Ja läheme edasi fotogooliga stuudios Kaupo Kikkas ning tänaseks teemaks on tänaseks versiooniks on üks naine fotograafias anni leibovitš, ennem kui tema juurde jõuad, huvitaks mind, et kui palju üldse naisfotograaf on ennast ajalukku kirjutanud oma piltidega. Ani leebowitz on suur kunstnike suur isiksus tõesti, paljustki paljuski ka seetõttu, et tõesti tema kohta võib öelda väga paljudel juhtudel esimene naine, kes tegi seda, esimene naine, kes tegi teist tõesti fotokunstnike hulgas. Täna Meil on väga palju naisi. Näiteks üks statistika on, et see ei ole fotokunstnik, kes on fotograafide kohta, aga et maailmas on üle 60 protsendi fotograafidest naised. Nii et, et selles suhtes täna meil ei ole seda probleemi absoluutselt, et oleks mehelik ala või naised sellega tegeleks või mis iganes. Aga ajad olid teised. Ja loomulikult oli naistel siis väga raske sellesse valdkonda üldse siseneda. Sest et ka see nõudis füüsilist vormi ja nõudis väga palju tehnilist taipu ja kaasamõtlemist, ütleme seal nelja-viie-kuuekümnendatel aastatel, kui me oleme rääkinud eelnevatest fotograafidest. Aga tänane kangelane anni leibowitz ehk siis sünnipärase nimega Anna luu leibowitz nagu nimigi ütleb taaskord juudi päritolu fotograaf sündis 49. aastal ja on ajalukku kirjutanud väga mitme palgelise ja mitmekülgse fotograafina. Ta on elu jooksul hästi mitmel korral oma stiili muutnud, mis tegelikult on ju ka maalikunstist tuttav, sellised väga suured maalikunstnikud tihtipeale on elus tabanud, et nad peavad midagi uut valima ja on teinud sellise stiilise suunamuutuse. Nii et leibovid samamoodi on pakkunud hästi erinevaid pilte, näiteks kui eelnevate kangelaste siis niumani või, või Avedoni kohta saaks tema stiili väga lihtsalt iseloomustada, sest et ta kogu elu vältel hoiduda enam-vähem sarnast joont loomulikult kõik fotograafid teevad erinevaid pilte, siis leibowitzi puhul on tõesti needsee stiili kõver kõikunud täiesti seinast seina. Kui leebowitz oma karjääri alustas, siis tema nii-öelda hüppefotograafia maailma toimus läbi Rolling Stone'i ajakirja siis ajakiri, mis kajastab kogu muusikaelu ja sellist popkultuuri loomulikult 73. aastal, kui ta Rolling Stone'i pildistama, kas oli sellel ajakirjal mingi hoopis suurem tähtsus kogu maailma popkultuuri kirjeldamisel, tähendamisel ja seletamisel. Täna, kus meil on internet, meil on raamatut, on telekanaleid, mis kõik täna kindlasti ükski ajakiri sellist tohutut tähtsust ei oma. Aga Rolling Stone oli, oli ikoon. Ja leebowitz õppis fotograafiat, mis on privileeg nii-öelda tema generatsiooni privileeg. Eelnevad meistrid, kellest me rääkisime, ei saanud veel keegi tegelikult kõrgkoolides Fotograafiat pida, sest ei olnud üldse sellist asja välja kujunenud nagu kõrgkoolis fotograafia õppimine või õpetamine. Ja nii, nii tõepoolest siis San Francisco kunstiinstituudis õppis ta kõigepealt maalimist ja hakkas juurde võtma sinnaga Fotograafiat. Ja tema mõjutajateks peetakse fotograafidest näiteks ka meile tuttavat meest Henri Cartier persooni just nimelt oma hetke tabamise võluva oskusega. Hän leebowitz ei ole mingi hetke tabaja selles klassikalises mõttes, ta ei ole fotograaf, kes käiks hiiliks mööda tänavaid ja otsiks huvitavaid inimesi, huvitavaid hetki. Ta on fotograaf kelle nii-öelda kaamera ees enamasti valmivad asjad plaanipäraselt, plaanitult poseerides. Aga ta on võtnud selle imelise Cartier pressiooni oskuse tabada hetke ja märgata ja toonud selle üle lavastuslik fotograafiasse, mis on tõesti tegelikult väga