Aivo välja. Meil on hea meel, ta nägid klassikaraadios küsitleda ja kuulata muusikat, mida olete juhatanud. Nii et tere tulemast. Tervist. Aiva meie raadios Ta kõlanud juba mitmete teostega ja ka sellest suvest on meil nüüd paar verivärsket, ütleksin niimoodi juulikuist, kontserdisalvestist, need on tehtud Pärnu istrahhi festivalil. Ega te ise ei ole ega kuulanud neid, palun? Ei ole tõesti selles mõttes, nad on verivärsked, et ma ei ole ise neid kuulnud veel. Võib-olla pakuks huvi, kui me alustasimegi muusikaga ja üheksanda juuli kontserdil oli päris avapalaks. Lepo Sumera muusika profana. Kui me siin proovisime, kas õige lugu on peal? Sihisi ütlesite teie esimese akordi järgi jah. Et kui hästi peab dirigent tundma lugu, mida ta hakkab juhtima tema ja kas Lepo Sumera muusika profana on teil läbi ja lõhki tuttav lugu või olete seda juhatades pea partituuris, nagu on kombeks öelda? No kõigepealt esimesele küsimusele vastuseks dirigent peab ikka lugu tundma nii hästi, et esimesest akordist tõesti ta ära tunneb. Jaa jaa, muusika profana kohta öeldes tõesti selle looga oli mul esimene kokkupuude juba 97. aastal Eesti muusikafestivali raames kui see, kui ma tegin selle esiette kanda. Ja noh, seda, seda, seda võra oli nagu lihtsam ja huvitavam seda nüüd suvel teist korda teha. See oli mõneti väga huvitav kontsert ja suure menuga läinud kontsert Eliisabeti kirikus. Põhidirigent oli ju Neeme Järvi. Miks maestro Neeme Järvi andis teil võimaluse juhatada? See oli väga suur kompliment, tundus publikule. No kindlasti oli see see noh, selline küllalt ebatavaline sest, ja arvan, et võib-olla seda põhjust peaks ikkagi vist maestro järvi käest küsima endalt, aga aga kuna meil tuli jutuks kursuste alguses see kontserdikava ja, ja see, et ma olin seda lugu juba esiettekande kunagi juhatanud, siis siis selline ettepanek nagu tehti ja loomulikult hea meelega ma selle võtsin vastu. Publik võttis selle loo väga hästi vastu ja ma arvan, et kuulame siin praegu ära terves pikkuses, sest meie saateaeg võimaldab. Kas te tahate midagi siia veel kommentaariks või mingiks võtmesõnaks öelda kuulaja jaoks? Isegi raskem, võib-olla midagi, midagi nüüd et avada ma ei ole seda Linnistus ju isegi olnud kuulnud ka veel, aga kuulame ära, võib-olla siis ütleme veel midagi. Lisaks. Nii see Lepo Sumera muusika profana kõlas. Panite tähele, lõpus ka publik oli ootel, nagu peaksin midagi järgnema. See nagu mingit küsimus, jääbki õhku sellest kuidas selle Pärnu esitusega ise nüüd rahule jäid. No ta lõpebki niimoodi, et et peabki jääma küsimus, et kas tuleb veel. Kas oli viimane motiiv või, või tuleb veel midagi, aga Pärnu esitusega jäin orkestriga, jäin väga rahule, väga sümpaatne ja meeldiv kollektiiv. Muidugi peab arvestama, et see oli nüüd kontsertülesvõtte ja ja natukene vähe oli aega, võib-olla proovideks ja ei jõudnud võib-olla kõiki oma mõtteid ja ideid seal. Selles mõttes välja töötada, aga. Aga üldiselt kenasti muidugi. Seda lugu kuulates ma arvan Ma arvan, et Pärnu Eliisabeti kirik oli, oli väga-väga õnnestunud koht seda seda esitleda. Sest et see vajab nagu sellist sellist. Sellist kohta, kus oleks võimalik publikul või kuulajal nagu süveneda ja ja lihtsalt lasta sellel muusikal nagu