Tänases saates sarjast nüüd muusika Me räägime lähemalt jaapani heliloojast toru takemiksust. Ja kõigepealt räägiks lähemalt siis sellistest faktidest ja seejärel veidikene sügavamalt teemadel. See jaapaneelile ajanud sündinud kaheksandal oktoobril 1930. aastal tookias ja surnud 1996. aastal. Seega täitus tema sünnist mõni päev tagasi 70 aastat. 1948. aastal saida kiose eraõpilaseks, kelle juures ta täiendas ennast vaid mõned aastad. Üldiselt on ta iseõppija, mis väljendub loomulikult ka tema helikeeles ja uuendustes nimelt eksperimenteeris selliste uusimate kompositsiooni meetoditega ja kasutas ka ebatavalisi pillikooslusi. Samuti huvitas teda ebatavaline mängutehnika. Ta lähtus mõnikord ka konkreetse muusika tõekspidamistest ja kasutas teisigi elektronmuusikavorme. Ja tema teostes leidub ka vabaimprovisatsiooni, graafilist, nodatsiooni, Alatoorikat ja kõiksugu visuaalseid elemente. Kuigi Tagemets varasemad teosed kõnelevad Schönbergi Bergija, Veeberni mõjutustest ja samuti ka Debussy ja missiooni mõjust seda just eriti meloodias moonias. Vaatamata nendele suhteliselt kaudsetele mõjutajatele on Dacenzza stiil siiski täiesti iseseisev. Siin pole mingisuguseid seoseid traditsioonilise muusikaga, ei funktsionaalset harmooniat, ei regulaarset rütmi ega meetrumit ja sama kehtib ka struktuuri kohta. Takemetsu põhitähelepanu keskendub nimelt tämbrile ja Paktuurile. Ja samuti ka vaikusele, mis on üks olulisemaid helisid tema teostes. Kui võib vaikust heliks nimetada. Helilooja ütleb, et heliteos on selleks, et anda helide hoovustele tõepärane tähendus mis väljendab seda maailma, mis meid ümbritseb. 1948. aastal kohtus takemets kahe heliloojaga, kes teda mõningal määral hiljem mõjutasid. Need jaapanlased ajas Saka jaamatsud Aira ja nende kahe heliloojaga ühendust, teda huvi jaapani traditsioonilise muusika vastu ja samuti ka huvi aasia muusika vastu. Vahemikus 1950 kuni 52 kuulus takemetsu grupi siin saku Yoko hakk ja Kai, mida juhtis tema õpetaja Gioosse. Ja see ühendus korraldas ka kontserte ning ühel neist kantiatega takemets venda, esimene teos pealkirjaga lenda Folt süü. See on siis kirjutatud aastal 1950. Aasta hiljem, siis aastal 51 rajati koos teiste muusikut ja kunstnikega ühendus eksperiment, ent seal workshop et neid kahte erinevat meediat nimelt muusikat ja kunsti mingil viisil omavahel ühendada. Ja selle ühenduse aegadele kirjutas takemetsu teose poos on interaktid number üks, mis on loodud klaverile ja selle teose loomisaastaks on 1952. See on siis selline ebaregulaarse rütmi ning ilma takti mõõdeta teos. Ja selle ühendusaegadel kirjutas ta ka kammerkontserdi, mis on loodud 13-le puupillile. Loomisaastaks on 1955. Ja see teos väljendab juba Tagemisele nii omast tundliku kõlakäsitlust. Seejärel pööras helilooja pilguga elektroonilise muusika poole ja valmimad palad pealkirjadega lipp statik aastal 55 ja vokalism i aastal 56. Viimases teoses kasutatakse vokaale a i ja sõna ai või selline silpide kombinatsioon tähendab jaapani keeles armastust ja elektronid. Teos on ka teos pealkirjaga ootel Music, mis on kirjutatud 1960. aastal kus on kasutatud erinevaid lindistatud veehelisid. Take mitsu esimene suurema kõlapinnaga teos reekviem, see on siis loodud keelpillidele aastal 57 ja selle teose ettekannet koolis 1959. aastal ka Igor Stravinski, kes nimetas seda kohe suureks meistriteoseks. Ja tänu Stravinski hakkaski takementsa nimi saama tuntuks ka väljaspool oma kodumaad Jaapanit. Ja juba siin teoses avaldab heli heliloojale nii omaseks saanud nii-öelda duaalsuse printsiip. Elu ja surm, mina ja teised, indiviidi kõiksus lääs ja ida. Ja see on ka eks takemetsa mängitamaid teoseid. 