Siin Tallinn vikerraadio, kell saab kohe 15 ja 13 minutit ning aasta esimene uudis pluss koos saatejuhtide Piret Kriivan jaam, Lauri Hussar iga. Läheb teemadega edasi ja vahelduseks mõned teised teevad ka peale raha juttu, räägime raamatutest, uudiskirjanduse rubriik hakkab ikka uuel aastal ka olema. Eetris esmaspäeviti orienteeruvalt 15 20 ja täna tutvustame uudiskirjanduse rubriigis sellist suurepärast kirjanikuna. Altaal tema järjekordne teos jutustustekogu on tõlgitud eesti keelde, kannab pealkirja kiisu kiisu ja siis saame teada, kuidas Hannes Hanso teistel eesti jalgratturitel läheb Iraanis. Ning tunni teises pooles räägime pisut veel eurojuttu ja meie Narva korrespondent Jüri Nikolajev uurib, kuidas narvakatele tuli euro ja seda lugu kuulata siis orienteeruvalt kell 15 40 ning tunni lõpp kuulub tavapäraselt päeva plussile või miinusele ning seoses nüüd meie viimase saate tunniga tahaks teha kohe täpsustuse, nimelt helistas meile üks raadiokuulaja ja rääkis siin pensionäride maksuvabast pensioni maksuvabast osast. Siis oleme vahepeal välja selgitanud, et mitte midagi lange, pigem maksuvaba osa tõuseb nelja krooni ja 22 sendi ehk siis veel krooni sendi võrra ja nii palju on siis seda ümardatud ülespoole. Seega euro tulekuga seoses mitte kelleltki mitte midagi ära ei võeta, pigem neli krooni ja 22 eesti kroonisenti ja on siis rohkem maksuvaba kui. Kui veel eelmisel aastal. Uudiskirjanduse rubriigis räägime täna ühest kirjanikust kelle nimi toob paljudel kuulajatel ilmselt suu naerule, aga mõned võib-olla et kergitavad ka kulmu. Ja meil on täna külas kaks tõlkijat, kes on tõlkinud Norrast pärit kirjaniku, inglise keeles kirjutavad kirjaniku Roald Dahli. Tere päevast, leelo Märjamaa ja EParelaid. Tere. Rootaal on tõepoolest minu meelest selline kirjanik, keda on ju eesti keelde tõlgitud, kes on ühtepidi väga tuntud, aga teistpidi mõned inimesed küsivad, kes see selline. Ütleme jah, et kui Rootsis on Astrid Lindgren, siis Inglismaal on Roald Dahl, et ta on tõesti armastatud ja maailmas tuntud lastekirjanduse klassik, aga tead, antakse vähem Eestis täiskasvanute lühijuttude kirjutajana. Tegelikult alguses oma karjääri alguses ta 15 aastat kirjutas ainult tühijutte ja laste raamidid hakkas kirjutama alles 45 aastaselt. Tõlgitud on eesti keelde siiamaani enamjaolt lasteraamatuid ja täiskasvanutel on ilmunud ainult neli lühijuttu. Minu onu asfalt on minu esimene kogemus Roltaaliga see jah, see see on ilmunud ja siis Loomingu raamatukogus ilmus 1009 75 neli lühijutumusimops tee nime all Andres Ehini tõlkes. Epp Aarelaid, missugune oli teie esimene kokkupuude rooltaaliga. Teie olete nüüd tõlkinud selle raamatu, millest me tegelikult täna tahame rääkida. See on kiisu, kiisu. Ja minu esimene kokkupuude Roald Dahli ka ma pean ütlema, et ta oli minu jaoks siiski lapsepõlvest juba üsna tähenduslik autor, meil oli kodus ingliskeelne Charlie ja šokolaadivabrik nii raamatu kui vinüülplaadi kujul ja ma mäletan ka oma lastetoa seinalt dist šokolaadivabrikuteemalist plakatit. Nii et kui leelo pakkus mulle neid täiskasvanujutte tõlkida, siis mul oli teatav aukartus just nimelt selle lapsepõlvetähendusliku kogemuse tõttu Taali ees. Ja