Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja võtab kokku teisipäeva 18. jaanuari sündmused. Mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Muinsuskaitsjad peavad vajalikuks kõikuid. Kui jõutakse selleks raha eraldamiseni, siis seda raha ei leita. Nii nenditi täna riigikogus kultuuripärandi kaitse teemalisel arutelul Isamaa ja Res Publica Liiduga. Maapiirkonna juhatus pole rahul, et erakond saatis Pärnusse kandideerima riigikogu liikme Toomas Tõniste. Pärnumaa kandidaadid loodavad südi valimiskampaaniaga valijaid enda poole võita. Tööandjad ja ametiühingud leiavad valimislubadusi hinnates, et need on taas vägagi populistlikud ja ebareaalsed. Kindlustusseltside liit loob sõltumatu lepitusorgani kindlustusvaidluste kohtuväliseks lahendamiseks. Liikluskindlustuse kogemus näitab, et vaidluskomisjoni ette jõuab üks protsenti juhtumitest. Kohtusse on jõudnud mõnikümmend kindlustus vaidlust. Rahvusooper ja meie rahvusooper on vahetanud labad ja majad. Niisugune vahetus on esmakordne. Riia teater tõi Tallinna kaks ooperit kaks balleti külalisetendused kestavad nädala lõpuni. President Toomas Hendrik Ilves alustas riigivisiiti Rootsis Stockholmi lähedalt. Nendes avas riigipea ka monumendi vabaduse värav püstitatud mälestuseks neile, kes suure sõja eest 1900 neljakümnendail aastail Rootsi põgenesid. Ilm püsib pilves ja sajab lörtsi, õhutemperatuur jääb nulli lähedale. Nüüd kõigest lähemalt. Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena kultuuripärandi kaitset. Uku Toom teeb ülevaate. Aitäh küsimus oli arutlusel Kultuurikomisjoni initsiatiivil ja põhiettekandjaid oli kolm komisjoni poolt Lauri Vahtre, muinsuskaitse poolt Trivimi Velliste ning eksperdina akadeemik Mart Kalm. Vahtre peatus kultuuripärandi kujunemisel ja muinsuskaitsetegevusel ning tõi näiteid, kuidas üks kultuurimälestis on tekkinud teise kaotamise hinnaga. Me näeme, et muinsuskaitse on põhiliselt kokkulepe nii nagu on arusaam aja jooksul muutunud, mida kaitsta, mida mitte. Nii võib ta muutuda praegu ja tulevikus. Ja siin ei saa panna maha igavesi, ortodoksid, dogmasid, need asjad kuluvad kaitsmisele, et need ei kuulu mitte. Kultuur on elav, elav organism, ta uuendab pidevalt oma kokkulepet, kuid oluline on see, see muutumine oleks sujuv ja järjepidev. Trivimi Velliste leidis, et kultuuripärand vajab suuremat kaitset ja raha selleks ei eraldata küllaldaselt, ka mitte muinsuskaitse objektide haldajatele. Mälestise hooldamine ja haldamine on natukene kallim kui tavalise kinnisvara hooldamine ja haldamine ja seda vahet kinni maksta. Selleks me peame midagi ette võtma ja senine kogemus on näidanud, et kui me oleme seda teemat arutanud. Ja kui me oleme otsustamise lävel, kas me teeme selle erisuse, et me anname näiteks maamaksusoodustuse mälestuse valdajale, siis mõned poliitikud ütlevad, et ei, et parem teeme niimoodi, et anname neile otsetoetustele, maksab selle vahe kinni. See filosoofia on kõigiti arusaadav, aga praktiline häda on selles, et iga kord, kui me lõpuks siis jõuame eelarve arutelude juurde ja kui saabub see aeg neid toetusi eraldada, siis seda raha ei leita. Ja igavene vaidlus käib selle üle, kas meie võimaluste juures ei ole muinsuskaitse all olevaid objekte liiga palju. Mart Kalm. Meil on jah, suhteliselt palju mälestisi kaitse all. Samas ma ei jaga väga seda seisukohta, et neid peaks olema vähem kaitse all. Ma arvan, et ei juhtu midagi, kui me suudame selle suhtumise. Et kui me ei suuda kõiki kaitse all olevaid mälestisi kaitsta ja osa nendest siiski hävib, siis see ei ole katastroof. Samas leidis ta, et riigivalitsemise ja muinsuskaitsetegevuse saaks mõnel juhul ka ühendada. Kas on mõtet riigiasutusi ilmtingimata kõige odavamates kastidesse põllu peale