Tundub nii, et ega me pole päris selgelt arugi saanud, kui kaugele oleme jäänud vene muusik, kas ja muusikutest palju unustanud ja paljust polegi me kunagi teadnud. See teadmine jõuab täie selgusega kohale siis, kui saad ühe tõelise puudutuse sealtpoolt. Siis võib ainult kahetseda, et miks pole see kõik varem meieni jõudnud. Niisugused mõtted tekkisid seitsmeteistkümnendal septembril Nigulistes, kus kanti ette Aleksander naisteli suurteos kaheksas peatükk nelja kooriga ja tšellosolist iga Andres Mustoneni juhatusel. Aleksander Naifeliga ja tema muusikaga käis seal tutvumas Margit Peil. Ja seegi saade on üks jätkuv katse Naifeliga tutvuda ja teilegi tutvustada. Griffini muusikat siin tuntakse ilmselt väga vähesest, et siin on tõesti ette kantud, üks väike teos oli, oli siin paar aastat tagasi ja aga kas, ütleme, kui, kui see, millest sa nüüd rääkisid, et kas see võiks olla väljendatud niimoodi, et kui sa ka ütlesid, et nad võib-olla lähedased veidi Pärdiga et nagu minu meelest ka part on öelnud, et tema mitte ei et tema ei ole ise oma loomingu keskpunktis, et tema mitte ei, ei loosida muusikat. Vaid see on kuskil olemas, tema vahendab seda just nimelt ja, ja, ja ma seda veel intensiivsemalt tegelikult ütleksin Liferi puu ta nagu tal on nagu rennid lihtsalt lihtsalt lahti ja ta ta ta püüab noppida sealt, noppida selle selle puhta heli kinni. Aga temas on siis muidugi kindlalt kindlad, kas suur Sügav kummardus ostataksuaalsele tähendab vene ortodoksi traditsioonidele ja see, see annab talle muidugi niukse teatud. Ütleme niuksem minevikku, traditsiooni, rikkuse, sellele muusikale juurde juurde, et seal tuntavalt on kuulda Niukest ortodoks aalset helistendabetzee ostataksaalne ootataksaalne muusika ei ole mitte muutu muusika, vaid ta tegelikult nagu mingisugune eraldiseisev väärtus. Et see nagu elab inimeste sees. Edasi ja sellega seal, selles selles vaimus on võimalik luua uut muusikat, see on muidugi muidugi erakordne. Aga, aga kui, kui nüüd tuua see võrdlus, mis on, et, et kus ta saab siis tegelikult tema nagu kuuleb muusikat läbi kooni, ta on seda ise öelnud ja tähendab see nagu vahendaja. Et, et muu, et luua nihukest muusikat nagunii kool, see on praktiliselt olematud, niisugust muusikat ei loo keegi. Seltsid, mis puuduvad ju nagu, nagu maalikunstis kõik perspektiivid ja, ja selles tähenduses värvidemängud nagu on, on nagu ütleme, niukses traditsionaalsus käsitluses maalikunstis on sama asi. Kas olemas, aga need väärtused, mis siin koolis on osata näha seal sees, mis teete seda, seda nagu jumalapildiks ja nüüd siin muusikasse panna. No see on muidugi suur saladus ja seda sellest Ast last räägib graafilise Oma sidemetest Arvo Pärdiga räägib nüüd Aleksander knaifelise Oleme erinevad, kuid samas kuulume mõlemad õigeusu kirikusse. Seal on väga oluline. Teiseks, meid seovad südamlikud, soojad sõprussuhted. Ta on minu tütre ristiisa. Kui me terve aasta Berliinis elasime, suhtlesin temaga väga tihedalt. Need suhted kestavad siiani. Nii et esiteks on meil tugev side inimlikul pinnal. Teisalt Me mõlemad püüame teenida muusikat võimalikult tõepäraselt. Igalühel on muidugi omamoodi ettekujutus oma keel. Mõnikord õnnestub rohkem, mõnikord vähem. Kuid see ei ole seotud sellega, kasutame mõlemad vaimulikke tekste või kirjutame vaimulikku muusikat. Arvo ehk kirjutab rohkem vaimuliku teoseid, ka mina kirjutan eriti viimasel ajal vaimulikku muusikat, kuid mitte ainult. Igal juhul olen ma väga rõõmus, et