Kuna see oli aastaid ette teada, et mana põhifunktsioon hoida Eesti Waba kultuuri Läänes üleval on ju Eesti taasiseseisvusega kadunud siis just sellel kolmapäevasel õhtul erilti erilisi emotsioone ei olnud. Tähendab ajakiri on lõpetanud oma tegevuse, kas võib niimoodi kindlalt öelda? Ma ei ütleks 100 protsenti, aga 95 protsenti on võimalik, et järelejäänud materjalidest. Ja kui majanduslikke ja rahalisi võimalusi on, võib-olla tuleb paari aasta pärast mingisugune number veel, kuid see on väga küssist. Miks peab ajakiri mana seisma jääma? Praegused alla 50 aastased eestlased läänes võib-olla üksi, kuid neist saavad mana tasemel eesti keelt lugeda. Eesti keele oskus Lääne-Eesti noorte seas ei ole mitte kadunud kuid see on köögi ja ajalehe keeleoskus. Tähendab, et uusi tellijaid peaaegu juurde enam ei tule. Aga see mõte, et mana jätkata Eestis kui reaalne see oli või oli see algusest peale me olla? Me proovisime 90.-te aastate alguses koostöös kirjastusega faatum, kes oli alguses nõus mana jätkama, kuid katse Deba õnnestus faatumi vigadega. Mis laadi vigasite silmas pidada? Ma ei tahaks neid siin rääkida, kuid nad ei pidanud oma lubadus. Nii praegu, nüüd on siis meie ees selle ajakirja mana 59. number. See on ilmumise järjekorras viimane number. Ja avab selle teie artiklis Kell Ivar Grüntalist Eesti ühest väga tuntud ja hinnatud luuletajast eksiilis Mikson, Ivar Grünthal Eestis nii vähetuntud. Tõesti, ta on vähem tuntud, tuntum kui tema põlvkonnakaaslane ja kolleeg Kalju Lepik näiteks. Võib-olla ta oli ise päisem. Ta ei leidnud oma propageerija Ida-Eestis ja ta luule on märksa intellektuaalsem kui lepikonn. Kalju Lepik on tugev luuletaja, aga ta on rahvapärasem ja rahvusliku ja just nendel pöördeaastatel lepingu lepiku luule läks nagu rohkem peale Eestis. Grünthal oma kõrge intellekti ja raskema luulega jäi nagu tahaplaanile. Ja ta ei otsinud ka vist kontakti kodu-Eestiga. Ta käis vist üks või kaks korda siiski siin talletub, korraldati kirjandusõhtu vähemalt ühel korral, üheksanda aastate alguses. Tal olid kirjalikud kontaktid, need Nõukogude Eesti ka ka varem tema pool käes kirjanike külas ja nii kui ta ise Eestis ei käinud, sest ta oli pikemat aega Eesti eksiilvalitsuse milist. Tal ei sobinud käia. Peame meeles, et ta oli oma elukutselt, olid arst Lars, ela poris ja nüüd meie peame tegema ja teie ise peatega tegema talle suure kummarduse, sellepärast et tema oli mana käima. Panjovi esimene toimetaja. Tegelikult käima panijad, algatajad olid kaks noort üliõpilast Alurreinantsia Ivo Iliste kes tõmbasid Grüntali kohe kaasa, sest nendele ei jätkunud majanduslikke võimalusi ja Grünthal juba teenis arstina. Tal oli pisut vaba raha. Nii et ilma Grüntalita ei oleks mana olnud, kuid ka mitte ilma hiliste ja Reiljan. Teie olete tegelikult Grüntaliga kohtunud ainult kaks korda silmast. Ja te vist seda vaatasite sellest uuest mala numbris, täpselt nii. Korta käis Ameerika Ühendriikides ringreisil, see oli 93. aastal. Siis me olime päevi koos muidugi nii Washingtonis kui New Yorgis. Ja teinekord ma külastasin teda 20 aastat hiljem, soojust 83. aastal, tema. Grüntali suvekodus proostaadis Jötebori lähedal, kus ma viibisin ühe päeva Kuidas see teatepulk tema käest teie käte üle läks, mis asjaoludel? Tema Grüntalil muutus mana väljaandmine raskeks selle tõttu, kui ma õieti mäletan, et Rootsis tehti mingi maksuseaduse