Algavas saates kuulata kokkuvõtet rahvusvahelisest heliloojate Rostrumist, mis toimus viiendast üheksanda juunini Amsterdamis. Stuudios on Tiia Teder ülevaade Rastrumi tulemustest, mõned kommentaarid žüriiliikmetelt ja helinäiteid kõlanud teostest. Saate keskel kõlab Jüri Reinvere Roodekaar ja saate lõpus on Galina Grigorjeva pala naisot lahkumisele. Rostrum on rahvusvaheline heliloojate võistlus. Rahvuse raadiote esindajad esitlevad nüüdismuusikat helisalvestuste vahendusel ning tutvustavad seda siis edasi oma kuulajatele. Tänavune Rostrom oli järjekorras juba 47. ja esmakordselt toimus väljaspool Pariisi. Pariisis asub restorani korraldaja, rahvusvahelise muusikanõukogu peakorter. Ja heliloojate Rastrom on rahvusvahelise muusikanõukogu kõige tähtsam üritus. Rasvumine kogunenud muusikatoimetajad kuulavad nädal aega uusi helitöid, tänavu tulid kokku 35 riigiraadiotoimetajad ja teoseid, kuulati kokku 66, mida oli ligi 20 tundi muusikat. Rostrom tähendab arhailise, inglise keeles kõnetooli prantsuskeelse sõna. Tribüüni järgi võiks seda kutsuda ka uue muusika tribüüniks aga näiteks Jaapanist. Muusikateadlane nimetas üritust koguni kongressiks. Niimoodi on tema keeles kõrvasõbralikum. Aga tribüüne kongress meenutavad meile küll hoopis teistsuguseid seoseid kui muusikaüritusele sobib. Nii et jätkem sõna- Rostron parem tõlkimata, et eeskujuks siin võiks olla soomlased, kes on üldiselt väga agarad igasugu omakeelseid nimesid välja mõtlema. Rostumi põhimõte on väga heasoovlik, muusika levik rahvusraadio vahendusel ja sealjuures on see kommertslik levik. Kasumitega tegelevad plaadifirmad ja kirjastused. Muusikatoimetajad kuulavad ja valivad oma saadetesse ja programmidesse tutvustamiseks uusi helitöid. Möödunudaastase Rostrumi muusikast kõlasid näiteks Eestit esindanud Mark Siimeri ja Raimo Kangro teosed. Konnas raadiojaamas üle kogu maailma. Meie klassikaraadio tutvustas kolmekümmet uut helitööd kolmapäeva ja teisipäeva õhtuti. Küllap panite tähele talvel, sügisel kevadel Rastromil osalevale raadiojaamale on kohustuslik eetris mängida minimaalselt 10 helitööd. Aga näiteks mehhiko raadio mängis ette kõik 65 möödunud aastal osalenud teost. Niisiis on rasv, on ainulaadne üritus, mis annab nüüdismuusikale väga suure levikuvõimaluse uue muusika kuulajaid on igal pool väga vähe. Publik on väike ja elitaarne, aga ülemaailmse rahvusraadiote võrgu peale kokku koguneb kuulajaid miljoneid. Rasva, mil osalevad muusikatoimetajad ka hindavad neid teoseid ja hinnetes summeerub kokku soovituslik 10 Oopost ja kõige rohkem palja saanud välja valitud teos, mida kutsutakse sellektid, vöök ja noorte alla kolmekümneaastaste heliloojate kategoorias valitakse välja üks ja soovitatakse veel 2000, kus lisaks Eesti raadio On Rastramist osa võtnud 1994.-st aastast peale ja edu on saatnud meie poolt esitatud eesti helitöid. 10 parema hulka on tulnud Erkki-Sven Tüüri reekviem 1995. aastal Toivo Tulevi Opus 21. Aasta hiljem. Lepo Sumera viies sümfoonia 97. aastal. Noortekate teooria võitis Mari vihmandik Loreo aastal 1996, mis oli siiani ka kõige väljapaistvam saavutus ning Helena Tulve atraveee sai kaks aastat tagasi teise koha. Seekordse Rastromi tulemuste väljakuulutamise püüdsin helilindile, räägib rahvusvahelise muusikanõukogu peasekretär kiisi joo ja ta alustab tulemuste ettelugemist noortekategooriast. Aplaus kuulus Eestile Jüri Reinvere kammerteos loodega nootvast luu. On välja valitud teos rahvusvahelisel heliloojate Rastromile aastal 2000 26 riigiraadiotoimetajad pidasid seda teost parimaks 15 noore helilooja teose hulgas. Need teised soovitatud teosed. Kommendid vööks olid Argentiina 29 aastase helila Danieli kovski, afaar ettevalmistatud klaverile ja klaasidele ning Kanada helilooja pea klanaki Šoa Slenteeti heledakõlaline pidu, muusika, mida helilooja pühendas oma vanematele 30.