Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Keskkriminaalpolitsei vahistas täna Pärnu linnaarhitekti harsaare. Mõnedel andmetel on tegemist Kerese tänav 11 hoone projekteerimistingimuste võltsimisega. Tartusse alati renoveeritud alajaam, mis tagab suurema varustatuse ja töökindluse kogu Lõuna-Eestis. Madalate palkade tõttu on ele viiendiku päästeameti töökohtadest täitmata. Alanud aasta olulisemad eesmärgid on ameti struktuuri muutus ning ennetustöö tulesurmad vähendamiseks. CD-plaadile Eesti trükise punane raamat 1535 kuni 1850 on kogutud andmed tähtsamate trükiste kohta eesti kultuuriloos. Bibliograafide hinnangul on eesti vanade trükiste olukord murettekitav ja palju väärtuslikke raamatuid on ka välismaal. Okupatsioonide muuseumis esitleti täna 20. sajandi kroonika kolmandat osa, mis annab ülevaate sündmustest Eestis ja maailmas ajavahemikus esimene november 1961 kuni 20. jaanuar 1981. Välismaalt Euroopa nõukogu raporti järgi pidid Euroopa riikide valitsused teadma Euroopas asuvatest USA salavanglatest. Riigikogu väliskomisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni hinnangul toetab Aga raportit ajakirjanduses esitatud väidetele. Rahvusmuuseumi plahvatuse põhjustas gaasileke, politsei välistab plahvatuse tahtliku korraldamise ja ilmast. Homme sajab Eestis paljudes kohtades lund, kohati tuiskab. Õhutemperatuur on miinus üks kuni miinus kaheksa, rannikul kohati null kraadi. Keskkriminaalpolitsei vahistas täna Pärnu linnaarhitekti Ülar Saare ja asjaolusid küsis Toomas šalda. Pärnu linnaarhitekti Ülar Saare vahistamise põhjuseks sai tõenäoliselt rannarajoonis Kerese 11 asuv krunt oma emale kuuluva krundi projekteerimistingimused, kinnitas Ülar Saar läinud aasta aprillis. Sinna pidi kerkima kahekorruseline väike keelamu. Suvel müüdi krunt kahe ja poole miljoni krooniga ühele kinnisvara firmale, see aga otsustas krundile püstitada ridaelamu, mis peale naaberkrundi omanik pöördus kohtusse. Detsembris sai firma Pärnu linnavalitsuse plaani, mis osakonnast ehitusloa kolmekorruselise ridamaja püstitamiseks. Et kogu lugu on korruptsioonimaiguline, moodustas Pärnu linnapea Mart Viisitamm eelmisel nädalal komisjoni Missouri Pärnu planeerimisosakonnast Kerese 11-le väljastatud projekteerimistingimuste õigsust ja vastavust linna ehitusmäärustele. Ametivõimud on Ülar saare tänase vahistamise kommenteerimisel napisõnalised. Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kristiina häiroodesel palusin öelda, miks siis Ülar Saar täna vahi alla võeti. Jaanuari algul alustati kriminaalmenetlust ametiseisundi kuritarvitamises ja oli vaja teha mõningaid toiminguid ja sealhulgas ka üks inimene, vahistada. Ja põhjus on Pärnu rannarajoonis asuv Kerese 11. Praegusel hetkel ei taha, milles täpselt põhjus oli avaldada, kuid meile on tulnud kuriteoteade, mida kontrolliti ja seetõttu alustati jaanuari algul kriminaalmenetlust. On Ülar Saar ainus, kelle tegevust antud juhtumi puhul uuritakse. Praegusel hetkel on kahtlustatav ainult üks inimene. Pärnu linnaplaneeringute eest vastutav abilinnapea Mart Alliku kommentaar on selline. No üllatav, aga märgid olid, hommikul ma tean, pandi toime tema kabinetis läbiotsimine ja käisime koos temaga suure sepa, 16. siis oli sellest juttu ja peale lõunat siis siis ma kuulsin, et olla viidud politsei saatel ülekuulamisele. Kui nüüd põhjuseks on see Kerese 11 projekteerimistingimused, siis on üllatav küll, et selles lausa töökohalt ära viiakse, aga kui asjalood on säärased, siis jääme ootama. Riigikogu liige