Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Tihtipeale nõutakse tee taotlejalt paberit, mitte oskusi. Haridusministeeriumi ametnike sõnul arvestab õppeasutus üha enam juba eelnevaid oskusi, mis võib õppija viia kohe kõrgemale kursusele. Jõhvis algas haridusfoorum. Eestis üha enam levib tööjõu rentimine vajab seadustega reguleerimist. ID-kaardi kasutamine elektrooniliseks isiku tuvastamiseks ei ole veel leidnud igapäevast rakendust, leiab riigi infosüsteemide arenduskeskus. Jätkub maapiirkondade internetiseerimine. Linnavalitsus tahab panna müüki Pärnu uue kunsti muuseumihoone. Mark Soosaar soovitab linnaisadel maa peale tagasi tulla. Eriti sattus 2008. aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistluste valikturniiri loosi tahtel valik Rubee. Kõige põnevam vastane on Inglismaa välismaalt palestiinlaste president Mahmoud Abbas kehamassile ülesandeks moodustada valitsus. Maa lubas gaasitarned Gruusiale taastada homme ja ilmast. Homme on Eestis olulise sajuta ilm. Õhutemperatuur on pluss üks kuni miinus viis kraadi. Jõhvi kontserdimajas algas Eesti haridusfoorum, mille teema on elukestev kutseõppetakistused ja probleemid. Ago Kaškovi intervjuu. Kutseõppevõimalused on võrdlemisi laiad, see ei puuduta ainult kutsekoole, vaid ka tööandja poolt antavat koolitust, inimeste mitteformaalset õpet näiteks interneti kaudu ja loomulikult ka kõrgkoole ja üldhariduskoole. Palusin teemat lühidalt kommenteerida haridusministeeriumi abiministri Eller kivisangul. Et inimene võib töökohal koostöös tööandja ja kutsekooliga viia läbi töökohapõhist kutse, teine variant on see, et tööandja võib sinna juurde korraldada erinevaid kursusi, et tema tööjõu kvaliteet tõuseks. Ja kolmas variant on see, et inimene võib sinna juurde otsida ise internetist kirjandusest selliseid allikaid, mille alusel ta tõstab iseenda nii öelda haridusliku kvaliteeti. Vaatame igasuguseid konkursi kuulutusi, seal nõutakse mingit kraadi, mingit diplomit, mingit tunnistus ja see, mida inimene iseenesest tegelikult oskab. See on minu arvates Eesti konkursside puhul väga tavaline asi, kuidas ta siis tähendab seda, et on internetis omandanud sellise hulga teadmisi, selles osas me liigume ka sellisena majandusühiskonna poole kutsekvalifikatsiooni tõestamise juures tihtipeale ei olegi väga tähtsal kohal. Need formaalhariduslikud nõuded on selge. Üha rohkem hakkab välja kujunema varasema õppimiskogemuse arvestamise süsteem, mille alusel tegelikult on võimalik õpinguaega tunduvalt lühendada ja kiirendada. Ja see samane tõesti vajaminev dokument üha kiiremini kätte saada, see tähendab, minnes haridusasutusse, tõestades oma oskusi ja oma teadmisi, võidakse sind mitte vastu võtta näiteks esimesele kursusele. May võib olla näiteks teisele kursusele või koguni kolmanda haridusfoorumi korraldustoimkonna liige, Jõhvi Gümnaasiumi direktor Vallo Reimaa. Kutse, hapu ja üldhariduskooli integreerimine. On see reaalne, see on hädavajalik, sest muukeelne kutseharidus isenesest On üsna kurb. Tupik toodetakse töötajaid ainuüksi ühe regiooni Ida-Virumaa jaoks ja mujal Eestis pole neil midagi peale hakata, kui nad riigikeelt piisavalt ei valda. Selle probleemi lahendus ei ole ju mitte kutsekoolis, vaid eeldus oleks, et nad tulevad juba kutsekooli põhikooli lõpust sellise riigikeele oskusega, mis võimaldaks neil kutsekoolis valdavalt eesti keeles õppida, sest tööturg on ju eesti keele, mis neid ees ootab ka juba see oluline küsimus