Tere päevast, lugupeetud kodanikud, ülekuulamine alustab. 2011. ehk käesoleva aasta augustikuus valitakse Eestis uuesti presidenti. On aus aeg küsida, kas ja milline peaks olema Eesti president. Kuulamise toimik number 158. Kas Eesti vajab presidenti? Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Ülekuulatav number üks saar, Andrus amet, sotsioloog. Andrus Saar nüüd selle uue aasta alguses te kirjutasite ühe arvamusartikli, kus juhtisite tähelepanu või üritasite vähemalt nii-öelda diskussiooni algatada teemal, et Eestis vastu ei olekski vaja presidenti. Kas te olete nii-öelda Ma lihtsalt terava ühiskondliku närviga aru saanud, et selline institutsioon Eesti riigisüsteemis ei oma enam õiget kohta meie ühiskonna edasi nii palju arenenud, et seda pole vaja või pigem ei ole rahul praegu siis istuva presidendiga? Ma hakkasin mõlemaid mõlemad momendid, eks ole, koos et eks ajendi noh, niisuguseks mõtteks andiski meie presidendi viimane intervjuu ja seal ta ütles seda, et presidendi funktsioonid on siis toetada võimukoalitsiooni, mida tähendab, ma nagu vaatasin siis, et, et see on natuke liiga kitsas, presidendi funktsioon. Vähemasti harjunud ja traditsioon on olnud siiamaani. Et president tahaks ikkagi oma ülesanded märksa märksa laiemalt, mitte ainult võimukoalitsiooni aspektist. Ja seejärel ma nagu natuke mõtisklesin selle üle, et, et millised on olnud siis need sõnumid, mida meie president on see viimastel aastatel välja öelnud. Eestimaa on olnud väga keerukas periood, aga tõsine masu, tööpuudus, inimesed on kaotanud oma eluasemeid, baas on suurenenud, jõuga võeti inimestel ka palku vähemaks ja nii edasi. Kas nüüd selles kontekstis oleme tunnetanud presidendi toetavat sõna, et inimesed saaksid aru, et me millegi nimel pingutama? Et oleks niisugune osaduse tunne? Ja nii palju, kui mu südame armukest on noh, tundus, et niukesed eriti ei tunneta. Teine moment oli see, mis näiteks president Meri puhul oli väga oluline, et tema esinemised poliitikute Riigikogus või siis aastapäeva kõned, et need olid väga-väga oodatud just nimelt teravate kirglike seisukohtade poolest kus siis nii-öelda nahutada said nii valitsev koalitsioon kui ka opositsioon ja püstitati ülesanded, mis puudutavad kogu ühiskonda. Praeguse presidendi puhul, nagu paraku teakas uinutav Ozzy esinemise vormi, ma ei tea, mis selle põhjuseks on, aga ei, tunneteerite seda. Ja siis, kui hakkad nagu mõtlema sellele, et mis siis välispoliitiliselt on nagu korda saadetud? Jah, tõepoolest on nagu mitmed asjad aga, aga niisugust tahvli suht läbivat initsiatiiv paljud initsiatiive, mis erutaks suuremat osa ühiskonda, niisuguseid asju, mina nagu eriti palju lugenud. Ja, ja nüüd siis tekib, eks ole küsimused, et, et, et kui on niisugune esmane analüüs, oleks taoline oma tulemuste poolest, et, et millised oleks üldse presidendi funktsioonid ja kas siis neid funktsioone oleks võimalik delegeerida kuskile mujale või mis on kõige olulisem küsimus võib-olla eelkõige on see, et millist presidenti siis Eesti tegelikult vajab. Ja vot niisugused mõtted olid ajendatud eelkõige selleks, et, et võiks ka tegelikult hakata diskuteerima teemal, et mis presidenti tegelikult Eestis vajame. Ja noh, see tähendab ka seda, et, et millised funktsioonid, millised rollid selle staatusega kaasas käiksid. No põhimõtteliselt need diskussioonid ju käivad iga presidendi valimise perioodi eel, kus inimesed mõtlevad, millist presidenti me tahame ja siis, kui on vastavalt kandidaadid olemas, siis vastav seltskond, et saab ka presidenti nii-öelda tekitada või presidendi poolt hääletada. Teie praegused argumendid, kõik tegelikult on seotud personaaliaga ja nüüd lihtsalt võib ju oletada, et need personaalia küsimused võivad tekkida selle institutsiooni noh, reeglite ka seotud probleemidest, et see ei pruugi olla selles kinni, et vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ei ole hea täitma meie kujutelma heast presidendist, vaid lihtsalt need reeglid on võib-olla tema jaoks sellised, kus demokraatia reegleid, seadusi Eestis kehtivaid seadusi jälgides ei olegi võimalik teistsugust presidenti meloovuta. Noh, niiviisi võib nagu selle võib noh, niisuguse vastusega muidugi välja pakkuda. Kui me vaatame, et meil on olnud kolm presidenti, siis kolm presidenti on siis enam-vähem samades raamides ka loonud kolm erinevat kuvandit, kuidas seda, kuidas seda rolli on võimalik siis ka täita, on päevselge see, et ma mitte kuidagipidi ei kutsu üles. Et Eestist nagu peaks olema presidentaalne vabariik, et presidendil oleks siis väga suur võim vaid oma kutsumist üles selleks, et täpsustada, et mis tüüpi see võim võiks ikka olla ja kas president, see, kas ta nüüd täidab üht või teist rolli paremini või halvemini ehk kas ka selle ülal olemas mingisugune kontroll on olemas teatud funktsioonidega president võib lihtsalt öelda, et mitte öelda, aga lihtsalt täidab teatud asju. Kas sisuliselt ma saan aru, teie arusaam presidendist võiks olla selline nii-öelda rahvast ühendav isarolliga president. Ei, ma ei tahaks öelda, et see oleks nagu natuke naljakas, Eiki Nestor ütles ka ju delfis, istudes ühes artiklis, et president on siis see, eks ole, et kes siis ütleb ka välja välja tõe. Noh, ma arvan, et president ei ole jumalast jumal. Aga tähendab, presidendi roll oleks küll väga selgelt, et erakondade ülene, see tähendab, et tema oleks see, kes juhiks tähelepanu ühiskonna kui terviku arengule mitte ainult sellisel kombel, et näiteks valitsev koalitsioon ta arendab seda ühiskonda ühes suunas või keegi teine 1000 nisu terviklikku terviklikku vaadet ja tähelepanu