endast läbi voolata akustiliselt, mis toetaks nagu muusikuid ja ja selles mõttes see koht oli väga õnnestunud. Mäletan, Lepo Sumera ütles esiettekannet ette valmistades, et pole vaja sellest pealkirjast hakata mingisugust sisu või, või, või noh, tähendust otsima vaid lihtsalt et see olekski lihtsalt muusika, mis, mis võiks mida võiks lihtsalt lasteaiast läbi ja, ja vaadata, kuidas ta mõjub. Kui ma vaatan neid kavu, mis te olete nüüd ka raadio jaoks talletanud siis see kontsert, kus muusika profana esiettekandel oli oligi üldse esiettekannete kontsert ja siin kõrvuti suurte meistrite Lepo Sumera, Eino Tambergi ka on päris noored mehed. Kasinasti 25 vis tegelikult tollel hetkel ealiselt 21 kuni 25. Kuidas teil on tunne selles Eesti muusikaorkestrite hetke paljususes ja noorte heliloojate hetke paljususes kas selles on oma suur võlu ja kellest te loodate või kes teile on südamelähedased? Ma arvan, et noortel inimestel, noortel meestel tekib ju loomingulisi kontakte on nende hulgas teile kontaktsed, heliloojad. Ja sellel kontserdil see oli tõesti esiettekannete kontsert ja seal olid noored üliõpilased ja siis purufeed nagu Tamberg ja Sumera. No mis orkestrites puutub, siis on muidugi aina tore, et neid, neid tekib juurde ja, ja nende tase läheb paremaks ja, ja, ja tekib rohkem võimalusi esitada erinevat muusikat ja ja erinevates kohtades erinevates linnades erinevate tüüpidega. Ja. Noh, loomulikult peavad noored heliloojad ka saama võimaluse oma teoseid, et siis nagu tõelises ehk siis kontsertsituatsioonis nagu testida nii-öelda või või kuulata lihtsalt, sest kui, kui nüüd üldse ei kantagi noortelt noorte heliloojate teosed, siis on raske neil neil nagu sellist muljet oma tegevusest saada. Aga mis puutub nüüd paatidesse, siis muidugi raske on otseselt öelda midagi konkreetset, aga, aga mis sellest kontserdist mulle meeldis, oli muidugi Tõnis kauni lugu mis oli väga selline teravmeelne ja, ja, ja aga hiljem ka Tõnu Kaljuste on esitanud. Nii et see on selline lugu, mida ta võiks taas kord esitada kindlasti. Kuigi ta on pannud pealkirjaks täiesti pretensioonid oopus 97 võib-olla ainult et selle hea kohta juba uppuse number on pisut pretensioonikas. 26 aastane ja Opusi 97. Ma arvan, et kui ma ei eksi, siis partituuris oli kirjas hobu 77, number üks ja see 97 oli minu arvates aastaarvuga seotud tallele oma, siis loeti helilooja jah, lihtsalt on, on, ma ei tea, kuidas tal on nüüd edaspidi, aga tol hetkel oli tal vististi selline süsteem ja. Kas kuulame vähemalt fragment sellest? Et noh, tõesti ainult fragmente sel juhul Missugune orkester praegu Tallinnas või Eestis pakub teile kõige rohkem töövõimalusi ja millega veel tegeleb? Põhimõtteliselt kõige rohkem juhatan praegu Estonias. Kui niimoodi arvuliselt vaadata etendusi. Ja selle üle, mul on muidugi äärmiselt hea meel. Ja, ja ERSO-ga on, on ka olnud koos selline meeldiv ja küllaltki tihe nende lindistuste näol ja mitmete proovida ja, ja systeerimiste näol ja ja nüüd, novembris tuleb ka kontsert või õieti siis kolm kontserti siis Herzoga mis, mis, mis teeb head meelt. Ja teiste orkestrite ka on, on muidugi kontakt olemas, aga mitte nüüd nii tihe. Te olete kõrgesti haritud dirigent. Seda võib täiesti ilma igasuguse