noh, kokkuvõttes selle tõlkeprojekti või tõlketöökoht öeldes oligi see üsna nõudlik töö, aga väga stiilne ja tore ja vaheldusrikas. Samas missugune kirjanik andvalt taas Kas saab tema kohta üldiselt öelda, et see, mis ta on, on ta nii oma lasteraamatutes kui ka Täiskasvanutele üks oluline joon tema juures on selline must huumor, et seda nii lasteraamatutes kui täiskasvanute raamatutes, ütleme, lasteraamatutes, võib-olla ta ei ole nii nii must ja terav, kui ta on täiskasvanute raamatutes, aga seda on seal olemas. Et lasteraamatuid iseloomustab selline sensitiivsus laste hingemaailma suhtes, et laps on alati see positiivne tegelane ja täiskasvanud on kurjad ja rumalad aga lapsed saavutavad alati võidu selle kurjuse ja rumaluse üle, kui täiskasvanute juttudes ei tea kunagi ette, kuidas need lõpevad täiesti ootamatult. Ettearvamatud lahendused on, et ei tea, kas karistada saab see, kes terroriseerib, või see, keda terroriseeritakse. Ja ta on tõepoolest musta huumori ja ootamatute pöörete meister kõige puhtamal kujul ja tihtipeale tema jutud lõpevad nagu sellise katastroofi veerel, et jätab päris palju seda otsustusvabadust või palju meie kujutlusvõime hooleks ja seetõttu on ta põnev autor või seda pean ma üheks tema suureks kartuseks, et ta ei muuda meid laisaks, ta ärgitab lugejat väga pingeline lugeda tema lugusid. Sa hakkad lugema. Ma ei taha seda käest ära panna, ent samas mõnikord mul on tunne, et see asi ei saa hästi lõppeda, et ma ei taha teada, kui halvasti see lõpeb, aga ta tihtipeale ta ei ütle välja seda, kui halvasti need asjad tegelikult lõppevad. Me arvame end teadvat. Aga kiisu kiisus on ju selliseid lugusid. Loed ja mõtled, et ei, enam hullemaks minna ei saa ja siis tuleb ikka mingi ootamatu. Ja kusjuures alustab neid lugusid justkui tavalistest ja harilikest inimestest täiesti tavalistest sündmustest ei tundu tuleb mingi ootamatu pööre sinna sisse ja see tähendab käest ära mõnes mõttes. Mitte lood, vaid sellised pildikesed või fragmendid inimeste elust punktist A punkti B ja autor jätab meile ise otsustada või meie kujutlusvõime hooleks selle, mis eelnes, mis järgneb, et me peame nagu need lüngad täitma. Rääkige sellest, kiisu kiisust tööd rohkem, missuguseid lugusid selles raamatus? Seal on väga erinevaid lugusid ja see oli ka üks asi, mida ma pidasin silmas selle vaheldusrikkuse all, et seal on rohkes koguses musta huumorit, ootamatuid pöördeid, nagu ma juba ütlesin. Aga me ei saa muidugi lõpuni ära rääkida, ühtki lugu, aga, aga mõned tegelased võib-olla kellestki. No kui ma tõlkija töö mõttes räägin, siis ma võib-olla tooks välja siis need paar minu nii-öelda kõige lemmikumad lugu sealt või need, mida mul oli kõige meeldivam tõlkida, mulle väga meeldis pastori rõõm. Ehk siis üks vana pliikaupmees on avastanud hea mooduse leida haruldast mööblit, käies igal pühapäeval pastoriks rõivastatuna talumajades ja esitledes ennast kui vana mööbli säilitamise ühingu, sellist headtegevat natuke hullikest esimeest ja Taali puhul ongi see, et ta suudab oma kirjeldustega niivõrd hästi hiilgavalt edasi anda seda, mida üks või teine asi selle konkreetse tegelaskuju jaoks tähendab näiteks meie ei pruugi teada, mida tähendab Ühe