juhtimist. Et teatud arengusuunad võib-olla vajaksid korrigeerimist teatud eetika ja nii edasi edasi problemaatika. Andrus Saar, kui te tõite ühe internetis olnud tsitaadi praegu vastamise aluseks, siis mul on üks tsitaat teile veel. Nimelt Rain Rosimannus, oma Facebooki avalikul Facebooki kontol kirjutas teie arvamuse kohta nii niinimetatud ekspertarvamustest meedias on saanud täielik šovis ekspert naisekandmises on arvamusliider järelikult ka kõiges muus ühiskonna küsimustes. Aeg, mil meil presidenti ei olnud, tema asemel oli parlamendi esimehest riigivanem on Eestis juba olnud ja mõni võiks teada, mis sellest välja tuli, aga noh, kui juba arvamiseks läks, siis selle loo põhjal arvan ma, et Eestil ei ole vaja sotsiolooge. Arvestades, et Rain Rosimannus kujundab nii mõndagi ideed ja mõtet, mis reformierakonnas juhtivas valitsusparteis ellu rakendatakse, siis võib arvata, et see reaktsioon on üsna kujundlik. Valitseva, vähemalt selle erakonna reaktsioon Teie nagu arvamuse osas, et miks, miks erakonnad tegelikult selle presidendi institutsiooni muutmist kardavad. Noh, presidendi institutsiooni kardetakse eelkõige sellepärast kardetaksegi üldse muutusi. Ja siin ollakse väga-väga tugevasti niisuguses riigikaitses, mis puudutab, noh näiteks võtame põhiseaduse läbi aegade on olnud nõndaviisi, et poliitikute ühelt poolt aga öelnud, et põhiseadust mitte mingil juhul ei tohi nagu muuta. Ja tähendab, see ongi nagu niisugune argument, et midagi mõistlikku ei olegi võimalik nagu öelda. No see on alati olnud, ma julgen siin korraks nagu oponeerida, sellepärast et Reformierakonna viimase ütleme pooleteise või kahe või selle valitsemisperioodi kõige suurem tegu on ikkagi seotud erakordselt suure muudatusega Eestis, ehk et ma ei saa rääkida, et see erakond kardaks muudatust, kui ta krooni asemel töötab selle nimel, et käibele tuleks euro ja lõpuks see tulebki, nii et see suure muutuse hirm ei saa olla peamine põhjus, miks nad ikkagi ei taha, et presidendi institutsioon muutuks Eestis. Ma olen veendunud selles, et see on seotud nagu staatus hooga ja teiselt poolt nagu ma viitasin päris alguses, et president viitas selgelt sellele, et president noh, toetav valitsevat võimukoalitsiooni ja teine moment, mis on muidugi eriti oluline, on see, et president ikkagi väga suurel määral saab öelda, kes pääseb võimule. Kas üks selline võimalus, kuidas presidenti muuta mitte sõltuvaks valitsevast koalitsioonist või et ta ei oleks nii-öelda teenindav personal valitsevale koalitsioonile nagu, nagu öeldakse, oleks see, kui presidenti valiks otse rahvas. Noh, see vana tüüpiline tüüpiline küsimus ja tõepoolest tegelikult see oleks vähemasti valijatele väga hea võimalus tõepoolest ükskord ka kedagi valida, kus siis ikkagi see valik, sõltub valijatest endist. Aga samas see võib anda võimaluse nii-öelda meie omale bännide või Indrek Tarandit esiletõusuks presidendivalimistel. Jah, sellisel juhtumil tuleb öelda seda, et kogemus peab õpetama valijaid kui astutakse kord ämbrisse. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Ülekuulatav number kaks Adams, Jüri amet 1991 kuni 1992 oli Adams põhiseaduse assamblee liige ning ta on Eesti põhiseaduse projekti üks autoritest. Jüri Adams, miks sai presidendi institutsioon põhiseadusesse selline, nagu ta sai? Sellel on kaks vastust, üks on see, et presidendi institutsioon on selline, millega meil Eesti ajaloos on olnud kõige kurvemaid kogemusi ja enamik või ütleme, põhiseaduse assamblee liikmetest tuumik, kes seda ta vedas. Nendel kõigile oli omane selline tendents, et tuleb õppust võtta kõikidest headest ja halbadest ajaloolistest kogemustest on üks põhjus ja teine põhjus on, ehk tõsisem, on see, et põhiseaduse assamblees võitlused selle üle, noh, kas meil president saab olema, sellist võitlust oli suhteliselt vähe. Aga milline see president saab olema? No seda oli väga palju, tegelikult see oleks peaaegu assamblee lõhki ajanud nimelt need poliitilised jõud, kes olid välja kasvanud komparteist, need oli seal erinevaid rühmakesi. Aga kõige olulisem monoliitseme nendest oli, ma ütleksin Arnold Rüütli fännklubi, kes sisuliselt tahtis saavutada seda, et tema tema isikut kuule, sobiv ametikoht ilmselt presidendi koht saaks Eestis olema ja võitlus selle üle kestis kuni praktiliselt viimase minutini. Ja kui oli selge, et niisugust Lukašenko võimutüübiga presidenti Eestisse päris kindlasti ei saa, et see assamblees ei lähe läbi, siis vähemalt oli võitlus selle üle, et president oleks rahva poolt otse otsevalitav ja lõppes ka sellega, et lõpuks oli kompromiss, et üldiselt ei ole otsevalitav, aga esimene kord anti siiski Arnold Rüütlile. Aga ikkagi see otse valitavus jäi ära seetõttu, et siis oleks olnud kohe Arnold Rüütlil noh, väga hea võimalus, absoluutne võimalus, või siis Savisaarele absoluutne võimalus, nii et see sellepärast likvideeritakse võimalus. Tähendab, Edgar Savisaar ei olnud praktiliselt ta vist oli pro forma assamblee liige, aga tal oli tol ajal liiga palju liiga palju muud tööd, nii et mõned tema kaasvõitleja tulid, aga noh, nagu te teate, et nende kommunistide gruppide vahel omma oli tol ajal nahku, ütleksime ebasõbralikus omavahel, oleks pehmelt öelda nii et nemad olid praktilised, sind küll ka nii-ütelda, mitte kommunistliku tiivaga ühte meelt. Nii et Savisaareliin on ehk praegu oluline, aga tol ajal nendes küsimustes ning küsimustesse oluline ei olnud. Aga ma arvan, et minu kaasvõitlejad nägid seda asja niimoodi, et milline saab olema tulevane iseseisev Eesti eest, selge oli see, et kõik, ka kõik viimased kommunistid praktiliselt tahtsid, et