Tere, kena hommikut kõikidele vikerraadiokuulajatele ja ilusat teist jõulupüha kõikidele, kes te olete ärganud ja mõtlete, mida tänase päevaga ette võtta. Eelolevaks 50-ks minutiks on meil teile hea pakkumine kuulata jutusaadet ja rõõm on täna hommikul tervitada siin Eesti Panga asepresident Märten Ross. Tere hommikust. Tere hommikust. Kõigepealt pean tegema väikese selgituse, miks see saade toimub sina-vormis. Märten Ross on Eestis väga kõrge riigiametnik ja mina mitte nii väga kõrge raadioajakirjanik. Ometigi Me oleme koolivennad, oleme heakaaslased ja et teise keskkooli praeguse reaalkooli vilistlased üldjuhul ütlevad teineteisele ja üksteisele sina, siis siis me seda reeglid siin saates ka ei murra. Ja üldiselt ju jõulupühade aegu kehtivad ehk üldse inimestevahelistes suhetes natukene teistsugused kokkulepped. Reeglid ehk siis Pelgu, tere, Märten. Tervist. Tuletan sulle meelde, et lisaks oleme laulnud ühes kooris ja ka võrkpalli koos mängivad. Just me oleme teinud palju, kes su koos, kuigi tuleb tunnistada, et siis kui kool sai läbi, siis läksid meie teed sellel määral lahku, et mina oleksin rohkem sellise humanitaarpoole peale ja sina hakkasid majandus- ja rahandusasju paika panema. Aga hakkame siis pihta meie tänase jutuga, sa oled suure pere laps ja sul on endal suur pere. Aga ütle esmalt ja alustuseks, kust see nimi Ross on tulnud ja mida see tähendab? Ta ei ole tulnud Šotimaalt. Seal on veel enam-vähem teada. Aga nii palju, kui ma mäletan ja sellest on juttu meil suguvõsas olnud, siis eks Ross, tule. Nii nagu enamik teisi eesti suguvõsade nimesid mõisa mõisa taustast ja Ross gross gross. See on ilmselt seotud siis saksakeelse. Ma ei mäleta, mida, mida täpselt see Rush saksa keeles tähendab ta lihtsalt hobune või mingi hobuse. Alam-alamliik oli tareid. Täpsema tähenduse ka, seda ma peast ei, ei meenuta, aga see on parim selgitus, mis mina olen küll kuulnud selle nime kohta. Palju neid Ross Eestis üldse kokku on? Seda nagu kaks liini, kes pole omavahel seotud, nii et on anne trosse küll, kellega me ei ole üldse mitte sugulased. Vähemalt nii palju, kui ma olen aru saanud, et on kaks, kaks liini. Rosse. Meie suguvõsa pool on küllalt aktiivselt käime koos ja selles mõttes oleme küllaltki kursis üksteisega tegemistega. Ja, ja see suguvõsa on kaardistatud juba mõni aeg tagasi, nii et selles mõttes niipalju, kui need eesti suguvõsasid saab sinna aga tagasi joonistada, siis, siis seda, seda poolt on meil mitukümmend aastat. On teie suguvõsa põhiliselt selline, kuidas ma ütlen reaalteaduste suguvõsa ema on sul küll filoloog, aga isa pigem ikkagi nisugune. Pigem füüsikuid, lüürik. Oja isa erialas oli magnet toonika mida ta ka aspirantuuris Leningradis tegi. Ja noh, siin veel lisada, et kadunud onu oli ju astrofüüsik akadeemik ja, ja selles mõttes on seda reaalained meil ka, aga kindlasti on meil ka teistpoolt uue sellise, nii nagu sa nimetasid, siis ema on, on jah, mul eesti keele filoloog, kuigi minu arusaamise järgi ta ka väga hästi matemaatikat jaganud ja ega see ei piirdu ainult kunsti või nii-öelda pehmete valdkonnaga tema oskused. Noh, pusin suusad veel tagasi Bulada siis siis eks meie päritolu on nagu meil enamikel kaks tule tagasi veel maal ja kolm põlve tagasi tega maja ema-isa olid esimest põlve linnainimesed, niiet kas nüüd need seal Abury külas või kuskil seal olid rohkem? Reaalained või? Või humanitaaraineid siis? Ja sa oled oma pere kolmas poeg. Nii on, jah, milline teie või milline sinu lapsepõlv oli, olite selline piltsa tõestama ennast vendade taustal hoiti sind poputati, hellitati. No ma arvan, et igasuguse Normaalse mõõdupuu järgi oli mul ikka väga õnnelik lapsepõlv ja, ja loomulikult, eks ma kemplesin kava vendadega üritsiinsega tõestada nende käest küsima, mida sai kirjanik tegi. Aga no ma usun, et selline küllaltki küllaltki tavaline lendude läbisaamine vennad olid neli-viis-kuus aastat vanema minust nii päris armukadedus ilmselt tundma, kui ma tulin ja nii, aga aga eks ma üritasin, üritasin aeg-ajalt kiusu teha. Kuigi ma pean ütlema, et ma olen väga õnnelik selles suhtes, et et noh, muidugi vanemad loomulikult