-ks pulma-aastapäevaks. Aga nüüd kuulame aga põhikategooria väljakuulutamise. Taas räägib rahvusvahelise muusikanõukogu peasekretäri Gio. Vabandan, et helikvaliteet on halb. Sest ümberringi töötasid raadiosaatjad, mis edastasid tõlkeid. Põhikategoorias sai niisiis kõige rohkem punkte osutus väljavalitud teoseks Georg Friedrich Haasi viiulikontsert ja, ja peatus siin omapärasel probleemil. Nimelt on tegemist austria heliloojaga, kelle teose esitas Rastromile hoopis Saksamaa raadios Ender Freies, Berliin, kes oli selle lindistanud. Niisiis, et kuidas öelda, kas rastumi võitis Saksamaa või Austria. Igal juhul võitis selle Euroopa ja kohustuslik 10, mille peasekretär luges ette punkti. Arvude järjekorras. Kordan mina nüüd üle tähestiku järjekorras. Ja nagu tähele panite, oli Reinvere loodekaar ka selles nimekirjas ja viiendal kohal. Kuigi noorte teoseid ei ole kohustuslik hinnata põhikategooria, kuidas andsid siiski paljud muusikatoimetajad ka põhinimekirjas Reinvere toode kaarele palju punkte aga teised heliloojad sellest soovituslikust 10. olid Joala Bankovi Ungarist Reimontiini Iirimaalt, Jerzy Kornovitš Poolast, Bernhard Lang Austriast, Alan Lovie Prantsusmaalt, Richard Rainvas Hollandist, Herman Romeeno Mehhikost ja haukur Toomasson Islandilt. Ei hakka need teosed ja pealkirju täpselt need lugema. Teosed kuulama sügisestes muusika kuulamissaadetes koos stuudiokülaliste kommentaaridega otsast peale ja läbi. Meil on kuulata, anda teile veel mõned kommentaarid, esiteks räägib Kanada muusikatoimetaja David jääger. David jääger on ise helilooja. Ta töötab Kanada suurimas raadiokanalis CBS-i teises programmis ja teeb saateid nüüdismuusikast. Meil on iganädalane uue muusikaprogramm kiun jo hauas, kus on stuudios heliloojad. Nende hulgas on külas olnud näiteks Erkki-Sven Tüür ja seal tutvustatakse nüüdismuusikat ja mängitakse ka Rastrumi teoseid. Jääger töötab ka produtsendina ja festivali korraldajana. Talvised Eesti filharmoonia kammerkoori kontserdid Torontos toimusid just David Jäägeri eestvedamisel. Levid jääger on Rastrumi žüriis osalenud juba üle 20 aasta ja toonud seal suurt edu kanada muusikale. Ja ka tema oma teos on üks kord sattunud soovitatud teoste nimekirja sellel üritusel. Niisiis on David jääger väga kogenud spetsialisti ja tema räägib Jüri Reinvere teosest niimoodi. Mis mulle meeldib, loodekaare juures on tegelikult täpselt see, millega ma just äsja kirjeldasin oma muusikat, mis tähendab, et mida ma ise hindan muusikas, nimelteerid, jääger kirjeldas mulle oma muusikat kui maja, milles on väga suured aknad, on vaade merele ja on väga palju mahedat valgust. Mulle meeldib selle pala juures see, et see on kenasti kontrolli all ja et ta toimub just nagu hästi suurel lõuendil ja ta viib kuulaja seikluslikule reisile. Pala areneb aeglaselt ning see seikluslikkus püsib temas algusest lõpuni ning ta temasse tirib sellist käsitöömeisterlikkust, mida noored heliloojad tavaliselt veel ei oma. Ka helimaterjal on põnev, mulle see tehas tõeliselt meeldib ja ma kindlasti mängin seda raadios edasi, kommenteerib Kanada helilooja David jääger Galina Grigorjeva teost lahkumisele. Kaline pala on ilus salvestise ilus teos, mida on inspireerinud Chant muusikatalad