Eesti oleks iseseisev, aga nende arusaamine, milline see iseseisev Eesti saab olema, oli olija näiteks noh, minusuguste omast kardinaalselt erinev. Sisuliselt nende vaidluste käigus oleks võinud sündida ka presidentaalne Eesti vabariik. See jõudude vahekord, kes seal oli, ei oleks, ei oleks, ei oleks mänginud välja, mis tähendab seda, et ei tahetud ja seal on niisugune teine probleem oli see, et kuna see põhiseaduse assamblee oli ainult pooleldi komplekteeritud ülemnõukogu poolt siis need poliitilised jõud, kelle ideed jäid assamblees alla, Jüri tõsid neoonassamblee tööd annulleerida ülemnõukogu kaudu, nii et kõik see põhiseaduse valmimise edasilükkumine kuni kuni referendumini see kõik kajastub selles tänapäeval, see ei ole ehk väga oluline. Aga minu jaoks isiklikult on see nagu selles, et tõenäoliselt ei, ma ei kuule ühtegi väidet, ei ole võimalik välja mõelda sellist Eestis presidendi ametikohta, mida ei oleks tüütuseni kuuldud. Selle 91. 92. aasta jooksul. Ja mis on meil emotsionaalselt siis tore nentida lihtsalt, et mõnes mõttes oli uue Eesti presidendi ametikoha ristiisa Konstantin Päts oma ajalooliste sammude ja käikude ja tegudega. Konstantin Pätsi pärand Eesti poliitikas on, on vastuoluline oma nooruse ja kesk ja tööd on väga oluliselt Eesti poliitika ajaloos tema elu lõpuosa, kus ta kujunes selliseks presidendiks vana halva tervisega mees, kes oli kontrollitav nende inimeste poolt, kes olid tema ümber informatsioon temani jõudis ainult seda noh, ega siis üks inimene midagi ei tee alati igasugune ametkoht on 100 inimeseline nisugune kogum ja, ja, ja seeme Konstantin Pätsi osa eriti Eesti vabariigi lõpus ja üleminekus Nõukogude liidule vähemalt aastatel 91 92, seda valdavalt, et poliitika ajalugu Eestis tundvad inimesed tookord käsitlesid seda negatiivsena ja kindlasti oli paljudel oli ajusopis kuskil niisugune mõte, et uus Eesti riigikord peab saama selline, et jumala pärast, 40. aasta sündmused ei saaks korduda. Kui te vaatate praegusele kord uuesti, siis jälle vaibub alla ja siis jälle uuesti tekkivale diskussioonile selle üle milline peaks olema presidendi institutsioon Eestis, kas teile endale praegu tundub, et oleks aeg midagi selles süsteemis muuta? Ei, vastupidi, ma arvan, et meil õnnestus valik hästi. Kõigepealt praegusel ajal on peaaegu täiesti taandunud idee, et riik oleks parem ilma presidendita, see, mis meil oli asutava kogu ajal 19 20 ja kui noh, ütleme praktiliselt kuni 33. aastani Mandri-Euroopas ei ole vist jäänud praeguseks mitte ühtegi ilma presidendita riiki, see tähendab, et kas on presidendi ühel või teisel moel ametisse saanud või on siis konstitutsioonilise monarhia nagu väga paljudes kuningriikides kuningriikides on saanud ja meil on olnud nüüd kolm presidenti, kes kõik on siis sellel uuel alusel mitte mitte nii nagu päts vaid, vaid vaid seal on meie väikesele ja ja nendest kolmest on praegu päris kindlasti selge see, et nüüd praegune kolmas siis Toomas Hendrik Ilves on, oskab ja saab selle ametiga hakkama ilmselt neist kolmest kõige paremini, nii et asjad on läinud Lennart merest edasi siiski selgelt iga igaühe mehega on läinud läinud paremuse suunas ja siin ongi natukene veider. Minul ei ole midagi selle vastu, et keegi võtab üles praegu presidendi teema, sellepärast et põlvkonnad vahetuvad, Eke jälle uued, mõtlevad mehed ja naised kasvavad peale. Aga üldiselt tundub, et see võitlus on ilma presidendita riigi pärast, see on tegelikult küsimus Prantsusmaast ütleme alates prantsuse preisi sõjast kuni kuni kuni teise maailmasõjani, sealt tuleb see, see mudel, see on nagu praegusel ajal seda suurt naljalt tõsiselt ei võeta. Ja Eesti riigikorralduses on praegu väga palju küsimusi, mis on ilmselt mitte kõige paremas korras, nii et ses mõttes, mis ka hädad ei oleks presidendi ameti juures need on niivõrd tühised, kui keegi tõstatab väga tõsiselt selle küsimuse, et kui tõsiselt on võetav nisugune küsimuse tõstatada ja miks ta ei tegele noh, nii-ütelda primaarsed hädadega või vaid tegeleb kolmanda neljandajärgulise praegusel hetkel tundub küsimusega. No aga mis ikkagi need peamised sellised küll väheolulised, aga millised probleemid te näete praegu sel hetkel presidendi institutsiooni juures sellised, mis on institutsiooni probleemid, mitte aga siis olemasoleva presidendi kui isiku probleemid. Mõneneid. Ja mõte presidendiametiga on nüüd niimoodi, et presidendiametil on terve rida umbes kümmekond kirja pandud kohustust ja siis on väga palju teisi, mida oleks mõistlik president teeb aga mida otseselt ei ole kuskilt kirja pandud, et president peab neid asju tegema ja praegusel hetkel tundub, et kirja pandud asjadest näiteks süüdimõistetutele ja vangis olevatele inimestele armuandmise vajadus presidendi kaudu hetkeks täiesti ära langenud. Sellepärast et sealt eelnev süsteem enne presidenti töötab niivõrd hästi, et selle järgi ei ole vajadus aga mitmesugused muud ülesanded, nagu näiteks kohtunike ametisse määramine ja ohvitseridele ohvitseri auastmete andmine. Nendega on nüüd niisugune lugu. Nendes küsimustes on meie praegune president sisuliselt kummitempel, sellepärast et talle ei ole inimesi, kes valmistaksid sisuliselt neid otsuseid ette, et kui presidendile laekub pabereid, palun härra või proua, see ja see kinnitada kohtunikuks või anda tollele sõjamehele järgmine järgmine auaste, siis kuidas presidendi kantselei valmistab seda otsust ette? Põhiline kriteerium on see, et kas mingitelt eraisikutelt laekub protestikirju näiteks, et see inimene oma iseloomu omadustelt ei vasta või, või tema elus on olnud mingeid skandaalsed episoodi. Aga