Head kuulajad ja täna teeme juttu soojadest jookidest, täpsemalt siis teedest ning just sellistest teedest, mis aitaksid meil tõbesid tõrjuda ja immuunsüsteemi tugevdada. Ning olen stuudiosse palunud ravimtaimede kasvataja, bioloog Juta Mölderi. Tere. Millised on need taimed, mis võiksid igas kodus siis olemas olla ja millega oma immuunsüsteemi tugevdada, tervist tugevana hoida, et külmetused, viirused kallale ei tuleks? Ravimtaimed on omal kohal, aga muidugi toidutaimed on olemas, me kõik tunneme sibulat, küüslauku, talvel mugulatena tarvitada toiduks. Ka kesi toorest ei kannata, näiteks magu ei võta küüslaugul toorest küüslaugu küünt siis ka kuumutatud toidule igale poole lisada väga palju Aedrile ega meie toidutaimed nagu punapeet, porgand, kas toorelt või siis kuumutatult prae juurde. See on kõik vitamiinirikas ja see hoiab meid tervena, kapsas, meie oma kodumaa. Aga miks ka mitte paprika väga vitamiinirikas mädarõigast isa unustada, sellepärast on seda alati söödud, et et ta sisaldab palju vitamiine ja need hoiavad organismi tugeva ja loomulikult. Ta jääksime hätta, aga just meie oma kodumaiseid, meil kasvatatud rohelisi, mis praegu eriti ei ole, aga siis kuivatatud maitsetaimed. Till ei ole eriti maitsev ja kuivatatult, aga kindlasti petersell, kuivatatud petersell, talvel on väga-väga raua väga C-vitamiinirikas. Sellest saab nüüd teha nii, teed, aga teda ei pea, teen alati jooma, võib lisada valmis suppidele valmis kastmetele, salat igale poole, aga ma eelistaksin just nimelt seda suvel kasvavad oma aias kasvanud või kasvatatud peterselli, mis on ära kuivatatud. Talvised rohelised viljad on meil, taimed on ju müügil praegu maitsetaimedega, mis on nende eesmärk, toidu maitsestamine, kui nüüd vitamiinide saamine, sest sibulapealsed ja tellid, mis on, ja basiilikut need talvel ajatatud kujul nii väga vitamiine meile ei anna, aga nad parandavad söögiisu. Muidugi hoiavad seedimise korras. Nüüd tee taimedest, millised kindlasti aitaksid immuunsust tõsta, haigusi ära hoida on meile väga kõigile väga tuntud aiaäärne kõrvenõges, seal suvel korjatud. Ta on mõõdukalt tükeldatud, kuivatatud õigesti, ta on säilitanud oma ilusa värvi ja sedasi võiks seda kasutada toda teena teesegudes veelgi enam väga rauarikas, väga palju vitamiine, mikroelemendid on temas olemas ja ta tõepoolest tab organismi suurepäraselt just ka sedasi kuivatatult. Ainult et nüüd kõrvenõgese puhul on küsimus selles, et kui veri on liiga tugev, liiga paks, siis ta ei oleks omal kohal, siis kasutaksin teda mõõdukal kujul teesegudes teiste taimedega koos. Aga teda võib asendada mustasõstralehtedega parakevadel korjatud ära lõigatud mustasõstravõsud ega ka need mustasõstravarre kõlbavad, aga enamasti kogutakse. Ja niisugused ilusad kuivatatud rohelised mustast lehed on maitsvamad, on samuti väga. C-vitamiinirikkad võib juua soojateena julgemini kui kui kõrvenõgest, kellel on selline oht enamasti vanematel inimestel, kui veri on vedel, võib väga julgesti juua musta sõstart. Kui on veri, vedel. Nüüd niisuguseid taimi, mida teena tarvitatakse, marjad muidugi kõik mustasõstra marjad, samuti ka kibuvitsamarjad on tun, tud Tseevitamine andjad sobivad õhtuse teena, aga miks mitte, kes soovib, ei joo kohvi, hommikul joob selle asemel ka kas marja või lehe teed. Muidugi on olemas meil ju pohlad. Meil on jõhvikad, kõik need on vitamiinirikkad, need sobiks süüa toorelt, mõni Marigi päevas või väike peodes iga päev ei maksa ära unustada, et nad on Meie terviseallikad, meie metsamarjad väga, väga õige tomaal kohal. C-vitamiinirikastest ja niisuguseid On ju on ju terve hulk taimi, ega siis tee tahimedena sellel suvel eelmisel suvel korjatud piparmünt, meliss, vaarikalehed, need kõik oleksid sobilikud tee taimedena juua. Sellepärast et nad on väga head vitaminia, jälle ikkagi ka mineraalide allikad, mis hoiavad meid Vapra nõia, meie keha korras ja pealegi tee taimetee puhastab organismi, nii et seal need jääkained oleks vähem. Me sööme, hingame, närveerimestressitame ja kõik, see võib ladestada meie talvisel ajal meie organismi jääkaineid, mida ei