Chipendeili kummuti leidmine vanast talumajast, eks, aga ta suudab selle nii hästi edasi anda. Ja, ja mis selle kummutiga juhtub. Hiljemis pastoriga juhtum, me võime öelda, et Roald Dahli raamatutes nii lasteraamatutes, kõige täiskasvanute raamatutes alatus ja õelus saavad oma palga tegelikult see on üks asi, mis ta oli iseloomustada. Mitte alati ei saa, teine kahjuks elu ei ole selline ja kindlasti täiskasvanute juttude puhul ei ole see alati niimoodi kahjuks. Aga ta näitab, ta näitab meile kõigile, missugused inimesed on, et et on maailmas kurjust ja On inimesi, keda valitsevad lihtsalt õelus, kättemaksuhimu, pahatahtlikkus, ahnus. Sest kõik on seal. Aga alati ei saa hea kurjast võitu nagu elus. Seda raamatut Draakon ja Kuu on tegelikult nagu lastele rohkem raamatuid välja andnud. Kas Roald Dahli viimane raamatuid, mis te olete? Tekkinud see kiisu, kiisu, kas seda sobiks ka lastel lugeda? See on pigem võib-olla noortele, ütleme 15 ja vanemad, kes on nüüd välja kasvanud Charlie ja šokolaadivabriku raamatutest ja tahaksid lugeda edasi taadi. Aga eelkõige on ta ikkagi täiskasvanutele. Tal on kokku kirjutanud üle 60 lühijutu ja nüüd meil on plaanis järjest välja anda need kogumikud. Kogumikke tuleb veel järgmine on juba nii-öelda ahjus. Kas Roald Dahli on maailmakuulus kirjanik, tal on mitte temal ei ole siis kuna ta on meie hulgast lahkunud tegelikult juba 20 aastat tagasi aga temanimeline kodulehekülg on internetis, temal on. Muuseum on talle pühendatud ja organisatsioonid, mis toetavad, siis aitavad lapsi, kellel ajukahjustused Din, organisatsioon, mis aitab võidelda kirjaoskamatuse vastu. Aga Eestis ei ole Roltalil oma fännklubi. Ma olen kuulnud, et ta on õpetajaid, on, räägime nende klassides on küll laste hulgas tekkinud, et takse roalt oli päeva, mis tegelikult on Inglismaal, Ladina-Ameerikas, kui Aafrikas tähistatakse seal 13 september, see on tema sünnipäev ja et olen kuulnud, et siin ka Eestis on klasse ja väikseid selliseid gruppe, lapsi, kes tähistavad seda päeva, seda on tore kuulata. Aitäh. Teile EParelaid ja Leelo Märjamaa kirjastusest draakon ja kuu ja edu. Ja nüüd me teeme Vikerraadios ajalugu, sellepärast et me oleme helistanud Iraani seltskond eesti mehi võttis aastavahetuse vastu Iraanis. Tere, Hannes Hanso. Tervist ka minu poolt ja ma arvan, ka teiste Uhhuduuri teated mõõtsid Iraanist ja Eesti ei ole hetkelgi. Läheme juba Teherani, vaid paar-kolmsada kilomeetrit lõuna pool, et me täna hommikul alustasime kroomist, mis on Iraani nii-öelda pühadusel, teine linn ehk selline šiiitide usukeskus. Et praegu olemegi maanteel ja ma tulin kuskil mingisuguse savihunniku taha kaablikaevamisest ilmselt ülejäänu hunniku taha ja vaatan praegu mägesid ja põlde. Aga tuleme aastavahetuse juurde tagasi, aastavahetusel olite te Teheranis, aga Iraani pealinnas ilmselt selliseid pidustusi ei olnud, nagu meil. Jah, nendel on ajaarvamine hoopis teistsugune, et siin on praegu veel jätkuvalt aastal 1389 ja aastavahetus on meil millalgi märtsikuus, et tohutult suur pidu muidugi Iraani siis aastavahetuse pidu, nagu keegi meile bensiinijaamas ütlesid, jajaa. Tere tulemast keskaega. Nemad elavad siin umbes 700 aastat tagasi, ajas. See