1958. aastal kirjutas takementse kolm teost, mis võitsid auhinna son kalligraphi number üks. See on siis teos keelpillikvartetile, bläkk, penting lugejale ja kammerorkestrile ning solitionaal, orkestrile. Ja siitpeale hakkab heliloojaga aktiivselt osalema kaasaegse muusika kontsertidel ja festivalidel. Ning 1959. aastal kirjutas ta 20. sajandi Instituudi korraldatud suvemuusikafestivaliks teose ring flöödikitarrile jal autole. See on siis selline, et jaguneb neljaks lõiguks, mille pealkirjade esimestest tähtedest moodustubki teose üldpealkiri. Ja neid alaosi võib mängida ükskõik millises järjestuses. Ja kahe osa vahel interluudiumid, mis on kirja pandud nõnda et võimaldavad interpreetide ka improviseerida ja kasutatud on ka graafilist rotatsiooni. Carola aidanud on 1962. aastal valminud orkestriteos mis sisaldab väga ebakonventsionaalset soolopartiid. Ja ka siin on takements kasvatanud graafilist notatsiooni. Ja orkestriteos on ka 1965. aastal valminud teos tektsias. 1964. aastal kutsuti takemets loenguid pidama Havai Ida lähene keskusesse kus ta kohtus ka Ameerika helilooja John Keitsiga ning siitpeale saba algusega Takentsu sügavam huvi jaapani kultuuri ja muusikatraditsioonide vastu. Samuti hakkasid teda huvitama mitmed seni vaid traditsioonilises muusikas kasutatud muusikainstrumendid. Näiteks jaapani pill viiva. Ja viimast kasutas ta esmakontsert muusikas filmile Se Puku. See film on siis aastast 1962 ja sellest ajast peale kasutas ta traditsioonilisi pille tihti Rimi, raadio ja televisiooni tarbeks loodud muusikas. Tage metsa esimene kontsertteos, kummalistele pillidele on varjutus aastast 1966 ja mis on siis kirjutatud kahele jaapani traditsioonilise instrumendina enne siis viivaja Shaku, Hazzy ja takemeid seal õnnestus üpriski hästi hurjutada jaapanipillidele sellises euroopalikumasmaneeris. Ja seda just eeskätt seetõttu, et ta suutis luua sellise uue, täiesti omalaadse kõlamaailma. Kasutades elemente siis mõlemast, nii idast kui ka läänest. Nagu me juba saate alguses mainisime, on takement põhiliselt iseõppija, kes alguses oli Lääne muusikast sellises suures vaimustuses ja oma kodumaa traditsioonilise muusika vastu ta alguses eriti suurt huvi ei tundnud. Ma vaatamata sellele, et tema tädi, kelle juures ta elas, oli gooto mängija. Esimene teos on, kus, kus on kasutatud jaapani traditsioonilise Pillem Shaku Haatsitia Piivad koos tavapärase orkestriga on novembrist teps. Ja see teos on ka pöördepunktiks takemeid su helilooja karjääris, tehes ta tuntuks, siis päris mitmes paigas maailmas. Tapke mind, selle idee ühendada loodushääli muusikaga, mis väljendab kõige lihtsamas vormis lihtsalt tema teoste pealkirjades. Vesipuuaed ununeb, noh ja numbrid on sageli tema teostes esinevad. Ja ta on ka eriline nii-öelda sügavamat sorti merefilosoofia teoste sarjades mere poole. Esimene, teine ja kolmas, kus siis on temaatika seotud veega nimetatud