Kallid raadiokuulajad ja on alanud meie teine tund, mis on siis tund külalisega ja meil on täna külas Andres Anvelt, tere. Tervist. Tere, Andres. Tegelikult noh, täna on Andrese, ärge kohe kõigepealt tahtsin küsida. Vaata, kui me kokku leppisime selles küsimuses, et et saad läbi astuda meie saates, siis me seda ei teadnud ega ei olnud ennem nagu järgi vaadanud ja tõepoolest täna on Andrese juhus või mitte, kuidas, kuidas sinu jaoks nende asjadega on või on see mingi võrk ja saatus? No ma arvan, et Johus on elus üks olulisemaid edasiviivaid jõudusid, sellepärast me ju ei kunagi saatnud meie vanemad, kes sünnib, laps ei teadnud, mis tast edasi saab. Et ma arvan, et juhus on saatus viib meid iga päev edasi, et ega ma ei taha midagi halba öelda, aga ma ka ei tea, näiteks kui ma siit välja lähen, istun autosse ja auto ei käivitu näiteks sellepärast, et ta seda hommikul juba ei tahtnud teha. Sanga juhus. Kuidagi tähistad ka Andresepäeval, kas seal üldse on tähistan nimepäeva komme, naine tao päiksekoogikesi hommikul voodisse. Kohvi. Kui ise seda välja ei pressi, muidugi otseselt mitte. Ainuke, kes ma teadsin hommikul, et on Andresepäevaga mul tütar saatis SMSi koolist kahe vahetunni kuskil niimoodi paigusteta, vist keegi ütles talle. Tänan, Andrese päev. Jah, eks Eestisse nimepäeva komme ei ole veel nii levinud, et seda tihtipeale jäävadki sellised suure hoolimisega tegelased. Vanasti oli, vanasti oli vanasti vanasti keegi sünnipäeva pidanud, eks ole, et nüüd on sünnipäev pigem, pigem see, mida, mida tähistatakse ka tõesti, tähendab kuulajad ka meil on ikkagi stuudiosse. Andres Anvelt, kes on, ma ei tea, ligi 20 aastat olnud just kriminaalpolitseinik ja teab kindlasti kõike Eesti siis kriminaalsest minevikust ja ma usun, et, et ta on väga hästi kursis ka tänasel päeval, kuidas meil see kuritegelik maailm on ja kõik muud need teemad, et kui tõesti on, on, on küsimusi. Andresele, siis pange aga postitage foorumisse. Jah, või ka Facebooki Facebook punkt com kaldkriips siin me oleme võitegi võita. Teil on võimalus siis oma küsimusi küsida. Andres Anvelti-lt. Nii me rääkisime kuritegevusest siis Brasiilias väga suur maa, seal on ka mõned eestlased, üks nendest siis. Martin Lazarev oli meil toru otsas, rääkisime Riyost, kus siis on nüüd vist rahunemas, aga olid käimas suured rahutused, nii-öelda narkosõda oli lausa, ma saan aru, et sa oled isegi täitsa merevägi, õhuvägi, tankid tänavatel, noh, ametlikult on öeldud, et 1000 17500 politseinikku, aga noh, ma kujutan ette, et isegi rohkem ütleme neli spetsiaalset eriüksust juba üle 30 hukkunu. Kas sa oled kursis olnud hoidnud ennast sellega või on sul oma nii-öelda varasemast kogemusest kokkupuudetest mingi aimdus, mis elu ja mis olu on seal Riio Faweelades? No õnneks või kahjuks ma seal käinud ei ole, aga ma arvan, et see kõik on sarnane näiteks sama asjaga, mis toimub üldse selles Ladina-Ameerikas näiteks samas mehikovski, et kui ma õppisin omal ajal FB akadeemias, siis meil õppis seal ka üks noormees mehikust ja need jutud, mis tema rääkis, muidugi kuidas nendel see sõda käib sõna otseses mõttes. Noh, see on ikkagi midagi täitsa teistsugust, kui sa näed, isegi mingit ma ei tea räpases Maikis või mingis muus sarjas, eks ju, et see on nii kohutav realism. Aga nad ei saa sellega teistmoodi hakkama, ma kujutan ette, kui nendes riikides seal kuskil teisel pool maakera ikkagi sellest sisemajanduse koguproduktist suure osa annab narkoTraffic ja narkotootmine ja see on tegelikult muu businessi alus, sama raha tegemine selle kaudu ja Vana-Euroopa ja siis uus ameerika ostab seda ikka endale kohutavate mahtudega sisse, ütleme see organiseeritud kuritegevus siis ma arvan, et võib-olla seal ei olegi teisi