muudatus. Ta sai enne mana väljaandmise kahjumi oma arstituludest maha kirjutada aga seal tehti mingi muudatus nii jätta. Pidi kahjumi ise kandma. Ja see, tal oli ju suur perekond neli last. Ja nii et see muutustele koormamaks ja pealegi ta võib-olla veidi tüdines. Ta pöördus otse teie poole. Jah. Ja pöördus seepärast, et me olime aastaid kirja kontaktiistuja maalin mana esindajaks Ameerika mandril. Olime ju kohtunud ka 63. aastal. Ja ta ütles, et mala jääb seisma. Ainuke võimalus on, kui mina võtan üle, siis mana jätkuks oma ei taht, et vana jääb seisma ja ma olin siis ka noormees kolmekümnendates. Mõtlesin, teeme väikse eneseteostuse sellega. No selles pole kahtlust, et see teie ausambaks jääb, see muna, teie elutöö ausambaks. Et ma loodan, et mitte ainsaks Nonii selles vanas, kui me nüüd tegime väikese meenutuse Ivar Grünthal talisuunas, siis me peaksime rääkima veel ühest inimesest, kellega on siin pikk intervjuu. See mees on küll veel meie hulgas Ilmar laabunud, ma arvan, et temast on ka põhjust rääkida paari sõnaga tema vist seda teie generatsiooni esindajad päris hästi. Laabani kah oli üks neist neljast, kes mana nagu pihta hakkasid. Ma jätsin alguses ta mainimata, sest ta ei ole organisaator ja tal ei olnud raha. Kuid tal on väga palju vaimu. Nii et tema oli kaheks mala põhiautoreid ja visiitkaarte. Tal paari aasta eest oli halvatus või insult, nagu öeldakse. Hooldekodus te ju teate, et Rootsis on need asjad väga hästi korraldatud aga Talon kommunikeerimise suhtlemise raskusi, ta saab aru, mis talle öeldakse, kuid ta ei saa vastu ütelda midagi. Selles uues ja viimaseks jäävas mahlas on temaga pikki intervjuu Margus Jukkumilt. See on tehtud 10 aasta eest enne insulti. Ja seal ta pihib võrdlemisi isiklikke asju oma vahekorrast, näit näiteks oma emaga tema kristlusega, tema vaateid, tema, kuidas ta endast eluaeg rahaliselt majandanud on niuksed sellised asjad, nii et ma pean ütlema väga huvitav ja põhjalik intervjuu Laabalega on selles, manas. Missugust vaimu Labon esindas, ütleme teie ajakirjas ja võrreldes siis teiste pagulasLiteraatidega No meie ajakirja ta sobis teiste pagulasLüteraatidega eriti alguses oli tal mitte kõigiga, aga konflikte ta oli. Võib-olla pagulas olukorra jaoks liiga vabameelne Taali kosmopoliit. Taali Babadus meel libertaarsuse mõttes. Ta oli isegi poliitiliselt vaatelt anarho sündikalist. Mis kõlab väga siis krõbedalt, kuid pidagem meelist, anarhooli ents, individualistid olid. Nende suurimad vaenlased olid kommunistid ja vastastik. Nüüd tekib kohe küsimus mama ja siis tuli mullasuhetest, kuidas viimasel perioodil. Kui mana Rootsis ilmus, siis olid mitte ehk vastasseis, aga konkurents ja võib-olla veidikese isegi vastastikust nöökimist. Aga kui ma Ameerikas 65. aastal selle võtsin, eile siis mu vähemalt Vajalik vahekord Kangraga oli sõbralik. Ja Kangro oli alguses komana Rootsis, käiku pandi veidi peet tulnud, see on täitsa loomulik, ta tahtis Tuuli mulla all hoida kõiki autoreid, aga tolleaegne noorem põlvkond hakkas tuli mulle vastu veidi perrutama. Aga nüüd Ameerika perioodil ja Kangro ise pärast nõustus, et on hea, kui on kaks ajakirja, üks veidi konservatiivsem, teine vabameelsem. Hellar Grabbi praegu on hea siit edasi minna ühe kolmanda Eesti välja anda juurde, see oli vaba Eesti, mis ilmus kohe pärast sõda ja seetõttu, kui üldse kontakte oli väga raske pidada. Ja