teostas ta, kasutab ka nii-öelda meremotiivi mis moodustab siis inglisekeelsetest tähtedest lähtuvalt nootidest S-E ja A. Mitmetel teistegi hommikuma heliloojatel on takementsulgi kombeks omal viisil ühendada ida ja lääne vastand poolusi helide klastreid ja vaikust, surma ja eluiidset ja modernset. Hulgaliselt eriteoseid, mis on erinevalt nii mahult kui ka žanrilt alates filmimuusikast kuni süvamuusikateosteni. Ja peale heliloomingu väljendus takemeid Su ennast suurepäraselt oma kunsti siia, kirjutas esseesid. Take mets on avaldanud umbes 20 raamatut ja peale selle arvukalt kirjutasin. Ja kirjutasin siis nii ajalehtedes kui ka muusikaajakirjades. Ja alates 1956.-st aastast kuni oma surmani on ta kirjutanud muusika rohkem kui 90-le filmile. Need loetleks need takementsele kõige olulisemaid inimesi, kellest ta on võtatud. Pearbulees on teda mõjutanud eriti Puleesi idee teosest kui progressist. Ja see on märgatav ka selles, mil moel takemetsama teosed kirjutas. Takemets leidub teoseid, mis on ümber töötatud teises organisatsioonis. See ongi ehitus oli üks takemetse lähedasi sõpru ja takemets oli suurel määral mõjutatud keedživile filosoofiast. See tähendab, et muusika eksisteerib kooselutraditsiooni ja erinevate kultuuridega. See tähendab koos kõigega ja samas võib ka kõik ise olla muusika. Ja tänu sõprusele ketsiga hakkas ka takemets enam hindama jaapani kultuuritraditsioone, sealhulgas ka jaapani muusikat. Claude depressilt õppis takemets, kuidas kasutada värve, valgust ja varju kuidas esile tuua soundi fookuse punkte. See tark Frank mõjutas rakementset väga lihtsas küsimuses. Et üldse olla ja saada heliloojaks. Takemetesse kuulis kunagi tema klaveriteost prelüüd koraal ja fuuga ja pärast seda otsustaski saada heliloojaks. Ja noorena hariski takemets ennast Franki klaveriteoseid kuulates. Ta lihtsalt on mõjutanud ka kirjalik joissa eriti aga Chossi kuulus novell, pinnegans võik. Mees inspireeris takemetsed kirjutama teosed folkohool, skamingbool voi lõun ja Riveraan. Vähemalt teoste pealkirjades lähtub Tagemetsa sellest novellist. Ja take metsa arvates on soisse kirja viis vabasüntaksist, nagu tema enda teostes kõlab justkui vaba vee voolamine. BMS Jaanilt õpist Akementsevaga piiratud transpositsioonidega laadide meetodit ja koos ühingu Jeken kooboliikmetega tutvustas takemetsumissiani muusikat Jaapanis laiemalt. Ja on märgata teatud ühisjooni messeani ja takemets muusikaliste ideede vahel. Sellal kui Mess jään kujutas muusikas linnulaulu, püüdis takemetsa kujutleda loodushääli muusikas. Kidesserkina on Ameerika pianist, kes tunneb suurt huvi just takemid muusika mängimise vastu ja ta endale üks hakk, aktiivsemaid takementse teose esitajaid. Ning takemetsa ise pidas tema nägemust oma muusikast just lähedaseks sellele, mida ta ise oli ette kujutanud. Ja kui veel ühte fakti üle korrata, siis tänu sellele, et Igor Stravinski kuulma takementsa teost Reekviem saigi helilooja laiemalt tuntuks. Nii palju siis veel Stravinski mõjust. Aga Jannisk sõnankis on targem lihtsalt samuti mõjutanud eriti just sellega, et ta lähtus teoste loomisel palju matemaatikast, mis tundus takemetsele ka inspireeriv. Ja tema ideedest lähtuvalt arendas takements edasi oma unenägude numbrite teooriat, kus ta defineerib oma unenägusid numbrite