vahendeid. Ehk võib-olla on üks vahend kogu maailmas alles ees seismas, et tuleb ühel hetkel hakata seda riiklikult reguleerima, seda business'it, muidugi tänaseks ei ole selleks veel ükski riik ega poliitik valmis. Sa oled just äsja ka ise kirjutanud, vaatasin Delfis artikli ka Eesti narkopoliitika, kui selline vajaks tegelikult noh, uuesti läbimõtlemist või õieti toimima panemist, et mis, mis see põhiline nagu nagu häda siiski lühidalt öeldes on, eks ole, et noh, alkoholipoliitikaga on noh, enam-vähem nagu asjad korras. Aga siis narkopoliitikaga ikkagi veel logiseb. No tegelikult see süsteem vajaks täielikku repressi, aga mis on nagu paha asi, et ega Eestis seda üksinda on väga raske teha. Näiteks siitsamast lähedalt Hollandist või siin Portugalis räägitakse viimasel ajal, kus tegelikult ei ole narkootikumid legaliseeritud, see on väga vale, arusaadav, ta on enam-vähem sama situatsioon, mis Eestis, ehk ta on dekriminaliseeritud, see taskukogus, eks ju. Ja Hollandis ütleme aga see väike satamine, Se kanepi kasvatamine selle peale politsei pigem pigistab silma kinni. Ja selle kaudu ta saab reguleerida seda turgu, eks ta näeb, kes on tarbekes, on tootja ja kui sinna tekib midagi sellist sünteetilist suures massis vahele, siis harilikud, needsamad tootjad on need, kes esimesena politseisse helistavad ja ütlevad, et nüüd on mingi suur jama lahti. Et võõras on turul Eestis anda jäänud jah, kuidagi niimoodi maa õhu vahele, et ühtepidi kui me vaatame politseistatistikat, siis narkokuritegevus, eriti tänava narkokuritegevus drastiliselt väheneb viimase paari-kolme aasta jooksul iga aasta mingi 50 protsenti, 30 protsenti naeruväärt sellepärast et tegelikult lihtsalt politsei tegeleb sellega vähem. Kuna ei ole vahet, et kas sa võtad ära 10 tonni kokaiini või sa võtad ära grippkoti taskus ekspertiis maksab ikka sama palju. See on aga üks selle asja pool. Teine selle asja puhul on see, et kui politsei tegeleb sellega vähem, kui ta registreerib neid tüüpe, kes tänaval sellega näiteks vahele jäävad siis tekibki selline karistamatuse tunne, et ehk siin peab riik tegema valikuid. Kui on võetud otsus, et asi ära dekamisenaliseerida, siis tuleb sellega ka edasi minna, selle pealt üles ehitada ka poliitika. Kui riik on võtnud otsese vastutuse rangelt keelatud, siis tuleb sellist poliitikat vastavalt kaedalt rangelt keelatud jääda. Sellise poliitiliselt mugava statistilise võib olla. Võib-olla ei ole vahele mingi aeg mugav, eks ju. Aga mingi aja pärast võib hakata valutama. Nojah, et ise, mis sa mõtled selle, selle teema nagu jätkuks, et, et, et tõesti, et tahaks, et, et see nagu, nagu lahendatakse kas siis nii või teisiti ise nagu ma kujutan ette, et noh, ma üldse nagu ärakeelamist nagu vastust, et noh, aeg on ikka näinud, et need ärakeelamised rangelt totaalselt ärakeelamised lihtsalt ei tooda seda, seda tulemust, et, et tegelikult me peaksime selle tee kriminaliseerimise poole nagu liikuma ikkagi reaalselt ja ikkagi Tõhusalt ei no ajalugu, tuletame meelde veel ennemini siin teist maailmasõda, kuidas prooviti ära keelata, eks ju, siinsamas kõrval soomlaseks alkohol, Ameerikas, alkohol, mis selle tulemus on, eks see tulemus on see, et kuskil kõrvalriigis hakkab drastiline salakaubavedu selle riigi suunas. Keegi saab väga kiiresti väga rikkaks, korraldab oma sellise võrgustiku ja, ja kokkuvõttes on see mõjub riigile halvasti, sellepärast osakaal kasvab. Nii et ma arvan, et ega see keelamine tõesti ei vii mitte kuhugi. Aga samas, kui me võtame Euroopa Liidu nõu, kas te kujutage ette seda, et näiteks Eesti ütleb ühel hetkel või Läti või Leedu või mingi teine riik, et meil on see asi vabaneda? Siis ma kujutan ette neid turistihorde, kuidas sõidetakse