meil on nüüd ka ühised sõbrad. Näiteks Andres Mustonen, kes on suurepärane muusik. Temaga koostööd tehes pean ma ütlema, et mul pole tarvis mitte midagi rääkida ja selgitada. Ta saab kõigest ise aru ja see on väga oluline. Rääkides suhetest Nõukogude võimuga arvaku Naifele, et üldiselt ei ole muusika seotud sotsiaalsete probleemidega kuid loomulikult olid heliloojad sageli sundseisus ja neid sõimata. Ja näiteks sai 1979. aastal künnis esimest korda ette kandnud improvisatsioon neljale löökpillimängijale tollase nõukogude liidu heliloojate liidu esimehe Tihhon ennikovi ka mõistva kriitika osaliseks ning Naifelsatus koos Edison Denissovi ja Sophia Kubai tuuline ka oma kodumaal põlu alla. Aleksander knaifele sündis 1943. aastal Taškendis, kuhu tema muusikutest vanemad sõja ajaks olid evakueerunud pärast õpinguid Leningradi muusikakoolis õpisk Naifel Moskva konservatooriumis tšellomängu. Ent üsna pea vahetas ta selle eriala kompositsiooni stuudiumi vastu Boriss Šarapova juures Peterburi konservatooriumis, mille lõpetas 1967. aastal. Griffini esimesed suuremad teosed kuuekümnendatel aastatel olid seotud tantsuga. Rahvusvahelise tunnustuse pälvisid aga lamento soolotšellole ja monoodia naishäältele. Gräzini loomingu hulka kuuluvad ka mitmesugused sega saaretest teosed näiteks Shandarki aineline passioon, ranja. Kaheksakümnendatel aastatel said Natheli teostes valdavaks religioosne teema. Aga pikkade aastate jooksul kirjutas ta ka rohkesti filmimuusikat. Siinkohal räägib ta pisut ise sellest, mida ta tegi nooruses. Venemaalt oli teatavasti kaua aega väga raske välismaale pääseda, oli teatud ringheliloojaid, keda lubati ja teised, keda mitte. No see on üldiselt teada. Venemaal oli esimene üsna edukas esinemine Oskar Vaildi ainelise ooperiga kändervilli fantoom, mida kirjutasin tudengipõlves. See lavastati kohe Peterburis ja oli väga edukas. Hiljem tunti mind Venemaal rohkem filmimuusika loojana. Ehk olete isegi näinud selliseid filme nagu präkivasta jaani või rahver. Kirjutasin filmimuusikat 15 aasta jooksul rohkem kui 40-le filmile. Ma väga armastan kino ja on ka tähtis, et siin leiab helilooja väga suure kuulajaskonna kohe mitmeid miljoneid inimesi. Igal juhul on see ala Knightley jaoks väga põnev ja kunagi nooruses oli tal mõte hakata ka ise Kinorežissööriks. Esimest korda sõitis ta välismaale 1989. aastal. See oli sõit Saksamaale, kus lavastaja, tema ooper, ja sellest saadik on ta läbi sõitnud peaaegu kogu Euroopas papa, käinud Ameerikas kus toimus muuseas ka äsja Eestis kõlanud kaheksanda peatüki esiettekanne. Nüüdseks on olnud väga palju ettekandeid erinevates maades ja muuhulgas oli näiteks 1992. aastal uue muusika festival Frankfurdis, kus esitati väga paljusid Naiffeli teoseid ja muuhulgas toimus ka mitmeid esiettekandeid. Millegipärast on nii, et Baltimaadesse pole Klaifel veel eriti jõudnud. Euroopa maad on tal küll kõik läbi käidud, kuid Põhjamaades on ta tõesti siiani vähe olnud. Loodetavasti see lünk tasapisi täitub, sest tegelikult ütleb naisele, on hingelt põhjamaa inimene. Ta elab Peterburis ja puhkab juba 30 aasta jooksul Karjalas, armastab väga põhjamaist loodust ja on hingelt tõesti põhjamaalane. Klaifelon äärmiselt sõbralik südamlik inimene ja rõõmustab siiralt selliste sõprade üle nagu näiteks Andres Mustonen. Samuti imetleb ta meie koore näiteks meeskoori, mille salvestusi on ta küll enne kuulnud, kuid siin kohapeal kuuldes tajus, et tegemist on tõesti sügavat traditsiooniga