näitab, et lahendused ei ole ainult see kutsehariduse sees, vaid väga sageli lahendused just üldharidusega koostöös. Edasi sõnumeid välismaalt, neist teeb ülevaate Mall Mälberg. Palestiina president Mahmud Abbas teatas täna agentuuri AFP andmetel, et palub valimised kaalukalt võitnud radikaalse islamiliikumise Hamas uus valitsus moodustada. Hamas võitis üleeilsetel Palestiina parlamendivalimistel esialgsetel andmetel 76 kohta 132-st. Seni Palestiina poliitikamaastikul domine veerinud Abbasi enda juhitava Fatah partei sai vaid 43 kohta ja on tunnistanud oma valimiskaotust. Iisraeli võimuesindajate teatel ei kavatse nad Hamasi juhitavale Tiina valitsusega tegemist teha. Iisraeli ajutine peaminister Ehud Olmert välistas igasugused kõnelused relvastatud terroriorganisatsiooniga, mis kutsub üles Iisraeli hävitama. Iisraeli välisminister Tzipi Livni kutsus Euroopa liitu, kes on Palestiina omavalitsuse suurim rahaline toetaja, terroristliku valitsuse loomist vastustama. Täna leidsid aset ka esimesed kokkupõrked Hamasi ja Fatah aktivistide vahel. Läänekaldal asuvas Ramallase algasid rahutused, kui Hamasi toetajad hõiskasid rühmituse rohelise lipu parlamendihoone ette ning vastasleeri Fatah pooldajad üritasid seda maha rebida. Tekkinud rüseluses läksid käiku ka tulirelvad ja loobiti kive. Hoone akendesse Gaza sektoris läks samuti tulevahetuseks ja kolm inimest on saanud haavata. Pealtnägijate sõnul ärritas Hamasi võitleja, et Fatah partei poolt ametisse pandud vaimuliku teenistus. Venemaa jätkab homsest alates nädala eest plahvatuste tõttu katkenud gaasitarneid Gruusiale, kuid tarbijateni ei jõua kaas veel mõnda aega, teatas täna uudisteagentuur Interfax. Gaasitrassi purustanud plahvatused, pingestusid Moskva ja Tbilisi niigi jahedaid suhteid. Gruusia ametnikud süüdistavad nimelt Kremli gaasitarnete sihiliku katkestamisest, et läänemeelsele valitsusele karmi talve tingimustes survet avaldada. Vene ametiisikud lükkasid süüdistused mõistagi kategooriliselt tagasi, väites, et plahvatuste taga on tšetšeeni sissid. Viimased eitavad samuti seotust juhtunuga. Soome presidendivalimistel teise vooru jõudnud Tarja Haloneni ja Sauli Niinistö populaarsus on peaaegu võrdne. Soome suurima päevalehe Helsingin Sanomat tellitud küsitlus näitas, et Haloneni toetab 51 ja nimistut 49 protsenti valijatest. 24 protsenti küsitletuist ei oska öelda, kumba kandidaati ta toetab. Nädal varem korraldatud küsitlus andis Haloneni toetuseks 53 ja Niinistö 47 protsenti. Ja uuest Eestist tööjõupuudus toob ka Eestis kaasa üha suurema renditööjõu kasutamise. Seadused on selles vallas aga puudulikud. Personalitöö arendamise ühing PARE korraldastena renditeenuse probleemide arutamiseks ümarlaua jätkab Kai Vare. Praegu on Eestis kümmekond tööjõu rentimisega tegelevat ettevõtet ja umbes poolteist 1000 renditöötajat. Asjatundjate hinnangul võib renditöötajate arv Eestis mõne aastaga kümnekordistuda. Euroopas põhinevad keskmiselt kolm kuni viis protsenti kõigis töölepingutes. Trendisuhtel ja Manpower. Eesti tegevjuhi Heigo Kaldre sõnul on oodata nende osakaalu kasvu. Renditöövõtu juures põhiline märksõnana loomulikult paindlikkus ehk siis inimene saab ise valida oma töösuhte pikkuse, ta saab seda teha osalise ajaga, ta saab töötada erinevates kohtades lühikese aja jooksul inimese personaalne võime siis turul tööturul läbi lüüa. Millesse tõuseb renditöövõtu puhul on tööandjaks rendifirma, kes peab töötajatele tagama