Volkswagen bussiga, mis on täis kirjutatud kanepisse, sõidetakse siia Eesti poole välja, eks ju. Muidugi jah, meil turismimajandusega kasvab, aga kui palju sellest ütleme, meie turismifirmad kasutavad? Samas kale kanepist on üle maailma ju väga palju räägitud, et poolt ja vastu argumente erinevaid Eestis ma ei tea, kas ma olen täpselt aru saanud, et ta on ikkagi liigitatud samal samasse nii-öelda raskusastmesse nagu heroiin, kokaiin ja kõik teised nii-öelda kanged narkootikumid samas kui on riike, kus teda peetakse nii-öelda mõnes mõttes ikkagi leebemaks, et teatud ma ei tea, kas siis mingid punktid, kus saavad inimesed valuvaigistit seda või mida iganes, sest et tegemist on ju taimega, mida on kasutatud tuhandeid. Et selle üle käivad hästi suured vaidlused, loogiline, et päris sellist nii-öelda liiga lais liikumist vist ei ole kohe mõtet hakata tekitama, et mis sinu nagu arvamus konkreetset kanepist on, et see on tänapäeva noorte seas väga selline põletav teema. Ja ma arvan, et ega ükski mõnuaineid otseselt ei tohiks hakata segama nagu sellist tulevikunägemust, et aga Eestis Eesti poliitika on väga lihtne, et olenemata sellest, millise narkootikumiga tegu on, kõik oleneb sellest, kui suur kogus on vaja selleks, et jõuda mingisuguses staadiumis ja selle järgi liigitatakse näiteks mõne narkootikumi väike kogus grammiliselt võib-olla teise narkootikumi suur kogus grammiliselt. Aga jah, ütleme sellist traditsionaalse narkootikumide kõrval minu meelest palju hullemad, mis mõjuvad palju hullemini, ikkagi sünteetika, mida tuleb tegelikult uksest aknast nii palju sisse, et ega riik ei jõuagi neid nimekirju koostada, mida jälle teha kriminaalses alles me lugesime, siin lehes kirjutati, kus postimüügi kaudu müüdi mingisuguseid stimulaatoreid, eks ju. Ja ja seeläbimüük oli kohutavalt suur, eks nendel, nii et siin siin küsimus ongi selles, et mingil hetkel, kui asi ulatab, ületab sellise kriitilise piiri ühiskonnas, siis tuleb hakata mõtlema, mingeid teisi meetodeid välja, sellepärast et ei ole ka mõtet ju mingi osa elanikkonnast lihtsalt panna vangi pärast seda on sõltuvuses mingisugused asjad, tuleb mõelda teisi poliitikuid, eriti veel demokraatlikus Euroopas. Jah, aga ma saan aru, et ega Eesti siin tõesti üksinda ära ja midagi ei tee ja, ja ilmselt siis ikkagi seal nagu üleeuroopaline, nagu asi, mida nagu nagu lahendada kindlasti ühes mingisuguses majandusruumis ja selleks on, eks Eestis Euroopa liit, seda ei saa teha eraldi kuskil. Antarktika võib-olla saab. Kuulame nüüd täiesti seaduslikku narkootikumi ehk siis muusikat ja esimesena plaadimasinat. Trenn, ja sina oled valinud selle välja, miks? Duran Duran oli minu keskkooli fanatismi sõltuvuse üheks aineks, kus ma lõikasin endale soengut ja rikkusin mittu oma tagi ära kääride ja ma tea klooriga põletades seda, et saada nooreks ja popiks. Jaan Pehki vedama, meil on tõesti au täna võõrustada siis saates Andres Anvelt ja Andres just ennem seda lugu rääkis, kuidas ta Duranturanni kuulamise aegu ka üritas, popp poiss olla ja tegi soenguid ja lahedaid outfit. Nüüd Andres kavas on selline noh, sihuke suhteliselt mugav mugavussoeng on, et te teete nagu, pole nagu midagi seal pealael, et, et seal ma saan aru, et see on mugav, aga aga, aga mis ajast siis ütleme selline lõige, ütleme siis nii. Jääb, ütleme 92 piltide peal on mul lokid nagu Jimi Hendrik Il, aga ma ei oskagi öelda, ühel hetkel hakkas kuidagi välja kukkuma, et mul praegu on ka külje peal kasvavad juuksed, aga ma näeks välja nagu hullumeelne professor siis nii et et parem on teha selline munapea, mis on jah, tõesti mugav selles mõttes, et. Mul ei lähe ühtegi kopikat šampoonid või juuksurid. Samas kui arvestada seda, et sa oled