mis oli ka väga poliitiline ajakiri. Seetõttu see ajakiri on Eestis vähetuntud. Me teame ta alguses ilmus ajalehe formaadis, siis ta hakkas ilmuma ajakirja maa ja praegu akadeemilise raamatukogu fuajees on võimalik tutvuda näitusega, mis seda väljaannet tutvustab. Kui te need panete selle nende kahe kõrvale, missugune see oli oma olemuselt? Jah, võiks öelda, et vaba Eesti oma ajalooliselt, jaga ilmumisaegses omas ajas. No ma ei tahaks öelda, et sama tähtis kui manaja tulimuld, aga vähemalt noorema põlvkonna osas oli küll siis sama tähtis. Aga vahe oli see, et mana ja tulimuld olid peaaegu ainult kuld, tuuri ajakirjad kirjanduslikult kuna vaba Eesti pearõhk oli ühiskondlikel küsimustel, kuigi seal ilmus ka kultuurist ja kirjandusest ja justamansseerunud häälema Ilmlikult läbi mõtestatud kultuurist rohkelt kirjutuslikuid, pearõhk oli ühiskonna ja poliitikal. Kui te nüüd teda niisuguse poliitilise suunitluse poolest võrdlete nende teistega kas ta oli rohkem niisugune mana laadis? Jah ta oli mana ja vaba Eesti vahel niux vaimse suunitluse ja ühiskonna suunitluse vahel. Peaaegu vahet ei olnud, sest et kui vaba Eesti lõppes juba 64 mana, algas 57 ja mina võtsin mana üle 65, nii et nii osa nüüd vaba Eesti hoovusest nii kaastööliste näol kui vaimselt suubus manas, niiet maleval teataval määral vaba Eesti jätkeski. Me räägime seda juttu, kas sellepärast, et vaba Eesti kavatseb välja anda niisugust koguteost artiklite kogumikku ja teie olete jälle selle toimetaja kõigepealt, mis on selle pealkiri? Pealkiri on. Baba eesti tähistel. See on tagasivaatav. Kuid me siiski sooviks, et sellel on midagi pakkuda tänapäevale. See on vaba Eesti ajakirjast. Valik. Paremaid või olulisemaid artikleid, mida on kokku ligi 100. Ja pääle selle on tagasivaatavad artiklid, mis kõik selle nagu ka tänapäeva perspektiivi panevad on viis Ivoilistelt Peeter Tõnuselt, kes elavad Rootsis Ilmar Miikiverilt, Hellar krabilt ja Rein Taagepera Alt, kes elavad Ameerikas ja kuues on ka kuueson Vahur linnust, kes elab Pariis. See väljaanne, jõudnud nüüd õigeks ajaks valmis, kui näitus avati. Mis oli põhjus, kas artiklid ei tullut kätt õigel ajal? Lihtsalt see kujunes raskemaks toimetuste, kui võis ette arvata ja iga toimetaja, tähendab meil on projektijuht Rootsist Peeter Tõnus ja toimetajad on hiliste linnuste ja mina meil olnud igalühel oma eelised, milliseid valida nende tuhandete hulgast ja paisus suuremaks, nii et see tuleb peaaegu 500 leheküljeline raamat. Ja selle kirjastab Eesti Entsüklopeediakirjastus. Kõik on sisestatud. Kõik illustratsioonid on paigutatud nii, et teha Alvel küljendameni trükki minemist võiks umbes kaks kuud ta igatahes raamatu ilmumine on täielikult tagatud. Ja huvi pakub ta eelkõige nendele, eks ole, kes siis tunnevad huvi väliseesti mõttelaadi vastu varasemal perioodil, sõjajärgsel perioodil? Seda kahtlematult, kuid ma arvaks, et kes tunnevad mõttelaadi vastu huvi üldse seal on näiteks vaba ees terinkond, eriti Rootsis olid juba viiekümnendatel aastatel arutati Eesti liitumist Euroopa Liiduga mis praegu on uuesti päevakorral. Säält oleks Euroopa liidu või euroentusiastide palju õppida sellest raamatust. Võib-olla on sobiv nimetada veel ära ka üks, neljas ajakiri, see ongi ajakiri. Kuidas on selle käekäik olnud? Seda ju toimetas Vello Salo Torontos. See oli mahult väiksem kontsentreerus metsaülikooli liikmeskonnale. See