kuulajas teatava kandva meeleolu talub ilusa ja väga hingelise helist ülendatud olemise tunde. Ka valik kasutada väga peened, vaheldumisi Islomentatsioonise teose kõlas, olid tõeliselt ilusti teostatud. Isegi teos meeldis mulle. Nüüd mõni sõna kommentaariks sain ka jaapani muusikateadlaselt osi joasokalt, kes töötab nüüdismuusika ka produtsendina jaapani raadios. Enhagaa ehk nipanhossage kai, mis on üks maailma suurima auditooriumiga raadiojaam. Ma olin esimesest teosest väga sisse võetud, rääkis jaapani muusikateadlane tosiio ass, aga see on väga võluv eriti. Ja akordid sissejuhatuses jätsid mulle sügava mulje jahe atmosfäär, kuid köitev teos ja autor on ju väga noor, veel alla kolmekümneaastane. Võib-olla et klaveripartii ansambel olid liiga eraldi, oleks tulnud kasuks need segada minu meelest teises tehases, mille autor oli ka Liina, tundus mulle atmosfäär. Ta ütles ühe sõna, mida ei osanud ma tõlkida, oli see laabik või Araabik? Jätkas, et, kuid mitte halb. Ja niimoodi rääkistas ja Sauka, jaapani raadio, muusikatoimetaja. Nüüd kuulatama Jüri Reinvere teost looda kaar. Jüri ise on kirjeldanud lood tehnilist kulgu kui innovatsiooni ja traditsiooni suhet teekonda modaalsest maailmast seriaalsesse ja sealt naasmist. Teisalt aga on ta lubanud kuulajale kujutella meie laiuskraadidel nii olulist loode taevast, kus on päikesetõusu jaga loojangu värvide hukkus koht, kus erinevat tüüpi pilved kohtuvad, tunnistavad kummalistest kujunditest Kaare. Lääne-Eesti rannikul on seal mere vastas seismas väikesi väga üksildasi kirikuid, mille ümber õhk väreleb ja merepeegeldes muudab nad luminestsentsveteks. Järve on kirjeldanud teost kui ergavatest kõlakildudest kasvavat kosmiliste lisanditega, kulminatsiooni ja pikka vaikset raugemist sooja keelpillispektrisse. Me kuuleme teose kulgemise kulminatsiooni ja vaibumise esitaja nüüd ansambel Olari Eltsi juhatusel. Elektroonikainstrumentidele mängib autor. See teos oli Jüri Reinvere, loode kaarja, meenutame siia juurde veel Tõnu Õnnepalu sõnu ühes artiklis ajalehest Postimees. Et muusika pole Reinverele mitte üksnes kauni meditatsiooni vaiba kudumine, vaid see on elu, seiklus ja jõudu ning julgust oma seikles lõpuni välja kanda, toonitas Reinvere muusika puhul ka Kanada helilooja David Jääger tänases saates natuke eespool. Mõnda veel rahvusvahelisest heliloojate roostrumist, kõigi eesmärk on muusika levik ja efekt selgub alles aasta pärast, see tähendab, et ülemaailmne eetrikordade arv, muusika leviku geograafia on siiski kõik osavõtjad muusikatoimetaja taga ka heliloojad, kelle teoseid nad esindavad väga huvitatud sinna paremate nimekirja pääsemisest. Ja siis on hea nüüdismuusikal. Muidugi pole sellisele küsimusele ühest vastust olemas. Heal teosel on kindlasti hea idee, on meisterlik, teostus. Meie jaoks on vaja annet ja teostus vajab kooli, see tähendab kompositsioonitehnikat käsitööoskust, oma mõtted võimalikult täpselt fikseerida ja esitajatele partituuriks koostada. Taustal kõlab praegu löökpillimuusika, mille on loonud Taani helilooja Jon frantsen ja Sandra aitab fassaaz. Suuremat tähelepanu äratab Rostrumil kindlasti teos suurele sümfooniaorkestrile, näiteks instrumentaalkontsert, kus on originaalselt lahendatud solistiks kestri Suhe häiksümfoonikuid on palju kuulda olnud Jaapanist, Soomest, Prantsusmaalt, muudest riikidest muidugi. Teine edukas võimalus on huvitavate ämbritega kammeransambliteos koos elektroonikaga või haruldaste instrumentidega, mille juures võiks näiteks tuua heaks näiteks Jüri Reinvere teose