ka siis ei ole. Ilmselt ilmselt julgeolekupolitsei annab, annab oma arvamuse, nii et see on üks niisugune vana küsimus, et prii need asjaajamised riigis, kus kellelegi pantakse mingi ülesanne teha, aga samal ajal talle ei anta tööriistu millega neid inimesi teha, mis tähendab ikka abiliste kvalifitseeritud personalikogumiku. Vot see on küsimus ja, ja, ja praegusel hetkel on terve rida presidendile omistatud funktsioone, on ilma sisuta. Aga see üks selline problemaatiline koht, mitte ei ole ka ka see põhiseadusepunkt, mis ütleb, et vabariigi president esindab Eesti vabariiki rahvusvahelises suhtlemises oleme tänu Euroopa liitu astumisel tänu NATOs olemisele päris palju oma rahvusvahelist suhtlemist ja sõna otseses mõttes käest ära andnud. Et, et seetõttu ta tõesti jääb noh, nii-öelda väliskülaliste vastuvõtmise funktsioon ja ise esimesena sisenenud siis ja käia külas kroonitud peadel ja selliste nii-öelda vastuvõttudel teisel riigipea matustel ja muudel puhkudel, et et selles mõttes tseremoniaalne roll on olemas, aga otseselt noh, nii-öelda välissuhtlus, kui sellist Eesti diplomaatiat ajada presidendil ei ole enam võimalust. Ärge teda kunagi ei ole õieti olnud ja seemned juhiti tähelepanu, see on Õiga ratsionaalselt ei ole sellele põhjendust, siin on ajalooline põhjendus, et need asjad on käinud läbi kunagise kuninga institutsiooni muutumise ja meil on anoloogsis presidendi näol, et kui välisriigi saadik tuleb siia, siis ta annab oma valitseja või ütleme oma maa, siis volituskirjad üle meie presidendile täpselt nii nagu kuskil, ütleme, 16.-le või 15. või 14. aastasajal. Eks ole, jah, see on kahtlemata relikt. Teine asi on on see, et kui president käib kuskil maailmas ringi ja kui tema ütleb midagi välja siis sellest loetakse, et see on Eesti riigiametnik, kõik võimuavaldus ja siin tekib tekib probleeme, juhul kui see ei ole peaministri ja välisministriga kooskõlastatud. Praegusel ajal on see suhteliselt mõeldamatu, aga Lennart Meri presidendi aastal oli see üpriski tavaline. Noh, kas selles mõttes president ei olegi siin selle koha peal suhteliselt andke andeks, mõttetu samu pabereid saaks üle anda välisministeeriumis Islandi väljakul. Meil olemas välisminister, kes käib ja ütleb välja meie seisukoht samamoodi nagu pea minister, kes, kes osaleb Euroopa liidus kõrgetes kogudes et justkui presidenti polekski vaja. Jah, teil on täiesti õigus selle koha peal, see kriitika on asjakohane, ainukene, mis ma saan siin ütelda, et see on praktiliselt omane kõikidele Euroopa Euroopa riikidele ühtegi riiki ta nüüd hukka ega hulluks päriselt. Soomes on tekkinud selles mõttes probleem, et tihti Euroopa Liidu asjades, et kas, kas peaminister või president, sest et vähemalt mõni aeg tagasi oli see päris teravalt soomes üleval. Jah, sellel on õigus jälle, aga Soomes on, selles küsimuses on pigem niisugune ajalooline koorem on taga, sellepärast et Soome oli vähemalt peale teist maailmasõda oli niisugust prantsuse tüüpi poolpresidentaalne. Olukord, kus riigikaitse kõrgemat küsimused kaasa arvatud ka välispoliitika küsimused ei kuulunud valitsuse kom tantsivaid kuulusid, kuulusid presidendi kompetentsi nüüd alates ütleme kuskil 60.-test aastatest, sest on presidendilt see ära võetud, aga piir on jäänud ikkagi ähmaseks ja nii-ütelda neil vanast mälestusest. Presidendid proovivad, presidendilt oodatakse ja, ja tahetakse ja seda ka üleüldiselt, Soome, Soome riik jääb kestma ka selle pisikese probleemi jätkudes, nii et häda ei ole siin. Üks küsimus, mille pärast võib-olla ka need, kes presidendi praegust institutsiooni kritiseerivad mis on nende argument, on see, et president on nii-öelda koalitsiooni president olukorras, kus ta tegelikult peaks vaatama Eesti riigi ja eesti rahva. Sellise suurema perspektiivi seisukoha pealt satuta paratamatult olukorda, kus juhtivate jõududega tuleb hästi läbi saada, muidu vastasel korral järgmise valimiste järel ei pruugi töökohta jätkuda. See on kõik õige, aga sellisel kriitikal ei ole nägu ega tegu selles mõttes, et ei ole mõeldav, vastupidine kujutage nüüd ette, et olukord oleks vastupidine, tähendab, et president oleks ametisse pandav hetkel valitseva koalitsiooni vastaste vastaste poolt sisuliselt. No see ei ole ainukene versioon, versioon üks võimalus on ju ka see, et rahvas valib otse endale presidendi, sõltumata sellest, kes parasjagu Toompeal võimu enda käes hoiab. Jah, on küll täiesti olemas ja see on nüüd ETK väiksem võimuga presidentide ametisse saamisel ongi kaks mudelit, näiteks meie Eesti ja Läti, meie oleme selleni ütelda, mitte otsevalimise mudeliga väga edukalt läinud, näiteks Soome leedub, Poola on, on, on teistmoodi läinud, nii et analitada summa summaarum. Kui vaadeta, siis otse valitud presidentidega on rohkem muresid ja hädasid. Aga teisest küljest jällegi otse valitud president on nii-öelda, kui me räägime demokraatlikust võimu, tasakaalust või võimu tsentrumite tasakaalust riigis, ei oleks justkui nagu parem, sest et ta nii otseselt ei sõltu valitsevast koalitsioonist ta pigem sõltub rahva tahtest. Sel hetkel, kui me arvestame, et valimised toimuvad periooditi ja valimised ei lange otseselt kokku, siis siis selles mõttes nii-öelda rahva meelsus vahepeal võib muutuda ja nii-öelda president ongi ametis opositsiooni poole pealt, kui koalitsioon Toompeal on, on hoopis keegi teine. Mistõttu nii-öelda tasakaal riigis oleks ost ehk suurem. Oi ei, tasakaal riigist sellest ei ole, see, mida te räägite, on nii-ütelda teatud allajäänute kibestumus ja pool, eks ei, me jah, selles vaidluses küll selles mõttes, et minu, minu arusaamine on