millegi väga erilisega, mis võiks olla punases raamatus. Kiidab poistekoori ning lastekoori, mis on tema arust hämmastavad on olnud kokkupuuteid laste kooridega ka varem. Kuid need koorid siin jätsid ühe tugevamatest elamustest. Aleksander naistel rääkis sellest, kes on olnud tema sõbrad ja mõttekaaslased Venemaal. Edison tinissowitjaaguvaid uulinat nimetab ta enda lähedastemaks sõpradeks. Väga hästi on ta tundnud Alfred Schmidt kett ja suurepäraseks inimeseks peab ta Moskva heliloojat Aleksander Vustiini kes pole ehk väga laialt tuntud. Kuid ometi peab nihvel teda kõige eredamaks. Moskva heliloojatest. Ja Peterburist on ta loonud head sidemed Kalinost, Holskajaga. Tegelikult ei meeldigi Naiffelile jagada heliloojaid vene või mitte vene heliloojateks. Tema üks lähedasemaid sõpru, varientintsile, strov elab Kiievis ja kuigi nad tihti kohtuvad, elavad nad erinevates linnades. Ja samas pole grafelil. Isegi Peterburis või Moskvas nii lähedast sõpra, kuigi ta elab kaugel, nii et geograafiliselt või rahvuslikult või sotsiaalselt pole see tema jaoks üldse tähtis. Väga paljud asjad mõjutavad, vastas knaifel, kui küsisin temalt, mis mõjutab tema muusika loomist. Me saame kogu aeg uusi muljeid, see toimub vahetpidamata ja on raske öelda, mis tegelikult mõjutab. Ka kirjanduspoeesia. Vene poeesiat armastab naistel väga. Kuna ta mingit muud keelt korralikult Te ei valda peabki tõlgitud luulet juba mingiks muuks kunstiks ja seetõttu saab ta öelda ainult vene poeesia kohta. Samuti on talle väga olulised vaimulikud tekstid ja vene ikooni. Kunstmuusikast rääkides peab tähtsaks Igor Stravinski ja mitte ainult. Sellepärast, et ta oli vene helilooja vaid seetõttu, et ta on olnud 20. sajandi üks juhtfiguure ja mõjutanud mitte ainult muusikat, vaid ka teisi kunstiliike. Kuidagi on juhtunud, et knaisteline on väga lähedane inglise tüüpi kirjandus. Ta oli 22 aastane üliõpilane, kui kirjutas ooperit Oskar Vaildi ainetel pealkirjaks Kanterwelli. Toom talle meeldis kõik, mis oli inglisepärane ja praegugi töötab ta ühes suure ooperliku teosega, mis on taas seotud inglise kirjandusega, Alice Imedemaal. See on ooper, kuigi väga tinglikult, selles on kõike tantsu-laulutsirkust, kino ja televisiooniteose tellis Amsterdami Kuningliku ooperiteater ja kohe pärast siinset ettekannet sõitiski Klaifele Amsterdami, et kohtuda sealse kunstilise juhiga ja ooperi esietendus toimub järgmisel aastal. Andres Mustonen on üks nendest muusikutest, tänu kelle erksusele ja sõprussidemetele tuleb siia taas Vene muusikuid ja kõlab vene muusikat. No kui me räägime üldse nagu vene vene muusika, siis see kõlab võib-olla nii mõnegi kõrva jaoks võib-olla natukene naljakalt, aga mulle tundub üldse, et maailmas on olemas maailm ja, ja Venemaa kuidagi tähendab selles suhtes, et ma suve käisin palju rahvusvaheliste festivalil Elerin kuidagi kuidagi noh, kohtusin väga palju sööma endiste ja uute sõpradega siis mulle tundubki nii, et on nagu, nagu tegijad on nagu vene artistid ja muud tähendab selles suhtes vene artistid, kes juba juba muidugi tuntud artistid nagu Boschmete, Gutmani, Ajadrite kohvi ja nii edasi. Aga ka noorem põlvkond tähendab tohutut tuld tuleb peale ja, ja vene muusika noh siis ka laiemalt mõttes, kes on vene aladel olnud õieti. Või ütleme siis nii, veel veel laiemalt bütsantsi järeltulijad. Täiesti domineerib, täiesti domineerib ja, ja ja, ja vene uut muusikat kat Mortiinu. Schmidt kätte nüüd vähem. Aga, aga noh, oli, oli ka