Tere õhtust, kell sai kaheksa, eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Briti päevaleht Daily Telegraph väidab, et Siim Kallas avaldas Euroopa kontrollikojale survet, et näidata pettusi leebemalt või vältida nende ilmsikstulekut. Siim Kallas peab väiteid laimuks, kaalub ajalehe vastu kohtusse pöördumist. Tootsi briketitehases takse ligi poolsada inimest kaotab töö. Väikesele Tootsi vallale, kus elab kokku 860 inimest tähendab tehase sulgemine suurt rahalist lööki. Seetõttu kaalub vald abipalvega riigi poole pöördumist. Tartu sai juurde 12 uut miljonäri ehk siis inimest, kes kõndisid kolme kuuga rohkem kui miljon sammu. Täna tehti programmist jalgsi tervise nimel 50 pluss kokkuvõte. Valminud on raamat popkultuur, forever, mis jäädvustab 1960.-te 70.-te taastate eesti popkunsti ja kunstnikud. Kunstiakadeemia vana maja lammutustööde käigus tuli välja 21 maali, sealhulgas kaks Enn Põldroositööd, mis olid 50 aastat kadunud. Ja ilmast. Homme sajab Eestis paljudes kohtades lund, tuul hakkab puhuma loodest ja õhutemperatuur on homme null kuni miinus kolm kraadi. Briti päevaleht Daily Telegraph väidab, et Siim Kallas avaldas Euroopa Komisjoni auditi ja korruptsioonivastase võitluse volinikuna Euroopa kontrollikojale survet, et näidata pettusi leebemalt või vältida nende ilmsikstulekut. Siim Kallas peab väiteid laimuks ja kaalub kohtusse pöördumist. Kadri Kukk jätkab. Briti konservatiivne päevaleht Daily Telegraph viitab Euroopa kontrollikoja hiljutisele liikmele, Hollandi päritolu Maarten end piirdale näitas, et kontrollikoda on Euroopa Liidu rahade väärkasutamist varjanud. Engvirda süüdistab Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallast uurijatele surve avaldamises ET avastatud väärkasutamise juhtumid laski kergemana välja paista. Euroopa kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid möönab, et hollandlase põhiline kriitika läheb kontrollikoja enda varasema tegevuse pihta. Kallas on olnud suhteliselt vihane vastane, nii et ei saa eitada, et, et niisugune mõte on sellest intervjuust võimalik välja noppida. Aga põhiline kriitika läheb tegelikult ütleme kontrollikoja enda varasema tegevuse kohta ja aegade kohta, mis jäävad jah enne laienemist. Kaljulaid tunnistab, et surve avaldamisest rääkimine on kohatu. Mis puutub survestamist, siis iga audiitor esitab oma raporti auditeeritavale ülevaatamiseks, meie puhul on lausa ette nähtud lepingust tulenevalt, et komisjonil on õigus vastata ja meie oleme kohustatud selle vastuse avaldama, nii et puudub igasugune uudisväärtus selles, et Euroopa Komisjon ei ole alati Euroopa kontrollikojaga nõus. Euroopa Parlamendi eelarve kontrollikomisjoni asepresident belglane Parts Taes tunnistab, et Euroopa parlamendil ei oleks jäänud tähelepanuta seesugune surveavaldus juba Kallase ametiajal auditi ja korruptsioonivastase võitluse volinikuna mistõttu ei usu ta ajalehe väiteid päev nõu, antiidets jalast inflons keetjon, sest mul ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et kallast proovi saudid veeremist mõjutada. Tean seda, et Siim Kallase ametiajal lepiti Euroopa kontrollikojaga koos siis kokku, kuidas muuta auditid avalikkusele paremini loetavateks. Nii seati sisse niinimetatud valgusfoorisüsteem. Näiteks kui põllumajandustoetustele suunatud kulutustes oli aastal 2004 palju vigu siis oli see auditis märgitud punasega. Kui aga aastaks 2010 oli vigade arv vähenenud, muutus värvus auditis kollaseks. See on kaugel uurimistegevusse sekkumisest, rääkis eurosaadik. Siim Kallase Kantor teab The Daily Telegraphi väiteid laimuks ning kaalub ajalehe vastu kohtusse pöördumist. Tootsi turvas otsustas sulgeda briketitehase, sellega seoses kaotab Tootsis töö ligi poolsada inimest. Väikesele Tootsi vallale, kus elab kokku 860 inimest, tähendab tehase sulgemine suurt rahalist lööki ja vald kaalub abipalvega riigi poole. Pöördumist jätkab Ester Vilgats. Ametlikult teatas Tootsi turbajuhtkond töötajatele koondamisest tänahommikusel koosolekul. Et see juhtub, oli ammu teada. Ettevõte teatas juba 2008. aastal, et otsib võimalusi vabriku jätkamiseks, aga välistatud pole ka selle sulgemine. 