Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus võtab kokku 15. jaanuari. Olulisemad sündmused stuudios on Janek Salme. Reformierakond kinnitas üldkogul valimisprogrammi ja valimisnimekirjad. Üleriigilist nimekirja juhib peaminister Andrus Ansip. Erakonna Eestimaa rohelised üleriigilise valimisnimekirja esinumbrid on Aleksei Lotman ja erakonda mitte kuuluv julgeoleku ekspert Erik-Niiles Kross. Tuneesia presidendi ajutine kohusetäitja palus peaministril moodustada rahvusliku ühtsuse valitsus. Rooba teine tänavune kultuuripealinn Tallinna kõrval Turu avab oma kultuuripealinna aasta kogu nädalavahetuse kestva ürituste sarjaga. Pärnu muuseumis on tänasest üleval näitus rublast euroni. Öösel ja hommikul on külma kuus kuni 18 kraadi. Homme õhtuks tõuseb õhutemperatuur miinus 11 kuni miinus nelja kraadini, saartel kuni null kraadini. Reformierakond kinnitas Tallinnas toimunud üldkogul valimisprogrammi ja valimisnimekirjad lähemalt Liisu Lass. Peaminister Andrus Ansip ütles täna erakonna üldkogul peetud kõnes, et reformierakonnal on eelseisvatel valimistel neli suuremat väljakutset. Kvaliteetse hariduse pakkumise, sündivuse tõstmise ning omariikluse säilitamise kõrval tõstis Ansip erakonna programmis esile tugeva majandus ning soodsa ettevõtluskeskkonna loomise eesmärki. Maksupoliitika osas välistas peaminister astmelise tulumaksu kehtestamise Eestis. Justiitsminister Rein Lang ütles Reformierakonna programmi kommenteerides, et see põhineb liberaalsetele väärtustel. Ta nimetas selle peamise tugevusena keskendumist majandusküsimustele. Peaks tulema stabiilne aeg, sellest stabiilse ajaga peaks saama Eesti rahvas oluliselt parema elujärje. See on võib-olla meie väga selge sõnumi, aga selleks, et seda elujärge parandada, selleks on vaja toimivat majandust, nii et jah, see on tõsi. Meie programm keskendub järgnevale majandusele järgmiseks neljaks aastaks. Mingit ühte kindlat suuremat sihte jala. Ja me ei näe ka mingit vajadust selleks, et nüüd püstitada mingeid loosunglikke eesmärke, et neid kangelaslikult sinnapoole hakata, püüdlema. Erakonna liige, ettevõtja Valdo Randpere tõdes, et ootab uuelt programmilt seni toiminud majanduskeskkonna jätkumist ja arendamist. Samas sooviks ta näha, et uusi töökohti loodaks ainult Tallinnas, vaid ka teistes Eesti piirkondades. Te olete võtnud sõbralik ja meil oleks liberaalne majandus, madalad maksud võib-olla mahutakse veel maksude alandamist just tööjõu osas, mis puudutab maksukoormus selles valdkonnas. Ja ma arvan, et iseenesest alus on väga hea, veel rahaline olukord, riigil on hea, et meil on neuroeks, see peaks isenesest tooma juba ka investeeringuid rohkem. Erakonna Eestimaa rohelised üleriigilise valimisnimekirja esinumbrid on Aleksei Lotman ja erakonda mitte kuuluv julgeolekuekspert. Eerik-Niiles Kross jätkab taas Liisules. Erakonna peasekretär Rain Kabal ütles, et valimisnimekirjas järjestatakse erakonna liikmed vaheldumisi vabade kandidaatidega. Nimekiri algab erakonna esimehe Marek Strandberg. Igav. Kabal lükkas ümber väite, nagu üritaksid roheliselt sõltumatute kodanike abil Riigikogusse pääseda. Tema sõnul avaldaksid vabalt mõtlevad kodanikud Eesti poliitmaastikupilti. Ma arvan, et rohelised ületaks valimiskünnise ka oma jõududega, minu meelest eranditult kõik sõltumatud