kolida, kui riigiasutuse kuskil ajaloolises hoones hoidmisega on võimalik anda oma panus ka muinsuskaitsesse? Isamaa ja Res Publica liidu Pärnumaa piirkonna juhatus pole rahul, et erakond saatis Pärnusse kandideerima riigikogu liikme Toomas Tõniste, Ester Vilgatsi kaastöö. Kuigi kandidaatide lõpliku nimekirja esitamiseni on aega ülehomseni, pole kahtlust, et Riigikogu liige Toomas Tõniste kandideerib seekord Pärnumaal 2007. aastal Tallinnas kandideerides saida 909 häält ja pääses riigikokku tänu Mart Laari tugevale tulemusele. IRL-i Pärnu piirkonna juhatusega Tõnistet, keda ei seo Pärnuga miski, siia nimekirja ei soovinud. Nende kandidaate. Esinumbriks oli piirkonna esimees Annely Akkermann, kes nüüd on nimekirjas number kahe all. Annely Akkermann. Ja selles osas Pärnu piirkond on eriarvamusel muidugi, et piirkond tegi oma ettepaneku, et kohalikud inimesed oleksid esimestel kohtadel keskkond ja me peame sellega nüüd leppima, mismoodi see valimiskampaania nüüd välja näeb, need, keda mina kutsusin kandideerima, et ma olen esinumber, tulge kandideerima, et need loomulikult jätkavad kampaaniat ja annavad südi kampaania oma eesmärgi saavutamiseks, et ikkagi Pärnu inimesed saaksid riigikokku, sest me oleme kindlalt veendunud, et riigikogu valimissüsteem on ringkonnapõhine sellepärast, et üle Eesti inimesed riigikogus tahaksid. Ja ma tegelikult mõistan ka neid praegu riigikogus olevat poliitikuid ja nende soovi oma kohta säilitada iga hinna eest ja siis proovida võtta neid esimesi magusamaid kohti. Akkermann ütles, et mitte kõik ei leppinud Tõniste Pärnus kandideerimis, aga oli ka neid, kes seetõttu end nimekirjast maha tõmbasid. Jah, ja ega piirkond praegu ei tea, kes nende asemele kohad sisse võtsid, et piirkond ei ole täna informeeritud, et missugune on meie nimekirja lõplik järjestus, aga loodame, et leitakse tublid inimesed nendele kohtadele, sest iga hääl on tähtis. Ja põhimõtteliselt loeb ju lõpuks valija arvamus, et kas eelistatakse pärnu inimest kui Tallinna inimest, sest valimisnimekiri reastub ümber esimeseks saab siis enim hääli saanud kandidaat. Toomas Tõniste ütles, et Pärnumaal kandideerimine sai teoks pärast pikka mõtlemist. See on pikemaajalisem protsess, et vaadates meie piirkondi ja inimesi kandideerijaid ja, ja kuna ka minu juured on Pärnumaalt pärit, siis leidsime, et ma sobiksin sinna, võib olla erakonna nimekirja tugevdama ja peale pikka mõtlemist ma olin sellega nõus. Oleme seal mitmeid kordi kohtunud, rääkinud omavahel ja. Ma ütleksin, et meil on seal tegelikult ainult kohtudes inimestega, meil on seal juba kampaania käinud mitu kuud. Mina näen küll ainult väga positiivset suhtumist, et ma isegi ei saa aru, kus see sihuke jutt on tulnud. Tööandjate keskliit leiab, et parteide valimislubadused on palju ebareaalsed. Tööandjad kutsuvad erakondi üles loobuma neist lubadustest, millel puudub selge eelarveline kate, räägib Tööandjate keskliidu tegevjuht Tarmo Kriis. Ettevõtjad täna, kes ootaksid maksude langetamist uuesti kriisieelsele tasemele, teeb ärevaks valimiskulude kulutav ise loome, mitmed erakonnad, kes on siin ühest küljest küll propageerinud majanduse kasvumeetmeid ja lubanud taastada sellise normaalse olukorra, mis, mis oli siis kriisieelsed. Tegelikult planeerivad justkui uusi kulusid ja oleme arvamusel, et täna uute kulude planeerimist järgmiseks neljaks aastaks ei ole mõistlik teha, sest et ega kõik ohumärgid majanduse taastumist ei ole veel kadunud. Kas võib öelda, et kõik erakonnad on oma valimislubadustes sellised, mitte reaalsed? Ma ütleks nii, et eks selliseid lubadusi, mis meid häirivad peab küll tunnistama, et käesoleva aasta riigikogu valimised on natukene parema väljavaatega kui neli aastat tagasi toimunud valimised ikkagi otseselt palgatõusu ja väga kiireid arenguid sotsiaalses turvalisuses ei lubata, aga mida me arvame, et tasuks vältida, on kindlasti pensionikulude hüppeline tõus ja igasugused siis sellised kasuta soodustused, mille järgi tegelikult ei ole otseselt täna vajadust ja riigieelarvet vaadates ei ole võimalik täiesti ilma, et maksusid uuesti veel kord tõstma hakataks. Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga leiab aga, et valimislubadustes lähtutakse ikka veel kärbetest. Samas tuleks hoopis mõelda sellele, kuidas eelarvet kasvatada ja maksulaekumisi parandada. Erakondade valimisprogrammides peaks olema äärmiselt oluline kohtust, nimelt konkreetsetel majanduspoliitikatel ja sektori poliitikatele, aga seda, et väga palju ei loe see, et lubatakse nii-öelda maksurahu välja arvatud tööjõumaksud ja kui, kui tullakse välja ideedega kehtestada regressiivne sotsiaalmaks, mis vähendab veelgi laekumisi pensionikassasse, mis vähendab laekumisi ravikindlustusse, siis noh, see, see kõik ei saa olla jätkub see tekitab ainult defitsiidi sotsiaalkindlustuse eelarvetes ja samas ei näita ükski selliste muudatuste lubaja ära, kus koha pealt võetakse see raha, millega see puudujääk. Teine äärmiselt oluline teema, millest poliitikud täna ei taha rääkida, on ikkagi see, et tegelikult Eesti majandust, nii nagu üldiselt ka kogu Euroopa Liidu majandust ootab järgmised viis kuni kaheksa aastat ees üsna korralike vindumine ja mingisugustest kasvunumbritest ei saa kindlasti unistada. Eesti kindlustusseltside liit paneb inimestele südamele, et kindlustusleppe sõlmimine eeldab süvenemist, siis on hilja mõtlema hakata, kui kahju juba sündinud ja selgub, et kindlustus ei vasta ootustele. Kindlustusseltside liit loob peagi sõltumatu lepitusorgani, et vaidlused saaksid kohtuvälise lahenduse. Kai Vare. Eestis on aastas ligi 90000 kindlustusjuhtumit, neist ligikaudu 25000 on liikluskindlustusjuhtumit. Kindlustusseltside liidu juhi Mart Jesse sõnul tuleks vaidlused ära vaielda lepingu sõlmimisel, aga kogemus näitab, et vaidlused tekivad kindlustussumma väljamaksmise ajal. Kokkuvõttes aga toimib kindlustusturg esse hinnangul väga hästi. Kui me vaatame näiteks liikluskindlustuse statistikat, siis räägime 25-st 30-st 1000-st juhtumist aastas ja liikluskindlustuse vaidluskomisjon jõuab nendest tsirka 170 juhtumit aastas, mis tähendab, et alla ühe protsendi juhtumi tekitab vaidlusi. Liikluskindlustuse puhul toimib vaidluskomisjon, muude kindlustusvaidluste puhul on aga kohtuvälise lahenduse leidmine raske. Kindlustusseltside liit otsustas luua sõltumatu lepitusorgani. Lepitusorgan annab õiguse kõikidele kindlustuse klientidele, sõltumata siis kindlustusliigist pöördud tasuta lepitusorgani poole ja otsida oma vaidlustele lahendust. Kindlustusseltside liidu juriidilise osakonna juhataja Martti Merila sõnul põhineb lepitusorgani töö vabatahtlikul kokkuleppel. Vältel on vaba tahe, kas nad soovivad sinna oma vaidlusküsimuse lepitajale epitamiseks esitada või mitte. Teistpidi siis tähendab vabatahtlikkus seda, et tulevaselt menetlusest ainult siis, kui pooled selles kokku lepivad, lepitajad praegu tooli mitte milleski sundida. Meie kliendile võimaldab ta saada nagu erapooletu eksperthinnangu et kui nad ka seal menetluse jooksul ei saavuta kokkulepet, et siis ta saab oma, saab õigusliku hinnangu oma vaidlusküsimusele, kas tal üldse nagu on mõtet kohtusse minna või mitte? Lepitusorgan luuakse küll kindlustusseltside liidu algatusel, aga Merile kinnitas, et tegemist on sõltumatu lepitajaga. Selleks oleme kaasanud kaasamas finantsinspektsiooni, rahandusministeeriumi tarbijakaitsjate kindlustusmaaklerid, triitu, kelle esindajad siis hakkavad selle lepitusorgani tegevuse üle