oli väga huvitav elava sisuga, kuid ta ei olnud nii põhjalik, kui tulimuldmana või vaba Eesti. Vello Salo andis selle ajakirja. Tähendab, oligi nimi aja keri toimetamise üle Enno klaarile Rootsis, kes seda. Ma ei oska täpselt praegu öelda, aga vähemalt viis-kuus aastat jätkas Rootsis, aga see on juba ka ammu hääbunud. Ja siiski, teisest küljest tasub avaldada tunnustust või lugupidamist, et see väike väliseestlaste seltskond nii palju neid väljaanded on suutnud elus hoida. On ju teisigi, näiteks naisteajakiri triinu, mille asutas Veera Poska-Grünthal, Ivar Grünthal, ei, ema, mis ilmus aastakümneid ja on mitmeid kohalikke tähtsusega väljaandeid, aga nii. Suuremad on kõik siiski kadunud. Ja tulimuld hääbus koos Kangroga. Mana jääb nüüd tõenäoliseks viimane number. Hellar Grabbi, kui me räägime nüüd teie tegevusest paar aastat tagasi ilmustel artiklite kogumik vabal häälel. Mõtteid 200-st eesti raamatust, see oli siis teie artiklite või raadioesinemiste niisugune. Kogumik ja 200 lugu umbes isegi üle 200 oli seal vist. See oli kogumüük minu poolt kirjutatud eestikeelsete raamatute retsensioonidest, mis oli ilmunud manas või vaba Eestis aga kaks kolmandikku olid seni avaldamata tekstid mis leidsid kasutamist Vaba Euroopa raadios Münchenisse. Poliitilised kommentaarid olid mul. Kalju põdranime all ja kultuuri- ja kirjanduskommentaarid olid Toomas ranna nime all. Ma lihtsalt ei tahtnud seitsmekümnendatel ja neil aastatel enda nime kasutada. See oleks takistanud minu käik Eestisse, kuigi need pärast keelustati nii, kuni, Arusaadav, aga nüüd selle artiklite kogumikku materjali kõrval on teil ilmumas üks teine raamat, tulgu uus taevas, kõigepealt kus kohas niisugune pealkiri. Tulgu uus taevas on võetud selles raamatus ilmuvast Jaan Kaplinski luulet käsitlevas põhjalikust artiklist mis vist raamatus on pealkirja all tulgu uus taevas ja uus maa. Kaplinski on omakorda võtnud selle Ameerika loodusteadlase William viibi ühest ütelusest, et kui viimane isend mingist loomaliigist kaob siis tulgu kas uus taevas või uusmaa, et kõik võiks uuesti sündida. Mille poolest see kogumik nüüd erineb sellest, mis tal on juba ilmunud, kas seal on põhimõttelisi vahesid? Põhimõtteline vahe on nagu tehniline vahe kui eelmises raamatus vabal häälel olid põhiliselt raamatu arvustuslikud tutvustuslikud artiklid. Selles uues raamatus tulgu uus taevas, on pikemad analüüsid ja SEE laadsed, artiklid tal omamoodi paralleelväljaande eelmisega, kuid ta on nagu rohkem kirjandus, teaduslikum ja kriitiks. Nüüd seesama artikkel Jaan Kaplinski, see on väga mahukas artikkel ja see inglise keeles ilmunud. Jah, see ilmus 72. või kolmandal aastal. Ivar Ivaski poolt toimetatud ajakirjas pukse proov. Ja nagu ma olen aru saanud, Ivar Ivask on öelnud, et see artikkel oli materjaliks ka Nobeli komitee. Jah, Ivar ütles kord mulle, et kui Kaplinski nimi esimest korda kerkis võimalikku Nobeli auhinnakandidaadina, siis pukse praadis oli ainukene põhjalikke ingliskeelne käsitlus Kaplinski loomingust ja Nobeli auhinna žürii laual oli see nyd läbivaatamiseks. No muidugi, praegu on aega vahepeal mööda läinud kõvasti veerand sajandit selle artikli ilmumisest. Artikkel ilmus küllaga Kaplinski keeriti Su kandidaadiks, hiljem. Nüüd üks artikkel veel sellest kogumikust, mis puudutab peti halverit. Kõigepealt te rõhutate seda, et Eesti juhtivad luuletajad on ikka