Kell sai kaheksa Eesti raadio uudistetoimetus teeb veel kord kokkuvõtte tänastest sündmustest meile mujal. Stuudios on Indrek Kiisler. President Arnold Rüütel ja Ingrid Rüütel palusid avalikult vabandust oma lastelaste käitumise pärast, kes korraldasid presidendilossis korduvalt pidusid, kus tarvitati alkoholi. Minister Andrus Ansip kinnitas, et nõndanimetatud peoskandaali pärast ei peaks Rüütel tagasi astuma. Venemaa vähendas seoses külmalainega gaasieksporti Lääne-Euroopas. Langenud on survega torus, mis varustab gaasiga. Eestit. Majandusministeeriumi kinnitusel küttekriis Eestis ei tule, sest gaasi on suuremates katlamajades võimalik asendada kütteõliga. Ukraina parlament võttis vastu resolutsiooni, millega nõutakse Venemaaga jaanuaris sõlmitud gaasileppe tühistamist. Tallinnas kinos Sõprus esilinastus kaks tundi tagasi uus Eesti lühimängufilm. Tühirand. Käre pakane püsib Eestis. Külma on eeloleval ööl 28 kuni 34 kraadi. Lisaks hakkab saartel homme päeval tuul tugevnema, mis lisab veelgi külmatunnet. Seoses presidendilossis toimunud noortepidudega ei pea president Arnold Rüütel ametist tagasi astuma, leiavad nii peaminister Andrus Ansip kui ka rahvaliidu esimees Villu Reiljan. Reiljani sõnul esitab rahvaliit praeguse riigipea kindlasti uuesti presidendikandidaadiks, kui Rüütel sellega ise nõus on. Lähemalt räägib Vallo Kelmsaar. Selle, et vanavanemate äraolekul on riigipea lapselapsed, kellest üks on 13 ja teine 15 aastane Kadrioru presidendilossis noorte joominguid korraldanud, tõi eile avalikkuse ette Eesti televisiooni saade pealtnägija. Peod ise toimusid eelmisel aastal ning väidetavalt pääsesid pidutseja ka presidendi ametiruumidesse ning lugesid seal dokumente. Siseminister Kalle Laanet kinnitas, et tema juhtunust varem ei teadnud, seepärast algatas ta eile toimunu asjaolude selgitamiseks ja kehtestatud reeglitest kinnipidamise uurimiseks juurdluse. Peaministrile Andrus Ansip ütles täna, et reegleid presidendi kantseleis ja ametiruumides liikumiseks on kehtestatud ning juurdus selgitab, kas neid ka täideti. Riigipea peresiseste küsimuste kommenteerimisest. Peaminister keeldus. Kindlasti on kurb, et ka presidendi perekonnas on probleeme kuid nende probleemide kommenteerimise ma jätaksin presidendipaariõiguseks ja, ja ma ei ei laskuks nende probleemide kommenteerimisse. Kas annad mingisugune oht julgeolekule? Seda peab selgitama välja praegu käimasolev sisejuurdlus. Mulle teadaolevalt ametiruumidesse, kus on dokumendid, on nad ei ole ligipääs olnud avatud. Ehk siis reeglite järgi peaks olema uksed lukustatud ja ja, ja võtmed hoiul. Töötajad saavad need võtmed allkirja vastu. Aga see käib muidugi kõikide ametiruumide kohta. Et juurdlus selgitab, millele on ligipääs olnud ja kas see ligipääs on kujutanud endast kohta perekondlikel põhjustel lastelastega avaldatud pea pärast. Kindlasti ei peaks president tagasi astuma. Teatavasti esitas Arnold Rüütli omal ajal presidendikandidaadiks rahvaliit. Ka rahvaliidu esimees Villu Reiljan ütles täna, et ametist tagasi astuma riigipea ei peaks. Reiljan lisas, et kui Rüütel ise nõus on, kavatseb erakond ta uuesti presidendikandidaadiks esitada ka sel aastal toimuvateks valimisteks. Seni pole Rüütel oma seisukohta öelnud, avaldas aga Postimehes ühispöördumise, milles 13 ajalehe peatoimetajad kutsuvad rüütleid kiiresti otsusest teada andma. Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani hinnangul ei ole see juhuslik ajaline kokkusattumine. Põnevik sümptomaatiline on jah, et oktoobrikuine asi siis nüüd uuel aastal hoogsalt üles tõstetud nii Pealtnägijas kui ka Eesti Ekspressis juhuslikult samal päeval päeval ka asuvad ajalehtede pea toimetavad ette ütlema presidendile, mis ta peab tegema vägasva juhustesse uskuja oma edasised kommentaarid pole selles küsimuses lõpetakse ja väga suure huviga ootan siseministeeriumi siseministri algatatud juurdlus. Teeb selgeks, mis seal siis tegelikult oli. Vaatasid seda pealtnägijat ise ka ja, ja mul isiklikult olen mitmete esimeste suhtes küll väga sügavat kahtlust väga sügavad. Ka siseminister Kalle Laanet ütles, et praegu on vara juhtunu detailide kohta midagi oletada. Mina