ja sageli ajakirjanduses Pärnu planeeringute teemal sõna võttev Mark Soosaar valab julgelt õli tulle. Siin on tegemist suurema süsteemiga, siin on praegu üks mees vahi alla võetud ja ta muidugi pani krooni pähe sellel ahelale sellega, et ta koostas projekteerimistingimused oma lähisugulasele oma emale, tõmbas ema Fääri, siis võltsitud dokumendid tegi, ma võin kinnitada seda, et neid lugusid Pärnus viimastel aastatel on jõuliselt ja julmalt volikogust mööda seda ei arutatud, on ikka päris palju. Siin on nagu mõtlemisainet mitte ainult linnaarhitekti käitumise suhtes, vaid ka ka nende inimeste suhtes, kes talle neid käskusid on ülevalt poolt andnud ja kes altpoolt neid käske on täitnud. Eesti Raadio uudistele Pärnus Toomas šalda. Põhja prefektuur käivitas väärteomenetluse, uurimaks presidendilossis toimunud noorte kogunemisi põhja prefektuuri ametnikud on Kadrioru presidendilossis juhtunu asjaosalistega vestelnud ning faktide kontrollimiseks on alustatud väärteomenetlus. Menetluse üksikasju ei soovinud politsei kommenteerida. Julgestuspolitsei julgestusosakonna politseidirektor Rain Lepikult esitas täna politsei peadirektorile Raivo ajale avalduse omal soovil ametikohalt lahkumiseks. Politsei peadirektor rahuldas avalduse. Aeg ütles, et ta mõistab täielikult Ain Lepikult taotluse sisu. Antud valdkonna juhina tunnetas ta moraalset vastutust kujunenud olukorras, mille tingisid Eesti televisiooni saates pealtnägija kajastatud sündmused. Tema jaoks oli see kindlasti raske otsus ja Raivo aeg hindab Ain Lepikult ja meelekindlust selle otsuse tegemisel. Alates 30.-st jaanuarist jätkab Ain Lepikult politseiteenistust põhja politseiprefektuuri käsutuses. Edasi jätkame sõnumitega välismaalt ja neist teeb ülevaate Indrek Kiisler. Šveitsi senaator Dick Marty, kes uuris neljakümmet kuut riiki esindava Euroopa nõukogu nimel süüdistusi USA luure keskagentuuri salavanglate kohta Euroopas ütles Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee ees esinedes, et Euroopa valitsused pidid teadma Euroopas asuvates salavanglates on tõestatud ja seda pole kunagi eitatudki, et inimesi rööviti, Euroopasse viidi riikidesse piinate, ütles Marty. Šveitsi salateenistus püüdis raporti andmetel kinni Egiptuse välisministeeriumist Egiptuse Londoni saatkonda saadetud faksi, millest selgus, et, et salavanglad olid Rumeenias, Bulgaarias, Makedoonias, Kosovos ja Ukrainas. Ameeriklased pole salavanglate olemasolu kunagi tänud, kuid samas lükkavad nad kategooriliselt tagasi süüdistused piinamises. Samas kinnitas raportit kuulanud riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson, et tegelikult ei esitata selles ühtegi uut tõendit ning endiselt toetuvad väited ajakirjanduses avaldatule. Kui Washington tõustama artiklis viitas sellele, et näiteks Poolas või Rumeenias võisid need vanglad olla siis miks ei ole neid tänase päevani avalikustatud nende täpseid asukohti ja seda ei selgu ka Martti praegusest raportit. Nii et konkreetseid viiteid konkreetsete riikide pihta ei tee Ei tee ja see protsess, nagu Martin ise ütleb, jätkub veel sellel kevadel ja ta tahab saada ikkagi vastuseid kõigilt Euroopa nõukogu liikmesriikidelt informatsiooni selle kohta, mida valitsustele öelda on, aga vähemalt ka tänane arutelu näitab seda. Ta on väga raske oletada, et võiks mingeid tõendeid lähiaegadel välja tulla. Soome politseiuurijate sõnul põhjustas eile õhtul Soome rahvusmuuseumis toimunud plahvatuse mentaan kaaspääses põrandaalusest kaevust elektri peakilpi, mille järel toimus