tähendab, et Iraanlastel naljasoont Ära nalja saanud on siin paljudel ja mitte ainult seda, vaid ühes olid ääretult külalislahkus. Nüüd ütlesin mingi pool tundi tagasi, võib-olla ma panin telefoni sisse, saaksite helistada ja lihtsalt kuskile maja paariks minutiks seisma, muidugi joostes tuleb kohe keegi välja, laps kaenlas, tulge sisse, tulge sisse, pakuti oliive ja kingituseks endale oliiviõlipudeli, kuna tegu oli mingite oliivi pressijatega ja kovi anti kõigile, tegin pilti. Iraanlased on sellised ülimalt sõbralikud, ma arvan. Ja siis arutasime ennem, et Eesti politseil oleks midagi õppida ka iganes veel, ma arvan. Iraani politsei tuleb alati juurde, et kena pirukas on midagi viga. Kas te olete tee kaotanud, kas on midagi tarvis? Ülimalt lahked ja asjalik, sisuline proaktiivselt sinna juurde tuleb, suruvad kätt, võiks lavale pimeda peale jäime. Õhtul sõites siis politseiauto, tuli, sõitis meile kõrvale, palus kinni pidades eestlased, nii et hoidke ilusti, tee äärde, ärge liiga kiiresti sõitke, et siin on pime ja ei taha, et mingit ennetust juhtuks. Aga meile tundub küll siitpoolt, et Iraan on pigem suletud ühiskond, eestlane sinna tavaliselt ei satu, aga tundub, et nad on külalistega harjunud. No ma arvan, sellepärast nad ongi hirmus sõbralikud, et ega need külalised ülearu palju ei käi. Paljud araabia riigid, kus käib palju turiste, olgu see ma ei tea Jordaania või Egiptus näiteks Novi, Tuneesia või midagi sellist, et seal seda külalislahkust on vähem või rohkem selline kommertstegevus seotud turistidega siiani välismaalased haruldaselt vähe. Ma arvan, et kui me olime esimesed ühe või kaks päeva Teheranis pärast seda ma olen näinud ühte jaapanlast terve selle aja jooksul vähemalt väljastpoolt vaadates välismaalast hiljutigi näinud, ei ole olemas ühtki humaanne religiooni õppinud. Näe seal kommis selles pühaline mingi kümneid tuhandeid üle, ilma neid nii-öelda moslemeid, keda Iraani valitsuse kulul koolitatakse. Siia moslemi asjadest lõpetadega. Kuidas sa tead, et ta just Omaanlane oli, kas sa teed välise järgi vahet või sa suhtlesid temaga? See ei tee, aga noh, näha oli, mitte iraanlane, selles mõttes rohkem araablane selgelt, aga välimuse järgi laske natuke vahet, ühes Iraanis endas on juba kümneid erinevaid etnilisi gruppe, mis võivad välja näha täiesti erinevad, et me meil tuli kuskil mahla. Rääkides värske mahla restoranist, väliselt aitas, kui nad oskas inglise keelt ja siis tuli tuli nagu jutuks, kuna me läheme edasi omani ka, siis rääkisime pisut juttu. Suhtlete kohalikega põhiliselt inglise keeles. No ega siin muud üle jää, põhiliselt ostlemine kätega telgedega naerul näoga, aga kui keegi rääkida oskaksin natuke inglise keelt, aga peab ütlema tegelikult keeleoskus väga. Ja tulevad, aga üldiselt käibki asi kätega. Igatahes eriti naerul näoga, sellised lahked, sõbralikud, naljakas reeglid, et näiteks, et ühel õhtul, no me olime esimese pika päeva teinud natuke üle 100 kilomeetri, võib-olla jõudsime kuskile teemajja juba pimedaks läinud ja kusagil ööbida ei ole, päris külmaks läheb siin öösel ja päeval praegu hetkel sihuke mõnus päikesepaiste ja ma arvan, mingi 10 15 kraadi sooja või midagi sellist, et