Tere õhtust kõigile nüüd muusika kuulajaile tänase saate tegija Tiit Kuuse Kuznetsovi valikule soosingul aga eeskätt kuulsa kadunukese Richard Wagneri muusikajõul ning uueaegsem Ameerika maise multimuusiku tuurik geeninõul. Täna viibida eelseisva tunnivicuse nüüdismuusika hetke kestel 200. ja ühes kohas korraga kohta Veneetsia aeg ühelt poolt 19. Nende viimane veerand, mil Richard Wagner oma elu lõpus iseääranis Veneetsiast võlutuna korduvalt Itaaliat külastas. Teisalt on aega ka kolme aasta tagune juunikuu. Üsna täpselt aasta tagune aeg, kui uuri geeniansambel Veneetsias võttis oma üsna iseäralikke seadetega esitada Richard Wagneri tuntumaid teemasid. Kohta võib muidugi veel täpsustada. Kohtun peatsa San Marco läheduses Grancof Ecuadori ees, kus tahan kohal, uuri geeniansambel koosseisus Mark Feldmann, Ammal viiulid, Erik Friid, Lander vioola truugress, kontrovastaminikkorteesi mängib akordionit Ansambli juhturigennise oma põhipill klaverit. Muusikud on juba alustanud, peagi koguneb nende ümber rahvahulk, kes üsna võlutuna kuulama jääb. Sedasi siis kõigest seitsme minutiga ja vahest veidi harjumatu kammerlikum moel. Just nimelt kammerlikum moel on armastaja Tristan ja Isolde ennist kaunisti ära surnud, ehk siis uurigeini ansambel oma esimese tänase maakleriseade ette mänginud. Nõndaviisi joagnerit ei tohiks ei peaks, ei oleks kujuteldav käsitada. Võid kõnetada kurjalt mõttes või omaette vaiksel häälel mõningi kuulaja ehk kummardaja saate juhtida iseennast või kõigevägevam, vaid võimusid muusika, kunstihaldjaid ja tõsi, et rist mõeldes mõeldakse eelkõige tema ooperite, nende suur suurvormide esitusi, kus, tõsi ongi pärit kõik need teemad, mida tänases saates uurigeeni ansambel on mängimas. No suurejooneline monumentaalne, kõigutamatu üks Euroopa kultuuri väidetavaid eripära, vaid erakordsemaid avaldusi, Cesamp, kunstvärk olen ise, seda võttis nimetada poeesia, draama, muusika, visuaalkunstide koostoimet. Nõndamoodi maaklerit, mäletatakse ja mõistetakse ehk kõige laiemal pinnal. Ometigi on tõsi, et nii just mõnda kammerlikult nagu uuri Key mängib neiduaalneri tuntumaid teemasid. Woody kuulis vana Wagner isegi oma populaarsemaid teemasid esitatavat mas Itaalias, sealsamas Veneetsias. Kui suurigeemjansambelgi. Kõik need ligemale tunni kestvad salvestused tegime kolm aastat tagasi juunikuus. Wagner ise võttis asja väidetavasti. Nii kirjutavad kroonikad pisut rahunenud olevalt, aga teisalt ka ei jätnud kunagi enda teada, kui too või teine kohvikuansambel kes eriti teadis Wagneri kohalolust kusagil läheduses, mängis tema lugusid, kui nad veidi midagi viltu tegid. Wagneri arvates siis läks ta ja õpetas. Ja tihtipeale käisid 1858. aastal, kui Wagner esmakordselt viibisime, meedias edaspidigi tõesma viibimisel olid küll paigas veel austria õed, näituseks sõjaväeorkestrite juhid ja näitasid ette noodi ning said õpetust, kuidas on õige mängida just tollest situatsioonist tollest, justkui opogressilisest muusikaajaloo seigast lähtunudki uurigeen ja tema ansambel seades mõnele keelpillile akordionil ja klaverile neid teemasid, millest järgmine nüüd muusikast siin ja praegu on ooperilahend. Kolmanda vaatuse avamäng. Kohviku publikule seal Veneetsia linnas, kus suurigeni ansambel magnet esitleb, mille salvestisi meil kolm aastat hiljem kindlasti võimalik kuulatav tundub, olevat neist seadetest parasjagu võlutada. Kuivõrd päri või vastu kõrva käivad nad hääle kuulajale on ilmsesti kuulajeti vägagi erinev. Muidugi köitmist puutub laagrisse, on ilmsesti hääle klassikaraadiokuulajale, laule aabitsatõde või sama hästi kui nii kunstiliselt välk, monumentaalseid suured vormid. Aga miks ka mitte mõned paremad küljed nagu Wagneri tuntud antisemitism, millest kunagi paraku platsidki innustasid ning Wagneri oma kunstikilbile, kui neil seesugune olemas ole. Kindlalt tõstsid ja kandsid teda nõnda kaua, kui nende kaugel elada oli antud. Mandri antisemitism saab vaevata olla saladuseks ka uurigiinile, kes need seaded oma ansamblile on kirjutanud. Teades aga tuurigeeni puhul on tegemist juudi päritolu mitmekülgse muusikuga, kes pärit Philadelphiast. Võiks arvata, et seesugustel Wagneri