endise politseiametnikuna, kes on asju menetlenud, uurinud täna küll ei julge välja öelda üheseid postulaate siin, et kas see kõik niimoodi toimusid, nagu pealtnägija näitas. President Arnold Rüütel jätkab oma visiiti USA-s, Vallo Kelmsaar küsis meie Ameerika korrespondendil Neeme Raualt, kas president on skandaali kuidagi oma visiidi ajal ka kommenteerinud? President Rüütel isiklikult täna hommikul meil siin San Franciscos on veel päris varajane hommik. Kommenteerida skandaali Eestis ei soovinud. Ta palus pressiesindaja Eero Rauna vahendusel edasi öelda nii Eesti televisioonile kui raadiole, keda ma siin esindan, et ta vabandab koos abikaasaga toimunu eest, kuid Eero Raun palus Eesti pressile südamele panna seda, et presidenti tuleb kohelda mõistvalt, et ei tohi alata Eestis nõiajaht, selle skandaali. Ning president Rüütel kahtlemata loodab, et ta saab oma ametis jätkata, sest presidendi visiit siin San Franciscos, kus ta Eestit esindab ja tal on siin väga palju kohtumisi kõrgtehnoloogiafirmades, Silicon Valleys, USA kõrgtehnoloogiakeskuses, on näidanud, et Eestil on väga hea nimi, president on väga hästi vastu võetud ning jah, selle visiidi üllatus ongi ehk see, et kui president ükskõik millisesse kõrgtehnoloogiaga tegelevas firmas sisse on astunud, räägitakse kohe Skypeist. Öeldakse, et see on asi, mida maailmas väga hästi tuntakse. Ta on Eesti kõrgtehnoloogia ja internetispetsialistid suures linnas näiteks jahu. President ütles eile, et see firma kaalub päris tõsiselt Eestisse laienemist Eestis inimeste töölevõtmist, sest Skype on näidanud, et Eesti kõrgtehnoloogiaspetsialiste võib usaldada ja nad on head. Mil määral USA ajakirjandus on selle visiidi vastu huvi tundnud? No ajakirjandus tunneb visiidi vastu huvi suhteliselt vähe, ainsaks ajakirjanikuks, kes visiiti on jälginud, olen olnud mina siiamaani. Kuid täna õhtul on presidendil siin San Franciscos rahvusvaheliste suhete klubis pikem kõne sellest, mis on Eestis toimunud viimase 15 aasta jooksul ja sinna oodatakse päris ridamisi kohalike ajalehtede ja meedia esindajad, nii et ilmselt homsetes lehtedes on midagi kirjutatud. Seoses karmide talvekülmadega on häiritud gaasivarustus Euroopas ning ka Eestis Vallo Kelmsaar urgitse Eesti gaasi müügiteenuste direktorilt Raul gootovilt. Kas gaasiga kütjad peaksid oma toasoojuse pärast muretsema? Nii keeruline see situatsioon ei ole, et kuivõrd seda koodi kasutatakse mitmeks asjaks, et kasutatakse kütmiseks, kasutatakse elektritegemiseks leiva küpsetamiseks ja veel teiseks ja kolmandaks, et siis esimeses järjekorras me püüame tagada selleni, et gaas oleks olemas soojuse tootmiseks, küll aga, aga näiteks Iru Elektrijaamaga leppisime kokku, et ta toodaks ka vähem elektrienergiat, aga selle võrra oleks siis ühesõnaga sooja tootmine olemas. Kui kriitiliseks praegust olukorda hindate? Selgelt, et, et olukord on keeruline, sest viimaste aastate jooksul pole olnud külmasid ilmasid ja, ja pole olnud gaasivarustusega raskusi, et et selles mõttes on meil klient, et noh, kes ütleme, normaalses situatsioonis on omanud reservkütust, aga, aga kellel näiteks täna seda ei ole noh, arvestades seda, et kui palju see kütteõli maksab, maksab rohkem, kuna ta maksab kordi rohkem kui gaas, siis siis ei ole soetatud, kui selliseid varusid sellise ootamatu olukorra jaoks, aga me nagu, nagu loodaksime, et ei tohiks nagu, nagu neid nii ränki ühesõnaga probleeme tulla, et et noh, pealegi siin lubab, et ka pärast nädalavahetust peaks seda natuke soojemaks minema, et homme hommikul oleme natukene targemad, siis on selge, kes kuidas on kasutanud ja kuidas edasi toimida. Kas see olukord on tingitud ainult ilmast? See on ühesõnaga puhtalt hetke külmad ilmad ja see, milline on nende torustike läbilaskevõime ja, ja kui palju on võimalik sellest lätimaalasest gaasihoidlas gaasi võtta, et, et see on, on puhas ilm, nii et siin ei ole muid põhjuseid absoluutselt. Kujunenud olukorrast informeerisite, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, nii Eesti energia kui ka Tallinna küte koos töötati välja tegevuskava toasooja kindlustamiseks Eesti elanikkonnale. Ministeeriumis lepiti kokku, et gaasinappuse tingimustes läheb Iru elektrijaam osaliselt üle kergkütteõli kasutamisele. Vajadusel lubab ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tuua eriloaga Eesti territooriumile suurema väävlisisaldusega küttemasuuti, tagamaks Tallinna suurte seni gaasil töötanud katlamajade töö. Narvas oli täna gaasi survega probleeme, seetõttu seadistas Eesti energia ühe gaasil töötava soojatootmisjaama ümber põlevkiviõlile. Euroopa parlament võttis täna vastu raporti, milles kutsutakse Euroopa liidu liikmesriike lugema kõik ealist diskrimineerimist võimaldavad õigusnormid tühiseks. Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsiooni kuuluv Siiri Oviir ütles, et Euroopa esinduskogu on võtnud ühese hoiaku, mis keelab ealise diskrimineerimise tööturul. Tema sõnul ei sobi ealine diskrimineerimine, demokraatlikku õigusriiki. Vene mitte mingisugust põhjust, miks ei tohiks meil ülikooli rektor olla üle 60 ja professor üle 65 aastane, kui inimesel on olemas vastav koli, kvalifikatsioon ning töövõime, märkis Oviir. Ukraina parlament tagandas täna õhtupoolikul ametist justiitsministri, kütuse- ja energeetikaministri ning riikliku gaasikompanii juhi ning nõudis valitsuselt Venemaaga sõlmitud gaasilepingu tühistamist. Sellise otsuse poolt hääletas 358-st saadikust 246. Ühtlasi nõudis ülemraada, et Ukraina peaprokuratuur kontrulliksi annaks hinnangu nende ametnike tegevusele, kes osalesid gaasilepingu ettevalmistamisel. Tallinnas kinos Sõprus esilinastus kaks tundi tagasi kuus Eesti lühimängufilm Tühirand. Ülevaate teeb Meelis Kompus. Suhetest kõneleva lühimängufilmi lavastas seni produtsendi ja kunstnikuna tuntust kogunud Veiko Õunpuu ja mängivad Maarja Jakobson, Taavi Eelma ja Rain Tolk, kes on ühtlasi ka üks stsenaariumi autoritest. Filmi sünnist räägivadki lähemalt Veiko Õunpuu ja Rain Tolk. Stsenaariumi kirjutasime, kõik koos, ei ole lõppkokkuvõttes kokku, kirjutas Veiko üksi. Esialgu küpsus me, peaasi, et sa mõte teha filmiks sundi, mõrv hotellis. Me kirjutasime esimesena selle lahti, aga ei toiminud nagu narratiivi terviklikult on, meil lihtsalt ei oleks ressurssi jätkunud, et teha seda, sest see on selline film, nooreliku atmosfääriga asi. Meie ressursid võimaldasid teha midagi sellist. Olemasolevas reaalsuses. Tühiranna algmaterjal Mati Undi sulest ja lugu kirjanikust, kellel tuleb veeta nädalavahetus oma naise ja selle armukesega. Armukadedus piinadest tuleb tal naine enesele tagasi võita, aga see pole kerge ülesanne. Rain Tolk jaoks on see esimene terviklik filmirolle, kui mitte arvestada skandaalset Esto-TV-aega. Mis see ESTO-TV-ga muud õli ikkagi rolli mängima, ainuke asi, et reaalsuse fiktsioon oled seal, segunevad, siin oli meil ainult sektsioon tuli kuidagi loogilise jätkuna see minu mängsele tühirannas. Rolli tegemisel konsulteeris Tolka Mati Undi endaga. Eelkõige ta oli väga nõus, et see filmiks kirjutatakse, kuna see oli autobiograafiline. Talle lihtsalt kaks täpsustust, millest ühe saime teoks teha, oli see, et kui peakangelane läheb merre peale tüli oma naise naisarmukesega, siis ta läheb sinna merre kusele. Teine tingimus on lihtsalt finantsiliselt teostatav. Filmi sündmustik hargneb kaheksakümnendatel aastatel, mida ilmestavad selle ajajärgu autod, millest annavad tunnistust ajastutruud rõivad. Miks just kaheksakümnendad Veiko õunpuu? Ümaral moel seotud sellega, et meie põlvkond sai sellistest teemadest teadlikuks kaheksakümnendatel parda, Adolf nagu esimesed kogemused armukadeduse ja truudusetuse ja täiskasvanute maailmaga toimus sellel kümnendil alt minu jaoks isiklikult ja kuidagi nagu kinnistanud. Ja peale selle, noh, see oligi selline nagu väikene mäng vormiga. Eeloleval ööl ning homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub idakaare tuul kaks kuni kaheksa, homme päeval tugevneb aga saartel kagutuul kuue kuni 12 õhtul kuni 15 meetrini sekundis ning külma on öösel 28 kuni 34 kraadi saartel ja kohati rannikul 20 kuni 26 kraadi. Homme keskpäeval tõuseb õhutemperatuur mandril lühiajaliselt miinus 21 kuni miinus 27 kraadini, saartel miinus 14 kuni miinus 18 kraadini. Selline oli 19. jaanuar Päevakajas. Head õhtut ning kuulmiseni.