möönduseta väita. Ja võib-olla on see praegusele põlvkonnale mõneti päris iseloomulik ka? Sellepärast ma palungi, et praegu meie kuulaja jaoks päris nii linnulennult loetlejate meile, kus te olete õppinud, kelle juures õppinud ja muidugi oleks huvitav kuulda natuke lähemalt, mida üks või teine kool idas kui läänes on teile andnud. See läheb ilmselt tõesti päris pikaks. Aga võib-olla ma alustan nii enam-vähem sealt, kus juba dirigeerimine nagu on, on, on saanud. Põhiliseks ehk siis Tallinna konservatooriumist kus ma alustasin puhkpilliorkestridirigeerimise erialal Aavo Otsa juures. Ja ma pean ütlema, et see oli, see oli väga huvitav valgus ja, ja absoluutselt väga palju sellist kasulikku ja ja vajaliku informatsiooni, kuna ta on noh, väga suure kogemusega. Muusik, orkestrantide dirigent see oli, oli, oli huvitav periood selles mõttes, et ma sain nagu puhkpillidest ilmselt pisut ülevaate, kui, kui nüüd muul muul viisil oleks saanud. Ja seejärel õppisin ühe aasta Ilmar Tõnisson juures, siis läksin üle koorijuhtimise erialale. Professor ole poja juurde ja lõpetasin, lõpetasin esimest korda siis. Siis juba Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialale. Aga. Praktiliselt kohe alguses, kui ma astusin kõrgkooli Ja, ja noh, see on olnud jäänud põhimõtteliselt siiamaani käisin alles sel nädalal, professor. Muidugi, tema teened eesti dirigentide koolitamisel on täiesti enneolematult suured. Vaevalt et on üldse kedagi tõesti, kes ei oleks kordagi tema tema juures käinud või või midagi kasulikku tema juurest õppinud, sest et noh, see evolutsioon jaa, jaa. Töö, põhjalikkus ja jaa jaa. Kõik selline ülioluline ja ülitäpne ja, ja, ja vajalik. Dirigendi koolitamiseks on muidugi professor matsu veel väga-väga-väga kõrge, väga kõrgel tasemel. Tema juures käiakse õppimas ka Moskvast ja Venemaalt ja mujalt, nii et see on äärmiselt tore, et meil Eestis on selline inimene olemasolev poja käest. Muidugi ma sain samuti palju kasulikku ka tehnilist tehnilist, selles mõttes dirigeerimist, tehnilist külge ja koorikooriosa. Ja, ja palju muudki. Ja paralleelselt kõige sellega ma käisin ka Saksamaal ennast täiendamas niimoodi suhteliselt regulaarselt Hamburgi muusikakõrgkoolis professor Klaus Peeter Saibele juures vabakutselise või tähendab vabakutselise, vaid kuidas vabakuulaja üliõpilasena. Ja muidugi saksa saksa koolitamis süsteem on muidugi teistsugune, kui on, ütleme meie siin Peterburi küljealune piirkond ja see oli selles mõttes teistsugune kogemus ja avardas avardas neid vaateid ja asju muidugi mitmes suunas. Eriti suur rõhk on Saksamaal ooperi ooperis suunale. Ja, ja noh, ütleme kõik see, mis on ooperis, ooperis on ju kõik, eks ole, seal on lauljad, seal on koor, orkester ja ooper, kui selline on kontserdiga võrreldes pisut Ta on nagu midagi muud pisut pisut erinev kontserti juhatada. Selles mõttes etendus kui tervik. Ja mis siis veel edasi käisin Viinis. Väga kuulsa professori Karl restor asjal tema kahjuks manalasse tema meistrikursustele või suveseminaril, mis oli muidugi ka väga väga väga arendab ja taas taas tohutult teisi aspekte pakub võimalus. Ja nii edasi ta läks kuni kuni siis sai astutud uuesti Eesti muusikaakadeemiasse, siis juba sümfooniaorkestridirigeerimise