Ja uudis pluss jätkab stuudios jätkuvalt Arp Müller ja Lauri Varik ning selle tunni teemade toidu hind nii Eestis kui kogu maailmas tegelikult, et on tõusuteel ja mitte lauges Vaidika järsust tõusus näiteks kohvi hind on aastaga tõusnud 69 protsenti, maailmaturul nisule 45, uhkrul 21 protsenti ja nagu tänastest lehtedest Postimehest loeme, on suhkur juba poodidest lausa ära ostetud, nii et toidu hinnatõus on tõsine teema. Mis saab edasi ja mida Eesti põllumees võiks sellest õppida, räägime selles tunnis Eesti maaülikooli professori. Rando Värnikuga ja tunni viimane veerand on pühendatud teile, head kuulajad. Teie saate oma arvamuse sekka öelda, teema ütlesime juba eelmises saatetunnis välja ja meil oli eetris ka intervjuu Indrek Tarandiga. Me küsime täna teie käest Teie, valite Riigikogusse erakonda kuuluva inimese või hoopis niinimetatud vaba mehe, hääletage meie kodulehel, kirjutage pikemalt ka kommentaaride lahtrisse ja kell 13 45 helistage meile ka. Kuid tundi alustame kahe välisteemaga. Hipe Tarvel-Hartwig räägib meile Saksamaa dioksiiniskandaalist kuid enne veel võtame ühendust Eestimaa rännumeestega. Kaheksa päeva tagasi olid eff Uhhuduuri mehed oma jalgrattamatkateele Iraanis. Nüüd oleme taas ühendust võtnud. Tere, Hannes Hanso, kust te, mehed täna olete? Ma arvan, mingi kaks või kolm päeva, no võib-olla neli päevaga. Eelis peaks olema Pärsia lahe rannikul. Nägime tee ääres eriti võimasterit. Näide 1005 kuus 700 aastat vana mängida kindlust või lossi keerasime teedelt kõrvale niuksed kollakaspruunid, mäed meie ümber siin mõned palmipuude Iraani lipp kusagilt ja põllud, et kuidagi kuhu me ei oska öelda, et väga mõnus, soe, soe, kohakene. Kas kõikidel vältajatel on tervis korras? Haruldane aga jalgrattamatkal siiski väga tervitatav. Räägi, mis on siis eredamad hetked, mälestused viimastest päevadest? No ma siin rääkisin nädal või umbes nii tagasi Piretiga loomulikult vikerraadiost ja siis ütlesin, et midagi ei ole juhtunud ja kõik on väga korras. Aga läks, ma ei tea, päevakene umbes mööda ja meil oli päris tõsine, intidentsin kohaliku julgeolekusüsteemiga filmime reisi siin ja seal ja siis kuidagi suvalises kohas mäe peal maanteel liiva parasjagu. Ta ei tea, pakkisime asju kokku ja hakkasime edasi sõitma, järsku tuli mingi valge auto, siis piirati meil sõjale vitab länk luuserite poolt püssimees välja, meid valvame ja meil oli mingi viie või kuuetunnine sunnitud peatus, mil meil võetigi Gadjad käest verekotid, pildistati neid üles. Nii et kellelegi silm on meil siin ikka peale, see oli päris nagu juba igasugused mõtted käisid peast peast läbi. Jah, selline olukord on suhteliselt pingeline praegu, et siin neid igasuguseid sõjarajatisi, asja, tuumaprogrammi ja nii edasi vallatakse päris korralikult. Selge oli, et me oleksime lähenema ühele linnale, kus parasjagu seda tuumapommi siin väidetavalt ehitatakse ja sellepärast on tundlikumad kui mujal riigikohtades, aga noh, seal erinevuses versioonid käisid peast läbi, kui pikalt minuti tiigis aega veedame, millistes oludes ei olnud, aga mõneks ajaks päris kindlalt lõpuks tulema, isegi osteti süüa. Ja kuna me olime oodanud Aga kas selgitati ka, miks teid kinni peeti või milles teid kahtlustati? Kui me ära läksime, siis öeldi, et kuni eskaheni linnani ei tohi mingisuguseid mitte või materjale teha, et ei öeldud spetsiifiliselt Miksagena oma paarkümmend kilomeetrit eemal oli linna nime öelda, sest ma arvan, et meil on ka siitpoolt kuulajaid teravdatud tähelepanu Eda tekitada. Et tuumalinn seal mingi kolm, 40 kilomeetrit eemal oli ja seal oli meeletult igasuguseid kaitserajatisi. Kas on olnud ka meeldivamaid kohtumisi selle kohtumise kõrval julgeolekutöötajatega? No üldiselt enamus kohtumisi siin riigid on ääretult meeldiv, et ega nii suure naeratusega ja selliseid külalislahkeid inimesi nagu naljalt mujal ei leiagi moslemiriikides Iraanis kaasa arvatud, et kui me oleme suurtest linnadest väljas, on näiteks nagu eile öösel päris õhtul hilja ikka keerad kuhugi juba pimedas mingisugusesse suvalisse külakesse sisse savimüürid, eks ole siin nagu väljapoole aknaid, eriti ei ole tänaval alati kedagi näed küsinud, kus on pood või kus saab kuskil ööbida. Alati juhatatakse kõik asjad. Kiired rändurid lahutavad, meid teel olevad inimesed kasutavad neid ainult palvetamiseks ööbimiskohtadeks, kohtadele ja eile ka näiteks väga mõnusad vaibad maas, kohe soojendus lülitati sisse spetsiaalselt meie pärast, kohalikud inimesed vaatasid, et meil oleks kõik asjad olemas, mis tarvis, loodi leida ja süüa saime, teed, teed ja nii edasi, et noh, enamus kohtumisi on siin ikkagi ääretult ei meeldinud ja noh, sellist ebaturvalisust selles mõttes, et sul