ka vanemad vennad samuti olid vanad, hoidsid mind ikka väga palju ja aitasid mind ütleme niimoodi ka seltskonda. Mida sulle sinu vanemad kõige rohkem eluks on kaasa pannud? Ma arvan, et sa oled sellises eas küll, et olen nende asjade üle juba järele mõelnud. No natuke olen, ma usun, et, et võib-olla see teadmine ka veel ajas muutub. Aga kui küsida, mis, mida praegu ma oskaksin, vast arvatagi, rohkem on, on võib-olla selline mõistlik mõistlik suhtumine, kaas kaastöölistesse ja ühest küljest hoolivust, teisest küljest ka mingil määral selline ratsionaalsus. Et sa pead teiste inimestega üritama hakkama saada oma parima, teisest küljest ei saa neist ka nagu teiste elu elada liiga palju, et ma mingisugust avaruumi arvasin, seni on, nad tahtsid anda. Hülge hakkas, seda peab küll teiste käest, küsimus küll, kui on jäänud, no ma usun, et need on võib-olla aspektid, mida ma olen oma ka töises käitumisma arvan, üritanud üritan järgida ka kodus kindlasti ka. Lastideid kolme pigem ise kasvada või või rohkem kasvatatud. Ma ise arvan, et et vanemad olid küll väga usklik oskuslikud just nimelt kasvatama niimoodi, et seda võib-olla ei tulnud, et väga palju kasvatas. Selles mõttes ma võib-olla arvan siiamaani, et ühest küljest mind lasti kasvada, aga ma arvan, et see oli hästi kontrollitud, kasvada laskmine, et sekkuti parasjagu parajal määral toetati. Kindlasti kanti hästi neid suunised, mida ei tahetud näha, aga mitte niimoodi, et see oleks liiga palju trotsi tekitanud. Et ma ei mäleta, minus oleks olnud sellist väga sügavat revolutsiooni hõngu vanemate vastu, et mis sa ütled. Et minu arvates nad ei oleks saavutanud päris häid tulemusi oma kasutustes. Kuidas puberteet möödus? Puberteet möödus võrdlemisi rahulikult, kui pidada silmas, ütleme, koduseid suhteid. Ma arvan, et ma mingisugust suurt suurt märulit ma ei tekitanud kunagi ja ja mul on hea meel näha, et lapsed esialgu lehekest sinnamaani on jõudnud ka väga mõistlikud olnud. Aga mul oli seal nüanss, oli see parasjagu siis, kui puberteet tuli, siis mul oli mingiaeg. Eks see südamerike ja probleemid ja ma ei saanud trendis näiteks käia aastakese poolteist ja see oli just selline ütleme, selline vara puberteediiga ja siis ma sama korda ütle seda, ma sain suhteliselt palju nagu ringi vaadata ja jalutasin, mõned on väga palju selliseid jalutuskäike Harju mäel ja siis oli veel selline asi nagu. Ja siis hakkas tulema muusika ja siis oli, oli pika jala otsas, oli just avatud muusik ka kuulamisel selline klubi või ma võitsin saaga päris pikalt aega. Tänapäeval lähed ostad, siis niimoodi naljalt ei olnud, siis oli, oli koht, kus oli, olid suured vägevad kõlarid ja oli nimekiri seina peal, mida lasti inimestele. Sinu ja su vendade kujunemine ja ikkagi ju nõukogude aega sinu oma otsapidi läks Eesti aega välja, aga vennad Tanel Ross, Peeter Ross ju said suureks nõukogude korra viljastavates tingimustes, mida ja kui palju ja kuidas kodus teile sellest kõigest räägite, mis ümber toimub? No palju räägiti veel kord ikkagi väga elavalt mäletan näiteks seda aega, kui Afganistani sõda hakkas siis nii-öelda meie mõttes klassikaline Afganistani sõda veneaegne ja me teadsime sellest küllalt palju ja see oli küll üks koht, kui, kui vanemad siis eksamisõnad pea lugesid, et et tuleb ettevaatlik olla, mida sellest rääkida. Ja mitte selleks, et nad ostavad mees midagi varjata, vaid lihtsalt tuletasin meelde, et sellega võib komplikatsioone juhtuda, kui, kui sa lobised teemadel mida võib-olla või annad hinnangu teemadel, mida toonased kaaskodanikud võiksid interpreteerida neile sobivas sobivas vormis. Ja mida ma tahan sellega öelda, on see, et, et kogu see ühiskondlik areng ja, ja ka olukorra analüüs poliitilises võtmes see oli meil kahtlemata kogu aeg väga tugevasti esile. Mitte et oleks olnud noh, nii isa, ema kui ka kui ka teised sugulased olid ka toona sellised tähtsad rollid mängida ühiskonnas, mitte poliitilised, aga hariduspõllul ja nii edasi. Et ega meil selles mõttes mingit aktiivset, kas seda konflikti võimuga ei olnud noh, avalikku selles mõttes, et kuidagi seda kombineeriti, kuidas elada ausalt, elu