kodanikud, kes meiega on ühinenud, on autoriteedid omas valdkonnas, mida nemad tunnevad, ehk nad annavad kindlasti meile juurde kompetentsi ja laiema tuntus, aga sellest kaugelt olulisem on see, et meie mõtteavarate kandub üle suuremale toetuspinnale. See on olulisem kui riigikogus olek või mitteolek. Roheliste nimekirjas kandideerib vaba kodanikuna ka sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand. Kehtivat valimisseadus seab puhtalt üksikkandidaadi palju kehvemates tingimustesse valimistehniliselt see on üks põhjus ja teine põhjus on see, et inimene peab ju, kui ta tahab minna ühiskondlikule tööle, demonstreerima oma koostöövõimet. See on ju üks keskne asi, et me peame olema võimelised koostööks ja kokkulepet, eks selleks on parlamenti ja kui sa oled nii kange, et sa kellegagi koos tööd ei tee, siis ei ole parlamendis ka väga võimalik. Kui õnnestub avalikku toetust saada, siis ma olen Riigikogus väga huvitatud. Riigikogus näeb tarand endal misjonäri rolli, kes ühelt poolt tahaks muuta kvaliteetsed teadmised ühiskonnas laialdasemaks ja tasuta kättesaadavamaks. Teisalt sooviks ta seista hea selle eest, et riigikogu tööprotsess muutuks efektiivsemaks ja läbipaistvamaks. Tõtt-öelda on see laen väga pikk ja seal on väga palju on teha nii, alustades juba riigikogust endast, tema töökorraldusest võimalustes seal ikkagi kõiki arvamusi tõsiselt kaaluda ja arutada enne otsustamist. Järgmine samm on kogu riigikorralduse ehk siis valimisi, erakondi ja riigivõimu ülesehitus, puudut, omad mängureeglid, mis praegu ei ole laitmatult korras ja on soosinud seda parteilist betoneerumist, mis on meil praegu käes. Jätkame välisuudistega. Tuneesia presidendi kohusetäitja Fouad Neba saab aluspeaminister Mohamed kanuschil moodustada rahvusliku ühtsuse valitsus. Konstitutsioonikohus teatas, et presidendivalimised tuleb põhiseaduse järgi korraldada 60 päeva jooksul. Tegelased on võtnud tunnise kesklinna oma kontrolli alla tänavatele tanke ja soomukeid. Tuneesia 23 aastat karmikäeliselt juhtinud president seenel abidin pinnali pani reedel ameti maha ja lahkus oma lennukiga saudi Araabiasse. Tuneesias pea kuu aega kestnud rahvarahutustes on hukkunud kümneid inimesi. Venemaa pealinna Moskva valmistus taas massirahutusteks. Möödus 40 päeva jalgpalli fänni Jegor Sviridovi tapmisest. Tänane mälestusüritus möödus üldiselt rahumeelselt, miilits pidas aga kinni 19. Kokkutulnud. Krister Paris käis kohal. Enne kui kuus aimata sõjaaegsete laulude autori Aleksander Aleksandrov viisil saatsid viimsepäeva kohtu ette 40 päeva tagasi tapetud Spartaki fänni Jegorov. Sviridovi metroo Woodne staadionilähedasse bussipeatusse tõid Lillija Spartaki salle sajad valdavalt noored inimesed neis paljudele silmad vett jooksmas. Samaaegselt oli tegemist erakordse suure miilitsaoperatsiooniga. Juba sinna saabuvad metroorongides seisid pea igas vagunis korrakaitsjad. Ümberkaudsed poed ja putkad oli kinni ja osadel isegi aknad kilega kaetud. Neid valvasid laigulist, mundrit ei saa kiivritega sisevägede võitlejad. Oli ka põhjust. See, mis juhtus 11. detsembril otse Kremli müüride all maneeži väljakul rabas ilmse pea kõikjal mastiisilise märatsemise ja jõuga. Tol päeval kogunes üle 5000 inimese, kellest tuhatkond ründa sammuni ahelike ja heites erimiilitsa ka