teel olles kõht tühjaks jääks, ma ei tea, kus magada või ei ole, lähed nii kaugele, kui tahad, leiad mingi küla ja nagu alati seal mingisuguse mingisuguse öömaja ja muuhulgas ka tasuta. Selles mõttes on need kohtumised kohaliku rahvaga on siin klassikaliselt eriti meeldivat. Kes teie iraanlaste jaoks olete, kus üldse eesti või eestlased nende maailmapildis asuvad, teavad nad üldse Eestit. Ei saagi siis ega ausalt öelda eriti ei tea, no siin sõltub ka sellest, kellega räägid, et küsimusi taani keeles, et kus sa oled, kes väär hiljem, et me tahame seda küsimust, ma ei tea, mingisugune sadu kordi päevas, autojuhid peavad tee ääres kinni või noh, sõidame kõrvale, Ace rännet nike, kust te olete? Eesti, ei tähenda nende jaoks ausalt öelda suurem osa tõesti mitte midagi. Aga noh, mõned arvavad, et kuidagi Venemaaga seotud Et oleme kohtunud inimestega, kes tõesti on sellest kuulnud, aga selles mõttes on eestlasena siin reisida, ma arvan, laudis mõnus, et ei tekita mingisuguseid tugevaid tundeid inimeste hulgas, sa oled ameeriklane või Nansen. Kui prantslane midagi, siis naeran iraanlaste nagu mingid spetsiifilised tunded sellega seotud sama eestlase eestlastesse suhtutakse hästi neutraalselt ja mõnusalt ja sõbralikult. Et ma arvan, et eestlane Iraanis olla selles mõttes päris mõnus, et me ei ole nagu siin väga nii-öelda sellel nime nimekirjas. Ei mingisuguseid luhal, ei positiivselt ega negatiivselt. Kas mõni Iraani ajaleht on juba teie juurde oma reportereid saatnud või televisioon, kaameramehed, kas te olete nende jaoks ka meediasündmus? Praegu praegu head, no kuna me filmime ja nii edasi, et neil ei ole mingit lubatud ja tegelikult siin teha selles mõttes niida, privaatamate rahulikult olla saame seda, seda parem kõigile. Ja no muidugi üks asi, mis siin on, et me teame, et kui riigist lahkuma hakkame sealt lõunal Pärsia lahe lahe äärsest linnast teise praamiga üle üle Pärsia lahe juba siis Araabia poolsaarele et siis kindlasti vaadatakse meie materjale mõnevõrra üle, seal on päris tugev selline julgeoleku või turva kontroll ja noh, mida vähem meil on selliseid intervjuustiidi stiilis asju, seda parem on tegelikult oma sõitu ja vaatamisväärsusi ja räägime, vaatame siin omakeskis mõtteid, aga sellist intervjuud ja poliitilisest olukorrast ei taha igatseks rääkinud ära kohalikele inimestele pärast mingit pahandust. Meiegi kõige hullemal juhul Remmel ja võetakse materjalid käest ära, saadetakse koju või mille iganes. Aga kohalikel võib-olla noh, võib siin teoreetiliselt pahandust õlle oma nagu mõtete liigse avaldamise üle, küll aga saime me kokku ajakirjandustudengite hästi kihvtid ja inimesed, noh, selliseid hoopis teise sellise hästi liberaalse mõnusa maailmavaatega ja oleme suhelnud küll ajakirjandusega, aga mitte nii, et mitte midagi kirjutatud oleks. Suur tänu, Hannes Hanso, soovin kõikidele Uhhuduuri meestele tugevat tervist sellel matkal ja võtame jälle ühendust. Turg meil ei kui see, et kui palju siis on. 18 minutit üle 13 on tiksunud Kell nüüd läheme teemajärjega Saksamaale, seal siis ehmatas tarbijaid dioksiiniskandaal, niisiis nüüdi loomapidajatele ja linnupidajatele dioksiidiga saastunud toitu, loomatoitu linnutoitu, mis jõudis ka kanamunadesse ja ilmselt ka piima, siis. Kuidas see skandaal on arenenud, mida kaasa toonud, jätkab Hipe Tarvel, artlik. Eestisse jõudsid jaanuari algul teated Saksamaal poodidesse sattunud mürgistest, kanamunadest ja dioksiiniskandaalist. Ka Saksa siseuudistes ei ole suurt midagi muud räägitud kui dioksiinist. See varjutab isegi juhtivate poliitikute madalseisu ja tulvavee. Nagu nüüd on selgunud, on dioksiiniskandaal palju laiaulatuslikum, kui esialgu arvati. Juured ulatuvad lausa eelmise aasta kevadesse. Kuidas on niisugune asi üldse võimalik ja veel Saksamaal, imestavad sakslased. Poodidesse jõudis umbes 120000 jooksiiniga mürgitatud muna. Saaste tõttu suleti mitmel liidumaal kanafarme. Kui algul räägiti ainult mürgistest munadest, siis peagi lisandus sellele ka liha ning suleti seafarme jooksiinsatus loomade organismi jõusöödast, mida tunnistas Hamburgi lähedal asuv jõusööda tootja Harles ješ. Nimelt testisid nad vahetult enne jõule kõrgendatud dioksiini näidu ning teatasid sellest nagu ette nähtud. Arles sund ješ kasutas sööda tootmisel biokütusetööstuse jääke, mille rasvhapete töötlemisel dioksiin tekkis. Biokütusetootja jällegi väitis, et nende tootmisjäägid ei olnudki mõeldud toiduainetega jõusööda valmistamiseks vaid ainult tehniliseks kasutamiseks. Raske uskuda, et kogu häda sai alguse puhtast teadmatusest. Vassimist on niigi palju. Kui algul öeldi, et Hallesson ješ jõudsid müüa 527 tonni kanade ja sigade mürgist jõusööta, siis peagi