selles süsteemis. Aga selles mõttes ei olnud küll vähematki kahtlust, et et kasvatus oli, oli väga tugevasti nagu patriootlik ja patriootlik siis selles võtmes, et et Eesti väärtusi nagu hinnati, ma ei taha siin kuidagi öelda, et kellelgi oli siis näiteks kaheksanda aasta alguses teadet küll see vene võim ühel hetkel kuku, ma arvan, et see on võib-olla mõned tõesti olid nii optimistlikud, aga ma arvan, et üldreeglina need, kes seda ütlevad, nad juba teadsid, siis on tagantjärele targaks saanud. Meil on selles mõttes hea näide, on selle kohta suguvõsast, kuidas me nooli raske hoida veel vana vana suguvõsa talu korras ja, ja ta veel kaheksanda aasta alguses ära müüdi. Et see on hea näide selle kohta, et kui keegi oleks toona tõsimeeli armandad, läheb mõni aasta ja, ja, ja see nõukogude kukub, siis, siis ei oleks ealeski sellist sammu tehtud. Aga noh, see on nagu märk sellest, et isegi nii patriootlikkus keskkonnas oli tegelikult optimism ega ka vähe. Ema Eevi Ross on sul tunnustatud keele inimene. Oli raamatute lugemine sinu lapsepõlvest täiesti loomulik tegevus. Ja sundis ema sind ja vendi selleks päris palju. Ei, seda ma mingit sundi ma ei mäletagi. Noh, ütleme niimoodi, et väikest viisi motiveerimist ost tõesti kolija. Aga ma ei olnud teab mis suur nats ilukirjanduse lugeja ja, ja ma siiamaani ka pigem. Pean ennast aeg-ajalt sundima malevat, ma tuletan meelde, et endale kuhu midagi loen, et see võiks ka vahepeal ilukirjandust lugeda. Mulle millegipärast sellega loomulikult osa sellest kodusest õhkkonnast. Küllalt varakult hakkasin pigem ka siis poliitika või ajaloo vastu huvi tundma ja jumal päris põnev, sporditeemasid jälginud et võib-olla selline ei mingit sellist, väga tihedat ilugrans lugemist iga päev kuskil teki all. Seda tegelikult ei mäleta aeg-ajalt ikka midagi ja, ja ega ma nüüd päris harimatu ei ole, aga selles mõttes mingit sundust nüüd ekstra just ühes valdkonnas ennast nagu üritad harida, et seda ei olnud ja ma sain valida endale neid teemasid, mis parasjagu huvitasid. Kust sina said vastuseid oma välispoliitilistele küsimustele, mida sa lugesid? Lugesin ja mis keeles? No ma arvan, et kõige olulisem oli Soome televisioon üleüldse kui rääkida regulaarsest informatsioonist, kus, kus välisilma kohta infot sai hangitud loomulikult, eks Soome televisioon oli ka teatud määral tsenseeritud uudised, aga, aga siiski loomulikult hoopis hoopis teises mõõdupuus kui mingi kohalik kirjandus. Tänu sellele, see oli üks faktor, miks, miks soome keel küllalt varakult juba nagu päris selgeks sai. Noh, aeg-ajalt ikka sattus mingisuguseid nii-öelda keelatud kirjandust ka näpuotsaga, ega seal on liiga palju olnud. Eks ta kombinatsioon oli välisuudistest ja keelatud kirjandusest ja kodumaise kirjanduse interpreteerin kust ja siis kodukodusest lugemisvarast või kuulamis varasteks, eks nad olid ikka väga põnevad Juttav, seal on üks asi, mida. Ma pean tunnistama, ma loodan, et või mida, mõnes mõttes nagu taga igatsen siiamaani, aga noh, see on selline igatsus, mida, mida tuleb võtta mõõdutundega, et et kuidas väikse poisina see Kuletubles, isa ja onu näiteks mingisugusel hommikul pikemalt vestlesid maailma asjade üle, mida tänapäeval ikkagi toimub, aga täna pole nagu intriig enam põnev ja mõtleks, et jumal tänatud, ei ole libe. Aga on, on, on sellest häid mälestusi, kuidas väikse poisina sai kuulatud igasuguseid huvitavaid teemasid, Ameerika häält kuulasid, õigus jah, Ameerika häält Te kuulate küll ka, jah. Linnas mitte, Tallinnas oli seda väga raske kuulata. Võsul, kus meil oli suvekodu, seal muidugi muutus. Mingi aeg oli ta paremini kuulata, mingeid vähem kuulata, ka isahüvitis jälgida ja ja, ja jah, see oli ka loomulikult üks allikas. Sa oled elanud enam-vähem kogu oma elu ühes kohas. Ma olengi elanud sisuliselt kogu melu ühes kohas, ülikooli põllu, oli aeg, kui kui see natukene ringi rännata ja ütleme, kurameerimise aeg ka natukene, aga muidu ma tõesti ühes kohas elatakse. Ehk siis sa elad oma praeguse töökoha Eesti panga kõrval, ma ausalt ei mäleta, mis seal nõukogud. Kudeajal oli, asi on veel hullem, olen ju kogu elu elanud