sädemest plahvatus. Politsei kinnitusel oli põrandaalune tuulutusrest viimaste päevade pakasega jäätunud, seega ei pääsenud kaasmajast välja, vaid kogunes tasapisihoonesse. Politsei välistab, et keegi korraldas plahvatuse tahtlikult. USA ei saa lubada viisavabaduse kiiret laienemist Euroopa Liidu uusliikmetele, ütles täna USA sisejulgeoleku ministeeriumi abiministri kohusetäitja poliitika alal Helend senski. Euroopa komisjon teatas jaanuarikuu alguses, et soovib näha tänavu juuliks edusamme viisavabaduse laiendamisel 10-le uuele liikmesmaale, märkides, et komisjonil on voli soovitada vastasel juhul sanktsioonide kehtestamist. Me räägime aastatepikkust kui sellest protsessist. Minu meelest on veel vara öelda, kas kolmest viiest või kaheksast aastast kinnitas aga Trizenski. Ja uuest Eestist Tartus avati täna renoveeritud alajaam, mis tagaks suurema varustatuse ja töökindluse kogu Lõuna-Eestis, teatab Lauri Varik. Tort. Kõige olulisem sõlmpunkte Lõuna-Eesti varustamisel elektriga lisaks Tartu linnale väljuvad siit kõrgepingeliinid ka Pihkvasse ja Lätti Valmierasse. Eesti Energia osaühingu põhivõrk juhataja Henn Jõe ütles, et otsus alajaam täielikult renoveerida tulenes sele seadmete vanusest ning kasvanud rikkelisusest. Vana alajaam oli juba üle 50 aasta vana, esimese osa vahetasime välja aastal 2000 ja nüüd aastal 2006 sai siis renoveerimisprojekt lõpetatud. Jääb veel vahetada kaks jõutrafot ja selle me teeme ka veel sel aastal ära, nii et siis on tartu arenen täielikult uus. Kas Tartule omaseks saanud elektrikatkestused jäävad siis mineviku 100 protsenti, ei ole see kunagi välistatud, aga mis puudutab Nende seadmete parki Sis seadete pargi poolest, küll aga jääb kindlasti piirkondlik areng, et kui palju ehitatakse, siis kindlasti ka juhtub mõned kaablilõhkumised või sellised, mis meist otseselt ei sõltu. Alajaama renoveerimine maksis ligi 95 miljonit krooni. Lisaks alajaama ehitusele renoveeriti ka ligi 20 miljoni eest linn ja elektriliine ja kaableid, kuna valminud alajaam võimaldab suurendada olemasoleva keskpingevõrgu läbilaskevõimet. Eelkõige peaks varustuskindlus paranema tartus Veyrikule Tähtveres. Ehituse peatöövõtja oli aktsiaselts Siemens. Selle juhatuse esimees Aavo tihamäe rõhutas samuti töökindluse paranemist. Need täisautomaatsed seadmed täna tagavad ikkagi tarbijale sajaprotsendilise töökindluse ja sajaprotsendise elektri olemasolu ei välista muidugi liinidel juhtuvaid, et avariisid aga siis vanajaamas on, on pinge ja vool alati olemas ja see siin on tegelikult 100 protsenti täisautomaatne või jääb ka mingisugune inimlik faktor. Inimlik eksitus on alati võimalik, aga, aga üldjuhul on see ka viidud miinimumini. Praeguseni. Lisaks rikete vähenemisel on uus alajaam ka tunduvalt keskkonnasõbralikum. Renoveerimise käigus paigaldati jalad Jaama kõrgeima klassi keskkonnanõuetele vastav õlipüüdmissüsteem, mis avarii korral tagab selle seadmetes kasutatav õli kokku 45 tonni ei voola keskkonda. Uued seadmed tähendavad ka seda, et alajaam võtab enda alla palju vähem ruumi kui senised alajaama seadmed. Päästeamet vaatas täna tagasi külmade päevade kogemusele ja tutvustas ka selle aasta plaane. Meelis Kompus teeb kokkuvõtte. Aasta algus on päästeameti statistikas kurvavõitu, ainuüksi äsjase külmalaine ajal oli tulekahjudes hukkunuid üheksa, tervelt 32-l korral aga langesid rivist välja päästeautod. Päästeameti peadirektor Mati Raidma. Tulekustutusbaseerub ikkagi veega kustutamisel ja sa isenesest lõigata Kaasa kustutusaja pikenemise. Kindlasti