ole vaja, aga teel taimed viivad välja niisuguseid jääke, mis talvel kogunevad suvel, inimene on riidest rohkem lahti ja liigub rohkem, on vesiravi, on värskete, kui aga talvel oleme palju ruumis, oleme soojalt riides, vaevalt nina on väljas ja seegi kipub märg olema. Ta on vähe, on neid inimesi, kes võib-olla Marium kuivatanud või kes oskaks kuivatada, kas kõlbavad, teeks ka külmutatud marjad ja kuidas siis nendest see hea kasulik kätte saada. Tegelikult külmutatud mari, tähendab kuivatatud marju on jah raske müügil on ja meil on talunikud ja mahepõllumajandusega tegelejad ja praegu on juba igasuguseid väga toredaid kuivatatud asju müügil. Nii mustikaid kui olen näinud, kui, kui pohli isegi jõhvikad, eks ole, on, aga külmutatud on niimoodi, et ega tegelikult toidutaimi mida talvel kasutada, sobib külmutatult, väga hästi haritud inimene, mina isee külmutan, korjan endal suhkruherned, mis üle jäävad, mida enam ei sööda ära rohelisest peast, kui ta veel kuivanud ei ole. Sest üks asi on nüüd kuivatatud hernes, milles hukkus pildid, tuleb kaua keeta ja ei maitse kõigile. Võib-olla, aga kui sa paned selle rohelise herne sügavkülma tõstata välja Sulata ülesse ja selles supi keetmine ei võta mitte mingil juhul üle poole tunni aega ja ta on säilitanud oma mineraalid ja vitamiinid ja on ka üks tervise tugevdaja meie oma hernes, mille me peenralt võtame. Aga samamoodi kui külmutada, kes võtab aedmaasikad enamasti hõõrutakse katki ja kui suhkrut ei taha, ta säilib seal väga hästi, natuke võib ju lisada, aga sõltub maasikasordist. Magusate marjade puhul ei olegi vaja suhkrut panna ja siis sobib ka kõige väiksemale lapsele ka sellele väikelapsele alla aastasele pisikesele. Sobib, kui suhkrut ju ei taha eriti anda, lapsele siis maasikad sedasi väga sobivad. Aga minu külmikus on mustad sõstrad, mul on punased sõstrad. Kui tavaliselt vähem süüakse punast sõstart, siis kui ilusad nad on, nad on nüüd ma ei võta neid kobara tänavaid, puhastan ära nagu mustasõstra sügavkünnikülmikus väikses kotikeses ja kui sealt võtta, selles võibki Ta kisselli, sellest võib kati teha muidugi sulatad üles. Loomulikult jälle saame endale kõik selle, mis suvel on. See on väga hea moodus ja väga väga meeldib sügavkülm. Tegelikult sinna võib panna erinevaid marju, ka mustikad sobib sügavkülma panna, eks ole, ja nad ei vaja siis sinna suhkrut ega, ja köögiviljad, mida ma panen, need ei vaja soola, säilitusaineid mitte midagi juurde. Väga mõnus on kasutada. Ja neile siis ainult kui teed tahaks teha, siis kuum vesi peale marjad katki ja võib juba juua. Või, ja seda ka juhul, kui ma, ma kõige õigem oleks, kas pudrunuiaga või mingisuguse läbi sõela pigistada või jah, marjad katki ja tõepoolest kuum vesi peale ja juua seal ei olegi midagi tõmmata ju vaja ei ole marjade puhul jook on, meeldib ja kui sa tahad magusaks teha, siis kes teeb suhkruga? Aga Ma olen jälle mee propageerija, mina lisan igale poole mett või siis marjad ja enamiku raviteede puhul ma ei lisa üldse midagi ei pea panema, aga kes ilmtingimata vaja magusat ja tunneb, et need maiad inimesed võiksid külmet tarvitada. Hoiab jälle seedimise korras ja nakkavi talvemesi aitab meid ära hoida. Meil grippi aitab ära hoida külmetus. Inimesed Käsmete ei armasta, kes ei talu, need peaks leppima siis suhkruga või näiteks raviteed jooma. Päris ilma päris ilma võib juua, no ma ei näe mingit probleemi, ma ei ole maguselembenema, ei kasuta suhkrut tegelikult üldse. Te kohvijoogi, siis mina kasutan kas mett või, või ei pane midagi, sest väga paljud naised naised, mehed joovad ja suhkruilma suhkruta kohvi, niisamuti sobivad taimeteed. Ühesõnaga, kas. Ka mingeid taimi, mida ei tohiks nagu igapäevaselt pikka aega juua. On küll. Ikka on ikka, on, aga need taimed, millest me praegu rääkisime, niisugused meie oma aia ilusad toredad õied või lehed või marjad ei ole probleemi, mitte keegi ei söö jõhvikaid või musti sõstraid või päris kilode viisi. Nii või teisiti ega leiva söömisel on ka piir. Aga seda inimene tunneb ikka ise ohtu. Ei ole. Aitäh teile, Juta Mölderi ja jätkame edasjuba kolmapäeval.