niimoodi, et ma 300 meetri sees olev nii koolis kui ka töötanud. Tõsi, esialgu Eesti pank 92. kolmandal aastal osaliselt töötas ka Suur-Ameerika tänaval ja siis ma käisin sinna, aga, aga noh, see lõppes õige pea. Nõukogude ajal oli seal, oli Nõukogude Liidu uhkus panka ehk toonase nii-öelda keskpanga harukontor valdavatega sellega sünnitusmaja selles samas kvartalis ja oligi elumaja. Ega, ega ometi seal sündinud ei ole, ei, mina ei ole seal sündinud, Ma olen Pelgulinna haiglas sündinud. Aga Tanel Ross? Nüüd ma hakkan valeta, kui ma ütlen, ma tean, ma. Või võimalik. See oleks ju eriti eriti vägev, kui inimene, kes on pangajuht, oleks laudas sündinud selles pangamajas. Aga kahjuks see nii Ei ole või õnneks ei ole tegelikult ikkagi, see on naljakas, sest oma töös ma olen väga palju rõhutanud seda, et majandus peab olema paindlik ja mis tähendab, et inimesed peavad olema paindlikud ja, ja siis mina, kes ma olen kolmemeetrises nüüd hakkad rääkima sellest paindlik olema, et see on natukene minu jaoks. Seda kummaline kummaline. Mõtlesid sa kooliajal korrebki, et kas ma äkki hakkan siin majas tööl? Ei, kooliajal ei mõtlenud, vist küll kordagi või võib-olla päris viimased kuud seal oli, taust oli selles, et et ma veel keskkooli esimestes klassides tegelikult mõtlesin minna ema jälgedes. Tahtsin minna, mõtlesin, et eesti keele filoloogia peale ma isegi olin toonases, et mis täpne nimetus oli noorteteadusliku ühingu eesti keelesektsioonis mingi aeg. Aga siis ajad muutusid ja, ja. Ma arvan, et see nii-öelda patriootlik element, mis tõepoolest ka selles eesti keele filoloogia mõttes oli ka elanud see hakkas ennast rohkem veel, elan mingis otseses ühiskonna teadvuses. Ja siis oli mõtteti nii õigusteadust kui ka majandusteaduse poolel. Aga ma arvan, et Toonane siduda Estonia puiestee maja veel oma valikutega see tulika ülikooli esimesest esimestel aastatel alles mitte mitte nendel kooli lõpus. Meil on esimese muusika kuulamise aeg, sa oled valinud välja mõned lood meie saatesse ja tutvusta Bronisimest. No esimene lugu on, on ilus lugu. Autor on Jaan Tätte ja kuule kindlasti seda teab hästi, aga miks see lugu mulle meeldis, on see, et et kui meeldib, on, on kaks asja tegelikult peaasi, et ilus on, on mulle väga meeldis see, kuidas lugu tantsupeol oli tantsuks vormitud. Ma ise ei ole laulu-tantsupeo juures mitte tantsu poole peal, vaid vaid laulu poole peal. Aga see asi jättis mulle väga sügava mulje ka tantsupeol. Aga lisaks sellele on ütlema, et see on selles mõttes vahva lugu, et noorem tütar ja orgu seda kuuleb, siis hakkab kaasa laulma ja autos on seda. Masinad koos laulda, ma arvan, et te ei ole mitte ainsad, kes vähemalt ümisevad sellele loole ka ehk siis kuulame tuulevaikset ööd. Ja mis? Udukeel suulaeva Niina paiga Siiba. Oodanud siin olen kaua veidi nuudleid. Valged purjemehena. Aga ta ju veel ja veel ja. Tuule suund on noor. Ta. Läheme jutusaatega Edasi külaline, teisel jõulupühal Märten Ross ja saatejuht on Tarmo Tiisler veel kord kuulajatele, et kuna me oleme koolivennad ja tuttavad juba vanast ajast, siis me kasutame saates sina-vormi. Pühad on selline aeg, kus inimene, kel vähegi võimalik, ei tee midagi või siis teeb seda, mida talle meeldib kõige rohkem teha. Suhtleb teiste inimestega ja on hästi omaette. Sina oled väga kõrgel ametikohal Eesti riigis. Kui on jõuluaeg, siis saad sa teha aga täpselt seda, mida sa tahad või pead sa paar korda päevas ikkagi oma meilid kodus üle vaatama ja tegema. Paar telefonikõnet. Vas jõuluaeg on selline, kus saab olla suhteliselt rahulikult, küll siis ei ole ka mingeid muid ülesandeid või või noh, näiteks, mis puudutab meie riiklikke pühasid, siis on see küsimus, et riiklik püha polegi mujal tingimata, et siis kas sa jälgid muud olukorda maailmas? Aga mis puudutab jõulupüha, siis, siis on see rahulik nii meil kui mujal ja, ja ütleme, programm on küllalt enda määrata küll, niipalju kui suures peres enne väärata midagi on. Aga kui tuleb aastavahetuse eurole üleminek, siis on sul või noh, ma eeldan, et on mingisugused kohustused, mida sa pead tegema kas olema kogu aeg valvel või saad sa üldse kodus