parandati see arv 3000-le tonnile. Toitumise põllumajanduse ja tarbijakaitseministeerium rääkis isegi 150-st 1000-st tonnist söödast, mis peitis endas mürgist rasva sisaldavat toidulisandit. Kui esiotsa teatati, et dioksiini tase on lubatust mõnikord kõrgem, siis nüüd seisab mustvalgel ligi 80 korda. Lisaks tuli äsja avalikuks, et Harlese ješ olid juba märtsis saanud ühelt eralaborilt teada, et dioksiini tase nende söödas on ohtlikult kõrge, kuid jätnud reageerimata. Tarbijakaitseorganisatsioon Fudvotš teatas eile, et rasva dioksiini saasteallikaks on taimekaitsevahendid. Ministeeriumi andmetel on tegu spekulatsiooniga. Igal juhul tahab Saksa põllumajandusminister Ilse haigner skandaalist õppides tõsta jõusöödaahela turvalisust. Fudwochi omalt poolt nõuab, et minister kohustaks ettevõtteid seadusega igat jõusööda kogust dioksiini suhtes kontrollima ning ametkonnale tulemused ette näitama. Selge on, et kahju on tohutu ja saksa talunikud vihased. Harles sund. Ješ saab mõrvaähvardusi. Nädalas kaotab talunik 10000 ja enam eurot, kui tal ei ole võimalik mune või linnuliha müüa. Tuhandeid suletud ettevõtteid arvestades ulatub kahju mitmekümnesse miljonisse. Lisaks hävitati Nordrhein-Westfaleni liidumaal üle 8000 kana, kui selgus, et farmidest kauplustesse viidud munade dioksiini sisaldus ületas lubatu mitmekordselt. Praeguseks on 4700. suletud Saksa põllumajandusettevõttest 3000 jälle karantiinist pääsenud. Eile teatas Euroopa Liit, et saastatud sööta viidiga Taani, kuid on veel teadmata, kas sega Taani kanadeni jõudis. Briti kauplused korjavad riiulitelt saksa mune. Slovakkia ei osta saksa munega linnuliha. Lõuna-Korea ei taha enam Saksa sealiha. Juhtunu asjas on alustatud juurdlus. Talunikud loodavad kahju hüvitamisele. Tõelist süüdlast leida polegi nii lihtne, sest skandaaliga seotud firmad veeretavad vastutust edasi-tagasi. Järelevalvet teostavad ametkonnad otsivad viga pigem naaberliidumaades. Kõik lubavad läbipaistvust. Kannatavad, aga ikka talunikud ja tarbijad. Juhtum on tegelikult sõna otseses mõttes kriminaalne dioksiinirohke toidud, pikemaajalisel kasutamisel koguneb dioksiin organismi ning võib tekitada vähki või arenguhäireid. Loomulikult rahustati kohe saksa tarbijaid, et inimesed ohus pole, vaid munatoite soovitatakse siin praegu vähem süüa. Liha polevat poodi õnneks jõudnud. Niigi edukad saksa rohelised võidavad rahva silmis jälle populaarsust juurde, süüdistades valitsust panustamises massi loomapidamisele ja suurtele vabrikutele. Rohelised toovad välja, et kõik viimase aja skandaalid on seotud jõusöödaga, mis näitab, et kristlik-demokraatide liberaalide kurss riikliku kontrolli põllumajanduses vähendada on läbi kukkunud. Õpetlikke toiduskandaale on sakslaste lähiminevikus küll olnud näiteks poelettidele jõudnud roiskliha möödunud suvel laias ulatuses aga 2005. aasta lõpul. Nüüd tahtsime uskuda, lõpuks ometi on poes kõik värske, kõike kontrollitakse. Enamik tarbijaid oli juba harjunud tootjat usaldama. Usalda aga kontrolli. Hea, kui keegi aeg-ajalt üldse kontrollib. Hipe Tarvel-Hartwig karsruue. Ja maks rabe, laulab nüüd, et ma sooviksin, et oleksin kana. Uudis pluss külaline. Ja uudis plussil on nüüd stuudios külas professor Rando Värnik, Eesti maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor. Tere tulemast, tere tulemast. No kas euro tulek on hindu tõstnud, on uue aasta üks peamisi küsimusi olnud, aga igatahes on seda pareeritud väitega hinnatõusust kogu maailmas, mille põhjuseks nii suurenenud nõudlus kui ka loodusõnnetused mitmel pool ja mõnel pool, nagu näiteks Alžeerias on puhkenud kogu neid toiduhindade pärast rahutused ja valitsus oli sunnitud ka makse alandama. Aga Eestiski siin loeme tänastest ajalehtedest, et suhkur on poodidest ära ostetud, sest ka suhkru hind maailmaturul on tõusmas, aga tegelikult ka mitmetel teistel toiduainetel ja eelkõige siis alge ressurssidel on hinnad päris jõudsalt viimase aastaga tõusnud, mis maailmas toimub? Kas toit hakkab tõesti luksuseks kujunema? Ma tooksin välja siin mitu põhjust, et esimene põhjus on see, et, et hindasid ikkagi kujundavad pakkujad ja teiselt poolt nõudjad. Ja kui vaadata klassikalist turgu, siis pakkujad, kes täna domineerivat turgudel müüvad põllumaa või pakuvad põllumajandustoodangut, et teravilja mitte ainult spekulatsioonid, ei ole siin põhjuseks, et hinnad tõusevad, vaided, tegelikult mitmed üleujutused, mis on maailmas aset leidnud, mis avaldab mõju otseselt toiduhindadele, näiteks Austraalias, et et kus toodetakse 60 protsenti kivisöest, mida vajab hinna oma tootmiseks, kus on väga suur teraviljapakkumine olnud siiamaani ja nii, et kõik need üleujutused ilmastikust tingitud selliseid globaalseid probleemid, need ju kõik avaldavad mõju toiduhindadele just pakkumise poole pealt. Mingil määral kujunevad pakkumispiirkonnad ümber väga selgelt, et on tekkinud viimastel aastatel toiduhindade või tähendab toidunõudlus kasvanud just India Hiina poole pealt kus on viimaste aastate jooksul oluliselt kasvanud nõudlus toiduainete järgi seoses rahvaarvu kasvuga. Et kui kuskil 90.