72 aastat töötanud vabrik vajaks nimelt meeletuid investeeringuid, aga ebastabiilses turuolukorras, kus briketti tarbimine on aasta-aastalt vähenenud ei pidanud ettevõtte emafirma, Soome kontsern vabu, seda perspektiivikaks. Vappu Baltic direktor ja Tootsi turbajuhataja Matti Puuronen. Oleme mõtlesin, et päris palju võimalusi, et mida oleks võimalik teha veel siin vaprikkusi kolm aastat praktiliselt aega ja kahjuks ma ei leidnud enam midagi muud võimalust, kui panna kinni, et need investeeringud on ikka päris suur asi ja teine asi on see, et meil pole turgu selle briketi jaoks ja isegi meil oli juba sellised plaanid, et meil oleks uued tooted vaprikust ja uus toode oleks olnud turbakraana ja selle jaoks turgu veel ei ole. Et ikka sellist asja üritasime ka, aga ei leidnud kahjuks midagi. Vallavanem Kalev Kaljuste, meeldiv uudis see nüüd ei ole, et vallast. Suur osa maksumaksjaid lihtsalt kaob loomulikult, et meile on see väga arvestatav osa arvestatav tulubaasi osa, et see tähendab elus kardinaalseid muutusi, et mis teenuseid me siin osutame. Ja kõige kurvem on see, et sellesama koondamisega saavad näiteks leibkonnas mõlemad liikmed riivatud me peame kindlasti otsima lahendusi siin kohapeal, et kuidas need pered meile elama jääksid. Tõsine tuleb riigi poole pöörduda ka? Jah, kindlasti me plaanime seda teha ja selleks on riigi poolt ette nähtud saneerimis toetus, meie tulu väheneb kuskil miljon krooni ulatuses, et seda tulu, vahet me niimoodi hetkega ei suuda katta. 50 enamuses üle 50 aastast Tartu mees Tastus kolme kuu jooksul kokku peaaegu 36 miljonit sammub neljandat korda toimunud programm jalgsi. Tervise nimel pani paljud mehed oma tervise nimel rohkem jala käima. Toomas Kelt. Miljonäre tuleb meil küll kogu aeg juurde, kuid väga aegamisi. Täna aga selgus, et Tartus on 12 uut miljonäri, neist 11 meest ja üks naine. Need olid inimesed, kes astusid kolmekuulise Tartu linnavalitsuse programmi jalgsi tervise nimel käigus rohkem kui miljon sammu. Värske miljonär Mart määranud peab igapäevaselt võimlemisõpetajaametit kuid isegi tema pidi tulemuse nimel spetsiaalselt pingutama. Ikka jälgisin ja katsetasin ja jõusaalis hakkasin käima rohkem. Programm oli suunatud eelkõige üle viiekümneaastastele meestele. Abilinnapea Margus Hansoni hinnangul eesmärk täideti. Meil oli hästi palju mehi, meeste keskmine vanus oli üle 54 aasta võib-olla kui millegi kallal norida, siis oleks võinud olla rohkem just nii-öelda mehi, kes on niisugused noh, kuidas öelda paadunud autosõitjad olnud, kes on siis meelt muutnud ja hakkavad järjest rohkem lugu pidama käimisest. Sama meelt oli ka tervishoiuosakonna juhataja Sirje Kree. Me tahtsime mehi siia projekti ja sellest 73-st, kes alustas, nüüd küll 50, lõpetas, aga nende 50 lõpetajate seas oli 39 meest ja see tegi ääretult rõõmu, sest mesi on väga raske ju tervisespordi juurde viia. Mina küll loodan, et selline kolmekuuline käimiskampaania muudab inimese igapäevast elu. Teine, mis on selle projekti juures, on ju see hea asi, et me sageli õigustama ennast, et oh, maju, kõnnin iga päev, aga nüüd said inimesed vaata et ega need sammud ei tule nii lihtsalt, et 10000 sammu täis saada, selleks peab ikka päris palju vaeva nägema ja need miljonärid, kes meil siis selle kolme kuuga said oma miljon rohkem samme, siis nendel oli küll keskmiselt päevas 15 kuni 20000 sammu. Kampaania jalgsi tervise nimel toimus neljandat korda, sellised kampaaniad panevad ennast liigutama, oli kogu projekti läbi teinud