kõik sotsiaalsed garantiid. Samas teeb inimene tööd hoopis kolmanda osapoole heaks. Kolmepoolne töösuhe on Eestis juba reaalsus ja nüüd vajab reguleerimist. Mäng on jah, paraku selline olukord, kus seadusandluses renditöö on reguleerimata, see kindlasti ei tähenda, et me kuidagi ebaseaduslikult tegutseksime. Lihtsalt mõned lepingud on võlaõigusseaduse alusel mõnedele töölepingud klassikalises mõttes aga oleks järgmiselt mõistlikke kasulik, kui need mõisted saaks seadustesse lahti kirjutada. Kindlasti esineb ja on turule ettevõtted, kes ei järgi kõiki seadusi, kes ei maksa kõiki maksja, kes hoolitseb kõigi töövõtja õiguste eest. Eesti ametiühingute keskliidu õigussekretär dieedid tammeleht nentis, et probleeme on, kuid tööturg tule muuta paindlikumaks. Vaieldamatult ei saa öelda seda, et see renditöö oleks nüüd töövõtjale kahjulik. Sellisel juhul peate olema aga väga teadlik sellest, kes hakkab garanteerima tema sotsiaalseid garantiisid. Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam tõi välja mitmeid aspekte, millele tuleks renditööteenust reguleerides tähelepanu pöörata. Kuivõrd on need töötajale ikkagi tagatud siis selle kasutajafirmas nüüd kõik seadustes ettenähtud õigused ja eeskätt muidugi töötervishoiu tööohutuse küsimused, tööaja küsimused, et kas see arvestus ikkagi peetakse sellist, kas on usaldusväärne ja kindlasti siin on probleeme ka selles, et mis siis juhtub, kui töötaja ei täida oma töökohustusi, kui ta tekitab seal kasutaja firmas, tekitab näiteks varalist kahju. Rongifirma ei saa ju siin alati kõikidel juhtudel ju nii-öelda töötaja eest vastutada, mida töötaja seal kasutab. Himmaste Niina Siteni hinnangul ei pruugigi renditöösuhete reguleerimiseks vastu võtta seadusi. Piisaks ka osapoolte kokkulepete sõlmimisest. Sotsiaalministeeriumis on kavas moodustada nende küsimuste lahendamiseks Töörühm. Lääne-Tallinna keskhaigla nõukogu tänasel koosolekul kutsuti tagasi haigla juhatuse esimees Agris Koppel ja haldusjuht Kristina Tauts, kes on kuulunud haigla juhatusse neljandast märtsist 2005. Nõukogu otsustas kuulutada välja avaliku konkursi ning töötab nädala jooksul välja konkursi tingimused. Eesti pank teatab, et osal 1999. aastal trükitud Eesti sajakroonisel pangatähtedel puudub turvaelement, mida palja silmaga ei ole võimalik näha. Nimetatud rahatähtedel puudub Lydia Koidula partreest paremal ultraviolettkiirguses roheliselt helendav ristkülik mida saab kontrollida ainult erivahendi ehk ultraviolett lambiga. Nende rahatähtede puhul ei ole tegemist võltsinguga paid efektse rahaga. Praegu on hävitamata 5849 defektiga rahatähte. Defektiga raha kahtluse puhul tuleb pöörduda kommertspanka, mis saadab rahatäheekspertiisi. Kui raha osutub ehtsaks, kuid on defektiga, siis selle väärtus hüvitatakse. Kuid efektiga avastatakse näiteks poes, siis tuleb käituda nagu valeraha kahtlusega rahatähe puhul ehk kutsuda kohale politsei, kes tuvastab isiku ning suunab rahatäheekspertiisi. Eesti pank on koostöös politseiga seadnud siis see töökorra, et lahendada iga defektiga avastamise juhtum kodanikule võimalikult mugavalt. Ma ei tea, kui mugav see on, kui, kui suures kaubanduskeskuses kõigi silme all sind rahatähe võltsinguga või võltsitud rahade kahtlusega kinni peetakse. Aga jätkame teiste teemadega. Loositi Šveitsis Mont röös alagruppidesse 2008. aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistluste valikturniiril osalevad meeskonnad, jätkab Ott Järvela. Eesti