ikkagi nüüd juba ka tegevkirjanikuna, siis ei tuleks selline hullumeelse professori lukk üldse mitte kahjuks. Pea sügelema hakkab, pea hakkab sügelema. Ei taha. Ei tuleks, aga vot asi ongi selles, et 87 ma vaatan selleks üldse miilitsakooli, siis ausalt öeldes vist pandi poisi paika ilmselt et sealt tuli juba mingi lõige teha. Ja aga pärast seda kasvas ilusti tagasi see asi, et seal oli see reegel, mis ma arvan, on enam-vähem tänapäevalgi, et kõik, mis on selle Urazcavi mütsi all, on enda oma ja kõik, mis välja paistab, tuleb maha lõigata. Nii üks põhjus, miks, miks Andres ka siin on, on see, et, et Andresel tuli välja nüüd mõni aeg tagasi uus raamat, et paljud ilmselt on kursis Andrese eelmise raamatuga punane elavhõbe võib-olla ka siis filmi kaudu sellele filmile sa kirjutasid ka stsenaarium ilmselt ise ja näiteks DVD, mis me välja on välja tuli, et ma pean ise ütlema, et selles mõttes DVD punane elavhõbe oli päris hea vaadata niimoodi, et sa paned, seal on üks võimalus panna koos kommentaaridega, kus Andres kommenteerib kellelgi. Tellin ühe oma tolleaegse kolleegiga just üheksanda aasta alguses Jaanus raja peal, et et produtsent siukse asja välja pakkus ja me läksime stuudiosse ja istusime ja rääkisime, kuidas asjad tegelikult olid. Et mulle meeldis jah, isegi niimoodi vaata seda, seda filmi, nii et soovitan noh, ütleme huvilistele seda, seda varianti muidugi DVD peal, sa võid vaadata ka lihtsalt filmi. Jah, kui film oli punane elavhõbe, siis nüüd uus teos on sinu tragi tragikoomiline põnevusromaan direk, toorehk, ühe turu erastamise lugu. Jah, see raamat, mis mul käes on tõesti noh, päris tihti kaanekontsert, mida ma saan aru, et on teinud Eela pekski noore kunstnik. Ütleme, kui see elavhõbe punane elavhõbe oli siis kuritegevusest, kuri-kuritegelikust maailmast 90.-te aastate alguses, siis siis käesolev direktor keskendub juba siis ütleme, kümnendi lõputeemadele, mida, mida jah, omal ajal väga palju ka siis meedias kajastati. No nüüd võib-olla küsikski, Andres, kui palju sellesse direktori raamatus siis noh, ütleme, kui sa võtad mingid suhtarvud, et kui palju seal on siis nagu seda fiktsiooni ja, ja ja fakti või siis palju on väljamõeldis ja kui palju see siis ütleme noh, ikkagi tõesti sihukesele julmale faktile, nagu raja rajasid neid siis ridu, mida kirjutasid. No ma üldse arvan seda, et inimesed, kes midagi kirjutama hakkavad, midagi ikka, ükskõik, kas ta kirjutab, naistekate kirjutab meestekas või isegi kui ta kirjutab ulmet, siis ta mõtleb ka ikkagi selle peale, mida ta näiteks ule filmis näinud kuskil. Et antud juhul on ikkagi inspiratsiooniks, on elu ise üheksanda aasta lõpp. Aga Sa võtad mingisugused sündmused välja ja kallad nad üle oma, nagu öeldakse, fantaasiamoosiga. Miks sellepärast, et ega igav oleks kirjutada sellest lihtsalt, et sellel kuupäeval toimus selline asi selleks, sinna lasi seda kohtuotsus number see ja mis nüüd edasi sai? Et palju põnevam on panna ennast ühe või teise selle oma aja kangelase roll, ükskõik kes ta on, kurjam või politseinik, kusjuures nüüd selles raamatus ma politseile panen vähe rõhku punas elavad seal üks peategelane, politseinik, siis siin on üks politseinik, on kõrvaltegelane, et pigem mulle meeldib katsetada iseennast, et panna, kuna nüüd ennast mingisuguse tegelase asemele ja kedrata tema mõttemaailma, miks ta teeb mingisuguseid otsuseid, kuidas ta üldse suhtub ellu suhtunud teistesse inimestesse ja, ja sellepärast, et see direktor, kes on nagu see raamatu peategelane, ei ole mitte kindlasti politseidirektor. Nii jah, just. Tähendab mind huvitab veel see, et kui punane elavhõbe oli selline 90.-te algus, direktor ehk ühe turu erastamise lugu on 90.