olla? Tööjaotus panga sees, et meil on tööjaotus selline, et see, minu põhiline vastutusvaldkond on vähem seotud sellise konkreetse euro kasutuseletulekuga, mis puudutab sulada ringlust või ka makseteenuste ümberseadistamist. Mistõttu mina selles küsimuses põhikoormat ei kanna ja, ja meil on veel need täpsed suunised kokku leppimata ka. Aga konkreetselt see aastavahetus panga ligidal kindlasti, kuivõrd panga sees või pangast väljas seda saab, veel, saab veel näha, loodetavasti ei pea liiga palju pangas siiski olema, et asjad lähevad nii sujuvalt, et võib ka. Kuna ma elan kodule ligidal, siis tegelikult ma teen natuke sohki selles mõttes. Selles mõttes ei ole üldse tegelikult ju hea elada töökoha kõrval, ma elasin ise ka oma esimesed 13 raadioaastat raadiomaja kõrval ja ja ikka, kui on vaba hetk, kisub sinna sisse. Sest ühtepidi on huvitav ja teistpidi ikka midagi ju kogu aeg kripeldab, et on ripakile jäänud. Kas sina ka vahel astud lihtsalt töökohta sisse, sest midagi kripeldab? Mõnikord astun ka sisse, midagi kripeldab, ma arvan, et kodused on rohkem kurjamite sellepärast lähedal elava, vaid, et on selline asi nagu internet olemas, et siis sa astud sisse virtuaalsesse Office, siis seda ma kahtlustan, et ma teen kodust arvates küll liiga tihti. Jah, see on üks ütlemata halb harjumus tegelikult. Ütleme nii, et natuke selle eest makstakse ka Et noh, siin peab, on hea või halb mõnes mõttes loomulik, et, et asutusega mingisugused kohustused kaasas käivad ja mis siin ikka nahaga teha üritad, seda ratsionaalselt teha, üritad seda teha niimoodi, et teis vähem segab. Aga teisest küljest ma ei näe ka põhjust, miks peaks näiteks lastele muljet. Elu ei olegi üks suur jaamine. Et lõppkokkuvõttes ma mäletan, et ega see parem poolt, kui isal oli töökoht, mustamäel ja kesklinnas elasime Donali veel kommunikatsioon raskem ju. No muidugi väga palju raskem, aga natukene ikka mõni minut kauem liiklemist ja ja isa tuli ikka väga hilja ja ega mul sellest panevaid mälestusi pole kui see, et kui tal oleks korra läbi hüppanud arvan, et see lähedal elamine ei ole, ei ole probleeme, see seeläbi hüppamine, suled üritama hoidma muidugi sellist mingeid piire, et sa nagu päris haiglaseks ei lähe, et et et endale teistele nagu tülinaks oled selle suure tööga, et seal peab arvestama, et lõppkokkuvõttes kui sa ei saa nagu ikkagi mõistlike tundidega üleüldse hakkama, siis vist ikkagi on vale koht ka. Et eks see kompromissi kahe vahel tuleb kuidagi leida, peab jälle muidugi silmas pidama, et et on paremaid halvemaid aegu ja, ja selge on see, et kui on pingelised ajad stress suurem, siis, siis tulebki häbistada, seal ikka teha. Aga selleks muidugi vajalik jälle, et kui on rahulikumad ajad, siis siis enesedistsipliin on kõrgem ja siis sa hüppad vähem läbi. Kui teil on jõulude ajal pere koos või üldse mõnel sellisel toredal hetkel, kus saate omavahel kokku, siis kui tihti jutt läheb sinu ja Tanel Rossi meriala ehtis rahanduse peale. No võib-olla siin veel lihtsalt taustaks ütel teha, et me vennaga olime pangas väga pikalt ka koos, nüüd vend liikus rahandusministeeriumis edasi, nii et praegu on see võib-olla väiksem probleemgi, et omal ajal või natuke see küll küsimus, et tööaeg ja siis on nagu vaba aeg ja vabaajal ka nagu ainult nagu töö kipub olema, sest sa isegi üritada vältida seda natukene. Praegu on, selles mõttes isegi, on, on, on see pool on nagu lihtsam, et see ei ole nagu päris seesama töö enam, mida siis kodus arutledes arutamine teineteise probleemi üle, mitte ainult ühiseid probleeme ja ja, ja selles mõttes võib-olla on ütleme, igal isal koostööl on omad plussid ja miinused ja, ja koos töötame selle ühelt plussid ja eraldi. Selle raamatusse. Kui tihti sa oma emalt või isalt kuuled, et et noh, miks te selle Eesti krooni meilt siis ära andsite? Ütleme, et konkreetselt euro küsimuses euro tulek küsimuses emalt ja isalt ma sedasorti asju ei kuulegi, nemad on olnud, ma ütlen valesti, võrdleb poolt, aga nad on selles suhtes küll väga samal lainel, et väikse riigi kas siis majanduslik turvalisus või laiem turvalisus on, on väärtus iseenesest ja, ja kui palju nüüd