veel tunde. Kokkupõrked ja eriti kaukaasia välimusega inimeste läbipeksmine järkusi hiljem metroos. Samas Sviridovi tapmine andnud tõesti kütus ka mitmetele radikaalsetele jõududele. Näiteks oli miitingul kohal Venemaa vabastusrinde mälu juht Giorgi porovikov, kelle liikumine seadur otsesõnu eesmärgiks fašistliku monarhia loomise. Astud joones. Barbaarne Natria, puidu sörk. Mis teha, Meie võitlus vajab ohvreid, rääkis ta. Kui osad on liider ikka välja viiakse, tulevad asemele, teised. Meie selja taga seisab piisavalt suur hulk inimesi, kes võivad neid asendada. Sviridovi ise tapeti kakluses Põhja-Kaukaasias pärit noorukit, aga pärast seda on hukkunud jalgpallifännide ja natsionalistide kaklustes kaukaadastega veel mitu inimest. Esialgu pöördus fännide viha võimude vastu ka seetõttu, et kohalik miilits lasi väidetava mõrtsuka kaasosalised ilmselt altkäemaksu vastu vabaks. Venemaa peaminister Vladimir Putin aga kasutas juhtunut ära, et nõuda Venemaa kodanikele kehtivate registreerimisnõuete karmistamist. Samuti algas pärast seda Moskva suuroperatsioon illegaalsete immigrantide tabamiseks, mille raames võetud kinni sadu inimesi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Krister Paris, Moskva. Euroopa teine tänavune kultuuripealinn Tallinna kõrval Turu avab oma kultuuripealinna aasta kogu nädalavahetuse kestva ürituste sarjaga. Turuste jätkab Kai Vare. Turu kultuuripealinna aastalt toodetakse eelkõige tuluseks laiemalt tuntuks nii kultuurikeskusena kui vaatamisväärse paigana. Kultuuri- ja spordiminister nõval liin ütles, et Soome püüab end üha rohkem teadvustada suuri ja loomemajanduse edendaja. Lynni sõnul on loomemajandus viimastel aastatel tekitanud tuhandeid töökohti ja eelkõige annakse tööd noortele. Turu linnapea Aleksei Randeni sõnul on kultuur hea investeering tulevikku, sest mõeldud on sellele, et parem elukeskkond jääks kestma ka pärast kultuuripealinna aastat. Linn on saanud uue näituste, etenduste keskuse logo oma, mis ümber ehitatud vanas tehasehoones. Korda on tehtud palju park. Lume sulades on linnapark, milles oodata lilledest hüüdlauseid, sa oled ilus suudelge ja nii edasi. Turu kultuuripealinna hüüdlause on ju, kultuur teeb head. Muuhulgas jõuab aasta jooksul vaatajate ette muusikal keskealiste juuksed kuhu on kaasatud tavalised linnaelanikud. Proovide käigus mõõdeti nende vererõhku tervisenäitajaid, et näha ka skulptuuriga tegelemine. Tõepoolest võib hästi mõjuda. Põnevaid ettevõtmisi on terve aasta jooksul. Aga nädalavahetusel on kultuuripealinna aasta ametlik avamine. Esiettekandel on aura jõe sümfoonia, kus teede asemel annavad kontserdilinna kirikud jõelaevad ja kahurid. Päevakaja lõpuminutitel algab aga aura jõe kallastel vägev tuleetendus mille on teinud ühendus ookean, plank Suurbritanniast. Inspiratsioon on muuhulgas 1827. aasta suur tulekahju. Vil linn peaaegu hävis. Osalevad tsirkuseartistid ja 350 lauljat. Tulevärgi jaoks on kasutatud 15 kilomeetrit juhtmeid. Kohalikud moetudengid on valmistanud vägevad kostüümid ja et on käre talveilm, siis on kasutatud polaaruurijate jaoks tehtud kangast. Tallinn ja Turu tahavad kultuuripealinna aasta jooksul üheskoos teha head ka Läänemerele ning mitu ühist ettevõtmist on plaanis ka Läänemerele tähelepanu juhtimiseks. Kultuur teeb head kõigile