-te lõpp. Me elame siin 2010, lõpused, mis nagu sina oled kuritegeliku maailmas spetsialist, mis oskad sa öelda nende 30. sellised nagu märksõnad, et kuidas, mis praegu on nagu need kuumad märksõnade, mis tol ajal olid. Et alates 90.-te algusest seal ikkagi kõmmutamine ja jõhker selline ma ei tea, siis noh, nagu on öeldud seda kauboivärki ja siis mis, mis noh, tänasel päeval me natukene oleme nutuses seisus oma kapitalismi küberkuriteod. Ja aga tegelikult on ju, kui seda arengut väga lihtsustada ja aga see lihtsustamine ja ongi nii, nagu ta on, et tegelikult 90. aastate alguses kaheksanda lõpus tuli nagu täitsa uus, eks ju, ühiskond ja uus majandus ja kõik muud asjad siis kõik otsinud võimalust, et hästi ruttu rikkaks saada, ajupotentsiaal pidi olema selleks mitte kõige kõrgem asi puudutas vägivalda. Üheksanda lõpus hakkas tegelikult vägivaldne võitlus taanduma, rohkem tuli nagu sellist ajutegevust juurde ja ma pigem arvan, et tänapäeva märksõnaks on see, et ega need ka meie kurjamid või ütleme, need inimesed, kes keda saab nimetada organiseeritud kuritegevuse liidriteks. Ega nemad ei taha vägivalda selles mõttes, et see tooks tähelepanu neile, see võtaks ära endale võimaluse mugavalt elada ja plaanitseda midagi, palju tänapäevasem, et sama see küberkuritegevuse, mis muu kõik, et pigem inimene on ju mugav loom, ta ei taha ennast siduda Lill liigsete probleemidega üheksanda aasta alguses ja keskel. Ta ei saanud lihtsalt sellest üle ega ümber, ta pidi siduma ennast. Probleemidega ühesõnaga sihuke valge, kraeline kuritegevus ja, ja võib-olla siis noh, vaata nagu vihjatud, eks ole, et nüüd noh põhimõtteliselt või nagu kuidas tänavatasandilt vahel öeldakse, et noh, nüüd on siis need vargad, pätid nii-öelda riigipiruka kallal No see on üks asi, jah. Nii ta on, paraku kukub vahest välja. Aga ma arvan, et seda, et nad riigipiruka küljest lahti tõmmatakse, osad pätid, et see võib-olla näitab ka seda, et politsei natuke paremat tööd hakanud tegema, vanasti seal riigipiruka ümber kardeti võib-olla natukene neid rotte otsida, ta hammustab endale kätte. Aga ei tohi unustada tegelikult kogu sellise valge kraalise asja kõrval tegelikult terve rida igasuguseid muid tüüpe. Kunagi ei tea, millal keegi kuskil siin pargis kurikaga vastu tuleb või? Heaoluriikide probleem on alati igasugune seksuaalvägivald Soomes on näiteks alati olnud kõrgem kui Eestis. Ja mis veel lisaks, no aeg-ajalt ikka tulevad sellised huvitavad episoodid 90.-te lõpust või selle sajandi algusest. Ma vaatasin siin kahe nädala jooksul näiteks väga edukalt puistatud maakohtade maa külakeskuste pangaautomaat väga kavalalt ja väga niimoodi on keegi jälle sellise vanad tööriistad üles leidnud, endale kuskil garaaži tagant seina ääres, nii et ma ütlen, et see ei ole kuhugi kadunud ja see on kõige hullem, et kui ka politsei laseb ennast võib-olla vahest liiga lõdvaks mugavusest. Teeme vahepeal muusikalise pausi, kuulame Robi Williamsi midagi mahedat ja selliste türoomik sobi Williams. Robbie Williams on lihtsalt lahe vend ja mulle meeldib see, kuidas ta teeb tegelikult tema show'd. Laval on hästi lahedad vaatamiseks. Mul on kodus terve rida tema DVD-sid, et ma pigem isegi tegelikult mitte lihtsalt ei kuula teda ka vaatajana, naudin teda. Kui palju, Andres ütleme siis selliste ilukirjanduslike kaante vahel saab selliseid noh, niukseid saladusi lekitada et mis tegelikult saladuste lekitamise viimasel ajal nagu üldse noh, kuum teema ja võib-olla Eestis ka seoses sellega, et noh, ajakirjanikud on ju nüüd hädas, et et nüüd ilmselt tuleb siis allikakaitset seadus, president ilmselt kuulutab selle välja ja siis ka nendelt töövõimalused muutuvad ilmselt raskemaks, vähemasti kardetakse, et ei teagi jah, et, et kuidas siis