selles euro kasutusele konkreetseid majanduslikke aspekte, noh, see võib-olla ei olegi nende huviorbiidis nii palju küll nende jaoks olnud teemaks, et euroliikmelisus annab meile nagu laiemad sidusust Euroopaga ja võib-olla laiemalt julgeolekut, nii et ütleme nendega selles vallas on meil vähe erimeelsusi. Nii, aga kellega on? Heatahtlikult, ega meil mingit sõjaka terve elus pole, aga näiteks tädi norib mind kogu aeg sellega, et et miks sa nüüd selle ära võtad. Ja tal on omast kohast õigus ja teda tuleb mõista ja, ja see ütlesin heatahtlikult mõistagi-mõistagi, aga kui sa oled näiteks maakohas ja seal on ikka mõni vanem inimene, kes ei orienteeru nendes küsimustes nii hästi, kui palju sa näiteks mingitelt külaelanikelt, et saad, kes tuleb, võtab nööbist kinni, ütleb, et kuule, räägi siis, kuidas asjad tegelikult on ja mis, mis siis toimub? Noh, eks aeg-ajalt ikka, kui ma ütleks siinkohal, et nüüd jälle puhtalt eurost eurost rääkides, siis minu kogemus on selline, et, et suhtumine sellesse, kas raha rahasüsteem peaks olema sõltumatu või on õigem teha seda Euroopas koos see juukse, mingeid väga selgeid Piiripidet on ta nüüd ma ei tea, maalinn, noored-vanad kui uuringute järgi seal justkui nagu vahe on. Aga minu isiklik suhtlemine ei ole olnud niimoodi, et mustvalged. Sest et noh, üks asi on seal tehtud, ütleme selline rahaline loogika mingi ökonoomika. Aga ega seal aga küsimus, et, et mõnigi väitlus on ju rohkem just nimelt justkui asjaga rohkem kursis oleva inimesega kellel on mingisugune teine, ta võtab mingi teise eelduse selles valemis ja lähtub sellest küsimus kui samasse küsimusse teise nurga alt. Samas, kui noh, nagu ma ütlesin, et visa ema, kes, kes on küll äärmiselt teadlikud ja, ja hästi kursis, mis ühiskonnas toimub, selles pole küll otseselt ühiskonnateadlased olnud, aga aga ma arvan alasel mõõdu kindlasti välja oma oskuste ja pädevuste poolest, siis siis nende jaoks võib-olla isegi ei võta sealt valemist väljaökonoomika poolt või mingi teist poolt ja siis see, nagu see ühisosa tekib hoopis mujal, mitte niivõrd, selles selles vaidluses, et kas ma ei tea, inflatsiooni on juhtida lihtsam läbi ühisraha või eraldi. Neid nii kõhklusi kui ka vastupidi sellist entusiastlikku toetust leiab iga nurga pealt. Siin on jube huvitav vaadata. Kui sa räägid rahandusküsimustest, siis sa räägid seda hoopis teistmoodi, kui sa räägid nendest asjadest, mis jääb rahandusküsimusest väljapoole. Sa lähed lähed nii sisse oma töösse, et seda on kohe-kohe. Kahju, et raadio ei näita pilti. Aga sa oled väga kõrge. Oleme mitmel korral öelnud riigiametnik Eestis seab see sulle mingisuguseid piiranguid, ehk siis pead sa enda käitumist kontrollima rohkem, kuidas oled, kuhu sa lähed? No tõenäoliselt ta mingeid piiranguid seab. Ma küll ei saa öelda, et mul oleks nende piirangute täitmisega mingeid jubedaid probleeme olnud, et ma nagu liiga palju ilmselt oma käitumist või elumalli muutma pole pidanud. Ma peaks ütlema, et et suhteliselt kõrgel riigiametnik til olles küll, ütleme, et see selles mõttes hea ametikoht, et ta ei ole ka otseselt, et kas öelda kroonika lehekülgede huviorbiidis kogu aeg. Et Ma ei, ma ei arva, et see on selline esimese järgu avalik avalik koht ka ta on küll kõrge ameti selles mõttes, mis, mis minu arvates küllaltki palju vastutus tekitab ja ta on huvitav, et sa näed ühiskonna toimimist väga ligidalt ja seestpoolt, ütleme niimoodi. Ma arvan, et need piirangud, mis ta seab minu muul elu, on suhteliselt mõistlikud, seal mingit sellist ütleme, mingi paparatso tüüpi tähelepanu minu tööle õnneks ei ole ja, ja olekski, lugu oleks seda. Et selles mõttes väga väga hullusti, nagu ei sega Nimetus keskpankur üldiselt eestlases vist ei tekita sellist väga positiivset emotsiooni, pankurid üldse on sellised kahtlased tüübid, kes riisuvad meie raha ja keskpankur on ka niisugune kahtlane, kahtlane asi, et häirib see sind ka vahel, et inimesed kõik kõiki teisi, kes tegelevad sinu valdkonna tööga sinu ka enam-vähem võrdsele ametikohal, et neid kuidagi peetakse mingiteks kõrgemalseisvateks inimesteks, kes üldiselt lihtrahvaga kokku ei puutu ja ei