originaal esitustest äärmiselt erinevate seadete tegijal võiks olla nii salakaval või kättemaksuvõte pääs mõrkumas, kui ta seesuguseid hoopis erinevaid käsitlusi välja pakub. Q ometigi väidab, et tema huvi on olnud puhtalt muusikaline ikka lähtuda sellest samast situatsioonist, millest ennist saate algupoolel sai kõneldud nendest kohvikumuusikute Vahner esitustest, millest ma isegi oma eluajal teadlik oli ja mida ta kuulis. Samamoodi väidab geen, et kui tal ka esialgu selle projekti juurde asudes aastal 1977 võis olla teaduses mõni salamõte mõlkus, siis projekti lõpetades ei märka ta ise küll sellest ühtegi jälgi salvestustega. Muusika on sedavõrd hea ütlebki ning seepärast ilmselt on õige ka kõrvale jätta kõikvõimalikud kahtlused ses suhtes et seesugune muusikaline. Ehk ütleme siis nii, et muusikalise skaala pisendus võrreldes Kaagvere originaal kavatsustega ei ole mingis mõttes pahatahtlik ega isegi mitte küüniline. Harjumatu, seda võib see olla kindlasti eklektiline muusika, noori geim, kes kodus tunneb end džässis juudi folklooris klassikas. Vaata samuti. Kuivõrd today klektikat on mõtet erakordseks pidada? Sellest võib-olla aga juba siis uurige nii, ansambel on ette mänginud veel oma mõnegi omapärase võtte Wagneri klassikalisest pärandist. Tal haiseri avamäng ootab meid järgmisena. See oli pagari vahest ühe vastu randamatumaiici pidurdamatult Valküüride üks võib-olla tasasemaid tareitsetavaid esitusi, mis üldse teada, on akordionimees, kellele piisavalt ruumi muusikas manööverdada ajuti müüdominikkorteese üks uurikaini selle Ameerikasse soomlasest multimuusiku ja helikunstis eklektika ansambli liikmeid. Urigioonid klektikuks nimetada ei ole mitte teda halvustada, vaid pigem kiita selliseid Kletikaks, nii nagu uuri, käin seda eripalgelised näitab olla omajagu elegantsi. Selles on nii laiahaardelisus süvitsi minekut kahtlemata esituste kõrgtaset. Ja seda kõike ei tundu Camitsevat, ei aja mõõde žanriga stiili Tarandid Sist, Kaagvere kui maale nii džässisuurused looja, Smauku jääb Hancock kui juudi folkloori impenelis laagrid, endiseaegne nüüdisJets, see tundub pianistina arranžeerija improvisaator ini ansambli juhina. 11-st pärit ja nüüd New Yorgis pesitsevad jaanikuus 44 aastaseks saavale Uri kiilile olevat täiesti ligipääsetav ja jõukohane kõigile eelnimetatutele Nendele muudelegi veel klassikutel, sealhulgas olla uuri Kein otsinud muusikalisi võtmeid ligi pääsemiseks ja valdavalt need kaotanud vähemalt saate tegijale. Enamasti leinud. Muidugi too seik, et uurigeeni mõningaid seadeid kuuldes võiksid tulla või teise kuulsa kadunud kuulsuse kaasaegsed hämmeldunud suud paigutada Andrus ärkaksid tundub olevat mõneti paratamatu, teised reaalne ja ilmselt kunagi ei ole olnud uurigeenile eesmärk omaette. Uurigeen on saanud ka klassikalist õpetust üsna põhjalikult sügavamaks kodulinnas Philadelphias sealse ülikooli juures, nii George Rosbergi kui George grammi käe all. 80.-te aastate lõpus liikus ta alles New Yorki tegelikult juba koolipõlvest peale mängisite paralleelselt klassikaõpingutega, ööklubides ja mis tahes muudes esinemispaikades džässi. Üsna tuntud džässigurudega, noorest peast trummari filis Johnsi, samuti tenorsaksofonist tihend mööbliansamblis. Edaspidi New Yorgis sattus või siis sättis end uurigein seltskonda, mida tuntakse New Yorgi Tountaanial. Seal on seesuguseid uurigeeni masti või peaaegu sama häid või lihtsalt erinevaid niinimetatud klektikuid, terve hulk. Ja väga paljudega nende hulgast. Uuri, käin tihedasti koostööd teinud. Mänginud on ta nii orkestrites kui bigbändides fiidesse ansamblis kui eksperimentaalses kammerkoosseisudes Klesmer gruppides ja mis tahes muudes erineva koosseisuga gruppides oma käe on kogutud, tegema erinevaid projekte, tähendab, riikide hulgas on Wagneri album ta Veneetsias salvestatud kontset Wagneri ja Veneetsia vaid üks, ütleme siis nii omataoliste hulgas. Lisaks farmerile uuri käin käsitlenud töödelnud, seadnud ümber töötanud nisu värtit kui maaklerit, kui nagu aastal 2000 oodattal Bachi Goldbergi variatsioone. Mõndagi kõigest sellest, nagu öeldud, vaevalt et tundub autentse ehituse maiguga olevat. Päris