olnud see, et riiki tuleb üles ehitada niimoodi, et ei oleks omavahel võistlevaid võimukeskusi ja oleks maksimaalne kodurahu kratt ja olukordades on öeldud, et kõik need ideed, mida te siin praegu ette ütlete, nendele on väga ots kergelt otsaette kirjutatud, kellelt need ideed tulevad. Ja sama samamoodi on väga hästi kirjutatud peale, mis nende ideede realiseerimise tulemus oleks olemas. Tulemus on igal juhul mingisugune nisukene. Veidikene Ladina-Ameerika tüüpi, niisugune kerges kodusõja või sisesõjaolukord, kus parlament vihkab presidenti ja kangutab teda ametist ja, ja, ja president omakorda vihkab, vihkab Parlamendis domineerivat erakondade gruppi ja kutsub rahvast üles neid kõigutamas. Teine teine niisugune riigi mudel Ladina-Ameerika on üldiselt sellega elanud. Kas see on ka peamine aastat, kas see on peamine argument ka, miks mitte rahvas ei peaks saama näiteks Eestis otse presidenti valida ei ole. See peamine seal seal on, neid argumente on, on, on terve, terve rida, aga põhiline probleem on, on see, et selle valimise meetod on väga tõenäoline, et ta ei anna meile sellist inimest nagu, nagu tahad. Seal on sama küsimus, et mikspärast maailmas ei valita näiteks demokraatlikul hääletamisel arste. Sellepärast et arstide nöötada kvalifikatsiooni omadused pole mitte see, et see oleks sile poiss või tüdruk, et ta oskaks väga hästi televiisoris karismaatilised esindada ja nii edasi ja nii edasi. No meil on naabermaa Leedu, kellel on nüüd sellised kogemused, on viimase 10 aasta sees korduvalt üles tulnud. Nii et põhimõtteliselt minu arvates me oleme lahendanud tulenevad ka mingis rahva ajaloolisest kogemusest Tempromendiste muudest niukestest asjadest, aga tundub, et kahest halvast on sellise väikese võimuga või ilma võimud. Presidendi mittevalimine on kahest halvast väiksemaks. No selles mõttes presidendivalimiste puhul, juhul kui te ütlete, et me rahva poolt otse valitud presidendi puhul ei pruugi saada nii-öelda õige kvaliteediga inimest presidendiks, siis siis on olemas võimalus ja seda ju maailmas erinevates maades ka rakendatakse, et nii-öelda selleks, et sa saaksid kandideerida, pead sa vastama teatud standardile, olgu selleks siis miinimum, võiks kasvõi nii-öelda kirjaoskuse testi hiljutisel Brasiilia valimistel suure tähelepanu osaliseks sai või olgu siis, selleks on ta psühholoogiline test, mida tehakse, kasvõi ka Ukraila siis, kui mu mälu mind ei peta, nii et, et neid nii-öelda võimalusi kvaliteetne inimene saada, rahvahääletused on ju olemas. Noh, see kuulub jälle niisuguse niukse eluvõõra teoritiseerimise juurde, ma ei taha teile isiklikult midagi ütelda, aga, aga need väited, need väited ei ole selles, selles mõttes, et presidendi ametikoha vajaduses on, on olemas niisugune teatud niisugune müstiline moment, mis ei ole ratsionaalselt seletatav. Ja võib-olla üks seletus on, et on vaja ka rahva isa või vanaisakuju näiteks kasvavatele kasvavatele lastele, kui me loeme memuaarkirjandus, siis näiteks oma elu, presidendi nägemisi või isegi presidendi poolt patsutatud olemist või mingisuguseid selliseid asju, need on kasvavate noorte meeste arengus alati alati olnud olnud. Päris päris olulised asjad ja võib-olla võib-olla määranud rohkem kui ei ilmselt presidentide puhul on psühholoogiliselt rahvuspsühholoogiliselt massi, psühholoogiliselt on, on küllaltki oluline see, et nende puhul riigis püütakse või hästi õnnestunud riigis, neid ei kritiseerita isegi siis, kui kritiseerimiseks oleks nagu päris palju põhjust, nagu oli meil Lennart Mere puhul, kelle puhul avalikus praktiliselt üldse midagi ei tea, mis, mis probleemid oli, aga ta jättis niisuguse kuldse mälestuse vähemalt ühe või kahe kasvava kasvava põlvkonna sekka ja teine asi on, on, on see, mis on nüüd nende presidentide puhul on see, et nad muutuvad oluliseks rahva poliitilise elu mingisugustele, kriisimomentidel, et nad võivad mitugi 10 aastat latentselt märkamatult olla, aga siis ühel momendil, kui tekib me keegi ei tea, kuidas oleks Eesti 30.-te aastate olukord kujunenud, kui meil oleks olnud 33. aastal ametis ametis selline president, kes oleks ütlenud, et tähtis on tööd teha ja mitte jamsida näiteks. Ja siis Soomes oli ja Soomes läks kriis suhteliselt kergemini mööda. Sama sama võib ütelda ka Läti ja Läti ja Leedu suhtes. Kas praegu see kogemus, mis meil on kolme presidendi kolme presidendi nähtud valitsemisperiood ütleb, et mingeid asju võib-olla hoopis oleks, vajab Eesti presidendil ka neid rolle vähendada, võtta neid asju maha, mis, mis kas või seoses seadustega ja, ja nii edasi. Praegu presidendile võimalused reguleerida ühiskonnas toimuvaid protsesse on antud, et võib-olla olekski neid vaja vähendada, et oleks see presidendi institutsioon selge, nii nagu meil on, nagu näiteks Saksamaa president, kus ta sisuliselt ongi ainult tiitli kandja. No ma arvan, et see võtaks sõnast kinni kõigepealt selles küsimuses, et president ei ole protsesside reguleerija, päris kindlasti seda ta ei ole ette nähtud ja, ja tal ei olegi sellest võimu, aga aga selge on see, et ta, tema on niisugune oluline, ütleb, et halbade protsesside puhul, et hoidke nüüd poisid-tüdrukud sellest asjast kõrvale ja heade asjade puhul ütleb vastupidi, et aidake 11 ja olge sõbralikud ja, ja ehitage oma tulevikku ja ärge ennast lõhki laenake või, või ma ei tea, mis asju ta võib, võib küll ütelda ja mis puutub nendesse ametnikesse kirja pandud ülesannetesse, siis nagu ma ütlesin, neid ülesandeid on praegu Alvo algusest peale on, on suhteliselt vähe olnud ja Nendega nüüd viis päeva nädalas kaheksatunnilist ameti tööpäeva või seda