nüüd saab noh, ütleme selliste nagu informatsiooni siis tulevikus noh üldse avalikkuse ette tuua üks võimalus kindlasti ilukirjanduslikult või, või on see pigem nagu niimoodi, et, et need kui tuleb siin ka Eestis oma mingi WikiLeaksi, et, et siis see jällegi võtab võimalused ilukirjanduslikud väljendusele. No ma arvan, et nad on niivõrd erinevad asjad. Fantaasia ei saa olla saladus, no mingil määral saab muidugi olla, aga fantaasia on ikkagi see, mis su peas tekib, aga saladus on see, mis tekib teatud ametkondades. Et kui ma oma raamatus näiteks kasutan ära, ütleme oma teadmised sellest süsteemist, oma teadmised ka kuritegelikust maailmast, aga ma mitte kunagi ei kasutaks ära näiteks mingisugust informatsiooni, millega ma nüüd alastad hiljem juba mitte töötajates politseis kahtlustaks mingit oma allikat, nii et, et see on nagu sihuke professionaalne nihilism säilima, mis Wikileaksi puudutab. Noh, ma arvan, et see on sellise informatsiooniajastu nagu vähk. Et mida rohkem mida suuremaks küberruumis me elame ja mida rohkem on seal saladuses, rohkem on soovijaid seda lekitada, sinna ligi pääseda, nii et see on nii, nagu ma arvan, paar-kolmsada aastat tagasi räägitud ka sellistest rasketest haigustest inimeste puhul, mida me täna räägime, on täpselt samuti seda informatsiooniajastu haigus, lekitamine. Nii, aga kui me nüüd Wikileaksi juba räägime, mis on olnud sel aastal üldse suure ja põletav teema ja nüüd viimastel päevadel jälle taas väga-väga suurelt üle kogu maailma nii-öelda esile tõusnud, kus siis rikliks lekitas USA diplomaatilisi dokumente või informatsiooni nende diplomaate tüüpiliste tegevuste kohta, mis siis elektroonilised on liikunud, et mis sa arvad, kui me räägime nagu suures plaanis suures pildis, kas selline tegevus on õigustatud ja hea tuua välja see, mis toimub nii-öelda tegelikult, mis on agendad või strateegiaid tegelikult mingite käitumiste taga või siis pigem mitte, kaldun nõustuma, et see on ka ikkagi mingi riigi turvalisuse ohustamine. Kindlasti on, ma arvan, et sina nagu sel asjal on, mündil on kaks poolt. Üks pool on see, et. Mitte ainult see on mitte ainult Eesti või mingite teiste riikidega, ma arvan, ülemaailmne, selline tänapäeva probleem on see tihtipeale võib-olla riigid salastavadki liiga palju. Et kui seadus annab võimaluse, siis riigiasutus tahaks muidugi kõik ära salastada, on endal lihtsam, lihtsam elada, ei pea vastama ajakirjanike teabenõuetele. Aga teatud määr, informatsiooni peab ikkagi olema salajane juba sellepärast, et riigid saaksid omavahel kokku leppida ennem kui mingi suur jama nende kahe-kolme-nelja-viie riigi vahel hakkab. Jumala ees, kui see kõik oleks avalik, siis ma arvan seda Madistamist, oleksin vaesel maamunal palju rohkem, et ma arvan, et see on iseenesest õigustatud. Küsimus on see, mil määral see kogus on õigustatud, et võib-olla see kui vaadata, ma olen siin niimoodi sirvinud kuskil umbes ma olen näinud siin mõningaid või kõiki liki materjale kuskil meedias, et osad nendest on minu arust täitsa arusaamatult. Miks nad on saladus? Kui me räägime näiteks diplomaatilistest dokumentidest, siis seal võib tõesti ja arvata, et nad võiks siis jääda ikkagi salastatud. Kui me räägime selleks, et näiteks eelmise eelmise või üle-eelmise avalikustamisega või nii-öelda lekitamisega tulid teatavaks reaalsed faktid näiteks Iraagi ja Afganistani sõja kohta, ka reaalsed arvud siis hukkunud tsiviilisikute kohta, kas see siis Peaks olema strateegiliselt, et ikkagi salastatud või on ikkagi rahval õigus teada, mis siis on tegelik seis mingi riigi sõjaolukorraga? Ma arvan, et tegelikult see teadmine, mis toimub kuskil kriisikoldes ütleme niimoodi ministriks alane olemas on sõjaväestrateegiat