Tere õhtust, kell sai kaheksa päevaga. Ta teeb veel kord kokkuvõtte reedest, seitsmendast jaanuarist, mina olen Tõnu Karjatse. Detsembris tõusid hinnad aasta varasemaga võrreldes ligi kuus protsenti. Möödunud aasta keskmine hinnatõus võrreldes 2009. aastaga oli kolm protsenti, teatab statistikaamet. Maailmaturul toimuvat arvestades on toidu hinnatõus Eestis veel olnud mõõdukas, leiab kaupmeeste liit. Kaabli Estlink üks rikke tõttu katkes Eesti ja Soome vaheline elektri ülekandeühendus. Esmalt tekkis rike Soome poolel hiljem Eestis. Elektriülekanne loodetakse taastada täna õhtuks. Briti valitsus hoiatas riigi lennuettevõtteid võimalikud terrorirünnaku eest briti politsei terroriohu taset pole tõstnud. Poola president keeldus allkirjastamist valitsuse eelarve kärpeid, mis oleks vähendanud riigiametnike arvu 10 protsenti. President soovib, et kärpeplaani kohta võtaks seisukohas konstitutsiooni kohus. Tuleval aastal saab Eesti film 100 aastat vanaks. Kinobuss algatas juubeli tähistamiseks filmitalgud, mille tulemusel peaks valmima täispikk rahva poolt tehtud filmedada. Kihtlased loodavad sel talvel üle aastakümnete taas ametlikult hülgejahile. Seda asjatundjate sõnul ei saa kihklaste jahiplaanid hülgeid ohtu. Probleem on hoopis selles, et pole teada, kui palju hülgeid Läänemeres inimtegevuse tagajärjel hukkub. Öösel on ilm olulise sajuta, õhutemperatuur nullist miinus kuue Nonii. Homme õhtul hakkab taas lörtsi ja lund sadama. Õhutemperatuur tõuseb kuni kahe soojakraadini. Statistikaamet teatas täna, et aastaga on hinnad tõusnud 5,7 protsenti. 2010. aasta keskmine tarbijahinnaindeksi tõus võrreldes 2009. aasta keskmisega oli kolm protsenti. Kai Vare räägib lähemalt. Statistikaameti hinna- ja palgastatistika osakonna juhataja Viktoria Trasanov ütles, et võrreldes eelmise aasta detsembriga on kõige suurem olnud toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus, mis on olnud üle 12 protsendi. Kõige suurem mõju oli loomulikult sellel toidul, mis andis siis sellest viie koma seitsmest protsendist nagu poole, aga oma panuse andsid ka elekter, soojusenergia ja küte ja mootorikütus. Mis toiduainetest eraldi rääkides kõige suuremat hinnatõus on näidanud? Värske köögivili, nii kodumaine kui ka eksporthinnad on tõusnud 76 protsenti piim 37 seal kõik võrreldes detsembriga. Mida näitab nüüd aasta keskmine 2009, võrreldes 2010.-ga, kuidas need hinnad on liikunud? Kolm protsenti on tõus ja seal on need mängud natukene teistsugused. Kõige suurem on olnud seal tõus tegelikult transpordis. Mootorikütus on muidugi üks põhiline, mis seda transporti seal kergitab. Eesti pank märgib tarbijahinnaindeksit kommenteerides, et toorme hinnatõus maailmaturul ei tuule järele andnud. Maailma kaubanduse jätkuv elavnemine ning üldise majandusolukorra paranemine on pigem aidanud kõrgeid hindu säilitada. Eestis on mitmete kaubagruppide letihinnad väliskeskkonnahinnamuutustele päris ulatuslikult reageerinud. Leivatooted näiteks tegid oktoobris ja novembris ligikaudu seitsme protsendise hinnahüpet aga sellele järgnes detsembris kaheprotsendiline odavnemine. Eesti Panga hinnangul näitab see, et esialgu reageeriti ület. Kultuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul on inimeste kindlustunde seisukohast oluline, kas lähikuudel