tea, mis piim maksab ja nii edasi. Ta ta häirib mind küll kahes mõttes, et üks läheb, üks on spetsiifiline probleem on see, et et noh, keskpanka loomulikult kitsas mõttes, aga muidugi pank bilansiga ja, ja nii edasi, pangandustehingud teiste kommertspankade ja nii edasi, aga ta oma põhiülesannete mõttes või, või eesmärgi mõttes on ta ikkagi nagu riigitöö ja see aeg-ajalt segab kui mingi kommertspankadele selles mõttes mingit äri äripangandusega maal mul kokkupuuteid ju tegelikult ei ole ja ja, ja selles mõttes nagu ärimees ei ole pankursa ka ju ei ole selles mõttes nagu ankur ikkagi ei ole jah. Nimelt sama selle tamme loomulikult alati rõhutada, et et keskpank on ikkagi kitsas mõtet, on pank, et tal on nagu ma ütlesin, bilanss ja pangandustehinguid ja nii edasi. Ja, aga teine asi, mis ma ütleks, et mul ikka natuke segav loomulikult, et see eeldus, et paned nagu elust, mitte midagi ei tea, on nagu selgelt ma kohtan, seda öeldakse. No mis sa tead, palju piima hind maksab? No ma tean küll, et ega väikeriik Eesti ja ja keskpank küll, aga ikkagi väikse riigi keskpank ja, ja loomulikult ma ei saa öelda, et ma nüüd oma naha peal igasuguseid probleeme olen tulnud, lõppkokkuvõttes ma usun materiaalses mõttes siiski ju lihtne elu otsades. Aga et meil on nagu mingisuguses jubedas isolatsioonis iga päev elaks võrreldes muu eluga, saan tegelikult vale, jumala eeldus, see on, see on lihtsalt vale. Et võib-olla uuesti, et võib-olla suures riigis on see isolatsioon suurem kui väikses riigis võib-olla tõesti, mingi suure keskpanga juhil on võimalik elada sellist elu, kus tähendab suuremas eraldatuses muust maailmast, aga või sellisest otsesest ümbrusest, aga aga minu elu selles mõttes midagi erilist ei ole. Mida sa vabal ajal teed, kui sul seda on? Eks ikka tuleb võtta, ma olen seda ütelnud, et, et ega aega vaba ega sõda. Aga kas seda on või ei ole, teda tuleb ka võtta, lihtsalt ei ole. Ma üritan seda jagada nii pere kui ka seda oma hobide vahel, et alati ei pruugi kattuda. Ja ma loomulikult aeg-ajalt olen küll kuritarvitanud seda, et ma ei tea läinud korvpalli vaatama siis kui oleks võinud kodus mingit asja toimetada, last põlvel hoida näiteks? Noh, jah, ma liiga palju kuritarvitanud ka ei ole, aga aeg-ajalt võib-olla tõesti üritan nagu sporti sporti teha ja, ja natuke laulan ja sedasorti sedasorti asju, aga, aga kindlasti kindlasti üritab neid ühistegi leida ka kodust ja, ja ja vaba aega ikkagi. Selles mõttes, nagu praegu on, konkreetselt viimased kuud on konteksti, et on natukene kuine noori endale kodu selle ja siis nagu vabast ajast rääkida. Ütleme, praegusel hetkel väga sellepärast tõesti on, on keeruline, et programm on iga minut täis. Aga eks siis peabki nagu kah kaks asja nagu kaliitmad. See ongi vaba aeg, kui sa oled oma poegade-tütardega. Aga öösel tõuseb ikka ka üles. Ma pean ütlema, et, Mitte liiga palju. Ma pean tunnistama, et et mees puhkama. Mamma, üritan täita oma kohust nii hästi kuivalikuma. Konkreetselt viimasel kuul olen, olen seda rolli defineerinud rohkem selle kaudu, et ma võin siis tütrele lasta Lähed hommikul tõusen varem kui, kui teised. Aga oled sa. Noh, juba pannud enda jaoks paika, mida sina tahad, et sinu lapsed kodust kaasa saaksid? Ma arvan, et, et selles küsimuses on mul olemas küll see, see ettekujutused, et kui ma suudan saavutada sellise mõistliku kompromissi nüüd ütleme niimoodi suunatud kontrolli ja vabaduse vahel, siis, siis on see maksimumi suudan Casanda. Et kui ma suudan vähemalgi kas või poole ulatuses täitsa sedasama ülesanded nagu mõtlesin, minutes, ema-isa mulle kaasa andsid, siis, siis ma arvan kui mul hästi läinud ühest küljest nagu anda seda hoolitsust hoida, kaitsta aga samas, et see ei oleks nagu päris pärsiks laste nagu valmisolekut elus ka ise nagu läbi lüüa. Kes teab, mis toimub ja et ma üritaks ka läbi läbi lasta nüüd oma elu elada. Et need kaks asja võib-olla oleks nagu tasakaalus hoida ja kui ma sellega natuke õnnestun, siis siis oleks õnnelik. Olen ütleme ka, et, et nende laste juures nad on ju väga erinevad, et lõppkokkuvõttes kui ka niiskus, oma kodu ja samad vanemad ja ja ma pean