ikka, mida ta kasutab seal, mis toimub tsiviilelanike hulgas. See peaks ikka olema avalik, aga kui me räägime nendest riikidest, eriti Afganistan, eks me saame aru, et see informatsiooni liikumine seal ei ole nii lihtne nagu meie oleme harjunud siin moodsas kübermaailmas. Et see annab mõnel määral, nagu sellise edu nendele riikidele on, kes saavad tihtipeale ka selliseid asju ära peita, aga kui need asjad ilmsiks tulevad võib-olla see muudab ka nende suhtumist oma selliste salastamis poliitikas. Andres sina oled ka väga kuu, see, võib-olla isegi kurikuulsa Eesti ajalootegelase Jaan Anvelti lapselaps. Jaan on siis see mees, kes lõi Eesti esimese kommunistliku riigi või siis Eestis Töörahva Kommuuni Narvas. Mis, mis, mis on see pärand, mis, mis, mis sina nagu Jaanilt olete nagu saanud tegelikult Jaan oli ka ju tegelikult kirjanik. Eessaare Aadu nime all. Ja vaata seda mul päris palju küsitud ja. Minul on siin nagu kapsas, esiteks mitte mingil juhul ma ei saa ega ei tohi ega ei või oma vanaisa hukka mõista juba üksi, sellepärast mu vanad, see on punkt üks punkt kaks, on see, et ütlen ausalt, ei tea meist mitte keegi ja mu teine vanaisa, kes oli ka hariduselt ajaloolane, kunagi soovitus, on ajalugu mitte minna õppima, sellepärast ajalugu on, nagu öeldakse, võitjate teadus harilikult. Ja poliitika, ütleme niimoodi, et ideoloogia. Et selles mõttes me ei tea täpselt, mis toimus 17 18 19 ja kirjanik oli ta esmajärjekorras, mis teda sundis mingitele käikudele tegevustele. See on minu jaoks kahjuks. Noh, igal juhul omal ajal tõesti, ju oli ju visioon noh, ikkagi teistsugune sellest maailmast, mis pidi tulema, eks ole, et kõike seda Dharma unustatud tol ajal oli ju maailm ütleme Euroopa eriti oli ju sõjaväealuseks oli esimene maailmasõda, mis tõukaski paljud riigid nendele koletutele tegudele ja võib-olla ka oma rahva seas, kuna see inimkond oli sellel hetkel muutunud väga vägivaldseks ja igasugune humanismi teisel plaanil Paraku on ise ka hukkus sellest alistlikus masinasse 33. aastal, aga hoopiski toredama asjaga tahaks lõpetada, annaks selline kas nõuanne või midagi? Et noh, me oleme nagu vanad meediast ja aru saanud, et sina armusid oma naisesse Kärti. Ei, peaaegu esimesest silmapilgust. Et kuidas see, kuidas see võimalik on ja, ja mis, mis et midagi sellist, kas seal oli mingi eel kus või, või seadistasin ennast kuidagi niimoodi või, või mis märgid, need olid, ühesõnaga, et võib-olla võib-olla mõni teinegi täna me rääkisime Andrese päevast, kus tegelikult täna õhtul veel lugejad peaksid teadma, et nad kuna magama lähevad, siis nad peavad panema selle veeanuma. Voodi all midagi soolast ja siis paluma, et, et meile näidatakse unes tulevast südameid. Jah, aga noh, see on hoopis teine asi, see on nüüd täna õhtul või öösel, aga kuidas see esimesest silmapilgust siis arumineka, kuidas visandid teisteni, müstiline? See on, ütleme niimoodi, tegelikult suhteliselt kontrollimatult. Seda ei saa, seadistada ennast, et ma nüüd lähen ja mul on eesmärk armuda jumalaid kui sa lähed ja sa näed, et sa ei taha selle inimesega suhelda, kuidas sa sunnid ennast armun? Ma arvan, see. Pigem oli see, et, et kuna ma läksin tema juurde intervjuud tegema ja meil juttu jätkus palju rohkem teistel teemadel milleks intervjuu oli. Ja ma pidin selle kohe selle üles tunnistama, et minuga juhtunud selline lugu, et ma siin olen mõnikümmend minutit jälginud ja ma tahan öelda, et jah nii see on. Kärdiga elasite lausa pool aastat Jordaanias, mis teil tulevikuplaanid on lähiajal, kas on ka mingeid põnevaid ettevõtmisi, noh ala, ma lugesin, et ronisite koos kili Vantšaro tippu ja mis, mis põnevat teil tulemas on selles Kärt on ju ka mõnus seikleja. No me oleme seda temaga päris