jalgrattaga ideaalne täiesti sõitmiseks, aga siis oli juba päris külm õhtu käes, ei olnud kusagile magama minna ja teemajad küsisime. Ja noh, kõrval oli mošee siin Iraanis üldse niimoodi, et kusagile mujale minna ei ole, võid alati mošees põrandal magada ja rääkisime täpselt kätega niimoodi näitud Malva meest ja need küsinud, kus ta oli teha ja siis tuimalt suunati meid edasi mošees ilusti kuivad jalanõud jalast ära seal ei ole, ma ei tohi siseneda, vaibad põrandal, magamiskotid nurka, rataste peal maha ja magasime näiteks mošees ja kõik sellised asjad saab ilusti kätega korda ajada ja esimene palvus neljandal hommikul mingi viiepaistva päikesetõusu ajal ja meedial osad Novskasid, osad köhiseidi osad tegid veel muid põnevaid hääli hommikuse palvuse ajal näiteks iraanlased on selles mõttes hästi külalislahked ja et, et keegi ei pane pahaks seal mošees põrandal, keegi magab, samal ajal kui nemad oma hommikuse palvega näiteks tegelevad. Ja keegi ei küsi sinu käest, mis usku sina oled? Tõsi küll, juttu, kui jutuks tuleb, kristlus on selles mõttes täiesti aktsepteeritud religioon, energia eile me rääkisime ühe usuõpetusega hästi suures mošees. Juhtumisi kommilinnas on, nagu ma ütlesin, see on pühaduse nii-öelda teine linn šiia religioonis Mossadi järgi. Ja see õpetlane otsis koraanist kohe välja selle koha, kus räägiti näiteks Neitsi Maarjat Jeesuse sündimisest. Meil on veel mingi 75 80 kilomeetrit minna. Et see on näiteks kolm idamaa tarka, tulide Jeesust Jeruusalemma lähedale. Vaatame, need usud on omavahel tegelikult täiesti seotud ja see, et sa oled kristlane, on siin täiesti aktsepteeritud ja nagu meile ka eile öeldi, et nii nii koraani kui ka piibli järgi peaks need religioonid noh ühesõnaga me oleme omavahel vennad, kes midagi muud räägib, tõlgendab koraani valesti, noh, nii-öelda ekstremism. Ekstremistide. Me kõik teame, et tavaline, selline rahulik läbikäimine on täiesti täiesti aktsepteeritud. Ma arvan, et üks asi, mida siin ei tohi küll teha ei ole tark teha usu millessegi, kui ta ütleb, ma olen natuke istmed, see on halb uskmatu olla. Fafiir neid kutsutakse. Aga Kristinale täiesti okei, siin on palju armeenlasi kreeka ortodoksi inimesi, isegi nii üllatav kui see ka pole, näiteks Ethanit, kuhu me paari-kolme päeva pärast jõuda tahame. Seal on täiesti aktsepteeritud suur juudi kogukondade, isegi juudid võivad seal rahulikult elada oma religiooniga, praktiseerida. Praegu, kui sa meiega räägid oled sa rattaga tee ääres ja teised mehed ootavad sinu järgi. Teised mehed sõitsid natukene edasi, siin kohe näiteid võiks märkide teema ja nii me arvame, tähendab, paari kilomeetri pärast kätte jälle. Aga mina vaatan jah, mägesid ja selline hästi mõnus päikesepaiste. Mulle meenub selline Orissaare keskkooli mai lõpp või päike juba ka Eestis ja siis tulid sööma ja siis keerasid näo päikese poole. Pika vahetunni ajal täpselt selline samasugune kevadine päike. Tunne, mida lõuna poole me rohkem liigume, seda rohelisemaks hakkab minema, et meil on paar mäeaheliku vahel, et me oleme Pärsia lahe ääres, et seal läheb palavaks. Praegu on selline mõnus, seal on juba üle 20 kraadi temperatuur, isegi isegi sügaval talvel. Kui palju te kavatsete