-te keskel oli säär paarsada miljonit inimest, siis tänaseks on seal circa poolteist miljardit inimest. Et oluliselt on kasvanud rahvastik, mis tähendab, et, et kui 2050.-ks aastaks prognoositakse, et et maailmas on kuskil üheksa miljardit inimest, siis need inimesed tahavad süüa. Ehk siin on mitu probleemi, kõigepealt kindlasti, mis puudutab nagu Eesti poolt siis õige koht, et öelda, kas euro mõjutas. Euro tulek mõjutas toidu hindasid Eestis, et see tuleb tõenäoliselt välja kevadel, kui me teeme oma instituudis praegu analüüsi, paar magistritööd tuleb sellel teemal saame seda öelda, kui me vaatame 2008.-st aastast, kuidas hinnad on liikunud. Kindlasti, kui Eesti tootjad ja müüjad ütlesid, et nad hinda ei tõsta, siis tegelikult tõesti euroajal hinda ei tõstetud. Võib-olla nii palju, aga tõsteti ennem ära, hinnad juba. Ja, ja tegelikult seesama pakkumisstruktuuri muutus Brasiilia poole pealt pakkumine siis seesama Ukrainas mitmesugused kriisid, mis on ilmastiku tulnud, need ju kõik mõjutada, ostavad toidu hindude pakkumist tervikuna ja, ja sealt siis ka mõju maailma turgudele. Ja samas kõik riigid tahaksid ise iseennast ära varustada toiduainetega. Et Ukrainas näiteks ja mitmeski teises riis on lausa kehtestatud juba ekspordikeelud, et mitte riigist kaupu või toiduained välja viia, et, et eelkõige oma maad ära purustada, nii et, et et siin ei ole ühte põhjus, siin on põhjuseid. Toorainete hinnatõus on juba üksnes paari viimase kuuga olnud märkimisväärne, siin kohv on aastaga tõusnud 69 protsenti nisumaailmaturuhind 45 suhkrul siis 21 protsenti ja samas nafta hind vaid 12 protsenti, mis ei olegi toorainetest kõige suurem, aga nafta kindlasti mõjutab ka väga palju kõigi teiste toorainete hindu. Kindlasti nafta puhul on tegemist sisendiga, mida tootjad, põllumajandustootjad ja kõik me kasutame igapäevaselt oma tootmise juures ja nafta hinnast tulenevad mõjud omakorda teistele isenditele, väetistele, teistele muude mullaparandusainetele, mida me kasutada võtame põllumajandustootmise juures, et toodangut saada. Ja tõenäoliselt need naftahinna mõjude ei, mis, mis maailmal ilmnevad, ei ilmne meil Eestis kohe tulevad teatud viitajaga. Nad hakkavad ilmnema viitajaga meie sisendite hindades ja sealt omakorda tulevad mõjud tootmisomahindadele. Nii et ega tootjad ei saa juba, kui ta odavamalt kaupu, kui nad on teinud sisendite peale kulutusi. Nii et otse loomulikult. Nafta hind on väga olulise tähtsusega, mis mõjutab tegelikult konkreetse põllumasstoodangu lõpphinda. Kui aga rääkida veel kord sellest haritavat pinnast, mainisite ja see on ju teada, et rahvaarv maailmas suureneb ja ka elatustase vaesemates maades siin kas või Hiinas on hakanud tõusma kõik tahavad süüa, aga tahavad ka paremini elada. Kuidas on siis selle haritava pinnaga, need loodusõnnetused vähendavad seda haritava pinnamaad, nii et ka see mõjutab siis toidu hinnatõusu. Jah, et, et ega tegelikult selle põllumajandustootmiseks olema maa hulk ei ole kasvanud väga olulisel määral samal ajal need ikaldused ja probleemid, mis tulenevad kliimamuutustest, et need omakorda võtavad seda, et me saame järjest vähem pakkuda turgudele, mis tähendab, et olemasolevates riikides, kus probleeme ei ole, kus mingi märgatavad näha, et tootmise ümberpaiknemine toimub, see tähendab, et nendes riikides, kus siiamaani võib nii palju pakutud kus ei ole üleujutus, mul on sealhulgas ka Eesti võiks pakkuda rohkem toidu puu eesti tingimustest vaadatuna on meil ju sellist põllumajanduslikku haritavat maad kõige rohkem pass ühe elaniku kohta, nii et et kindlasti see põllumajandusmaa hulk mõjutab väga selgelt seda hinda. Ja tegelikult, et tõesti tulevikus peab üks hektar toitma rohkem ära inimesi, kui ta seda on, sellepärast et inimeste arv kasvab kiiremini, kui see tootmine kasvab. Milline teie soovitus on, milline põllumajandussektor kas või siin Eestis oleks praegu kõige perspektiivikam, mida tasuks kõige rohkem toota. Ma kindlasti arvan seda, et, et piimatootmine on olnud ja peab jääma Eestile sellise strateegiliseks põllundus tootmisharuks. Seal olemas traditsioonid, täna on piimakusse lehma kohta kasvanud meil oluliselt, et olemas kogemused, tehnoloogiad on täiustunud, sinna vaja täiendavaid investeeringuid teha, et nõuetega vastavus olla tähendab kindlasti ma ei saaks