erialale ja Paul Mägi juurde. Pohlakiga oli ka meil juba parem kontakte nii-öelda fakultatiivselt. Meil olid mitmed-mitmed, õpilased, kes me käisime nagu koos tegemas tema juures. Tunde kui nüüd rääkida, mis, mis Paul Mägi juures Oli kasulik ja huvitav ja vajalik. Kõigepealt muidugi tehniliselt väga täpne ja välja töötatud ja läbimõeldud Tegevus nii-öelda dirigendi poolt enda eesmärkide saavutamine, vormiline vormiline läbimõeldus ja, ja selle saavutamine. Ja kõik sellised sellised asjad, mis, mis kujundavad, ütleme noh, kuidas öelda küpse dirigendi ükskord välja selles mõttes, et oleks kontseptsioon ja oleks see väljatöötatud orkestriga ja publikule pakutud sellisel moel, et sellest oleks võimalik aru saada. Kogu see arsenal selle saavutamiseks. Et see on võib-olla selline ütleme noh, kuidas öelda laialt öeldes põhiline, mis, mis nagu vägi juurest on on. Kaasa võtta ja. Ühtaegu on temaga natuke kõrval sellest Peterburi dirigeerimist suunas, sest ta on ju Rostes Klenski õpilane. Moskva riiklikust. Jah, selles mõttes taaskord üks, üks teine külg Eestis mida on võimalik näha ja saada osa sellestki. Ja paralleelselt nende õpingutega siin Eestis. Ma hakkasin ennast täiendama ka siis Sankt-Peterburgi riiklikus konservatooriumis. Mis on julgelt, võib öelda ikkagi maailmas üks paremaid koole sellel alal olnud ja on olnud ja ilmselt on tõesti, sest et noh, see kuigi võib alati muidugi vaielda, ütleme, nende koolkondade ja dirigeerimise stiilide üle, aga, aga siiski Süsteem ja õpetus, mis seal on välja töötatud ja kuidas dirigente koolitatakse, on ikkagi niivõrd läbi mõeldud ja, ja praktikas ennast õigustanud ja tõestanud, et seda nagu ei oleks mõtet kahtluse alla seada. Ja kes oli siis vist 98, kui ma lõpetasin, siis nii Eesti Muusikaakadeemia kui, kui kui Sankt-Peterburi õpingud. Seejärel ma mõtlesin endale natukene puhkeaega ja jaa, jaa. Nüüd sellel suvel taas võtsin osa meistrikursustest, siis saabekas alanemise kursusest Soomes ja seejärel kohe Neeme Järvi meistrikursustest päevas. Ja ja olemegi ringiga tagasi nende samade meistrikursuste juures, millega me ja muusikaga alustasime Pärnu juures. Kas soome orkestri dirigeerimine nüüd väga palju erineb Neeme Järvi stiilist? Ma arvan küll Neeme Järvi on üldse selles mõttes omaette fenomen, täna stiil, nagu te ütlesite, on, on väga omapärane ja väga huvitav ja, ja selles mõttes isegi noh, jäljendamatu, et, et see naguniivõrd orgaaniline talletanud seda Noh, järgi teha või ütleme seda õppida nüüd täpselt samamoodi juhatama ei ole vast mõtet, aga aga ta erineb tõesti jaa. Ja noh, Soomes on see õppimine muidugi ka väga-väga kõrgel tasemel, aga seal on põhiline põhiline see mootor nagu praktika, mis, mis nagu kujundab dirigendi. Sest et Sibeliuse akadeemias on on iga nädal kaks korda võimalus dirigentidelt lihtsalt juhatada orkestrit. Muidugi Peterburis ka niimoodi, aga, aga seal on veel lisaks teised aspektid. Aga läbi selle praktika, kui, kui lihtsalt orkestri sulad õpid headelt dirigentidelt veel palju asju, saad näpunäiteid, saad praktikate kogemust orkestri ees siis, kui on nagu iseendas seda baasi, siis on võimalik väga häid tulemusi saada Soomes. Soomes on niukse dirigentide koolkond ka küllalt