šitketi kohutavalt palju. Ja on ka taas taas. Taas on toodud ka vanema põlve heli raid, tinismid, rääkimata keemia, rääkimata igasugustest noortest, kes, kes praegu tulevad ja vene enda inteblid eriti kreemeria ju ju kõik Vustin ja, ja Bakshi ja kõik need kõlavad rahvusvahelistel festivalidel. No ma ei kujuta ette, kui sama palju heliloojaid kõlaks erinevatest maadest, noh, palju on maid, vähemalt 100 kultuur, mad, hukkus, heliloojaid tegutseb, eks ole, kindlalt mainis milline määr, see on see, see, see dominale domineeri, kes on väga suur. Aga see ei ole muidugi mitte mitte juhuslik, vaid siin on on väga pikk aeg-ajalt kunstile. Just nimelt kunstile ja vaimule väga viljakas põld, see on hämmastav. Tähendab kõik see, mis seega kaos ja, ja kõik mitte millikuidas nagu niisugune ametlik maailm või ametlik meedia annab, pilditsehh võib olla õige. Aga sellel mitte midagi pistmist nende inimestega, kes seal sees elavad nende, nende vaimudega, kes seal sünnivad. Et ainult sellest rahva aru suurusest. Seal peab olema mingisugune mingisugune suurem põhjus. Ja taolise muusikani jõudmine nagu, nagu seda Aleksander muusika on ja mida me nüüd pühapäeval kuuleme, selleni ei ole võimalik jõuda niinimetatud heaoluühiskonnas, kus, kus kõik on mugav lodev kus, kus lokkab ainult labasus, sellel on see või see on kindlasti ka praegusel Venemaal igal pool olemas. Aga seal inimesed oskavad tõmbuda endasse ja sulgeda silmad ja kõrvad selle jaoks, et luua seda, milles nad on veendunud ja milleni nad on jõudnud. Ja muidugi see, milleni Aleksander Raifelon on jõudnud, see on täiesti hämmastav. Sa, kui me räägime muusikast, mis on ülepaisutatud igasuguste vahenditega, siis ütleme seal huvitav muusika, veetan rikas, mullikas all toimub väga palju. Hakkame nüüd korjama ära neid elemente, vaatame, kas jääb muusikat järgi. Väga tihtipeale ei, mitte midagi muud välja järgi, kui, kui ühed ühed eksperimenteerimise tühede konstrueerimised ja, ja nende nendega mängimine. Trühvlimuusikas isegi mitte mingisugust liikumist, kõik nagu seisab. Aga kõik liigub, vot siin tekibki, mul oleks niisugune niisugune võrdlus, et liikumine on võimalik kahtepidi, horisontaalne, vertikaalne. Kui me liigume mööda maad pidi, siis loomulikult see ja päästame seda maailma siis loomulikult see liikumine peab olema siis, kui jõgi jääb seisma, siis ta hakkab. Trepp ummistab ära, jäse kinni. Aga kui see liikumine on ülespoole siis siis see, mida me praegu siin kuuleme, siis meie jaoks ka ei liigu. Aga ta liigub kohutava kiirusega kõrgustesse. Selle üle väga mõtlema, tähendab, mis, mis, mis vahe on minu arust on see Klaifelil õnnestunud astuda see samm, et ta mitte oma oma kunstiga ei jookse ega rooma mööda mööda maad ringi vaid et ta seisab maa siin maapallil väiksest punktis. Ta ei kasuta seda, mis siin tema ümber on, vaid vaid ta kasutab seda, kasutab seal need vahendid, millega silmadest kõrgemale minna. Silmad on, ütleme kõige kõrgem, mis inimesel on siis juba juba siis tõuseb ajust üles tähendab. Aga selleks vaja üldse selle maailmarikkust vaja üldse neid, neid kohutavaid väljendusvahendeid, mis, mis muusikamaailma välja arendanud, kõik sellest puhastanud. Ta kasutab väga-väga napilt ja muidugi ta kasutab ta Gustav, vaikust. Räägime. Me räägime siin, kuulame ja hindame omaenda erinevat Arvo Pärti, kes on ka räägib vaikust ja, ja ja loomulikult see lähedased inimesed on oma mõttelt, kuigi Knight Karephel astub tunduvalt pikema sammu Siis lihtsalt