ühes päevas sõita, kas on mingi kindel taks teil maha pandud? No ikka sõltub linnadest ja asjadest ja et esimesel päeval tuli üle 100 pisut teine päev tuli ainult mingi eine, tuli mingi 60, täna tuleb sajane päev, et me jõuame sinna järgmisse linna pärast tuleb kaks päeva seal oma restoranis ühte. Nii läheb, et me üritame jaotada nii, et oleksid, no ütleme, sõidupäev kokku oleks mingi kuus, seitse, kaheksa tundi koos peatuste ja filmimist ja töö, mis igasuguste asjadega diaks aega igal pool ringi ka vaadata. Ainult teed nühkida pole mõtet. Kas Iraanis on ka selliseid kohti, kuhu teid ei lubata, kuhu välismaalasi ei lubata, aga kuhu väga tahaks minna? Tee peal küll hetkel ei ole, et need teed, kus me käime pidanud, on selles mõttes suht lahtine riik, sinuga piirkond ja hästi päris sõjaväelased on kõik kohad täis, kus on märgid väljas, et ei tohi pildistada ja okastraataiad ja nii edasi. Neid on küll iga linna alguses ja lõpus ja nii edasi. Hästi palju neid õhutõrjepatareisid on igal pool näha. Tehnilisi mure ole nagu selle sõjaväeasjanduse pärast. Ja Iraani ja siin ülejäänud maailma vahel, et selles mõttes noh, kindlasti on siin mingi keelatud alasid, aga õnneks meil minu teada asju väga ei ole. Noh, ühesõnaga seal tasub lihtsalt madalat profiili hoida, võib-olla filmide, mitte mitte just selles suunas ja pildi võib-olla vähem teha, et ma keelatud kohti minu teada küll ei ole. Kui kaua te olete Iraanis ja kuhu siis edasi suundute? Ja siis tahaks laevaga üle mere sõita üle Pärsia lahe emiraatidesse jahi- või Dubaisse ja sealt juba edasi seal Me oleme lühikest aega kaks päeva, võib-olla maksimum kolm päeva ja sealt edasi omani juba läbi Omaani, siis nii-öelda Araabia poolsaare lõuna nurka edasi Jeemeni poole. Jeemenist muidugi õnneks läheb, tahaks selle laevaga üle mere minna juba siis üle Adeni lahe ja üle Punase merenurga Aafrikasse. Kõigepealt Džibutisse sealdudes Etioopiasse, nii et sinna tahaks jõuda kusagil veebruari keskpaiga poole või millal mingi sellisena? Iseseisvuspäeva saate vastu võtta Aafrikas. Aitäh Hannes Hanso ja soovime teile põnevaid reisielamusi. Ja nüüd sellest, kuidas narvakatele tuli euro ja sellest kõigest lähemalt Jüri Nikolajevi vahendusel. Esimese jaanuari keskpäevaks olid Narvas inimesed juba tänavatel kaubakeskused ja pangad töötasid. Kõik maitsesid oma esimest eurokogemust. Üleminekuhetk on selja taga, seepärast uurisin, mida enam kardeti. Swedbanga Narva kontori müügi ja teenindusjuht Olga Andershanova. Kartsime, et lühendatud päeval me ei lõpeta nii nagu plaanisime ja hästi palju meil oli valuutavahetajaid, kest kestsid kontoris 31. detsembril Eesti kroonidega, aga inimesed tahtsid ka uut aastat vastu võtma ja siis lõpetasime, nagu arvasime, Kell kaks ja veel pool tundi, meil läks aega. Meil on praegu paha kontorirahvast paksult. Meil on palju minutit toojad, kes toovad Eesti sendid ja meie mindi masina, loeb neid, meil on palju, mindi soovijat, kes soovivad juba jev Rosendid, näiteks taksojuhid ja väikeettevõtted ja lihtsalt palju inimesi, kes jalutavad, toovad meile olemasolevat Eesti kroonid ja seal jäid vahetamata mingi arusaamatuse loomisel mingeid küsimusi inimeste puhul ei tekkinud veel