lõpuosas tagasi hooaja algusesse, mil Eesti filharmoonia kammerkoor osales Abukossi muusikafestivalil Iisraelis. Tsiteeriksin lõiku avakontserdi vastukajast. Kui Eesti filharmoonia kammerkoor Hendele Dixitoominusega alustas, läbis kirikut kahin. Kaua aega ei ole siin sellist koori kuulda olnud. Kui prohvet Eelija taevas tormiga laskuks kõlaks, saates tõenäoliselt just selle koorilaulmine. Eesti koori kõlamaailm on ebamaine, kõik on täpne, selge ja läbipaistev ja kui puhas on intonatsioon, lootsin stsenoodini kuulda ebapuhtust kas või ühes noodis, tõestamaks, et ka nemad on inimesed, aga asjata koorilaulmine oli lihtsalt täiuslik. Sellist hendalit võid mäletada kaardineri lindistustelt. Eile kõlasse täpselt sama kaunilt. Dirigent Tõnu Kaljuste esitatud Endel oli pidulik, tõeline voogav, kaasakiskuv ja vapustav Kaljuste. Anne immitseb välja ta kõrvadest. Musikaalsus pudeneb ta õlult. Nõnda kirjutati Iisraeli ajalehest siis pärast Abukassi festivali avakontserti. Koor esitas seal ka hakkab bella kava, kuid põhiteos oli festivali tellimusel Händeli oratoorium Iisrael. Egiptuses Aabukoshi kontserte ei salvestatud ning sellest meil kahjuks helijälge pole. Festivaliks valmistumine toimus aga suvel publiku silme all. Mil Hendele tooriumit esitati nii Pärnus, Viljandis, Haapsalus kui Tallinnas. Haapsalu ettekandest on olemas, kas salvestis, millest kuuleme hiljem fragmenti kuid meenutaks enne selle ettekannet Iisraelis apokossis? Esimene vis Abu gaasist, mis meelde tuli, see on üks haruldane võimalus. Näha Iisraeli Alla Jeruusalemma lähedal mäe peal ühes templis ja anda viis kontserti järjest elada kõrval ühes niisuguses suures pansionaadis ja tegeleda ainult kontserdiandmisega. Kohalik orkester oli niisugune tugineb endale oratooriumi Iisrael Egiptuses. See on säri sulgunud tuurielamusele. Kui veel mõelda, et, et meil on aastatuhande lõpp, aastatuhande lõpp ja millest see Iisrael Egiptuses räägib? Ta räägib just sellest ajast, kus Iisraedaid Egiptuses vangis äsja ja ta räägib sellest, kuidas jumala saatis. Nendele egiptlastele igasugused nuhtlused kaela Lintsisid juute ja ei lasknud oma tõotatud maale tagasi minna. Ja siis on seal väga uhked kohad, kus jumala saatis neile kaela kõik need hädad alates sääskedest, parmudest ja vennaskonna dealid. Vähesed. Mäletan. Pois poiss küsis mult peale seda ettekannet enese, kuidas jumal sai eraldada, need. Juudid ütlesid, et, et konnad ja need säästeti neile kuttidele. See see küsimus jääb muidugi ülesanne. Aga selle peale ma mõtlesin siis, kui mehel seal Jeruusalemma lähedal seda ette kandsin. Seal nad nüüd on kõik ja võitlevad ilusti rahu eest ja ja püüavad saada araablaste ka kuidagi nii mõistlikult suhtlema. Mingisugune rahvuslik viha seal ikka kuskil üleval on. Aganad. Nad on väga hea kontserdipublik, lihtsalt võib-olla paremat ei olegi maailmas vähemalt see aburusse festival. See tempel, mis seal üleval on, seal on alati väga tore tore üles astuda, seekord oleme teist korda nüüd loovatud, läheb oma kolmandat. Suur aitäh Tõnu Kaljuste-le, kes aastalõpu rutus oli lahkelt nõus oma viimaste kuude tegemisi klassikaraadiokuulajaga jagama soovinud kõigi kuulajate nimel, palju õnne. Edu ka algavaks aastaks. Vahendaja osas oli täna Kersti Inno ja helipuldis Helle Paas. Saate lõpumuusika on, nagu ma juba vihjasin, salvestatud Haapsalus koorid endale oratooriumi Iisrael Egiptusest esimesest osast.