ütlema, et ühel hetkel analüüsisime küll, et kui kui laste kasvatamise sõltuks nii palju vanematest, kui me arvame, mis sõltuks, siis oleksin selle ammu välja surnud. Et me saame natukene kaasa aidata, ei taha alahinnata seda rolli, aga, aga eks nad. Eks nad olegi isiksused ja, ja ka kuidas öelda, see on, see on omamoodi ju ime on ju inimene. Ja miks ma arvan, suudame imet siis juhtida. Nii et kui mõni sinu lastest valib mingil eluperioodil näiteks punkaritee ja ja, ja elab seda elu, siis sa ei paneks kätte. Ma arvan Ma ei paneks käte konkreetselt, sellist valikut mul praegu otseselt ei ole. Punkar, mina otseselt ei olnud, külmal mingi selline periood ikka oli, kus midagi oli käe peale. Aga ma ei tahaks nagu öelda, et see nüüd päris selline on, ma kindlasti ei, ei saa elada, seda ka niimoodi, et mind üldse ei huvita. Kui ma üritan midagi kaasa anda, siis ma nagu üritan seda mõista, miks ta teeb ja kas ma saan midagi nagu oma kogemusest, nagu ma tea, hoiatada või? Või hea sõbranna soovitada, nagu see nii töötab, see oleks mingi hästi ja kus teie perel on üldse selline üks koht, kus pere saab kokku, kas siis kord või kaks aastas? Meil on küllaltki välja kujunenud traditsioon, et jõulude ajal me oleme Rävala puiesteele siis ema, isa ja poegade pered palju neid kokku on, on niimoodi, et kolm poega ja, ja siis lapselapsi on kaks pluss kolm pluss neli. Ei oska lugeda kokku päris üheksa päris üheksa ja tavalise käivad seal veel näiteks tädi ja, ja mõned inimesed veel. Varem oli iga traditsioon uuel aastal koos olla, aga see on natuke komplitseeritum, on, see on ebaühtlasem viimasel ajal olnud. Aga siis, eks me üritame leida neid aegu, Läheme koos näiteks Võsul ema-isa suvekodus tavaliselt kipub jaanipääs olema või, või mõni kevadpüha kasvõi. Ja siis noh, näiteks on ka minu seni välja kujunenud, kus kus seesama seltskond Igasta koguneb siis meie suvekodus, mis on Haapsalu külas. Kui vana sa olid, kui sulle tundus, et su vanemad hakkasid sind võtma kui sellist noh, täiesti täiskasvanud inimest, kel arvamust, tuli juba arvestada ja nad tegid seda rõõmuga. Vat ei mäleta, vat ei mäleta selles mõttes, et enda teada olid kogu aeg nii tähtis ja seda muidugi. Ja, ja kindlasti kõik kuulasid sind enda arvates, aga ma arvan, et et nad kuulasid suhteliselt varakult, mida ma tahtsin. Võib-olla juba isegi enne keskkooli kasvandik, kõike seda erisid on nüüd iseasi. Ja ma, ma küll arvan, et selline, eks järk-järgult tekib keskkoolis kindlasti midagi. Midagi tekib siis, kui sa lähed ülikooli, midagi tekib siis, kui sul juba pere on, et ma usun, et niisugust ühte. Et nüüd on murrang, et seda vist ma ei mäleta küll. Küsivad nad sult nõu ka praegu näiteks, et tekkinud on mingisugune vaba summa raha, mis. Tegelikult noh, selles küsimuses ka jah, aga isa ja ema mõlemad ikka üritavad kasutada võimalust ja, ja eks ma üritan siis ka kaasa minna. Kui on, on huvi, et mis minu puhul nii-öelda töö mõttes toimub ja, ja muu selline, et see see kindlasti huvitab meid. Aasta 2010 lõpp võid sa öelda, et sul on elus läinud siiamaani küll väga hästi. No ma arvan, et kindlasti on väga hästi läinud loomulikult mitte ainult materiaalselt, vaid ka eelkõige just nimelt nii-öelda mittemateriaalse poolel. Ma ei tea, kas on kultuuriline, me oleme kõik sellised vist arvavad klõpsida ka, et alati nihelema, midagi võiks paremini olla, aga, aga kust nad jõuluaeg on, selleks ma arvan, hea. Tuleta endale meelde, et kui hästi meil tegelikult läinud Aitäh Märten, et tulid siia rääkima ja ütle päris saate lõppu ka oma teine lugu. Ma lõpetan enne saate külas oli meil täna Eesti Panga asepresident Märten Ross ja saatejuht Tarmo Tiisler. Teise jõulupüha lõpumaratonilt. Veelugu on klassika poole pealt ma ei ole väga valiv žanri osas, mis, mis muusikat ma kuulan, ma kuulen kõikesööja. Aga klassika poole pealt ma mõtlesin, et äkki selline natukene elavam ja kergem žanr on, on täna sobiv ja kuigi seal on rohkem seostub eesti peredele uue aastaga ja uuest esimese päevaga, siis ma arvan, et nädal aega on sinna aega ja see oli küll üks selline natukene ergutavam. Marss lõpuks kuulakem ja ilusat päeva.