loodekaar. Pakkuda midagi mõjusat ja eredat väikeses kammerpalas näiteks klaveripala see on tegelikult üsna raske. Kammerpalade osakaal on rastionil alati väga väike olnud ja tänavu polnud ka elektroonilisi kompositsioone. Elektronmuusika jaoks korraldab muusikanõukogu eraldi Rastrumid, kuid keegi ei keela. Ta elektronmuusikat muidugi ka põhiRostrumil. Näide sümfoodilisest edukast heast muusikast võiks tulla praegu Islandilt, see on maineka helilooja kukkur toomast soni flöödikontsert, kus soolopill Siksakitab orkestri materjali ümber. Aga osa orkestripille on muide võimendatud, et saavutada parem balanss. See oli näidele haugur Toomassoni flöödikontserdist, aga nüüd fragment Argentiina helilooja Tanja Ljudkovski teosest ahaa, mis sai noorte heliloojate kategoorias teise koha ja see lugu on ettevalmistatud klaverile ja klaasidele. Noorel Argentiina helilooja Danieli Otkovski teo safari oli ettevalmistatud klaverile ja klaasidele. Tänavuaastasel Rostrumil oli väga huvitavaid teoseid Hiinast, Taiwanist, Koreast, kus heliloojad ühendasid orientaalse kõla. Abba traditsioonidega on üks taoline näide on siin iipan Joe Reining nait ehk vihmane öö naisele 40 lillega. Hiina helile džinni Panšev ja tema vihmane öö naisele 40 lillega Joala tankeri teos hõbedaste tiibadega liblikad oli väga huvitav fantaasia flöödi-le, tšellole ja elektroonikale, kus helilooja katsetas uusi ja vanu kõlasid. Kuulame siit katkendi. Nüüd midagi hüür Spyli moodi kuuldemängude maailmast, Poola helilooja Christoph nitel tegi koostest John Kingiga kaksikteosest südamed tükk. See on musta huumorilugu südame asetamisest tüdruku jalgade ette. John King, see on seesama Electric World ansambliga jazz muusikese, meie jazzkaarel käinud ja isegi jazzkaare käigus Eestist naise võtnud Rastromil võistlesid küll, kes need Poola heli loojagniteli fragmendid südametüki ooperist. See oli Varssavi sügise festivali tellimus ja esitus ja kuulame siit südame tükifuuga. Ettekandes osaleb muuhulgas ka vokaalkunstnik David Moss. Katkend Christopher Nitali südametükki ooperis südametüki hooga oli siis katkendi nimi Kanada helilaagris. Paulhaarman võitis Rastromi noortega kategooria juba 1991. aastal, kui ta oli ainult 20 aastane. Aga ikka mahtustame vanus veel noortekategooriasse. Krispaahaarmanni teos võistles ka tänavusel prostromil. Tema tehasel on väga eksistentsiaal ristlik pealkiri, käive. Ja tänase ülevaate rahvusvahelisest heliloojate Rastrumist lõpetame muusikaga Galina Grigorjeva teosest lahkumisele. Galina Grigorjeva on õppinud Peterburi konservatooriumis, asus Eestisse elama, kui abiellus eestlasega ja täiendas ennast siin Eesti muusikaakadeemias. Lepo Sumera juures. Võiks samas seda tema muusikat, tsiteerides Evi Arujärve artiklit Grigorjeva. Muusikaline mõte tundub kulgevat mööda horisontaali intervall, intonatsioon tihe meloodiline tuum säilitab tema teostest siduva rolliga pikema distantsi peal. Grigorjeva oskab mitmehäälsust orkestreerida, mängides välja intervalli pingeid ja tekitades voolavas faktuuris tähendusrikkaid ja kauneid harmoonia. Muutusi maitsvat ehk lahkumisele on inspireeritud palveraamatu tekstidest. Teose aluseks on kaanen meie issandale õigeusu inimeste hingede lahkumise tunnil. Palve muusikat laulavad pillid ja see on tihe instrumentaalne laul. Mängivad vanamuusikainstrumendid on ansambli Hortus musicus liikmete käes ja helilint sai tehtud sügisesel nüüd festivali kontserdil Niguliste kirikus ja siia saadega tänaseks lõpeb helioperaator, oli Helle baasia. Toimetas Tiia Teder.