kindlasti kindlasti täis ei saa, nii et siin nagu ei ole midagi midagi midagi vähemale võtta. Nii et sisuliselt me peame leppima sellega, et meie president ja presidendid võib-olla tõesti aastakümneid, nagu te ütlesite, istuvad jõude või söötis ootamas oma õiget hetke, millal rahvast siis ise ära päästa kokku kutsuda või, või anda nagu indu edasi minna teatud suunas. Jah, tegelikult see oht on põhimõtteliselt sisse kirjutatud, et kui ei ole antud ametlikke ülesandeid ja kui Eestis peaks sellele ametikohale valitama nüüd võta põhimõtteliselt purulaisk inimene, kes ei taha muud kui 20 tundi päevas magada ja mitte midagi teha siis formaaljuriidiliselt me ütleme, et JOKK juriidiliselt. On kõik korras, las ta magab, aga, aga meil ei ole sellist kogemust veel olnud. Ja kui me nüüd mõtleme, millised on need eludi varasemad etapid, millega jõutakse presidendikõlblikuks siis presidendiamet nii nagu ta mujal kujunenud jaga, meil tundub olevat kujunenud, on elukutselise. Kõrgekvaliteedilise riigimehe karjääri, niisugune viimane samm ja selliselt varasemalt eluteelt oletada, et tuleb nüüd purulaisk ja, ja niisugune 20 tundi ahju peal nagu vene muinasjutus maga viia, mitte midagi tegev inimene, see on, see on jälle teoreetiliselt on võimalik, aga üldiselt elus. No teie seisukohast kinni haarates siis president Ilves on liiga varal asunud presidendi ametisse, sest et ta veel piisavalt noormees, et pärast seda, kui kaks ametiaega on äraoldud, võiks ta jätkata vabalt veel ka päeva. Jah, see on õigus. Sellele tuleb ilmselt seletada, noh, nii et sellega meie meie praeguse iseseisvuse niisukese noorusega, mille üks üks omadus on, ongi see, et iseseisvust aktiivselt ehitama läinud Ta põlvkond oli tol ajal niivõrd noor kas kahekümnendates kolmekümnendates eluaastates, et nad Nad jõudsid mitmesugustele karjääriredelit mõeldamatult varases varases eas kuskil mujal niuke pikaaegsetes iseseisvates riikides ei oleks mõeldav, et keegi nii noor inimene nagu omal ajal oli Laar, oleks saanud peaministriks või, või keegi nii noor inimene, nagu ilves oleks saanud oleks saanud presidendiks, aga ma kujutan ette, et see saab ajaga paranema ja tõenäoliselt lähema 100 või 200 aasta jooksul. Eesti ei näe enam nii noori, president on nagu meil praegu. Kas või presidendi valimise korras võiksime siiski teha muudatusi ja see näiteks oleks see, et me ei teeks seda kahte vooru riigikogus, vaid me läheks kohe üle otse valimiskogu peale, mis ehk annaks nii-öelda vähemalt inimesele, kes oma vallavolikogu valib või oma linnavolikogu valib. Nagu lähema tunde, et ta on, on saanud ka presidendi valikus osaleda. Põhimõtteliselt oleks võinud see asi minna teistmoodi ja oluline ei ole ka see, kas see on nüüd nii või naa. Mingil moel see praegune presidendi valimise kord tekkis niisukese, osalt juhusena, osalt viimase hetke kompromissina, temas on palju palju puudusi ja sinna põimiti kokku kaks erinevat presidendi valimise meetodit. Minul oli põhiseaduseelnõus olid need alternatiivid, kas see või teine, aga mitte mõlemad mõlemad korraga, aga nagu ma ütlesin, assamblees oli see vaidlus oli väga. Ma arvan, et praeguse presidendi valimise korda ei ole sugugi mitte põhimõtteliselt väga halb, aga tema suur puudus on, tehniliselt on see, et ta ei anna presidendi valimise voorude vahel peaks olema nagu Läti parlamendis on vähemalt üks ööpäev. Et poliitilised jõud saaksid pidada omavahel nõu ja peaksid saama uute kandidaatidega. Meil on millegipärast see asi, kukkus niimoodi välja, et kõnetempo peal, et pead jooksma ja mõtlemise mõtlemisaega ei ole. Peame ütlema, et läks jah, kehvasti natukene, aga see ei ole jälle nii kehv, et me nüüd sellepärast peaksime hakkama. No ilmselt selle süsteemi ümber tegemine sõltub väga paljuski sellest, milline on siis Toompeal võimul oleva koalitsiooni seis regioonides ehk et kas nii-öelda Toompeasoosik saab oma hääled kokku ka valimiskogus, mis koosneb siis ju ka valdade linnade esindajad. No ma hirmsasti ei meeldi mulle nisukest väljendit kasutada Toompeasoosik, sellepärast et kui meil on need kolm presidenti olnud Meri, Rüütel ja Ilves, no kelle, kelle soosikud nad siis nii väga. No aga vähemalt president Rüütel on olnud ju ka kahe erakonna ju oma lepingu või omavahelise lepingu garandiks need otsida sealt soosikute on ilmselt üsna lihtne. Lõpetuseks veel see diskussioon presidendi institutsiooni üle kipub väga sageli olema väga nii-öelda personaalia keskne. Ehk see algab alati hetkel, kus üks või teine, nii nagu ka sellel korral ei olnud lihtsalt ühe või teise presidendi konkreetse presidendi mitte enam institutsiooni poolt välja öelduga rahule ja te nimetasite ise ka, et te näete, et praegune president on, on oma ametis kõige tugevam. Ma arvan, et ilma selle seletus, et miks te nii arvate, oleks oleks, kes lõpetada. Ta siin on. Väga pikalt võiksime rääkida tundide kaupa rääkida Arnold Rüütli arvatavasti professionaalseks nõrkuseks, ta oli kindlasti väga oluline Eestis, eriti maainimestele. Ja, ja väga palju sulus nendele inimestele, kes ühel või teisel määral olid nõukogude võimuga teinud kaastööd ja pärast nõukogude võimul langemist tundsid ennast nagu selles mõttes mitte kõige paremini, et kas nad äkki olid nüüd elus milleski süüdi mingeid valevalikuid teinud, nii et see, see nii-ütelda selle iseseisvuse taastamise pöördega lepitamise funktsioon oli temal väga oluline. Aga minu arvates rahvusvahelistes suhetes tal eriti ei õnnestunud. Võib-olla see oli tema elutee, võib-olla oli see, et ainukene võõrkeel, mis tal täiesti vabalt suus oli, oli vene keel ja sellega ei ole tänapäevases maailmas