öelda, et teraviljakasvatus oleks samuti rapsikasvatus. Tegelikult saab Eesti tingimustes toota kõiki neid asju, mille suhteliselt halvas majandusnõudlus, mille suhtes on olemas turud ja me peame siin diski, mõtle või arvestama ka sellega, et, et me konkureerime teiste riikide põllumajandustootjad, et ega vabal turul ehk paljud tootjad, mille puhul on, on toiduvate hinnad doteeritud mitmekordselt, et läbi erinevate toetusmeetmete. Eesti on siin siiski vähem doteeriks. Isegi paar kaks-kolm korda vähem doteeritud on need toidukaubad kui võrreldes mõne teise riigiga. Nii et, et kui rääkida, et me oleme ühtsel Euroopa turul ja konkureerime teiste tootjatega, siis siin on teistel riikidel suhteline konkurentsieelis läbi doteeringute ja toetuste. Ja samas kui praegu välja vaadata, siis ka tegelikult ilm kliima mõjutab ka meid. Suur paks lumi tuli maha enne, kui maa jõudis ära külmuda. Arvata on, et kevadel on ka siin suured üleujutused või uputused, nii et selles mõttes on see riskantne äriga jätkuvalt. Kindlasti põllumajandustootmine on seotud riskidega ja tootmisriski mõttes on vanajumal on suurim aktsionär põllumajandustootja jaoks, et et kui ikkagi on piisavalt niiskust, annaksid viskad, niiskud annab piisavalt soojust, siis järelikult ka luuakse potentsiaal, et saak tuleks samal ajal, kui on üleujutused või on või on suhteliselt pehme talv ja tähendab raske lumekate, nagu täna on siis ja, ja ma ei saanud eelnud ära külmuda, siis see tekitab probleeme uuele saagile. Ja kindlasti see, mis maailmas toimub, et toiduhindadega veel, et et tulevikutehingud toimuvad täna, et juba ostetakse selle uue aasta saaki kokku turgudel, mis tähendab seda, et tulevikku vaatavalt prognoositakse, et võiks tulla sellised kogused selliste hindadega, aga kuidas tegelikult kõik läheb, see sõltubki sellest, et millised võivad olla sellised globaalsed mõjud erinevatele riikidele samad kliimamuutuste temaatikat, mis iganes tegelikult ka igasugused mässud, sõjad, erinevad mitmesugused haigused, haiguste levik, kud erinevad, sellised riskitegurid, mis kõik tegelikult mõjutavad seda toiduainete hindasid maailmaturul. Samas sellised asjad on läbi aegade maakeral juhtunud, aga siin ka ÜRO ekspert on välja tulnud, et võib juhtuda, et nüüd toiduainete hinnad jäävadki pikaks ajaks kõrgeks, sest tuletame meelde veel paar aastat tagasi 2007 hinnad tõusid ka päris järsult ja siis oli palju juttu biokütustest, mis hindu tõstma hakkasid, aga ometi kohe juba aasta hiljem, 2008 koos ülemaailmse majanduskriisiga hakkasid hinnad ka taas kukkuma. Mida teie arvate, kas siis nüüd jäävad need hinnad pikaks ajaks püsima kõrgele tasemele ja tõusevad veel? Ma arvan, et hinnad oluliselt enam ei tõuse, aga kindlasti nad on saavutanud sellise. Õige tähendab, et võib öelda niimoodi, et et paar aastat tagasi olnud normaalne olukord, kus piim oli odavam kui vesi. Et täna on saavutanud piima hind tegelikult oma tegeliku väärtuse. Et piim on kõikide jaoks oluline toiduaine ja tema hind on täna selline, mis tagab tegelikult põllumajandustootjale ka võimaluse edasiarenemiseks. Toiduainete hinnad tõenäoliselt jäävad mõneks ajaks sellisele tasandile, nagu nad praegu on. Seda kindlasti mõjutab oluliselt pakkumise pool ja seda mõjutab ka see, kuidas tegelikult reageerib nõudja ehk teine pool sellele pakkumisele peaks tulenema sellest, kuidas tarbija sissetulek muutub, milline on tarbija ostuharjumus, tarbimismustrid, kuidas kujunevad, milliseid toiduained rohkem eelistavad siis ka seal toimub muutusi pidevalt. Järjest rohkem räägitakse, et peaks vähem sööma liha, sellepärast et seal kasutatakse rohkem energiat, et tegelikult toiduainete hindasid ju mõjutama väga selgelt ka nii-öelda maakasutuse konkurents, seesama klassikalised, sellised neli F-i, mis on siis toidu tootmiseks maa kasutusotstarbe siis kütuste tootmiseks moodustus tarbe ja loomade söödad, mine pluss siis veel lisaks q tootmine, et kõikide nende erinevate tegevuste juures tegelikult kasutatakse sama põllumajandusmaad, mida meil on nii palju, kui teda on ja see tekitab konkurentsi ja see tegid omakorda ka hinnasurvet toiduhindade kasvule või muutustele. Nii et, et prognoosida võimet, et tõesti, toiduainete hinnad võivad jääda suhteliselt kõrgele tasemele, kui palju või milliseks tase tegelikult jääb, seda näitab aeg. No Eestis on toidukorvi osa sissetulekust olnud ja jääb veel mõneks ajaks kõrgemaks kui Lääne-Euroopas, ometi on see aja jooksul ikkagi suhteliselt vähenenud kui üldisi sissetulekuid. Ta ikkagi tegelikult elame läbi aegade parimal ajal keskmiselt. Kas nüüd jääb see alanemine seisma või meie sissetulekud kasvavad suhteliselt kiiremini? Toidukorvi osa sissetulekutest? Et