kindlasti polnud seesuguseid koos seisigi moes kokku seada ja kuulata. Tol ajal, kui nimetatud komposiitorid elasid, uurigeen on kahtlemata kõigele sellele materjalile lähenenud üsna värskelt kahtlemata heitumatult. No võib-olla küll tõsi, mitte alati ühtviisi tublide tulemustega. Aga vaielda nurigeeni teemadel teinekord äärmiselt tänuväärne, sest olles liikunud nendes muusikalistes valdkondades, kus ta on tegev, olnud tihedasti üheksakümnendatel algusest peale, eriti tollest ajast on uurigeen ilmselt suutnud võita endale oma publiku nii džässiklassika kui folkloorivallas. Võib-olla et need publikuhulgad kattuvad ainult osaliselt ja ilmselt ei kipu ka nõnda erinevate valdkondade arvamusliidrid teistes valdkondades tehtu kohta sõna võtma või vähemasti teened seda sagedasti. Aga mõnigi kord on seda siiski ette tulla. Näituseks on britid džässi kriitikud sellesama tänases muusikasaates kuulatavam Wagneri projekti kohta avaldavad arvamust julgesti. Ja täie teadmisega, et nende meelest Maakleri peenelt läbikomponeeritud teemad, vangeri, muusika, kogu arhitekt, tuunika ei allu päris meelsasti tuuri geenimanipulatsioone. Urigeeni meelest kahtlemata ei ole tegemist variatsioonide ka oratsioonidega Moningule üldises mõttes vaid tema seadetega ja ta lähtub ilmsesti alati sellest muusikalisest materjalist endast. Võib ju küll, võib küll olla, et isikupärase ootamatu nurga alt. Ent klassikaline maailm on uurigeni tööd aeg-ajalt ka tunnustada võtnud. Geeniüheksakümne seitsmenda aasta Mahleri projekt leidis äramärkimist kui üks parimaid maakleri salvestusi 97. aastal üldse jätkasid kohalt Volmeriga veel kord lahenrini ooperiga, sedakorda küll oma mänguga esimesest vaatusest. Oma viienda versiooni Wagneri viisidest mängisid meile tänasest nüüd muusikasaates ikka sealtsamast Veneetsiast Granqafvee Ecuadori kohviku eest uurigeini ansamblist Mark Feldmann esimene viiul, sois Ammal teine viiul, vioolamängija Eric Friedman, Sander kontrabassist, progress akordionist, Novanikkorteesem ja ansambli õhturi käin ise klaveril. Seekord siis need muusikasaates, ehkki ühelt poolt laineks Richard ometigi põhjustanud ka öelda rohkem muusika esitamist interprojettidest interpreteerimist kui autorist enesest. Seda ühelt poolt ka sel põhjusel, et saatetegija pole hetkekski hellitanud pettekujutelma, nagu oleks temale öelda Richard Wagneri kohta midagi uut. Küll aga usume siiralt, et tutvustades uurigeeni, ehkki see nimi on kõlanud klassikaraadio lainel mitmelgi puhul eelnevaltki on tegemist hea ettevõtmisega, sest tuurigeeni puhul on tegemist erakordselt särava ja kahtlemata originaalse Aldega. Olgugi kõikvõimalike kollaliste ja postmodernistlikke Kletikuid praeguse ajal peaaegu et jalaga segada. Murigeendunud Ühtegi neist kerkivat peajagu või poolteist kõrgemale võib olla alust nendel hääldristele kuuldustel, mida on ka kerge küll huvilistel järele kontrollida, vähemasti interneti vahendusel. Nimelt et Uri käin oma värskemaid variatsioone mitte kõlama enam Wagneri teemadel, vaid Bachi Goldbergi variatsioone on esitama ehk sellel suvel. Puri on su festivalil? Ja siia saate lõppu sobib või vahest isegi peab ütlema noh veel üht-teist tegijate kohta sellest küljest tuurigiini need erakordselt värvikad ja päris lihtsalt. Realis vahvad projektid poleks ilmselt teoks saanud või vähemalt avalikkuse ette helisalvestusena jõudnud ilma selleta, kui neil poleks nõnda heitumatut, järgsalomnist, väljaandjat ehk väikest muusikakompaniid, muusikud, aga tegemist on intervinteriga, samuti Müncheni muusikafirmaga, nagu nagu klassikaraadios kahtlemata sagedasti kiidetud ESM-i seda on. Aga ilmselt on nüüd juba viimased kaks aastat tegelikult ammu aeg, kui uuri keeli ja Winter ja Winter nimesid tasub tõepoolest nagu selle saate tegija kord ennemgi all kunagi viidanud. Tarvitada võtta sama lugupidaval ja miks mitte vaimustunud nagu teda teistfirmad tal läbi aastate mainitud. Nüüd aga jätan mina hea kuulaja Veneetsiasse, kramp Café Ecuadori kohviku ette veel kord kosuurigeeni ansambli ja maakleriga ja palagan kohta teiega nüüd muusikas ega koos Urigeeniga mõnelgi teisel korral mõne teise suurmeistrimuusika saatel.