infot oli hästi palju ja inimesed on hästi informeeritud, et käes hoidnud oma EUR oma arvelt saadud oma pangaautomaadist võetud. Proovisin küll, kõik kontorisse tulin, siis võtsin meie automaadist kupüürid 10 20 ja 50 eurot, mis tunne teil oli? Vahva tunne ja siis aitasin üht inimest ka tehingut tegema, automaadid lävele võtta. No selline tunne, et vot just juhtus jev rooli kohal. SEB panga Narva kontori direktor Toomas Palts Noh, eks see kõige suurem risk ongi infotehnoloogiaga seotud, kuigi tõenäoliselt midagi juhtub, oli äärmiselt väikene, kuid siiski välistada ja seetõttu olime valmistanud siis niinimetatud plaan B, et mis juhtub siis, kui need infotehnoloogiasüsteemide üles tõuseb, aga õnneks vaja ära läinud aastal plaan C-ga oli, et Narvas või midagi erakorralist juhtunud teatavasti on see meie piirunud kõige euroskeptilisem, sellist plaani ei ole, et ma ütleksin, Narva inimesed suhtuvad eurole ülemeelsust rahulikult, et küll viimastel päevadel tõusis mees ja töökoormus pea kolmekordseks, aga ma arvan, et see tendents on üle Eesti. Et selles mõttes Narva ei erine eriti ülejäänud Eesti piirkonnast on selline võimalus olemas, tekib siin 15. kuue paiku mingi inimene, kes pole midagi kuulnud eurostega ega tea mitte midagi, keegi tuleb kusagilt metsast, ütleb, et mis rahaseened on, on küll, said inimesed juba praegu. Kas nad nüüd otseselt ütlevad, aga neile tundub suhteliselt üllatus, et meil muutub raha ja muutub valuuta. Et selliseid inimesi on küll mitte palju, on jah, ega seal muud teha ei olegi, et anname informatsiooni ja ega seal ju midagi erilist ei muud, lihtsalt muutub rahaühik. Narva Kerese Selveri juhataja Nadežda Vahter No me kartsime, et äkki ei lähe nägu kroonid eurodesse või tekib seal mingisugune muu mure, arvutid ei hakka tööle ja pangakaardid ei lähe läbi, seda kartsime kõige rohkem. Aga kõik läks väga hästi, et meil on hästi tugev IT-spetsialisti meeskond ja, ja kõik nagu toetuse väga hästi läks. Mis raha see oli, lihtsalt rohkem mustavalkas õudused uurides? Ikkagi enamus on kroonides, aga on tehtud oste juba ka eurodes, aga põhiliselt on ikkagi sulanud rahas ja eesti kroonides. Üldine ostuaktiivsus on praegu, esimesel kuupäeval üllatavalt hästi, enne ukse avamist nimel tegelikult lausa järjekord ukse taga. Me tegime väravad lahti, siis rahvas tuli poodi aktiivsemalt, et me isegi ei oodanud seda. Esimesed pangaautomaadist võetud eurod tekitavad narvakates pigem vaoshoitud tundeid. Noorepoolsel meesterahval on käes kümmekond rahatähte, mida ta nimetab paberiks. Näe, paber sõidan just Venemaale vahetanud ümber eurorahast enam tekitab elevust pangaarvel olev summa. Mitte kuradit, seal pole täielik tühjus, numbrid on tillukesed arvelt võtad viiekaid. Varem võis aga tuhandeid võtta. Tegelikult on mul ükstakama, kas eurod, rublad või dollarid, peaasi, et palka makstakse. Vanem abielupaar hoiab käes kümneeurost ning see polnud vist päris see, mida nad tahtsid. Midagi ei saa aru, viieeuroseid ei antagi, tahtsime alustuseks väiksemat raha. Nüüd läheme poodi, ostame pojale midagi sõjaväkke saatmiseks. Kroonid olid paremad, summad olid ju suuremad, nüüd saad palka ja ei märkagi seda ja ei tea, kuidas kulutada. Ühe