palju, arutame, mis midagi sellist põnevat ette võtta lähiaastatel, eks neid kohti on palju, kuhu tahaks minna. No näiteks tahaks minna mõnda huvitavasse kohta sukelduma, sest Kärt õpetas mind ka seda tegema. Mis oli minu jaoks täitsa sellise uue ja, ja jumaliku maailma avastamine. Isegi siis, kui see haikala kuskilt kaugelt mööda ujub, on tema isegi väga armas, kui ta muidugi pooleteise kahemeetrine, kui ta suurema, siis ta hakkab muutuma tüütuks. Aga ma arvan, et midagi sellist võiks olla jah, sest tegelikult mis siin pattu salata, pole just sukeldumas käidud tükk aega viimast korda vist aasta tagasi Uus-Meremaal ja ja seal oli küll vesi väga külm ja täitsa teistsugune ja ei saanud kuidagi põhja minna. Nii et tahaks minna kuhugi sellisesse sinisemasse koht näiteks kas või samasse Vahemerre ja leida seda sukeldumistaas. Aga ma arvan, et eks neid kohti tuleb, et siin on lihtsalt fantaasia vaja natukene, ühtepidi fantaasial lasta möllata. Teine asi kindlasti, mis on, on see, et vahepeal seisma praegu täna-homme-ülehomme seda aega väga raske leida, aga ei ole nõnna noored. Kas teil on näiteks ka mingeid loomingulisi ühisprojekte plaanis, et näiteks teie mõlemad kirjutate? Kert on seda öelnud ka, et tema nagu kirjutatud pigem ajaleheartiklid, et tal on ka, kus ta siin mingis artiklis ütles, et tal on ka plaanid kunagi võib-olla midagi kirjutada oma ajakirjanik Kuu algusaastatest, aga ta ei tunne ennast nii tugevalt sellise fiktsioonisse pärast, kui sa pead hakkama kirjutama sündmustest, mis oli kaks aastat tagasi. Kuna, nagu valik, kas sa teed selle fantaasia pinnalt, et faktide pinnalt kumb on mugavam endale, sest tegelikult emotsioonid on ikkagi fantaasiavallast ja kuskilt arhiivist neid fakte, emotsioon, emotsionaalsed fakti ei leia? Nii suured tänud, Andres Anvelt, meil on viimane uue plaadimasinas ja see on lugu Ameerika või võib-olla on seal mingi märk, et peaks hoopis ameerika siili võtma? Mis mõtted tsiviilprotestisid Mismõttes sihile, noh muidugi noh, ise oled vist seal f-jai akadeemias palju käinud, et tegelikult Ameerika on juba ja noh, nii-öelda nagu tunned nagu oma viit sõrme. No ainult kahte osariiki, Virginia osariik ja Missouri osariik visiini osariigi olen küll risti-rästi läbi sõita. Kas sa EP Jaye kooli aegadest midagi sellist põnevat tahaksid kuulega jagada, mida sa seal õppisid? Midagi sellist, mis on täiesti ebatavaline aine. Oi, sa oled kõik ained ebatavaliselt, seal oli näiteks väga hea aine, oli, mis mulle meeldis, on see, millest nüüd ka kuskil Eestis ilmus raamat ühest ei pea agent, kes kirjutab Kehakeele õppimisest, et selles mõttes, et kuidas vaadata, kes need luiskeba, kes kuidas ennast tunneb. See on nagu üks selline asi, mida aeg-ajalt tasub neid materjale läbi lugeda, mis mul kodus on siis igasugused meediaga suhtlemise teemad ei tule üldiselt päris palju, mida mulle meeldib ameeriklaste puhul, kuna indialased taas, mille pinnalt nagu oma teooriaid luua, niivõrd suur elanikud on nii suur, võrreldamatu Eestiga, et nad saavad teha ikka niisugused väga mõnusaid üldistusi ja, ja anda näiteks nendele samadele FBI agentidele päris hea pagasi kaasa Eestis kahjuks lihtsalt massi poolest. Aga üks asi, mis ma alati olen rõhutav, mis mul nagu tekitas sellise ärevuse tunde, kui ma esimest korda jõhvi akadeemias läksin oma hommikujooksule, sattusin jooksurajale, mida ma olin alles hiljuti ennem seda näinud filmist vanakeste vaikimine, Judy Foster jooksis, nägin neid silte, kus oli kirjutatud piin, valu ja kõik muud asjad, et siis ma ikka mõtlesin, et vot nüüd ma olen nagu Judy Foster. Aitäh sulle, Andres Anvelt, edu raamatuga Director, kuule, saatke õigeid vastuseid ja kuulame lõpetuseks puugikompanii Ämmeerida.