kõik see esimene vastus tuleneb sellest, et kuidas tegelikult muutub tervikuna majandus, et kui majanduskasv tagatakse Eestis ja, ja, ja nii, nii, me prognoosime praegu, et majandus kasvab mingil määral ja me oleme sellest nii-öelda majanduslangusest välja saamas siis sellest tulenevalt tegelikult tuleneb see, et kuidas me suudame siis erinevates sektoris kasvatada palkasid, kuidas inimeste sissetulek tarbijana kasvab. Aga mida võib kindlasti öelda, et ega tavatarbija ju ei tarbi rohkem toiduaineid, kui ta tavaliselt tarbinud. Et pigem sissetuleku kasvades mingil määral tarbija lihtsalt muudame ostuharjumusi, ta tahab saada selliseid juba suhteliselt valmistooteid osta kauplusest, et vähem aega raisata sellele, et toit lauale saada. Ja teistpidi, kui sissetulek kasvab, siis tõenäoliselt on siin see võimalus, et, et toiduainet, et või toidukorvi samaks jäädes tema struktuuri samaks jäädes hakkab rohkem ostma selliseid luksuskaupa. Nii et küsimus on, et, et ka siin on räägitud toiduainete käibemaksu muutmisest. Et isiklik arvamus on see, et seda võiks kaaluda, seda tuleks väga tõsiselt analüüsida. Eelnevalt see võiks olla tarbija toetus. See võiks olla tarbija toetus, seda seda, et kui sissetulek jääb samale tasandile, siis teatud vaesemat tarbijat ära, kelle sissetulek väiksem võiksid saada odavamalt toiduaineid osta ja järelikult nelja muudeks eluks vajalikeks tegevusteks rohkem raha endale alles sama sissetuleku juures. Nüüd need grupid, kellel on sissetulek, on kasvanud ja kellel on suurem sissetulek, niidu tarbivad tõenäoliselt ikkagi samas mahus, toiduainetega nad rohkem ei tarbi kui tavaliselt, aga lihtsalt nad muudavad oma tarbimiskorvi, nad muudavad, ostavad rohkem selliseid kallimaid tooteid, mis on eksklusiivsemad, et toiduainete mõttes ja neil jääb tõenäoliselt rohkem raha järgi, selleks et osta teisi luksuskaup mida vaesem inimene väiksema sissetuleku puhul ei, ei saa lubada. Lõpetuseks professor Värnik. Eestis siis toidunappus või nälg veel lähiajal kedagi kimbutama ei hakka. Mina kindlasti arvan seda, et senikaua on Eestis põllumaad ja on olemas põllumajandustootjaid ja põlluharijad, on olemas kogemus seni kogu Eestit. Nälg ei kimbuta, et on vaja lihtsalt poliitikute kokkulepet, et, et toidu tootmine ja Eestis teha kui toiduklaster, et, et tuua nii-öelda kilbil, et Eestil on olemas võimalus toitu toota, toitu pakkuda maailmas see on väga suur väljakutse meile, me peaksime kokku leppima, et et me peaksime selles suunas tegutsema, sest see võimaldaks aga tegelikult nii-öelda maa majandusel uuesti jalule saada, areneda ja inimesed tagasi maale tuua. Suur aitäh stuudiosse tulemast ja seda teemat kommenteerimast. Eesti maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor, professor Rando Värnik. Aitäh. Aafrika rütmid 14. jaanuaril kell 19 Mooste mõisas Põlvamaal, 15 10.-le Üheteist, Viitina mõisa surumaal, 16. kell 15 oru külakeskuses Harjumaal esinevat Burkina Faso, muusikud Issa Dembele pala fonja laul ning Ljobaszenegalist uskumatult kaunid helid, pala fondid ja kaasakiskuvad rütmid otse Aafrikast. Juudi rahvamuusikakavas Jeruusalemm 1948 Schneisushani kaks Roosi särava Sofia Rubina ning André Makeri järel Janni Juulia Aleksandra, Ants Tali esituses pileti hinnas, suupisted ja joogid. Hein, kõikide helisevate häälteomanikud, Eesti rahvusringhäälingu segakoor ootab oma ridadesse. Uusi koorilauluhuvilisi nooditundmine ei ole kohustuslik ja koorilaulukogemus oleks kasuks. Kel huvi, tulge kohale. 11. jaanuaril kell pool viis vana raadiomaja valvelauda Kreutzwaldi 14 Küsi. Lisa Tiina punkt leeduvad R verb on tee, tule ja hakkame laulma. Head kuulajad, nüüd on see aeg, kui teie saate meile helistada ja täna räägime sellest, kelle valib Riigikogusse kas mõne inimese erakonna nimekirjast või hoopis üksikkandidaadi või siis mõne sellise inimese, kes on küll erakonna nimekirjas. Aga kes on deklareerinud, et ma olen nii-öelda vaba mees. Selline küsitlus kodulehel, kas valite Riigikogusse erakonda kuuluva inimese või niinimetatud vaba mehe ja praegu on siin tulemus täiesti tasavägine, 40 protsenti on vastanud, et nemad valiksid erakonda kuuluva kandidaadi ja 40 protsenti valiksid erakonnavälise kandidaadi. Aga number kuus, 410 613 ootab nüüd Kõnesid samal teemal. Võtame esimesel liinil tervist. Tervist vot minul on, jah, see on väga huvitav küsimus surfa käest. Ja, ja sind, mina mõtlesin ka väga tõsiselt selle üle. Ja ma vaatan ikat, no põhiliselt mina olen. Lähtunud muidugi ajakirjandusest ja siis mulle eriti meeldis. Härra Priit Pullerits, artikkel seal Postimehes on niisugune. Ajakirjanik on. Need ühesõnaga ma lugesin selle kolm korda läbi selle artikli Aga