kümneka õnnestus automaadist välja õngitseda, peaasi, et rahakotti pole vaja vahetada. Mõõdud sobivad. Kartused muidugi on, aga kellel neid pole, sai siin vaadatud titaanikutega plakateid ja EuroNews näitab ka üht-teist. Põhimõtteliselt oleme optimistid, samas krooni summasid oli kuidagi mõnusam vaadata? Ei, šokki pole, aga tuju ei tõsta. Narva Peetri platsil taksojuhtidel esimesel jaanuaril eurosid veel teenitud ei ole. Täna hommikul pakuti eurosid, aga vahetusraha ei olnud. Leppisime kroonide peale kokku, edaspidiseks tuleb münte varuda kandiline kroon. Kroonide tulekut kardeti samuti, aga midagi hirmsat juhtunud loodame praegugi paremat. Üldiselt usutakse, et euro tuli kauaks. Oleme Euroopa liidus ja nii see nüüd jääbki. Oleme suures peres uudis plussile. Jüri Nikolajev, Narva. Eesti Kontsert kutsub mobiiltelefonid helisevad tihti viisidel, mille ajalugu on kordades vanem kui telefon ise, kus need viisid pärit Jan Uuspõld teeb asja selgeks Pärnu linnaorkester diabee mobiilihelinat elatate juurde. Merekontsert mobiilihelinat kaheksandal jaanuaril Vanemuise kontserdimajas üheksandal jaanuaril Estonia kontserdisaalis. Päeva. Valisime Piretiga tänaseks päeva plussiks ETV aastalõpuprogrammi, mis on pälvinud juba palju kiidusõnu ning esile on tõstetud seda, et programm oli tihe ja päevakajaline aga samas on esile tõstetud ka seda, et üle Eestimaa jõudis jõudis pilt tõesti eetris, oli, oli killukesi Ida-Virumaalt tartust igalt poolt mujalt, nii et neid kohti, kust ETV aastalõpuprogramme eetrisse jõudis, oli palju ja kui veel nendest plussidest rääkida, siis kindlasti on tõstetud esile ka ETV aastalõpuprogrammi huumoriprogrammi ning äsja on jõudnud meieni ka värske teleauditooriumi uuring ETV vaadatavuse kohta 31. detsembril ning arvatult kujunes üheks kõige populaarsemaks loomulikult Avandi ja Ott Sepa tujurikkuja. Ja kui ma siin nüüd numbrite pealt kokku löön, siis üle 230, võib-olla isegi ligi 240000 televaatajat oli, oli sellel programmil arvestuslikult kindlasti väga hästi on läinud ka Edekabelit ning ka kustuval tulukesel ei ole üldse halvasti läinud, aga aga kogu programm on olnud ühtlaselt väga kõrge vaadatavusega ning ning loomulikult on ka vabariigi presidendi aastalõpukõne pälvinud väga palju vaatajaid. Ja tõenäoliselt Ta oli ka see telesaade kõige vaadatavam saade 31. detsembril üldse, sest peale ETV ja ETV2 näidata teeme seda ju ka teistes Eesti telekanalites, nii et tõenäoliselt oli see vaieldamatult ka kõige vaadatavam telesaade, aga, aga kindlasti arutelu veel. Meie telekanalite aastalõpuprogrammid üle jätkub ja tõenäoliselt arutletakse ka huumori üle ja see, mis on naljakas ja mis ei ole naljakas, aga aga öelge, millisel aastal see ei ole nii olnud ja ja loodetavasti on see ka edaspidi nii, igal juhul on neid, kes ütlevad, et tõepoolest naljad, mida nendes saadetes nägime, olid, olid tõepoolest sellised, mis kergitasid suunurkasid, teised leiavad, et võib-olla vanasti tehti midagi naljakamad, aga, aga numbrid räägivad ise enda eest ja selgub, et et need huumorisaated on inimestele korda läinud. Selle aasta esimene uudis pluss on nüüd lõppenud. Saatejuhid olid täna Lauri Hussar ja Piret Kriivan. Kena õhtut.