väga kõrge. Ja ülemaailma, Põhjamaadest rääkimata. Mainekas, kas te nüüd olete valmis? Saksamaale läksime külla või taaskord sinna natukene ennast täiendama ja käisin ühes kooris laulmas messias. Ja siis küsiti minu käest ka, küsisid nad, korjasid kas ma olen juba valmis sertis nii-öelda siis dirigent ja siis ma ütlesin, et see ei ole veel sertis. Ja siis nad ütlesid ka, et kui oleks Fafertis, siis oleks muidugi siis oleks lõpp käes. Ma küsisingi selle, just selle küsimuse sellepärast, et maestro Neeme Järvi ise ütles enda kohta, et dirigent isa elu lõpuni valmis. Et ka temal, meistril on teilt kursantidelt midagi kõrva taha panna, midagi õppida, millestki vaimustuda ja millegi üle järele mõelda. Nii et jah, peame leppima sellega. Selles mõttes dirigendi arenemine ja, ja muutumine toimub tõesti või sisaldama, peaks toimuma tõesti kogu aeg. Ja küllap ta nii on enam enamus juhtudel. Praakatsiooniline küsimus kui teil oleks oma orkester ütleme, lohh improviseerima, et näiteks ERSO oleks teie oma orkester. Mida te tahaksite teha mida juhatada, kuidas kujundada tema hooaegu tema nägu. On teil visioon sellest? Seal tõesti provokatsioonina. Jaa. Muidugi, mul on mõtteid, kuidas, kuidas kujundada ja mida juhatada ja mõtteid, mida ei tahaks mina isiklikult juhatada. Veel. See on, see on raske küsimus ja, ja see on väga-väga suur töö. Kujundada tähendab orkestri hooaega ja kujundad orkestri arengut niimoodi, et. Ta läheks aastatega paremaks. Mis on tegelikult peadirigendi põhiline ülesanne. Ma isegi ei kujutaks ette, et ma praegu hakkaks konkreetselt, ütlevad, et peaks mängima seda ja teist ja see on tõesti väga-väga suur. Väga suur raske ülesanne mõelda see ja paika panna need need suunad ja siin väga palju tuleb arvestada ka muude igasuguste nüanssidega. Peadirigendile. Kuidas kujundada, kuidas kuidas organiseerida tööd? Kuidas pakkuda kogu aeg publikule huvitavaid kontserte, head ja kõrgetasemelist esitust samas viia seda orkestrit kogu aeg järjest paremale tasemele ja ja nii edasi. Nii et valmis vastust ei ole. Ei sellist küpset hooajaplaani ühelegi orkestrile ma tõesti ei ole veel seni välja töötada. Ka need peaaegu sama kiuslik küsimus on mul ka teine. Te olete nüüd õppinud hästi mitmes koolis nii otseses kui koolkonna mõttes. Öelge, kas teil on kusagil olnud õpetust ka, kuidas korraldada oma dirigendi elu menetšmendi mõttes läbi löövusemates suhtlemise mõttes inimestega orkestrantidega ja nii edasi, kas see inimese ja sotsiaalõpetus on noh, kuidas öelda, tulnud ise ridade vahelt õppida või on seda kusagil koolis õpetaja? See on muidugi ülihea küsimus. Ma pean ütlema, et mina ei ole seda õppinud kuskil. Aga oleks võinud ja oleks tahtnud kindlasti. Sellesama küsimuse esitas üks, üks. Üks tudeng või siis kursusest osavõtja Esapekka salonevile. Et võib-olla te räägite, kuidas suhelda agentidega ja kuidas seda asja nii-öelda ma ei oska öelda, organiseerimist korraldada või niimoodi. Ja selle peale ütles, seal on need noh, sellest räägime mõnel õhtul õlle juures. Nii et see on tegelikult asi, mis, mis. Seda nüüd otseselt õpetada on raske, tegelikult tuleb igal inimesel. Ta kujuneb, tähendab, mõned on see loomulikult paremal tasemel, mõnel on see ütleme ei ole nii