koondis loositi D-alagruppi, kus meie vastasteks on Inglismaa, Horvaatia, Venemaa, Iisrael, Makedoonia ja Andorra. Koondise peatreener Jelle Hussi hinnangul on valik raske. Tegemist on raske, ent samas huvitava grupiga Eesti rahvusmeeskond ootama, et saaks konkurentidele vastu hakata. Selge on see, et alagrupi favoriit on Inglismaa. Paati on aga tugev meeskond, kes suutis oma valikgrupi võitjana otse suvisele MM-finaalturniirile jõuda. Iisrael konkureeris lõppenud valiktsüklis kuni viimase mänguni koos Šveitsi ja Prantsusmaaga edasipääsule ja seetõttu ei tohi ka neid kindlasti alahinnata. Venemaa soovib aga kiiresti unustada selle, kuidas neil lõppenud valiksarja ebaõnnestus Makedoonia Andorra paberil näida lihtsate vastastena kuid võin lubada, et lihtsaid vastaseid Euroopas ei ole. Nii et kokkuvõtvalt huvitavat alagrupp väljakutsuvad vastased ja luban, et anname endast kõik, et head mängu näidata, häid tulemusi saavutada. Millise koha loodab Eesti valikgrupis saada? Inglismaal favoriit number üks ja ülejäänute osas näitavad järgmised kaks aastat, kes teise koha peale heitlema hakkavad? Riigi infosüsteemide arenduskeskus on seadnud eesmärgiks katta 90 protsenti Eesti territooriumist internetiga. Võrguteenus ostetakse riigihanke korras, parimaks osutunud pakkujatelt jätkab Meelis Süld. Riigi infosüsteemide arenduskeskuse tänasel pressikonverentsil anti ülevaade riiklike teenuste käekäigust ja maapiirkondade internetiseerimise programmist. Küla T3 infrastruktuuri osakonna juhataja Margus kreeni nentis, et internetiühenduse kättesaadavus hajaasustusega maapiirkondades on tänasel päeval veel väheldane. Programmi eesmärk ongi kata internetiga 90 protsenti Eesti territooriumist. Kui kaugel me praegu oleme, me saame öelda, mis seis on üheksas maakonnas internetti kättesaamis võimalus on 40-st 60 protsendini ja millised maakonnad on need, kus peaksid lähiajal internet ka küladesse jõudma? On hangetega juba jõutud teenusepakkuja väljavalimiseni Jõgeva Viljandi- ja Järva maakonnas, mis hinnaga? Ütleme, et maakohtades inimesteni siis ikkagi jõuab. Keskmine tase täna on 1000 krooni liitumistasu ja 300 krooni kuutasu. ID-kaardi kasutamine elektrooniliseks isiku tuvastamiseks on jätkuvalt suurenenud, kuid jääb siiski võrreldes kaardiomanike arvuga väga tagasihoidlikuks. Riigi infosüsteemide arenduskeskuse haldusosakonna juhataja Riho Oks. Kasutavad paarikümne 1000 inimese ringi ja, ja kui ma ei eksi, siis ligikaudu 900000 ID-kaarti on välja antud, seega enamusele eestlastest taskus. Aga kui küsida, kas sellega rahule jääda või mitte, siis minu kahtlus on see pigem, et kas me peaksime seadma ID-kaardi kasutamist omaette eesmärgiks? Pigem me peame mõtlema nii, et, et kõik need tehnoloogilised vahendid, mida me oleme olnud, et need lahendaksid meie reaalseid probleeme ehk et kindlasti ei ole ta saavutanud enda sellist igapäevast kasutusse mõõdeta, aga ma arvan, et olukord ei ole, ei ole ka nagu väga must. Riigi infosüsteemide arenduskeskus tegeleb jätkuvalt XD andmevahetuskeskkonna täiendamisega, kusjuures arendusosakonna juhataja Margus püüa sõnul on tähelepanu keskmes digitaalse infovara usaldusväärsust. Meie eesmärk on proovida neid riigi menetlustoiminguid automatiseerida sellisel viisil, et kodanikud ise nii väga ei peakski olema seal osalised ja selles kontekstis noh, enamus sellest XD kaudu toimuvates päringutes toimub tegelikult nii-öelda tagatoas ehk infosüsteemid omavahel