haruldane. Tema pildid tihtipeale mõjuvalt üllatavalt haruldaselt spontaanse na, mis on ilmselt üks tema kui kunstniku ja sellise märkaja jäädvustaja eripärasid ja väga erilisi omadusi. Leibowitz sai kuulsaks ühe legendaarselt lausa pisut kurjakuulutava pildiga. See pilt kujutab John Lennoni ja Yoko aulat ja see pilt pildistati umbes viis tundi enne John Lennoni mõrva. Ja see on siis pilt, kus Yoko Ono on maas pikali ja ihualasti John Lennon ennast nii-öelda kruttinud tema ümber. Ja ka sellest mõrvast ajendatuna on väga loomulik, et sellest pildist sai taaskord üks popkultuuri selline ikoonilise tähtsusega pilt. Nii et see tõi hetkega 80. aastal Leivowitzi maailma tippude hulka. Ja fotograafias nagu igasuguses kunstis on paraku see, et sind peab keegi märkama. Sa võid olla maailma kõige andekam, teha maailma kõige paremaid pilte, et aga kui sind ei märgata, kui neid pilte ei vaadata, siis sa jäädki nii-öelda kuhugile tagatuppa üksi pildistama ja nii on enamustel fotograafidel juhtunud see õnnelik olukord, et mõni kas mõni kunstnik, mõni disainer või mõni ajakirjanik on meid märganud, kellel on olnud mõjuvõimu, ta on koheselt pärast neid teatud märk pilte, mida, mis on talle huvi pakkunud saanud sellele fotograafile, anda tööd ja enesetõestamisvõimalusi ja nii see nii-öelda kuulsus on, on, on alanud. Leivowitz pildistas edasi sellisesse kuulsasse järjest nagu Vanity Fair ja siis hakkas ta järjest enam pildistama ka nii-öelda kuulsusi. Nii et leebowitzi portfooliasse mahuvad tõesti väga paljud kõige erinevamad valdkondade staarid ja kes võiks olla tegelikult nii-öelda maailma suurim staarina kategooriat valimata inglise kuninganna, nii et väga kaunilt poseeritud sätitud, ma isegi ütleks glamuursed ja samal hetkel kaunid ja kaugel olevat, samal hetkel ta ei too meile seda kuningannat lähedale, ei anna kandikul ette, eks kuninganna peab olema väärikas ja meist veidi kaugel ja eemal. Nii et need on ühed pildid, mis mulle leiba pitsi piltidest näiteks väga-väga meeldivad. Ja üldse leiba, vits on ka tarmukalt ja põnevalt osanud kasutada ka valgust teatud hetkest alates arvutitöötlust ja selliste noh, selliseid suuri lavastusi nii-öelda teinud väga-väga-väga-väga põnevalt. Võib-olla üldiselt me mulle isiklikult kuulsuste või selliste kuulsate fotograafide eraelu nii väga suurt huvi ei paku, kuigi kindlasti see avab tema mõttemaailmast pisut, et neid kilde, mida ta muidu ei serveeri. Siis leevowitz elas aastaid koos väga kuulsa Es Eesti Susan Sontaagiga kes suri 2004. aastal. Ja nagu te aru saate ja nad on mõlemad daamid, vabandust, üks on juba kahjuks meie seast lahkunud, nii et nende selline päris omapärane ja kummaline suhe on iseloomustanud nende mõlema loomingut. Leibowitz ise on öelnud, et Susan oli tema ainuke arvustaja ja kohtunik, kes tema nii-öelda töid tõeliselt hindas ja kelle iga sõna oli. Aga kas siis leibowitzi jaoks, kui kulla hinnaga. Et, et me kindlasti sa leibowitzi loomingust rääkides minna möödas Susan Sontag-ist. Ja muideks Sontagil on ka üks väga kuulus essee fotograafiast ja mis on ka eesti keeles ilmunud, nii et kellele pakub fotograafia tõsisemat huvi, siis ma tegelikult soovitan väga selles läbi lugeda, see ei ole mingisugune väga pikk ja keeruline lugemine. Pigem mõtisklus fotograafia teemadel ja põhi asutustele nii-öelda juhtides tähelepanu, kehtib see SEE väga hästi ka tänase päeva kohta kus kus, kus justkui piltide sees me ujume, aga me ei oska, anname seda pilte koodi lugeda, kuna see keel on justkui