lääne pool suurt nagu suurt nagu midagi teha. Nüüd, mis puudutab Lennart märtsis, tema puhul oli väga palju isetegevust, seal naljalt on vähe teada, aga Lennart Merele meie praegune põhiseaduslik korda eriti ei meeldinud ja eriti talle ei meeldinud, et tal ei ole nii palju võimu nagu Konstantin Pätsil ja, ja, ja seda neid võimu piirada kompast pidevalt ja pidevalt oli ta ka parlamendiga üksjagu pahuksis, nii et vähemalt seaduste tegemise tasemel. Nii et kui me võrdleme nagu selles mõttes, et Toomas Hendrik Ilvesel ei ole kummagi selle kriitilise aspekti suhtes mitte midagi teha ja ma ei ole ka nagu kuulnud seda, et keegi oleks välja toonud, nagu, et tema tegevuses on mingisugune tõsi, on see, et võib-olla see viimane avaldus, mis oli seoses nüüd Savisaare rahaskandaaliga, et need ei teatud inimestele, see ei meeldiks, aga teisest küljest mina jälle hindan seda olukorda niimoodi ette, kujutame ette olukorda, et ta ei oleks oma avaldust teinud, sellepärast et mis selle rahaskandaali üksikud asjaolu tulid, aga ma kujutan ette, umbes noh, miinimumsajale 1000-le ütleme keskeltläbi 200000-le. Eesti valijale oli see siiski kriitilised niivõrd šokeeriv, šokeeriv tulemus, et nad kuuldes seda, esitasid endale küsimuse, et mida me oleme valesti teinud, et Eesti riik selleni on jõudnud ja kuidas on võimalik, et kas me sellist eesti riiki tahtsimegi. Ja minu arvates siin Toomas Hendrik Ilves taipas väga ära intelligentse inimesena, et need inimesed tahavad kuulda, kuulda teatud sõnumit, neelan sellele sõnumile, õigus, nad on sellega oma, kogu oma elutööga elutoega seda väärivat. See, et sa nüüd kellelegi teisele ei meeldi see, see on minu arvates kolmanda ega poliitikas on väga harva võimalus teha midagi, mille kohta nüüd kõik ütlevad, et see on maru hästi tehtud. Ikka on niimoodi, et keegi, keegi öeldu või videoga ei ole otseselt rahul, aga nii see elust käibki. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Ülekuulatav number kolm Simson, Kadri amet riigikogu liige, Eesti Keskerakonna fraktsioon. Kadri Simson on Eestis ikka aeg-ajalt ühel või teisel hetkel lahvatab debatt presidendi institutsiooni või ka täpsemalt presidendi isiku üle, kui praegu peaks tekkima selline võimalus. Hääled läheksid kõik läbi, kõik olukord saaks sujuvalt sätitud nii et Eesti presidendi institutsioon saaks muudetud nii, nagu seda soovib. Kadri Simson siis, millised muudatused praeguse presidendi ja presidendi institutsiooni juures muudetud saaksid? Ma arvan, et seekordne debatt, et kas presidendi institutsiooni üldse vaja on et see on pigem intriig, mis on üles pandud selle jaoks, et me mõtleksime, et mis on presidendi roll ja mida me temalt ootame, miks me ootame, et president on oma käitumises ja väljaütlemistes erinev, kui on minister, kes esindab ainult poolt laiuslasust poolt valijatest. Ja. Ma arvan, et see kriitika on ka üleval, sellepärast et see president tänasel päeval tänaseks on siis selles institutsioonis presidendiks Toomas Hendrik Ilvese, ta ei täida seda tasakaalustavat rolli, mida ta võiks. Et kriitika tuleneb ka minu poolt sellest, et ta ei paku vabariigi valitsuse otsust tere, piisavalt vastukaalu ja ei tee seda tööd, mida ta tegema peaks. Et kas teda miski takistab selles, et mis sunnib tänase presidendi võtma endale pigem õiguskantsleri rolli, et kaaluda, et kas riigikogus vastuvõetud seadused, mis sageli on vastu võetud häältega näiteks 51 poolt 50 vastu, et ta ei pane nagu sisu kahtluse alla ainult vormi. Teed siis õiguskantsleri tööd, et ma arvan, et äkki ta takistab see, kuidas presidenti valitakse. Et tänane president on võtnud eesmärgiks järgmine kord saada valituks riigikogus, aga mina ütlen ja minu erakond ütleb, et president võiks, valid hoopis rahvas. See olekski põhiline muutus, et kui inimesed valivad presidenti, siis presidendil on ka suurem kohustus inimesi esindada. Kas praegusel juhul president on siis nii-öelda valitsuse käes lõksus, võib, võib nii öelda. Või, või pantvangis selles mõttes, et tema tagasivalimine sõltub otseselt valitsevast koalitsioonist. No selle rolli on ta ise endale valinud, et ekspresident peab loomulikult mõtlema selle peale, et kuidas ta tagasivalituks tahab saada. Ja no teine variant tänases olukorras on presidendil saada tagasivalituks läbi valijameeste, keda on siis üle 300 ja kes esindavad linnu ja valdu. Aga ekspresident Obama otsustega pannud ennast raskesse seisu, et kui ta kaks aastat tagasi noomis valitsust, et te panite riigikogus hääletusele muutmisele tosinkond seadust ühe hääletusega püsides ainult et kas riigikogu enamus usaldab valitsust ja sellega võeti näiteks ka ära omavalitsuste tulubaas siis president tibutas sõrme ja ütles, et nii ei ole ilus teha, rohkem ma ei luba. Aga ühe korrale Läsi sellise sellise triki ikkagi läbi ja eks sellest kõik vallavanemad ja vallavolikogu esimehed, kes nüüd kaks aastat on kohapeal sellest kärpest pidanud üle saama oma valikutes ka järgmine kord valijameeste kogus kindlasti lähtuvad. Nii et igatahes president, praegusel juhul ennast mõnes mõttes nii-öelda sundolukorda seatud, et ta peab kindlasti siis pigem saama tagasivalituks Riigikogus, sest ta teab, seal on, on ees ootamas teda saadikud, mis kuuluvad koalitsiooni, kes soosib teda. No president teab ainult seda, et märtsikuus on valimised, ta teab, et tal on piisavalt jõudu valimistel ühele või teisele poole toetust anda ja ta teab, et vastavalt tema toetusele vaid valijat nagu koosseis Riigikogus olla talle soodsam või vähem soon. Seda ta teab, et märtsikuu valimised päris otseselt mõjutavad ka tema enda võimalusi