milliste artiklite mõtlete? Ühesõnaga, seal savisaarest jutt. Nii, aga me räägime täna ikkagi sellest, et noh, oli ta selle peale üle. Et ühesõnaga, et kas üksikkandidaate või, või erakondi, eks ole. Ma mõjugi praeguses situatsioonis ütleks sedasi, et et muidugi mõttekam siiski erakondi valida ja, ja mispärast, ütleme sedasi, et et üldine olukord on näiteks. Ma vaatan, ma alguses tahtsin ikka selle reformierakonna poolt nagu hääletada, aga nüüd ma lubasin selle tähelepanelikult selle Priit Pullerits muuseas väga geniaalselt kirjutatud artikkel seal. Seda agendiks olemise pärast, aga sealt muidugi võib välja lugeda, kohe sõdasid osalkaal ridade vahelt, et sinna agendiks olemise poole püüdsid paljud erakonnad, eks ole, nagu tuleb välja, et nagu auasi oleks olnud, eks ole. Mitte ainult keskerakonnale. Ja, ja, ja nüüd teine näide on see aktuaalses poliitikas näiteks Medvedjev ju tegi oma loo seadusendamisest tulude kursis, et tähendab siin setomaal, kus need inimesed ei saa omal noh maaomanik. Jääme ikkagi tänase teema juurde. Ei saa aru, et teie hääletaksite praegu pigem üksikkandidaadi poolt. Öö üksikkandi Mare ütlesid, et üksikkandidaadi aare või käed tegevus võima võimelised on lahendatud, ühesõnaga tähendab, ühesõnaga oleks olnud nii, nagu siin. Härra, ma tõesti pean vabandama, kuna me ei saa ühe inimese peale nõnda palju eetriaega kulutada ja võtame nüüd järgmise helistaja liinile. Tõesti, palume olla konkreetsemad ja, ja rääkida konkreetsest teemast ja põhjendada lühidalt oma valikut. Just täpselt, aga vahepeal, aga kommentaare kodulehelt Jaanus kirjutab, ajastu demokraatia põhineb, põhineb erakondadel ka siin on muidugi probleeme, sest erakondades on erinevaid inimesi, ühe poolt hääletaks Ühe käega, teisega ei tahaks ühes bussis sõitagi, aga see ei loe. Loeb ikkagi erakonna poliitika, need grupid, keda nad esindavad, üksikisik saab üldjuhul esindada ikkagi vaid iseennast ja kaasaja demokraatia vastu, protestijaid vahel võib neid ka väga palju olla, on leidnud Jaanus. Võtame järgmise helistaja Lynnile tervist. Tere päevast Kaljo. Olete eetris kas teie eelistaksite erakonda kuuluvat inimest või sellist kandidaati, kes ei ole erakonnas? No ma tahan tuua näiteks praegu minevikul selle üksikkandidaat oli näiteks, mida ta Ida-Virumaalt oli viilu ja kiirkahekesi kandideerisid, piir oli erakonnas viilupoleeri kandidaat, üksikkandidaat viirub seal ligi 4000 häält ja siis ei saanud ja ta ei saanud midagi teha. Kiir sai 59 häält ja sai sisse. Üldiselt see valimisseadus peaks ringi tegema, sisse peaks saama see inimene, kes saab väeli, aga mitte see kõik, kus erakonnad on, aga inimene, kes saab hääli, keda rahvas valib, aga mitte niimoodi. Et näiteks 59 häälega saab riigikokku ligi 4000 häält ei saa riigikokku. No öelge, kus on see õigus? Kõigepealt tuleb õigus jalule seada ja siis alles teha niisugused asjad. Täname teid, kuus, 410 613. See kõne oli lühike, konkreetne, saime aru. Mida inimene mõtles. Kuus, 410, kuus tundi sellises taas pere, mida teie arvate? Mina arvan seda, et mina näiteks valiks praegu väga hea meelega sellised inimesed, kes võitlevad selle eest, et meie toit oleks puhas, ei oleks dioksiini ja loodus oleks puhas ja rämpsu ja prahti ei ole, on need inimesed, erakonnavälised või ükskõik kuhu erakonda nad kuuluvad. Rahva tervise eest on kõige tähtsam asi võidelda, sest kui ei ole inimestelt tervist, siis ei ole ka poliitikat. No nii, aga praktiliselt kellele ma ei küsi nimeliselt, aga kas hallata siis mõnele erakonda kuuluvale inimesele või erakonna välisele inimesele hääle kummade usute, et ta saab riigikokku sisse, kumb tõusuta, et kaitseb paremini just nimelt teie huve, mida te kirjeldasite? See oleneb inimesest, mõni inimene saab riigikokku ja ei tõsta, tõstab ainult kätt ja, ja selles kogusele istungite aja jooksul ei tee õieti mitte midagi. Ja tõesti häälepüüdjaid niisama ka sinna vaja ei ole, peab olema aktiivne Eesti asjadest huvitub inimene ja mitte selline, kellel on mingisugune räpane minevik kuskil selja taga. Ja kui selline inimene tuleb nimekirja kuhugi küll siis rahvas oskab ka valida. Praegu ma ei tahagi ütelda, ma tahan näha nimekirja, kuidas ma tean ette ütelda, keda ma valin, kui ma mõnes nimekirjas ei leia seda inimest, keda ma tahaksin näha ja ma tahaks just näha, kes hoolib rahva tervisest. See on mõistlik, selgitas, saime aru, aga veel arvamusi kodulehelt, veel üks Jaanus on kirjutanud, valin erakonna, kuigi minu jaoks ideaalset erakonda ei ole. Jah, kõikide erakondade hulgas on teatud tardumus ja stagneerume näoga parlamendipoliitikat üksikud soolonumbrite vastu või siis ka presidendikeskse poliitika vastu vahetada ei taha. Neid toomepuu, seid