hinnatõus taltub või mitte. Väga oluline on see, et kuidas see euro siis nüüd on mõjutanud perede eelarveid ja, ja hinnataset, võib prognoosida, et palka on Eestis esialgu veel suhteliselt raske tõsta ja palgatõus saab olema selline aeglane, kui nüüd ütleme sellest maailmaturuhindade mõjust ja ka Eesti sellist hinna tõstmise entusiast, mis kokku juhtub, nii et meil on hinnad väga palju tõusevad siis, siis noh, tarbime pered muidugi muutuvad murelikuks. Kaupmeeste liit lükkab taas tagasi väited, nagu oleksid kaupmehed eurole üleminekut ära kasutanud hindade tõstmiseks. Kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai rõhutas, et maailma majandus mõjutab hindu ka Eesti turul. Tema sõnul on Eesti praegune hinnatõus maailma toiduturul toimuvat silmas pidades veel suhteliselt hea näitaja. Eeldused mitmesuguste kaupade mõningaseks hinnatõusuks on rahvusvahelistel turgudel toimuvat silmas pidades olemas. Samas on Eesti tarbija ostuvõime võrreldes Euroopa keskmisega tunduvalt madalam ning seetõttu on Merilai sõnul ka meie kaupmehed keerulises olukorras. Merekaabli Estlink üks rikke tõttu katkes eile õhtul Eesti ja Soome vaheline elektri ülekande ühendas elektrivõrguettevõtte Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles Vallo kelmsaarele, et kaabel vigastatud pole ja rikke loodetakse kõrvaldada täna õhtuks. Praegult Estlinki opereerimist juhib Finn krid, et meil on ära jagatud, et pool aastat juhib vestling opereerimist sindrid, poolaasta telerentne, rendime siis seda kaablit Estlink ühtedena Nordic Energy Link, kes on tegelikult kaabli omanik ja Ingrid, on teatanud turule, et nad arvavad, et kaabel on töösse viidud täna õhtul kella 10-ks. Mis juhtus kaabliga, mis seal? Seal on kaks erinevat avariiliste põhjust olnud test ning ülistus välja. Kõigepealt siis eile õhtul rikke tõttu Espoo konverter jaamas, et seal oli kondensaator trikis ja täna kella viieks. See vigane seade asendati uuega. Seda asusime Jespogu Harku poolel Estlinki töösse viima. Töösse viimise käigus aga selgus, et on tekkinud tehniline probleem Harku poolel nimelt konverterjaama elementide jahutusvedeliku temperatuur oli langenud allapoole lubatud normi ja see takistas sisest lingi töösse viimist. Kuidas see nüüd on mõjutanud meie tänast energiaturgu, Estlink töötas siis suuna Eestist Soome ehk põhimõtteliselt siis Soomes on teatud tootmisvõimsused korvata Ta eest lingi välja lülitamist tsirka 350 megavati ulatuses tõstetud töösse ja teiselt poolt siis oleme meie siin Eesti poole peal koormanud, et Narva elektrijaamade tootmissealt neid maha, nii et tegelikult peaks tähendama küll turu neutraalsust. Fin gridi teatel rikke mingid häireid soome varustamises vooluga ei tekitanud, sest Estlinki kaudu edastatav võimsus on Väike-Norra põhjaosas. Droomse lähedal sattus liiklusõnnetusse liinibuss, surma sai vähemalt viis inimest. Avariisse sattusid esmalt kolm väikeautot ja minibuss, kui üks sõiduautodest vastassuunavööndisse Suurbritannia valitsus hoiatas lennundussektorit võimaliku Al-Qaeda rünnaku eest. Briti transpordiministeerium saatis kirja lennulennundusettevõtetele, milles hoiatab, et al-Qaeda võib kaaluda Suurbritannia lennujaamade või lennundussektori ründamist. Varem teatas politsei, et britid terroriohu tase jääb sama kõrgeks, kuhu see aasta eest tõsteti. Seega peavad politseirünnakut väga tõenäoliseks. Prantsuse luure uurib Hiina osalemist autovalmistaja renoos spiooniskandaal Morris autotehas vallandas nädala alguses töötas spioonisüüdistusega kolm juhtivtöötajat. Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy määras spiooniskandaali uurima siseministeeriumi alluvuses tegutseva luureameti. Prantslase valitsusele kuulub Roosta 15 protsenti ja valitsus on ka hoiatanud, et spiooniskandaal võib mõjutada kogu riigi tööstust. Poola president Bronislacamorowski keelus tus keeldus allkirjastamist valitsuse eelarve kärpeid, mille kohaselt oleks riigiametnike arvu vähendatud 10 protsendi võrra. See on ka esimene kord, mil president Komorowski kasutab talle seadusega tagatud võimalust ja palub seisukoha võtta põhiseaduskohtul valitsuse eelarve kärpeplaan, osa tsentristliku valitsuse plaanist toime tulla avaliku sektori kulutuste piiramisega ja kasvava riigieelarvepuudujäägiga. Tagasi koju Tartus said täna alguse üleriigilised filmitalgud. Algatajatega vestles Toomas Kelt. 30. aprillil aastal 1912 linastus Tartus esimene eestlase tehtud film. Johannes Pääsuke näitas katselendur Sergei Jutatškini vigur lendamist Tartu kohal. Seega on Tartuga sobilik koht filmitalgute alustamiseks, rääkis Kinobussijuht ja filmitalgute idee autor Mikk Rand rahvalikul filmima. Tal on aga väga konkreetsed eesmärgid. Lõpp tulemas filmitalgutele on ühtepidi väga konkreetselt film ise, ta hakkab koosnema väikestest kildudest eesti inimeste jutustatud lugudest moodustama peab ühte terviku, et üks täispikk film sellest tulema kindlasti üks järgmine asi, mida me siit veel saame, on tegelikult sedasama talgu korraldamise ajal. Meil paneme püsti nii-öelda niisugust töökeskkonda seal filmitalgud kleebis. Aga see viib ei ole lihtsalt nagu veebilehekülg, vaid ta on niisugune väga konkreetne filmi, ühistegevuse keskkond, et tegelikult on sellist keskkonda võimalik pärast uuesti ja uuesti kasutada. On ka teisi eesmärke, mida tutvustab filmitalgute koordinaator Peeter-Eerik Ots. Käime koolides, rahvamajades keskustest, vaatame õppimise ära, mis asi on stsenaariumi kirjutamine, mis tähendab näitlemine tegelikult ja režissööri ja operaatoritöö ja lõppude lõpuks siis kuidas üks võtteplats valmib ja kuidas see kõik siis lõpuks sina nagu filmilindil võetakse lõpuks kokku, monteeritakse õppi mehe ameti ära aasta jooksul. Ast võiks saada filmitegija rahvas, see ongi see mõte ja siis Eestile võiks jääda selline pisikene nagu sisse nüüd edaspidi ei pea võib-olla pöörduma filmistuudio poole, vaid et võtame maakonnas kätte. Vaata, meil on oma noored-vanad, kes on selle ameti ära õppinud, teemias edaspidi isema filmide jutud linti. Idee autor on Mikk Rand. Kui väga tihti tekivad head ideed ühe sähvatusega, siis seekord see nii ei olnud. Meil kinobuss on sellel aastal saamas varsti 10 aastat on aasta jooksul me oleme üle 10000 Eesti inimese juba tegelikult niimoodi samm-sammult kogu aeg koolituse teinud ja meie juurest läbi käinud see mõte tulebki, et noh, me ei jõua ju kogu aeg igale poole, et tegelikult on meil natuke rohkem seda püramiidi aluspõhja vaja teha ja selleks võikski olla selline üks filmitalgute formaat, kus me kõigepealt teeme suure asja ära, siis tegelikult tekib