Urmas kindel. Kindlasti osalesin suitsust priiks programmis ja see oli väga kasulik. Linnavalitsus plaanib taolist programmi korraldada ka sel aastal Toomas Kelt Tartu stuudio. Komos esitleti täna raamatut popkunst Forever Uku toom käis kohal. Raamat käsitleb Eesti popkunsti 1900 kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel aastatel ja autoriks on kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme. Tänasel esitlusel ütles Helme, et rääkida ei tuleks mitte niivõrd raamatust ja selle tegemisest, kui ikka kunstnikest. Ütleme, kui kirg kunstnike välja jätta, siis teine kirga kunstiajaloo vastu ja kõige ilusam asi minu jaoks kõige huvitavam asi on kahtlemata kirjutada algul mõelda selle üle, siis kirjutada. Raamatu aluseks on kumu kunstimuuseumis aasta tagasi üleval olnud näitus omaaegsete popkultuur iidolite töödest, kelle hulka kuuluvad Leonhard Lapin, Andres Talts, Ando Keskküla, Jüri Arrak, Kaljo Põllu, Malle Leis, Aili Vint, Toomas Vint, Tõnis Vint. Kõiki ei jõua üles lugeda. Lapin luges ka tänama tollaseid Albert trapeži luuletusi, mis raamatuna ilmusid teada alles hiljem. Üks näide. Riigikoolides ja veel klaasi kulus, libises metallkaotus faas printsiibi kivisest jookus tuntud skulptor vaid irve näos suud punnis trammi, auto muutvate vaimukas struktuur ja Jüri Arraku muljeid. Mis mind ühe sõnana nostalgiliselt liigutab, on see, et see ankuuskümmend neli rühm, mis meil oli Tõnis Vindi eestvedamisel ja meid oli 10 inimest, seal tudengid põhiliselt see oli meile, kuidas öelda, me ei oleks muidu saanud vettehüppeid teha, hüppelaud alise tuleb välja tagantjärgi 40 aastat hiljem selgub, et me tegime kunstiajalugu. Ka tänulik Sirje helmele, et ta selle ette võttis ja üldse näitusele, sest kui ei ole selliseid raamatuid ja selliseid näituseid, siis asjad, mis on toimunud 40 aastat tagasi, need võivad jääda vaikselt sambla, Allani unustuse hõlma. Kunstiakadeemia vana maja lammutamisel tuli hoone katusealusest niinimetatud metfondist ehk väärtuslikumate diplomitööde arhiivist välja huvitav leid. Nimelt leiti ruumi nurgast 21 rulli keeratud lõuendit, mille hulgas on kaks Enn Põldroosi maali, mis olid üle 50 aasta kadunud. 50.-test 60.-test aastatest pärinevad maalid viidi kunstiakadeemia restaureerimisosakonda mõnda erandit välja, et siis on tegemist maalitehniliselt väga heade ja ajastutruud töödega, teatas aktuaalne kaamera. Maalide hulgas oli ka Enn Põldroosi 1958. aastal valminud Trip difonid seeria kaks kadunud maali. Tegemist on tol ajal palju pahandust tekitanud diplomitööde kolmikuga, mis nõutud Khanonitest erinevalt kujutas kolme eesti kultuuritegelast. Voldemar Panso portree ripub lavakunstikoolis kunstiõppejõu, paleerijan, loigu ja kriitik Leo Soonpää portreed oli ta ka rohkem kui 50 aastat kadunud. Enn Põldroos. Kunstiteadlane Harry Liivrand ütles, et tal oli nendest töödest küll kuulnud, aga nägi täna esimest korda. Eelkõige pannud tähelepanu just nimelt sonta lahendus see suurepärane portree olles omamoodi uskumatu ja küll me tegelikult ju sellest näolahendusest näeme juba tulevast Põldroosi sellist väga kolorismi keskset hoovidest mõjutatud koloriidimeistrit ning mis oma aja kontekstis oli kindlasti väga moodne kunst. Eeloleval ööl sajab Eestis lund, kohati ka lörtsi, paiguti tuiskab ja on jäidet. Puhub edela läänetuul, saartel hakkab hommikul tuul puhuma loodest viis kuni 10, puhanguti 12 kuni 16 meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni pluss üks kraad. Homme päeval sajab paljudes kohtades enamasti lund ja kohati tuiskab, õhtupoolikul saju võimalus väheneb. Päeva jooksul hakkab tuul kõikjal puhuma loodest kuus kuni 12, puhanguti 14 kuni 16 meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur on homme null kuni miinus kolm kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.