see 32 päästeautot ei ole siin lääne päritoluga, nagu kuskilt ajakirjanduse veergudelt lugesime, ikkagi vesi on vesi ja külm ei vali automarki. Ühe valusama probleemina nimetas Raidma madalaid palku järjest enam päästetöötajaid lahkub ja kasvab selliste meeskondade arv, kes pole täitnud selleks tööks kehtestatud miinimumnõudeid. Näiteks juua päästeteenistus, iseäranis Tallinna ümbruses, järele plahvatuslikule, ehitustempole, rääkis Raidma. Loodame, et nüüd, aasta alguses õnnestub meil välja kuulutada riigihange täis liisingu alusel hakata parandama, siis meie päästetehnikapilti Madal palgatase on tinginud ka selle, et umbkaudu viiendik päästeameti töökohtadest on vabad ja seda just komandode arvelt. Stabiilsuse pooldajatele päästeameti eelarve meeldib, kuid tegelike aastatega kasvavaid vajadusi see ei kata, nentis Raidma. Kindlasti me vaatame ümber need töökohtade numbrid ja statistika ta ikkagi läheneda reaalsusele ja üles ehitada siis uus päästeteenistuse operatiivteenistus vastavalt võimalustele ja nõuetele. Seega käib alanud aasta olulisemate muutuste hulka struktuuri muutus. Kuna juba esimeseks märtsiks tekib neli regionaalset päästeasutust põhi lõuna, ida ja lääs praeguse 15 kohaliku asutuse asemele veel tagasi minnes möödunud aastasse, siis statistikast selgub, et ligi pool kõigist tulekahjudest puhkesid öisele. Päästeameti peadirektor Mati Raidma kinnitab, et suitsuandurid võinuks osa nendest traagilistest põlengutest, kui mitte päris ära hoida siis inimohvrite arvu küll vähendada. Seetõttu on alanud aasta prioriteetide seas väga olulisel kohal ennetustegevus. Peaeesmärk on kevadel valmis saada ennetustööstrateegia ja me oleme teinud oma tavatöös küllaltki palju sellist ennetusalast tegevust just lastega noortega. Ja meil on olnud paljud sellised suured projektid nagu maskott, lugu ja suitsuandurid esimesel septembril, mis on ilus näide, kuidas erasektor mõistab selle probleemi olemas. Eesti ametiühingute keskliit peab töötajate usaldusisiku seaduse kogu ühiskonna jaoks nii oluliseks küsimuseks, et seda peaks kindlasti arutama kolmepoolsetel läbirääkimistel ametiühingute, tööandjate ja valitsuse esindajate osavõtul. Kuna päevakorras on veel teisedki tähtsad töösuhteid reguleerivad eelnõu, teeb Eesti ameti ametiühingute keskliit ka peaministrile ettepaneku kohtuda, et selgitada oma muret seoses võimalike ohtlike arengutega tööturul. Peaminister Andrus Ansip on nõus ametiühingutega vaidlusaluse usaldusisiku seaduse osas läbirääkimiste laua taha istuma pärast seda, kui kõik teised võimalused kokkulepped leida nurjunud. Tegemist on see töösuhteid reguleeriva valdkonnaga, lasub põhirõhk lahenduse saavutamisel eelkõige siiski tööandjatel ja töövõtjatel, teatas valitsuse pressiesindaja. Ja kui me hetk tagasi lugesime ette teate, et julgestuspolitsei juht Ain Lepikult astub tagasi, siis nüüd on Vallo Kelmsaar saanud sel teemal ka intervjuu. Ja mul peaks olema nüüd praegu telefoniühendus Eesti politseiameti peadirektori Raivo Aegiga. Te otsustasite rahuldada julgestusosakonna politseidirektori, Ain lepikulti tagasiastumisavalduse. Miks te sellise otsuse tegite? Jah, tõepoolest me vestlesime täna täna Ain Lepikult toimul tõi mulle avalduse omal soovil sellelt ametikohalt tagasiastumiseks. Me arutasime teemat, arutasime kujutleda, milline on olukord tänasel päeval kujunenud nii poliitiliselt kui ka avalikkuse silmis ja ja ma sain ain lepikuldi sisemusest, temas ise tunnetest täielikult aru. Ja täielikult aktsepteerin ja respekteerin tema