loomulik ja. Üldiselt on seal raske probleem, sest et kõik tahavad juhatada seda, mida nad tahavad juhatada ja, ja ütleme mänedžeride agentuuridega suheldes on, on küllalt karmid reeglid ja pannakse pannakse selles mõttes tihti küsimus, küsimus, et kas te juhatada seda, mida meie ütleme, mida juhataja üldse selles mõttes on, on eriti alguses, on väga-väga Palju asju nagu ette määratud, et mida, mida tuleb lihtsalt läbi teha. Et kas teil on olnud võimalusi ka Eestist väljaspool juhatada ja on teil mõned sellised püsikontaktid või on asi esialgu juhast juhuste peal? On olnud võimalust juhatada Venemaal. Siis. Põhimõtteliselt ma olen juhatanud Rootsis Taanis, Saksas Šveitsis seda küll Eesti orkestriga. Ja see oligi meil selline. Selline ettevõtmine, millest meil on tekkinud jäänud püsikontaktid Ja ja see on seotud Stockholmi lähedal olema antrosoofilise keskusega Järnas ja sealse elurütmigrupiga. Mis on siis selline liikumiskunst? Rudolf Steineri filosoofia. Alustel ja, ja nii edasi. Grupiga Meil oli väga huvitav etendus välja töötatud ja sellega me tegime suure torni möödunud aasta ja jätkasime seda nüüd sellel sügisel. Ja on juba uued plaanid järgmiseks kevadeks, nii et see on selline püsikontakt. Vaat muusikud on Eestis ja nii-öelda vist projekti koosseis ja kes seda Eesti poolt nagu toetab ja kes seda korraldab. Selles mõttes on toetajad on Rootsist, et lihtsalt see asi organiseeritakse me sealtpoolt. Ära ja, ja no ütleme, see on nagu minu organiseerida. Kas mängisite eesti heliloojate muusikat ja kas meil on siin selles valikus midagi, mida te ka nüüd mööda Euroopat viisite laiali? Ja mängisime Eesti muusikat ja seal oli ka eesti luulet. Selles kavas Marie Underid ja Arvo Pärti oli ja Ester Mägi lugu sai suisa tellitud. Selle etenduse tarvis siis viiuliloost Vesper. Ester Mägi redigeeri kirjutas ümber keelpilliorkestrile variandi. See on väga ilus, väga õnnestunud. Ükski dirigent ei saa dirigendiks ilma Viini klassikute. Teie kokkupuuted Mozarti, Beethoveni, Haydni, ka on neid. On muidugi no õppeprotsessis kõigepealt aga eriti, mis mulle head meelt valmistanud oli meie seeria kuuest kontserdist Wolfgang Amadeus Mozart, et kus ta isegi Mozarti reekviemi ette kandsime Tallinna barokkorkestri ja kooriga. Ja üldse Mozart on praegusel hetkel võib-olla minu kõige suurem lemmik nendest heliloojatest. Ilmselt Beethoven hakkab tulema varsti ja, ja Hayden ainet on olnud võib-olla natukene vähem võimalik praeguseni juhatada, aga loodame tulevikus. Lõpetamegi oma tänase saate. Milles teie, Aivo Välja, rääkisite meile endast ja muusikast, kuulasime Neid teoseid, mis meil siin on, fonoteegis? Lõpetame selle Beethoven iga oli ju võimalus, kas sellel samal Neeme Järvi meistrikursuste lõpukontserdil mängida ja juhatada igal teise vooru kursandil ühte osa Beethoveni esimese sümfooniaosadest ja teine langes, esimene osa? Jah, just. Võib-olla on natuke ebatraditsiooniline esimese osaga lõpetada saadet, aga teeme seda last. Ma arvan, et see sobib väga hästi, sest Beethoveni esimese sümfoonia esimene osa võiks olla suisa maailma muusikaliteratuuri keskpunkt. Eriti dirigent telekust, nii tagasi, kui siis edasi võiks, võiks armatseda muusikaaega. Aitäh Aivo ja kohtume taas.