olnud naised. On tõsi, te panite Marie Underi kohale number üks. Väga raske on öelda, kumb on number üks, Betti Alver või Marie Under. Võib-olla kirjandusega tegelejatele, Betti Alver oleks number üks, aga eesti rahvale on Marie Under number üks. Te tarvitasite seda inglisekeelset väljendit Kreitis living Bowit ja siis toote paralleeli Eestis sõnastustega. Jah, ma ütlen, et Ameerikas ja Inglismaal jooksev kirjanduskriitika vahest vaidleb, kes on suurim elusolev luuletaja köitest levinud Bovet. Ja teenid seda terminid on raske eesti keele tõlkida eesti keeles, kõlab pisut koomilise suurim elav luuletaja. Aga omala rajal oli seda under ja hiljem halver. Nüüd te olete Betti Alveri lähenenud sellest vaatepunktist, et võrrelnud tema luuletuste redaktsioon, kuidas Betti Alver on oma luuletustes hakanud hiljem suhtuma, kuidas ta need ümber teinud kuidas ta on muutunud iseenda silmade läbi? Jah, no oma artiklis maili, need täpselt nii nagu suits või Under Alver hiljem muutis oma tekste. Kui ma ei eksi, siis sellele erilist tähelepanu Eestis ei ole siiamaani nagu juhitud, kui ilmus tema mingisugune valikkogu lendav linn. See ilmuse nõukogude ajal. Nii et osa muudatusi ma ütlen, võis olla tingitud Nõukogude tsensuurist või Alver ennetas tsensuuri. Aga osa on tema meele ja vaimulaadi muudatustest tingituda. Eri tee kahes valdkonnas ma näen muudatusi. Noorema põlve luules esinev kristlik sümboolika on kadunud, see võis osalt olla nõukogude tsensuuri peale, mõteldes aga on kadunud ka tema antiigi Barnassi ihalus. Ta võib olla pidas seda nooruslikuks uljuseks ja liiga välismaiseks eeskujudeks. Alveri parandused, kõik on eesti rahvakeelsema eesti rahvapärimuse suunas, millega ta saavutas seda muinasklassitsismi või prantsuse Barnastlust ja dekadente ja vene Sid sümbolistide mõju anud uuemast luulest kadunud. Ta on siirdunud eesti pärimuste lätete juurde nii sõnavaras kui mõttemaailmas ja Ta on sellega nagu ülesse ehitanud mingi uue eestiliku klassitsism. Kuidas teie mõistate seda tema vahepealset väga pikka vaikimist, millel tuligi lõpp, tegelikult hakkas uuesti luuletama. Kas te mõistate seda või, või kuidas teile tundub luuletaja kirjutada ikka tegelikult ju võis. Seda ei saanud keegi keelata. Ta võis ja näiteks tema headus tav Kersti Merilaas seda tegi taga. Merilaas, keda ma väga hindan, tegi ju seda teatavate mööndustega võimule Alver nähtavasti eelistas mitte mingisuguseid mööndusi võimule teha. Kui me nüüd räägime luuletajates, kes oma tekste on hilisemas eas ümber teinud, kohe tuleb meelde ka Marie Under. Jah, ma vist mainis ringi seda põgusalt. Nüüd Marie Underi kogutud luuletused ilmusid Rootsis Vaba Eesti kirjastusel Ernitsal oli tubli mees nimega emand rebane, kes andis 80 väärtuslikku raamatut vaba Eesti nime all välja. Ja seal kogutud luuletustes. Under on mitmeid oma noorpõlve luuletusi mahendalud, nii niinid erootilist külge pehmendanud kui Ekspressionistliku. Ja kuidas on teie suhtumine niisugustesse ümber tegemistesse? Ma arvan, et nii under kui suits ja teised ei tohiks tohiks veidi liiga kõva sõna, sest autor on suveräänne, kuid oleks parem, kui nad ei teeks ümber, sest et iga luuletus sünnib omas ajas, peegeldab oma aega ja luuletaja. Et selles ajas ja nooruse värskust ei maksa ümber teha. Maailmapildi saate stuudiokülaline oli täna väliseesti literaat Hellar Krabi, keda kuulas Martin veerand.