sellist otsust omal soovil sellelt ametikohalt tagasi astuda. Selgituseks nendele, kes võib-olla ei tea, millest taust on, siis juttu on sellest Kadriorus presidendilossis toimunud peost ja sellega seonduvast. Kas tagasiastumisavaldus tähendab nüüd seda, et Ain Lepikult tunnistab julgestuspolitsei süüd juhtunus? Ei kindlasti mitte ei saa seda käsitleda julgestuspolitsei konkreetse süüga või või tegemata jätmisega, kuna distsiplinaarjuurdlus, mis on ametkonnasiseselt alustatud, saab oma finaali järgmisel esmaspäeval. Kui selgub ka siis lõplikult, kas julgestuspolitsei julgestuspolitseitöötajad olid jätnud midagi tegemata, olid midagi valesti teinud või oli tegemist mingite turvalüüsidega, et need vastused me saame peale peale distsiplinaarjuurdluse lõppemist? Kas siis ehk ei ole see tänane tagasiastumine veidi ennatlik samm? Tänane tagasiastumine on ütleme, sellise sisemise vastutustunde ja moraalse vastutuse võtmise samm On tal juba ka asendaja silmapiiril ain lepikultile. Meil on meil on päris mitme kandidaadi osas NATO tegevus olnud ja, ja meil, ma usun, et me võime siin kas juba homme või lähipäevadel välja nimetada kuue uue inimese, kes asub sellele ametikohale tööle. Aitäh politseiameti peadirektor Raivo aeg. Ja aitäh Vallo kelmsaarele ja me jätkame teiste teemadega. Ilmunud on 20. sajandi kroonika kolmas osa selle kirjutamisest võttis osa 66 autorit. Tulemus on rohke pildimaterjaliga ülevaade Eesti ja maailma sündmustest. Kahe aastakümne vältel jätkab Birgit Itse. Kroonika kolmas osa algab esimese novembriga 1961 ehk päevaga, mil Nõukogude liidus kuulutati välja kommunismi ülesehitamise plaan. Viimaseks daatumiks on 20. jaanuar 1981 ehk päev, mil USA 40.-ks presidendiks ametisse vannutatud Ronald Reagan kuulutas Nõukogude Liidu kurjuse impeerium. Miks? Eesti entsüklopeediakirjastuse juhatuse esimees Hardo Aasmäe tõdes, et kui nõukogude liitu iseloomustas selle kahe aastakümne jooksul stagnatsioon, on siis muu maailm pulbitses. Nõukogude liidus vesi seisis, ütleme niimoodi ülejäänud maailm nagu ollakse mühises edasi, sellesse perioodi läheb ju Vietnami sõda, Angola sõda, kuule, minek algas juba arvestatav arvuti kasutus, see oli see aeg, kus näiteks Lõuna-Jeemeni ja Bulgaaria püüdis nõukogude liitu astuda, aga siis otsustas, et ei, ÜRO sepp kaks häält vähemaks, et noh, nii me ei tee tolle ajastu sisse, jääb ju ka see terrorilaine, mis seal Euroopas mõtleme kasvõi punastele, brigaadidele või aktsioon direct või OS oli tollel ajal Prantsusmaal veel, ütleme üliõpilasrahutused küll Saksamaal, Prantsusmaal, IRA. Siiski toimus käärimine, see ajastu iseloomulik eelkõige oma niisuguses vaimses käärimisesse, et kui vaadata seda, mis toimus kirjanduses kunstilise teatris, see oli periood, mis oli mingil viisil innustatud Hruštšovi järgsest ajast ja see, mida siis mingil viisil ergutasid Tšehhoslovakkias vaimlist ärgitust, see periood on kahtlemata andis ja see on Eestile jätnud ja eesti vaimuelule teatava oma jälje. Hardo Aasmäe sõnul on kõige sündmuste rohkemaks või siis enam kroonika tähelepanu pälvinud aastaks 1968. Sisulisi Tšehhi sündmused siis olid need üliõpilasrahutused, siis oli terrorismi tippaeg ja vot see on niisugune 68 69. Kas see raamat millegi poolest kahest varasemast ka erineb või ta jätkab seda esimese teise osa liiniraamat on läinud pildilisemaks, sest ajast on läinud pildilisemaks ja raamat on läinud värvilisemaks, nii et lihtsalt, nii nagu see aeg on. Nii, ta on. 20. sajandi kroonika kõik kolm osa on ilmunud kaheaastase