muutunud juba liiga universaalseks või liiga liiga primitiivseks, nii et, et mulle mulle see, mina soovitaksin seda ka lugeda. Ja ausalt öelda viimastel aastatel pärast sedasama õnnetut surma ka surid mitmed leibowitzi perekonnaliikmed ja peab tunnistama, tema elu on pärast seda parajalt kokku jooksnud ja viimastel aastatel ausalt öelda, on tema meedias pälvinud tähelepanu nii imelikke või nii noh, kuidas öelda kummaliste avaldustega, kui see, et ta on väga suurtes rahalistes raskustes ja mis on selle juures kõige kurvem. Tema rahaliste raskuste pandiks on peale tema kõikide erinevate korterite kodude pandud ka kõikide tema tööde autoriõigused. Nii et väidetavalt on ta praegusel hetkel pangale võlgu 50 miljonit dollarit ja asi on juba väga-väga sinna suunas tüürima. Et tema enda tööde autoriõigused lähevad kuhugile kellelegi teisele nende võlgade katteks. Nii et viimastel aastatel üldiselt leibowitzist nii palju räägitud ei ole. Ja küllap ta on omadega natuke pahuksis, aga ma loodan, et tema loomingust on veel palju loomata. Ja kindlasti me kuuleme temast veel uute projektidega uute projektide raames. Väga palju veel. Aga tema pilte ikka saab näha või on neil juba kellelegi pealt käpp peale pandud? Leevowitzi pilte on seetõttu pisut raskem näha, kuivõrd leibowitz enamasti pildistanud klientidele, ehk siis, et see pilt on konkreetselt kellelegi-le mõeldud, nii et näiteks mõned on, kes on meie hulgast juba lahkunud ja tema fondationile on üle antud enamus tema pildid ja meilt on sealt, meil on sealt väga hea pilte vaadata, siis leibowitzil pole isegi oma ametlikku kodulehekülge, kus me saaksime tema pilte vaadata. Aga sellegipoolest ma olen mõned lingid välja otsinud ja kindlasti lisan need kohe foorumisse. Et ikkagi oleks võimalik natukene tema tema töödest ja käekirjast aimu saada. No kas on kedagi, kes natukenegi meenutaks teda või keda saaks temaga võrrelda? Ta oma ütleme, et kui me nüüd nagu ma ütlesin, ta on teinud hästi mitut fotograafilist erinevaid fotograafilisi vahendeid kasutanud oma elu jooksul ja ilmselt tema kõige kuulsamad pildid on sellised lavastuslikud moefotod, näiteks, kus ta on vuugi jaoks tekitanud loo võlu, roosist pildistanud justkui moefotod, moeseeria, ta on seal arvutitöötlusega kokku kleepinud justkui reaalse võlumaailma. Nii et sellised hästi värvilised hästi-hästi, siuksed, kuidas öelda, kõnelevad või jutustavad pildid. Ja tema piltide puhul on nagu huvitav see, et kui me võtame siin mõned vanad meistrid ja vaatame sellist less is more väga sellist puhast ja lihtsat mustvalget fotot, siis leivavits on nagu vastupidine, tema annab meile hästi palju, ta tahab meile justkui rääkida ühe pildiga terve terve muinasjutu. Et Leivowitzi pigem iseloomustab selline lavastuslik, kus värvilisus muinasjutulise, see on kindlasti üks asi, mis, mis tema piltides läbiva joonena kaasas käib. Et need võiksid olla sellised märksõnad. Aga kuivõrd ta on ikkagi ise niivõrd võimas figuur, siis teda kellegi teisega võrrelda oleks ehk ebaaus. Ja praegu kohe mulle nüüd otseselt ei meenuga ühtegi nime, võiks raadiokuulaja teada, kes, kes on nii-öelda selline leibowitzi stiili järgi ja nii et ma arvan, et ta on veel nii tugevas elujõus kunstnik Ta jõuab veel pärast. Loodetavasti omas nendest traumadest taastumist väga head loomingut jätkata ja ma olen üsna kindel, et meil on oodata hoopis teistsugust leibowitzi ehk siis tõsist kanna pööretel tema hilises loominguperioodis. Aitäh sulle, Kaupo Kikkas ja järgmise kolmapäevani.