neid filmi õpetajaid näituseks juurde juba üle Eesti ja. Kõik filmihuvilised saavad osaleda oma maakonnas toimuval talgupäeval. Infot õppepäevade toimumise ja filmitegemise protsessi kohta saab internetist aadressil www punkt. Filmitalgud. Rannarahva ran, tänaiivak nuudipäev vanasti pandi just nüüd paika hülgeküttimise plaanid. Eestis on hülgeküttimine aastakümneid olnud ebaseaduslikuid, kihnlased loodavad juba sel talvel traditsiooni elustada. Kai Vare räägib lähemalt. Kihnlased ei taha hülgeid küttida tapahimust vaid traditsioonilise eluviisi säilitamiseks vajalikud seadusemuudatused on juba käima lükatud ja kihnlased loodavad juba selle talve jooksul küttimiseks loa saada, ütles sihtasutuse Kihnu kultuuriruumi juhataja. Tahtsin Kihnus on jahiselts selle seltsi liikmeid on viis-kuus meest, kellel on olemas jahimehe tunnistus ja kõik vajalik valmis selleks, et alustada hülgeküttimist. Millal viimati Kihnus hülgeid kütiti? Ta keelab tera seitsmekümnendatel ega ei tohi seadusest üle astuda. See on iseküsimus. Kui on üks või teine üles, teinekord tõesti juhuse tahtel kätte saadud eesmärk olekski see, et ei oleks tegemist salaküttimise ega millegi ebaseadusega, vaid riigil ikkagi oleks ülevaade kontroll sellest ja tunnustuse toetust siis sellele kihkaste taotlusele võiks mõned hülged oma kogukonna tarbeks küttida. Liha tarvitatakse toiduks ja see on väga tugev traditsioon. Kino esiasukad olid hülgekütid üle 2000. Aasta tagasi. Kui palju need viis-kuus meest, kes teil praegu seal hülge küttimiseks valmis on, jõuaksid selle ühe hooaja jooksul hülgeid küttida. Meie taotlus on praegu 40, hüljes üks protsent sellest asurkonnast Hülgeuurija Mart Jüssi sõnul läheb hüljestel praegu üsna hästi. Aknast välja vaadates on arvata, et nendel on olukord pigem hea kui halb, sest et üle tüki aja on jälle selline jäine talv meres ja jääda üsna piisavalt selleks, et nad Saksamaal seal leida meelepärast paiga. Mart Jüssi sõnul on tegelikult Läänemeres elavatest hüljestest raske korralikku ülevaadet saada ja probleemiks pole mitte küttimisplaanid, vaid muu inimtegevuse mõju väljaselgitamine. Kui me räägime siin hallideste tervest kogu arvukusest, Läänemere seda on suures osas Läänemerre liikuv liit, siis neid on üle 20000 isendi, et siit see 40 on ju veel väiksem protsent kui, kui üks, et selles osas ei ole meil nagu mure, pilvine, aga küsimus tegelikult on pigem see, et kui palju tegelikult hülgeid inimese tegevuse tagajärjel Läänemerest otsa saab, et siin tuleb arvestada ka näiteks kalanduse kaaspüügiga, mis on vanasti olnud küll palju suurem, nagu me teame, sest mitmed püügivahendid on täna püügil kõrvaldatud tagada tänagi on olemas kindlasti, sest me näeme, kuidas meie märgistatud hülged hukkuvad kala püünistes. Maanteeamet hoiatab libedate teede eest ilmajaam teatab, et öösel on ilm pilves selgimistega ja olulise sajuta. Puhub edela ja lõunatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur jääb nulli ja miinus kuue kraadi vahele. Me hakkab pilvisus tihenema ning õhtul alates Edela-Eestist hakkab sadama lund ja lörtsi. On ka jäiteoht. Puhub kagutuul viis kuni 10, saartel õhtupoolikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb õhtuks miinus kahe kuni pluss kahe kraadini. Oli tänaõhtune Päevakaja. Head õhtut.