intervalliga. Alustatud on juba ka neljanda osa koostamist, see käsitleb perioodi 2000. aasta lõpuni. Rahvusraamatukogus esitleti CD plaati Eesti trükise punane raamat 1535 kuni 1850 kuhu on kogutud andmed tähtsamate trükiste kohta eesti kultuuriloos. Meelis Kompus kesis, täpsemalt Rahvusraamatukogu säilitus ja ennistusosakonna juhatajalt Marysiinerilt. Siin on ainult 413 nimetust aga need nimetused on kõik sellised, kus me oleme ära põhjendanud, miks üks või teine raamat on eesti keele ja rahvuse püsimise seisukohast olnud oluline, kuna Eestis on sadu tuhandeid nimetusi eestikeelset raamatut ja me teame, et me kõike nagunii ei jõuaks ühtemoodi hästi hooldada. Ja me teame ka, et Eesti rahvustrükise on väga halvas seisundis. Sellepärast oli meil teha selliseid valikuid ja keskenduda kõige olulisemale. Muidugi tõesti, rahvuslikes on väga halvas seisus, see on, ma ütleksin teile umbes nagu sotsiaalmeditsiiniline uuring kus see raamat asub, kas ta on terve, kui ta on haige, siis millised haigused teda valdavad, eks ole ja see töö on juba meil toimuvad üle 10 aasta, nii et punase raamatu koostamisel oli seisundi määramine meil juba kindlalt metoodiliselt paigas, lisandus selline kriteerium nagu kultuuriväärtus. Mis siis juhtub, kui ma selle plaadi panen arvutisse, ma saan võtta osade kaupa, näiteks 1768, mis on ilmunud. Kui leian mingi trükise, mis ma siis leian selle? Nimetatud üks on tõesti vede otsida, pealkirja järgi te võite aastate vahemiku järgi otsida, te võite kahjustuse liigi järgi otsida, kas ta on tugevasti kahjustatud või ainult kahjustatud ja veel terve rida otsinguvõimalusi, nii et Te saate näha kas tervet seda nimekirja, mis on siis dokumenteeritud ainult mitte bibliograafiliselt, vaid sinna on lisatud siis ka tema hinnakultuuribardus link, hinnang, seisundi hinnangutes on olnud, need on andnud siis meie projektitöögrupp. Täpsustame võib-olla sellega üle, et kui palju nendest trükistest füüsiliselt Eesti vabariigi territooriumil praegu asuvad paljudest välismaalast. Need 413 nimetas ligi kümmet protsenti Eestis ei ole seal väga tuntav kogus jooniga peol, kus nad kõik on täpselt ei jah, kas on olnud, tõi mõttes või kavas, et see, mis praegu siin CD plaadi peale on ilmunud, ka ikkagi paberkandjal ilmuks, sest kõigil arvuteid ei ole käepärast. Seda projekti alustasime, siis oligi küsimus, kas kirjastada paberile, visiidile lisaks on meil ka onlain-versioon, mis on raamatukogudes ja üldse mäluasutustes muutub kättesaadavaks ja põhjus ikkagi see, et mis on odavam, mis on kallim kui siis lülitada seda plaati, kus tavaline huviline sellele juurdepääsu võiks. Jah, ma arvan nii, et kui pöördutakse kontaktisikute poole või Rahvusraamatukogu poole, siis ma arvan, huvilised saavad Sidi raamatukogud ikka kõik mäluasutused mäluasutuse, kas ta muuseum arhiivraamatu kukkus, ta Eestis asuv, kes on huviline ikka aitame. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab lund, lörtsi ja tuiskab ja kohati on jäidet. Hommikul võib paiguti tekkida udu. Puhub edelatuul kaheksa kuni 12, rannikul puhanguti 15 kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni miinus kaheksa, selle kohati rannikul null kuni pluss üks kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab lund ja kohati tuiskab. Puhub edelatuul viis kuni 12 meetrit sekundis, pärastlõunal tuul pöördub ja hakkab puhuma põhjast kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni miinus kaheksa, rannikul kohati null kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.