tahaks, tahaks loota või taoliste inimeste tulekutega meie maal, et me saame neid ette kanda, et partneri mingi erand, ega ta ei ole mitte mingisugune mingisugune eraldiseisev, see, see nähtus, vaid see on väga suur suur ajastu, mainis, on liikvel ja, ja neid inimesi, neid loovaid heliloojaid on, on palju, kes, kes otsivad seda taolist teed ja, aga loomulikult see, see muusika on juba väljaspool igasugust rahvusi ja rahvusi ja maid nendesse ei kuulu enam nagu nagu ühe riigi või, või, või, või rahvuse esindaja hulka. Ta on nagu, nagu kuulub nagu kõiksusele. Ja seda kõiksust. Kõiksuse taju on võimalik sellest teoses tõesti kuulata, sest on väga lihtne on öelda vaimulik teose spirituaalne teos kust väga tihti kajastub kontekstides. Aga aga kui see hakkab kostuma nootides ja muusikas eneses, nii nagu ta kostab keskaegses muusikas ja, ja üldse vanas muusikas kus mitte see tekst tekst ei ole määranud tema vaimulikust, vaid tema sisemine vaimsus ja heli siis praegu jõuame. Hetkel on sama samadele punktidele ja Craifele minu teadaolevates muusikatest kõige lähemale. Üldiselt ollakse harjunud, et muusika liigub horisontaalselt. Kui me tunneme, et ta liigub veel teises mõõtmes, siis meile tundub, et ta liigub ka vertikaalselt. Aga naistel arvab, et kõige õigem oleks, kui ta liiguks üheaegselt nii horisontaalis kui vertikaalis. Siis tekib rist, mis pole lihtsalt sümbol. See on ka midagi, millega puutume elus pidevalt kokku. Me elame ristil. Sel momendil me teame, et läheme edasi ja teame, mis oli minevikus. Ristuvad minevik ja tulevik. Kui tõeline elu toimub just sel hetkel, see tähendab vertikaalis. Kui me liigume ja ei tunneta seda vertikaali ei püüagi seda tunnetada, siis pole meie elu täiuslik. Alati on tarvis püüda mõelda sellele, mis on praegu. Teoses kaheksas peatükk on knaifel püüdnud luua ahelat igavikuliste Est praegustest hetkedest praegu praegu järgneb jälle praegu. Sest näiteks kui me armastame, siis me armastame praegu edaspidise muutub. Me küll armastame, aga juba teistmoodi. Ja siis on see nii jälle just sel hetkel. Just praegu. Inimesed pole niisuguse mõtlemisega harjunud. Inimesed kaotavad taju, nad on harjunud, et on olemas algus, lõpp, keskpaik, nad on kindlad, neil on olemas ettekujutus, tus, teejuht. Kui see kindlusetunne kaob, tunneb inimene, nagu kaoks tal maa jalge alt. Tal kaovad orientiirid. Kuid hiljem, kui ta hakkab mõtlema ja analüüsima, siis võib ta siit avastada midagi templi või katedraali sarnast. Seetõttu on väga tähtis teha samm mitte kuhugi teadmatusse. Te teate, et see on tarvis teha ja see hirmutab teid. Te võite kukkuda. Teil pole garantiid. Teil pole maad jalge all. Aga teil on veendumus, et ei tõmbab sinna. Te teate, et teil on tarvis seal olla ja te teete sammu. Ning hiljem selgub, et see oli õige samm. Kuid see on juba tehtud ja kõik ütlevad, et jah, see oli õige samm. Aga see on pärast hetkel, kui te seda teete, siis te seda ei tea. Naistel arvab, et tegelik elu ja kunstiseadused just niimoodi toimivadki. Ta toob näiteks Arvo Pärdi, Tabula Rasa. See on puhas leht, paberit ei saa endaga mitte midagi kaasa võtta. Ei kogemust, ei varem läbi elatud elu. Sest see oli, aga teil on vaja edasi elada. Te peate olema vaba. Te peate olema avatud. Te peate armastuse pärast tegema järgmise sammu ja siis kujuneb teekond. Või veelgi parem, kui see oleks trepp. Mina arvab helilooja Aleksander knaifel juurte ja seoste otsimisest helilooja loomingus. Kui on olemas mingi