abil. 1972. aastal tehti kask sõnakisem ja veel mõnede prantsuse heliloojatega reis Indoneesiasse takemetsa klaveriteoses pealkirjaga või mis on loodud 1973. aastal jaak sõnakese teoses Evriaali loodud 74 märgata kavalaline muusika mõjutusi. Nüüd räägime takemetsustega tema enda sõnadega. Ma usun, et on olemas kõla, hoovused, helid ümbritsevad meid elus kõikjal, kuid tavaliselt me seda ei märka. Muusika on alati siine seal. Helilooja ülesanne on anda nendele helidele kuju ja vorm, mida me kutsume muusikaks. Üks tähtsamaid asju jaapani muusikas on ruum, mitte heli. Tugevad pinged. Ruumi tähistatakse silbiga maa. See on minu arvates pingestatud aegruum. Oma esimestest teostest peale olen ma kasutanud vähe noote ja palju vaikust. Meremotiiv ehk siis nootide kombinatsioon, S A on minu muusikaliste kujutluste aluseks. Olen alati olnud lummatud merevaheldusrikkusest ja väljenduslikkusest ja merevõimest piiritleda erinevaid paiku maakeral. Ma kujutan end vaalana. Kes ujub meres ja meri poley ei idas ega läänes. Muusikaline vorm on helide koosluste omavaheliste suhete loomulik tulemus. Ja ma ei püüa helide kaudu väljendada iseennast. Ma sooviksin areneda kahes suunas jaapanlasena respektiga traditsiooni suhtes ja lääne inimesena suhtes respektiga uuendusmeelsuses. Ma võiksin olla mõlema suuna esindaja ning parema meelega ma näeksin, et need kaks poolt on omavahel vaenujalal sest nii suudaksin vältida isoleerumist traditsioonist ja suudaksin ka samas vaadata tulevikku. Ja lisa kommentaarina võib lisada takemetesse tajub. Kus asuvad nende kahe pealtnäha vastandliku pooluse kontseptuaalsed piirid? Täke metsa ütleb, et ma sooviksin tõepoolest kirjutada ühte alleegatt kuid ma leian, et see on võimatu, kuna ma olen jaapanlane. Jaapanlastel nimelt pole allegro loomiseks vaistu. Muusika nagu jaapani aed, kus kõik on omavahel seoses nagu kõik on omavahel seoses ka looduses. Näiteks muutumatu liiv, lõputu veevool, kaljud, mille kuju muutub vastavalt sellele, millise nurga alt neid vaadelda. Puud, mis imavad maapinnast vett muru ja lilled, mis kasvavad kiiresti. Takemenduse muusika tuleb otseselt loodusest. Ja samal teemal räägivad ka tema esseed. Tema esseed räägivad lilledest, veest, vaikusest ja aedadest. Just orkestrimuusikat võrdleb ta jalutuskäiguga Jaapani aias. Ja tema muusika on väga peenelt välja töötatud faktuuriga ja ta püüab iga pilli unikaalseid kõlavärve maksimaalselt esile tuua. Ka igasugused unenäod on teile samuti olulised. Ja sageli näib, et tema muusikaline mõte kulgeb justkui mingis värvikirevus kuid ajavälises helikangas seal kusagil teises nii-öelda unistuste maailmas Kas helilooja pilgule avanevad lummavad nägemused umbes nagu Alice Imedemaal kõndides? Ja sinna aeda pöörduma oma jutuga jälle tagasi. Vaadates sealseid puid, lilli kaljusid ja vee mulinat veidikene teise nurga alt. Sest nagu helilooja ütleb, omandab nende väljanägemine erineva nurga alt üha uusi jooni. Tulles taas jalutama takemetsa kujutluste aedadesse. Aed on tema teostes sagedane metafoor, see on siis selline kunstipärane maastik, kuhu ta asetab oma muusikalised objektid, umbes nagu sellel maastikul asetsevad lilled, puud, veid, vool ja kaljud. Ja iga teos kujutab endast justkui ringkäiku selles aias. Ja see aed, mis tema oma mõttekujutustes