ja teised on nähtud küll, eesti keeles on selle jaoks vanasõna, suuga teeb. Suure linna käega ei kärbsepesagi. Mida arvab järgmine helistaja, tervist? Tere päevast, kuulame teid, see on nii huvitav, eile oli astroloogias, olid kõik mehed nii aktiivsed, täna poliitika, siis meie vanamoorid lubatud naised näidet. Sorry, mina tahan öelda seda, et häälepüüdjaid kutsutakse igalt poolt kokku iga kõikidesse erakondadesse, olgu ta siis reformikad või keskad või kes iganes. Isegi Jaansungist ei kuulegi praktiliselt enam spordi maha ruttu hääle püüdjateks. Aga kõige jubedam on see, et võib-olla näiteks ma ütlen lihtsalt selle jaotuse põhjal võib-olla tõesti on õige mees ja ajaks asja õiglaselt. Aga ta pannakse ju häälepüüdjad, sellepärast kõik erakonnad panevad oma oma pea ju paika, ütleme reformiga seal Ansib see kolmas, neljas, viies 10 esines ja siseääred ju riigikogu valimistel hääled tulevad ju alt üles. Et need esimesed possetsevad omad hääled kätte ja tagumised, kes on selle ära teeninud ja võib-olla hakkaks ka Eesti rahva asja ajama, neid ei pääsegi riigikogusse. Aitäh teile. Aitäh teile, ka üks valija kirjutab, aga nii valin kindlalt erakonnavälise kandidaadi, aga kui ma teda valida ei saa, siis ei valigi, sest neid ülejooksikuid pole mõtet valida. Kuus, 410 613. Tere, tere, üksikisikud ei vali, sest sellest ei ole kasu, ainult valin partei partei liikme ja kõik. Selge täname kuus 410 613 ja siin toodi Väino Viilupi kohta ka helistaja poolt, hea näide sai mees tuhandeid hääli, aga ei saanud siis. Gazermiliste on kuuldel. Tere. Ja tervist. Olin isiklikult, olin erakonda kuuluva poliitika. Samas ma tahan rahvale öelda, et võtke ometi kord mõistma sus pähe, järghinid, broilereid, poliitbroilereid, valige püha jumala, kas te ükskord aru ei saa? Möödunud kord valiti Siiri Oviir, no ja mis välja tuli, mitte midagi. Nüüd on, siis võtab sõna ka rahva poolt väga lugupeetud Ivari Padari ja ütleb. Ja kui rahvas tahab minna, nad ei tule sealt suure palga pealt ära, kas te ükskord aru ei saa või muidu on, kujuneb välja nagu šveik ütles, et miljonid ametlikult idioodist tunnistatud. Aga mis te nendest vabameestest muidu arvata, kes nüüd näiteks roheliste nimekirjas tahavad saada nii-öelda sõltumatute kandidaatidena sisse? Ärme räägime nüüd nimedest, räägime üld üldiselt, et mis te arvate sellest stiilist? On aga seal ei saa sisse, üksikkandidaat peab ringkonnas saama 5000 või 7000 häält. Muidu ta ei saa mandaati. Mis see üks daam juba ütles, valimisseadus ei ole õige, kui seal 100-ga alla 100 isegi saadud ja mitmed olgu siis liigu, see ütles professor, et olgu siis 101 101 ringkonda ja igast ringkondades kandidaat. Aga konkreetselt räägime praeguse seaduse raames, härra, teie annate hääle kas erakonnale või üksikkandidaadile. Ma ütlesin vaalal Alvule, et ma annan erakonna päält muidu pärast erakonna poolt, muidu te pärast hakkad jälle majal. Jajah, selge, aitäh. Nii ühe kõne jõuame veel ära võtta, vastu võtta, aga enne üks veel arvamus Lembit on kirjutanud, valin kindlasti erakonna, sest riigikogus võetakse seadusi vastu enamuse häältega, üksikud hääled ei mõjuta midagi. Nii. Tere. Kuidas teie käitute, kas hääl läheb erakonnale või üksikkandidaadile? Ka erakonnale ise üks mees teedel midagi, ainult et valimine on ju üldiselt mõtet muidugi seda, kui nad. Kui nad vahetavad oma erakonda olles juba riigikogus, siis nad ju ei anna oma kohta ära, vaid lähevad koos kohaga ju teise erakonda üle. See on üks, üks asi, teine asi, see on ju tühi jutt, et keegi sinna läheb, Aadeedee pärast ikka minnakse sinna, trükitakse ju sinnani rõsenemine nende kohtade pärast on ei tea, mis valmis inimene tegema, et sinna pääseda. Ikka selle selle nimel, et juba tehakse rasvast pirukat, aadete pärast ei lähe sinna mitte keegi. Aga valimite lähete? Selge aitäh teile helistamast ja kiire kokkuvõttega kallupist. 48 protsenti vastanutest on öelnud või vastanud, et hääletavad erakonda kuuluva kandidaadi poolt 39 protsenti erakonnavälise kandidaadi ja 12 protsenti pole veel otsustanud, aga muidu. Kuigi see küsitlus meie kodulehel ei ole eriti esinduslik ja ei pretendeeri sotsiaalsele tõele, see lihtsalt näitab antud hetkel antud saata kuulajate arvamust, mitte ei prognoosinud seda, et erakonnavälised kandidaadid väga palju hääli kindlasti samad eelolevatel valimistel, aga uudis pluss läheb edasi pärast kella kolmeseid, uudiseid vahepeal kuulake kella kahest uudistesaadet ja reporteritundi. Reporteritund USA analüütikud muretsevad, et venemaa õhutab oma naaberriikides Ameerika-vastaseid meeleolusid kasutades selleks oskuslikult televisiooni. Asja uurib Neeme raud vikerraadio reporteritunnis. Teisipäeval kell 14. Null viis.