vahetavad neid andmeid, kas inimesena ka seda, millisel juhul on tema andmeid küsitud ja kuhu nad on läinud, käesoleval momendil on kodakondsus-migratsiooniametil on ka avalikult see teenus üleval ja, ja see nõue on ka üleval, et erinevate arenduskäikudega me ka kõikide infosüsteemide juurde tahame sellised lahendused teha. Need tõepoolest kodanik oleks veendunud andmetega ilma põhjuseta ringi ei käi. Pärnu uue kunsti muuseumil tuleb oma hoones tõenäoliselt välja kolida, sest linnavalitsus kavatseb hoone maha müüa. Teemat käsitleb Toomas šalda. Aktsiaseltsi Chaplin on Pärnus Esplanaadi 10 asuvat endist parteimaja linnalt nullrendiga rentinud alates 1992.-st aastast. Leping kehtib 15 aastat ja saab seega läbi 2000 7997.-st aastast keskuses tegutsenud Pärnu uue kunsti muuseum on vaid osa hoonest. Selles on palju bürooruume, mida aktsiaseltsi Chaplin edasi rendib. Nüüd Pärnu linnavalitsuses valminud eelnõu, mille kohaselt linnale kuuluv hoone müüakse Pärnu linnapea Mart Viisitamm Linnal puudub visioon selle maja osas ja ei näe põhjustega eesmärki, miks linn peaks seda arendama, hooldama, haldama. Siit ei saa võtta kuidagi otsust, et linn ei tahaks uue kunsti muuseumi jätkamist Pärnus ja leiame kindlasti uue kunsti muuseumi ruumi. Küsimusele lahenduse üks võimalikest variantidest on ravila ei saa ka välistada jõe äärde tõeliselt uue muuseumihoone ehitamist. Täna Helsingis viibiv Pärnu uue kunsti muuseumi eestvedaja Mark Soosaare ütles sündmuste käigu kohta järgmist. Tegemist on kättemaksuga, kui on vaja Mark Soosaarele kätte maksta, et ta on mõelnud ja hoolitsenud selle eest, et Pärnut ära ei solgitaks sinna sobimatute ehituste paigutamisega, siis tuleb seda Mark Soosaare kätte maksta, aga mitte 25-le 1000-le 30-le 1000-le kunstimuuseumikülastajale aastas. Mart Viisitamm lükkab kättemaksu jutu ümber, kindlasti ei saa seda kuidagi segamini ajada ja nagu ma ütlesin, uue kunsti muuseumi vastu ei ole linnal küll mitte midagi. Kui viisid on kinnitas, et uue kunsti muuseumile leitakse uus asukoht, siis Soosaare sõnul see nii lihtsalt ei käi. No siis tuleks kõigepealt sellest rääkida ikkagi nendega, kes on oma elust suure osa andnud. Kollektsiooni kogunud muuseumidel on väga spetsiifilised nõudmised. Riik Pärnu linn on ligi kuus miljonit krooni juba olemasolevasse hoonesse paigutanud Euroopa liidus toetuse saamiseks, et teine etapp ära ehitada, mille just riik finantseeris Jimile just arhitektid linnale üle andsid, on valmis. Linna arengukavas on sees aastal 2006 muuseumi teise etapi ehituse finantseerimine, nii et ma arvan, et Need, kes seal raekojas toimetavad, peaksite kõigepealt ikkagi maa peale tagasi tulema. Kui Pärnu linnavalitsuse eelnõu saab volikogus heakskiidu, läheb eksponaadi 10 müüki esialgsete kavade kohaselt alghinnaga 18 miljonit krooni. Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Ja ilmateade. Samal ööl on Eestis vahelduva pilvisusega ilm, Ida-Eestis on pilvisem ning võib kohati vähest lund sadada. Puhub loodetuul neli kuni 10 meetrit sekundis, rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel null kuni miinus kuus kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, õhtupoolikul pilvisus tiheneb ning Lääne-Eestis sajab mitmel pool lund. Puhub loode ja läänetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis, õhtul tuul veidi tugevneb ja õhutemperatuur on homme pluss üks kuni miinus viis kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.