silme ette manab on muidugi formaalselt Jaapani aed kus iga detail on väga oluline ja väga täpselt paigas. Ja nii maalib kada maasikas väga täpselt kõiki üksikasju. Umbes nagu jaapaniaiaski detailid loovad sellise ühtse värvipaleti. Loomulikult on peale jaapani aedadega muidu naturaalne loodus olnud heliloojale suureks inspiratsiooniallikaks ida ja Lääne muusika loga õlgu võrreldes leiab ta, et lääne muusikaajalugu on märgistanud just geeniuste individuaalne sära. Kuid jaapani muusikat kõigepealt sünnivad ning siis nad kasvavad umbes nagu rohi heinamaal. Kas see aga tähendab, et idamaisel muusikal puudub omapära ja kas sealsed muusikud on omavahel sarnased nagu kõrred põllul? Tõenäoliselt siiski mitte. Lihtsalt nad mõtlevad kõigist asjadest hoopis teisiti, hoopis peenemalt ja detailsemalt. Ja mis seal salata, ka looduslähedasemalt. Loodusest võõrandumine on aga õhtumail sageli levinud ja eesmärgiks on rohkem näidata sellist tehnilist meisterlikkust. Samas kui hommikumaal püütakse muusikas näidata oma hinge peenust. Olgu kasvõi lihtsate väljendusvahendite abil. Aedadele ja loodusele vihjavad sageli ka takemist teoste romantilised pealkirjad. Mõned näited nendest puuderivi mere poole. Enne vihma. Ma filmimuusikas on takements, võiks esimesi, kes söandas kasutada lihtsalt löökpillihelisid selle asemel et ekraanil toimuvat vürtsitada üksnes lopsakate orkestrihelidega. Tema arvates saab näiteks ohtlikku olukorda illustreerida ka marakas raputamisega. Tage metsa ütleb, et minu arvates kulgeb aeg nagu ring ning see on muutumatu nähtus oma korduvuses. Ja ta ütleb ka, et ka muusikast võib mõelda geomeetriliselt. Näiteks otsida lühimat vahemaad kahe punkti vahel. Jäädake müts ütleb ka, et vaikus on see, mida loodus on meile andnud. Ja meie nagu loojat kunagi täidame selle millegagi või struktureerimine helisid vaikuse ümber. Aga kuidas täita vaikust, vaikusega, järjestada helisid, mõtestatud vaikusehetkedega? Kuidas olla looja lisustamatusta, looduse poolt antud vaikust maitsta, pigem esile tuua ja kaunistada? Olles ise nii-öelda mitte lääne helilooja annab takemets endale ometi selgelt aru, mida tal on siit kultuurist üle võtta. Ja selles osas pole ta vähimalgi määral mõjutatud siinsetest nii-öelda moevooludest tema stiili loomulikeks koostisosadeks, midagi depressi, mis Jeani ja uus Viini koolkonna kõlamaailmadest. Kuid tema omanäolisest need kuigi suurel määral ei kõiguta. Nagu öeldud, kasutab ta graafilist notatsiooni improvisatsiooni makilint jaapani traditsioonilise muusikainstrumente. Aga enda kohta arvata, et ma tõenäoliselt kuulun nende heliloojate hulka, kes jätkuvalt mõtlevad meloodias lähtuvalt. Ja selles suhtes olen ma vanamoeline. Takements kasvatas ka löökpille oma teostes ebatavalisel moel ja leides isegi teosed, kus ta orkestri kõla elektrooniliselt töötas. Ja nagu me ka eespool mainisime, aga kordame üle. Et maailma kuulsaks sai takemetsa oma teosega novembrist täps loomisaasta on siis 1967. Ja oma eluajal osales ta aktiivselt uue muusika festivalidel ja ta on saanud ise Crowe Mayeri auhinna 1994. aastal. Takemets viimaseks lõpetatud teoseks enne oma surma flöödipala. Ja vahetult enne surma. See on siis 1996. aastal töötas takemetsu oma esimese ooperi kallal ja paraku jäigi see kahjuks sündimata.