oluline sisemine ja vaimne orientatsioon, siis sellega kaasnevad tihti konkreetsed paralleelid ja assotsiatsioonid mingite teostega, mida me tunneme. Kuid see ei ole nii mitte sellepärast, et see teos oleks nendele orienteeritud vaid sellepärast, et need on pärit ühest allikast ühest juurest. Siis võib tekkida mõnikord tunne, et mingit teost kuuldes leiad sealt hämmastavalt ootamatult sarnast mõne teise tuntud teosega kusjuures looja pole seda üldse silmas pidanud. Kuid võib-olla oli selle teose loomise hetkel mingi sarnane situatsioon, see kasvas väljas samast pinnasest või olid sarnased püüdlused ja seda juhtub tihti. Isegi sajanditevanune kunst võib mingil hetkel tunduda väga lähedane, nagu oleks loodud täna. Seetõttu pole tarvis otsida otseseid seoseid. Kuid kui muusika meenutab midagi, arvan, et kui teos on õnnestunud, siis tingimata peabki midagi meenutama sest kui see midagi ei meenutaks, oleks see minu meelest väga kummaline. Teate, ma olen seda ka öelnud, et kõige hullem, mis kunstis olla saab, on anonüümsus. Läbielamused peavad alati olema konkreetsed. Kui pole konkreetsust, sünnib vale. Mille poolest erineb tõeline kino mitte tõelisest? Filmitakse ju konkreetseid asju, näitlejaid, vaateid, ühel juhul tunnete, et see on kunst ja teisel juhul võib see ehk olla lihtsalt mingi meelelahutus. Kuigi koostisosad on ju ühed ja samad. Seepärast peavad läbielamised olema väga konkreetsed. Muusikas on nii. On olemas mingi konkreetne moment, millest see helilooja on pannud oma elamuse või mingi kujutluspildi. Ja samas võib iga inimene sedasama kohta kuulates luua endas sisemise pildi, mida ainult tema on võimeline ette kujutama. On võimalik ette kujutada midagi täiesti konkreetset. Minu muusikat kuulates on mitmed inimesed tunnistanud, et neil on tekkinud mingid väga konkreetsed ja selged kujutluspildid. Me oleme kõik väga erinevad ja mis veel tähtsam, oleme ka ühesugused. Ja kui rääkida sellest, et oleme ühesugused, siis ühesugusus muutub igaühe puhul eraldi kordumatuks elamuseks ja kogemuseks selleks kunsti eksisteeriti. Siinkohal esitasin heliloojale küsimuse, kui keegi ütleb, et teie muusika on ilus, kuidas suhtute ja mida tähendab ilumuusikas teie muusikas? Ma arvan, et see on parim, mis üldse saab olla, nagu ütlevad kuulsad konstruktorid, hästi lendab ainult ilus lennuk. Alati on ilus, kui midagi juhtub, sest jumala looming on alati ilus ja iga inimene ka vigane, kas siis füüsiliselt või psüühiliselt on tegelikult oma olemuselt alati ilus. Kuid ta peab seda ise mõistma ja tunnetama. Kõik, mis toimub läbi inimese, on alati ilus, muidugi tingimusel et see on tõde. Sest ega meie ju ei loo, loob autor sea kõrgemal ja seepärast, kui õnnestub midagi ilusat, tähendab, et me ei eksinud. Me tegime õigesti. Selles ei tohiks olla niisugust tunnet, vaata, kui ilusti ma tegin. Oh kui tubli ma olen. Seda ei tohiks olla. Samas ei tohi oma ilu häbeneda, see peab olema, see on loomulik. On palju filme, muusikat ja kirjandust, mis on tehtud suurte meistrite poolt. Kuid need ei pruugi olla alati väga ilusad, sest need pole pühendatud mitte ilule, vaid inetusele. Minu arvates pole see õige. Selline oli põgus kohtumine helilooja Aleksander knaisteliga kohtumine tema muusikas armastuse ja iluruumis. Saate veni Eiloojast koostas margitteil ja salvestas kokku Helle Paas. Saate lõpuni kõlab muusika Aleksander Naifeli religioossest meditatsioonist kaheksas peatükk. Patust mõtisklustest kiriku elavast vaikusest.