kai varentu. Pärnu Muuseumis on tänasest üleval näitus rublast euroni, kus on välja pandud kõik Eestis käibel olnud rahatähed. Ajavahemikust 1898 kuni 2010. Pärnust jätkab Ülle Hallik. Eesti oma raha on meil käibel olnud kokku vähem kui 41 aastat. Veidi enam kui 100 aasta jooksul on eestlased oma markade ja kroonide kõrval maksevahendina kasutanud vene ja nõukogude rublasid ning Saksa ja Soome markasid. Näituse koostanud kollektsionäär Antslareteid on vana raha huvitanud juba lapsepõlvest saadik. Üks vana vene raha, mis mul lapsena tekk sattus, tundus nagu väga ilusaid rütmipildina ja siis hakkas neid, kuhu ma nagu lapsepõlves ikka suvalisi, aga hiljem juba teadlikult seondub Eesti ajalooga. Just see kahe sõja vaheline raha oli tol ajal seitsmekümnendatel väga huvitav koguda ja hiljem hakkas laiemalt huvitama, mis on kunagi Eestis käibel olnud. See on väga huvitav, see on osa Eesti ajaloost, sellepärast on teda huvitav koguda. Mul ilmus väike brošüürid nende kohta. Ja siis ma Eesti Panga muuseumis vaadates sealset väljapanekut, nägin, et seal on teatud valik Eestis käibel olnud tsaariraha saksa raha väljas aga sugugi mitte kõik, mis Eesti pangal kindlasti olemas olnud. Ja sealt see mõte tuli, et paneks rahvale vaatamiseks ka mõned need asjad, mida Eesti Panga muuseumis vähemalt. Täna ehk esimesel päeval, kui Eestis enam kroon ei kehti, oleks sümboolselt õigesse näitus avada, tuli selle mõttega kaasa siis sellepärast näits ongi. Kõige haruldasemaks Eestis käibinud rahatäheks peetakse 5000 margast, mis tollasel kroonile üleminekul oli raha vahetajale niivõrd märkimisväärne summa, et mälestuseks seda endale naljalt ei jäetud. Pärnu muuseumis avatud näituse eksponaatidest Jons Laretei välja ühe, mis pole niivõrd haruldane, kui tähelepanuväärne. Kah omamoodi kunsti mõttes, legend on 1000 Margane üsna suures formaadis rahade. Mine, Nikolai Triik kunagi kujundas ja seal on selline tore lugu juhtunud. Et selle esiküljel on kuus sõdurit, aga sõdurite trupi kohal püsti on seitse mõõgaga kätt. Tänasest kasutuselt kadunud Eesti kroonid on sellega muutunud kollektsioneerimise objektideks. Olles jäänud rahatähti, soovitab Ants Laretei säilitada mitte üksnes mälestusesemetega. Kui nad ei ole just väga palju kokkumurtud, kindlasti väärtus ajas kasvab ta on juba praegu kasvanud täiesti oksjonitel, kollektsionäärid müüvad neid noh, ikka kordades kõrgema hinnaga, kui nende nominaalväärtus eile veel oli, nii et kellel alles on, ei tasu tõtata vahetama, kui hädavajadust ei ole, ma arvan Näitus rublast euroni ja Pärnu muuseumis avatuks kuni 26. veebruarini. Öösel on vahelduva pilvisusega kuiv ilm, tuul on nõrk ja muutlik, saartel puhub tuul kagust viis kuni 10, hommikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Päeval pilvisus tiheneb, keskpäeval hakkab alates saartest lund sadama ja tuiskama, õhtul tuledeks saartel lörtsi. Puhub kagutuul, õhtul saartel lõunatuul seitse kuni 12, puhanguti 15, saartel ja rannikul puhanguti 16 kuni 18 meetrit sekundis. Külma on öösel ja hommikul 11 kuni 18 kraadi. Homme õhtuks tõuseb õhutemperatuur miinus nelja kuni miinus 11 kraadini. Saartel on öösel külma kuus kuni 12, päeval kaks kuni neli kraadi, õhtuks tõuseb õhutemperatuur null kraadini. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.