tagasivalituks saada. Kas see oleks hea ja tasakaalus riik, kui riigi president selleks, et saada tagasi valitud või keegi, kes on lihtsalt kodanik valimistel, et selleks, et saada valitud, peab esitama neid sageli noh, võib-olla ka populistlikke soove lihtsalt et valituks saada ja tekitada niimoodi võimul oleva parteide võimul oleva valitsuse vahel selline noh, nii-öelda sõjapositsioon, et, et kas see on siis nagu mõistlik tee. Ei, ma ei räägi üldse sõjapositsioonist. Ma räägin tegelikult päris nagu sellisest õhkõrnast stiilimuutusest. No võtame tänase teema, et taas on hakanud kasvama tööpuudus. Et tänase presidendi puhul me näeme nagu kurna kaasatundmist, et kahju neist inimestest, kes on töö kaotanud. Aga samas kui president mitte ainult ei nendiks faktivaid nõuaks näiteks teisti, aktiivsemalt, tööturupoliitikat tuleks selles mõttes appi Riigikogu opositsiooniline, kes ütleb ka, et meie valitsus saab enamat teha. Et siis ehk valitsus võtaks teda. Kuulge, aga selle asemel vaatab ta tuimalt pealt, kuidas töötus on jõudnud selliste numbriteni, nagu ta on ja ei tuleta meelde, et tuleb teha midagi teist. Ei tuleta meelde, et kui ta kuulutas välja töölepinguseaduse, mis tegi koondamise odavamaks ja lihtsamaks et siis andis valitsus ka lubaduse, et hakkab midagi tegema, et töökohti luua oleks kergem ja see lubadus on unustatud. Aga milliseid presidendi üldse nii-öelda võimalused, käed, hoovad, on seda meelde tuletada, teha kas ainult nii-öelda vabariigi aastapäevakõnedes seda teha, kui ta tuleb riigikogu sessiooni avama, kas siis seda rääkida, mis tema hoovad on? No me oleme näinud kolme presidenti peale taasiseseisvumist ja me kõik teame väga hästi, et president Meril olid need sõnavõtud palju tihedamad. Ta andis palju selgemaid poliitika suunitlusi ja ei kohkunud tagasi selle eest, et öeldi, et aga sinul ei olegi õigust selles või teises küsimuses midagi arvata, et tegelikult president on väga mõjukas institutsioon ja, ja tema on tema sõna võtavad kuulda lisaks tavainimestele ka poliitikud, et ta võiks nõuda, nõuda rohkemat ja mitte ainult kaks korda aastas peetavate kõnede näol. Teisisõnu, me praegu räägime ikkagi personali küsimusest. Me räägime personaaliast, me räägime sellest, et istun, president, ei vasta näiteks opositsioonipoliitikute kujutelmale, mitte aga presidendi institutsiooniga seotud probleemidest või annaks siin kuidagi presidendi institutsiooni paremini sõnastades kohustusi rohkem, pannes paremini asja reguleerida. No mõnes mõttes me räägime personaaliast, aga see on ka institutsiooni sisustamine, et et kui mina päris rohelise riigikogu liikmena 2007 riigikogu läksin, L1 esimesi hääletasid põhiseaduse muutmine, meie president, tänane president ei teinud ettepanekuid, põhiseadusest võiks välja jätta kaitseväe juhataja ametikoha ja see põhiseaduse kiirkorras muutmine jäi ära ainult sellepärast, et et erakond, mida mina esindan, ütles, et aga selline selline liigutusteks riigikogust veel enam kummitempli. Selline liigutus annaks kaitseväe juhataja määramise vaid ühe partei ühe ministri kätte ehk et kaitseministri kaudu oleks võimalik edaspidi kaitseväes toimuvat kontrollida. Ja, ja see vaidlus läheb nüüd edasi järgmisesse riigikogu peale järgmisi valimisi. Aga küsimus on ka see, et miks pidi president enda käest üldse ära andma. Täna põhiseaduses oleva võimaluse on kaitseväes toimuvat kontrollida, miks ta vähendab ise oma oma rolli. Ehk ma jõuan ringiga oma esimese küsimuse juurde tagasi. See, et opositsioonipoliitikule praegune president ei meeldi, on üsna ette prognoositav üsna aimatav, sellepärast et Eestis on selline süsteem, kus, kus, kus valitsuskoalitsioon on siin nii-öelda presidendi kui mitte institutsiooni, vaid kui inimene presidendi jaoks kaalukam mõjukam tema edasi töö jätkamise osas. Kas praegu oleks vajalik muuta lihtsalt seda institutsiooni ennast? Et sa olid oma väite salvokatega uurimine, mulle president ei meeldi, et tegelikult on selle intervjuu üks mõte ka see, et mida ma muuta tahaksin, ma ilmselt võiksin sama palju aega kulutada ka selle peale, et mis mulle presidendis meeldib. Et eks, eks igas inimeses ole head ja halba ja ma ei tahtnud olla tegelikult niivõrd ühekülgselt kriitiline. Aga, aga kui nüüd nagu öelda, et mis annaks presidendile tugevust juurde, siis annab talle tugevust juurde see, kui tema mandaat ei tuleks ainult riigikogust, mida sellel aastal püüdma hakatakse ja ei tuleks ainult valijameestemaalt või president oleks otse valitud, see annaks presidendile palju suurema õiguse moraalseid seisukohti ja, ja ka nõuandeid valitsusele anda, kes esindab, siis käin kooli valijatest. Kas presidendi otsevalimise üks kõige suuremaid nõrkusi ei ole nii-öelda populistide võimalus pääseda siis mitte otseselt nii-öelda riigitüüri juurde, selles mõttes, et, et seadusi teha küll, aga sinna riigi kõige kõrgemasse tippu president on meil teatavasti ju Eesti riigi juhtaks. Ilma suurte tähtedelt öeldes Indrek tarandit teha. Olgem ausad, Indrek Tarand ei saanud viimastel valimistel viitekümmend ühte pluss ühte häält, eks ole, või ei saanud enamust, et ta sai küll väga kõva tulemuse, aga, aga seda me ei saa täna kindlasti väita, et kui oleks olnud valik, kas üks või teine, et siis oleks tema olnud, kes presidendiks valitakse. Suurim takistus on see, et presidendi valimise muutmiseks on vaja muuta põhiseadust ja siis peab olema enamus selle muutmise poolt. Täna on enamusel mugav jätkata sellise presidendiga, nagu ta meil on. Ülekuulamise toimik number 158. Kas Eesti vajab presidenti? Toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.