järelevalvet teostama. Praegu ei osata prognoosida, kui palju hakatakse kindlustusvaidlustega lepitaja poole pöörduma. Senise kogemuse põhjal on kohtusse pöördutud vähe. Täna on kindlustusseltside vastu kohtutes nõudeid alla 40 kõikide seltside tuli kokku, et see veel nagu kinnitab seda tegelikult nagu vaidluste suhteliselt vähe. Üheks tõkkeks on kindlasti see, et Eestis on riigilõivud väga kõrgelt, mis on kohtusse pöördumise teinud inimestele raskeks, aga teiselt poolt näitab see, et siiski kindlustusandjad pead töötanud. Muidugi kindlustus, kaskokindlustus ja siis mingisuguse keerulisemad vastutuskindlustuse vaidlused. President Toomas Hendrik Ilves alustas täna riigivisiiti Rootsis, ülevaate teeb Stockholmist Margitta, otsmaa. President Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves jõudsid siis täna hommikul Stockholmi et alustada kuninga Carl 16. Gustaf kutsel. Seda riigivisiiti sadamakail oli vastas prints Carl Philip välisministriga Carl Bildt ja kuningakoja esindajad. President Ilvese sõnul on see visiit mõneti tähelepanu väärne selle poolest, et et me oleme küll naaberriigid, aga see on alles kolmas riigivisiit Eesti poolt. Rootsi ehk et me teame, et 1925. aastal käis Jaan Tõnisson. Siis käis oma ametiajal ka Lennart Meri ja nüüd siis alles Toomas Hendrik Ilves. Presidendina. Kaasas on äridelegatsioon, kellel on oma programm, aga nii nagu ilves laevas ütles, et ta loodab väga, et igaüks siin teeb oma tööd. Tema teeb oma tööd, et esindada Eesti riiki ja ta loodab, et äridelegatsioon teeb oma tööd ehk et saada võimalikult palju häid kontakte. Olla nii nagu vaja olla tasemel. Palju on tekitanud küsimusi siin, et miks president Ilves tuli laevaga. Ta ise ütles selle kohta niiviisi. Et meie suhted on üle 900 aasta ja kaks riiki on läbi põimunud ajalooga ja laevaga sõitmisest ei näe ta midagi hirmsat ega kummalist, et see on pikaajaline traditsioon naljaga pooleks võtta. Kui rääkida või meenutada näiteks Sigtunat Stockholmi lähedal käärides kaldal avas president Ilves täna monumendi Vabaduse värav. 1994. aastal möödus 50 aastat üle 30000 eestlase põgenemisest eestirootslast evakueerimist üle Läänemere Rootsi. Selle tähistamiseks Rootsis otsustatigi püstitada mälestussammas, mis oleks ühtlasi kingituseks ja tänuks Rootsi rahvale ning püsivaks meeleks järeltulevatele põlvedele. Üksikisikutelt ja organisatsioonidelt koguti samba jaoks annetustena 640000 krooni. Vabaduse väravaks autor on kujur Mati Varik. See õnnistati Stockholmist juurkordonist sisse ja anti pidulikult siis Rootsi rahvale üle 94. aastal ja täna siis sai ta nagu president Ilvese poolt ka ametlikult avatud presidendil on olnud hommikupoolikul kohtumised kuningakojas ehk et ta on istunud enne lõuna koos kuningaga. Meie presidendipaar kinkis kuningale Tiiu Sarapuu klaasplaadi, mille pealkiri või mille moto on olevik avaneb mineviku ja tuleviku kokkupuutel. Ja kuningannale kingiti Anneli Tammiku pross salakiri, mis on inspireeritud haapsalu sallist ja selle ajaloolistest mustritest. Riia ja Tallinn on vahetanud ooperilavad tänasest mängib Riia Rahvusooper Tallinnas ja meie rahvusooper Riias. Riia teater alustab Tallinnas balletiga, sellisel niisugune vahetus on ka teadupoolest suur kultuurisündmus. Riina Eentalu räägib lähemalt. Läti rahvusooperi viimasest külaskäigust Tallinna on möödas 20 aastat ja meie rahvusooperikülaskäik Riiga jääb aastasse 1984 kuid lava ja majavahetus on esmakordne. Läti teater on seekord Tallinna toonud balleti Tšižell ja suveöö unenägu ning ooperid. Ma tahan pateflaya Jevgeni Oneginit. Põgenioneegina värske lavastus esietendus detsembris ja selle lavastas Riia ooperiteatri juht Andrei Šagars. Sagaras juhib teatrit juba 15 aastat ja leiab, et läti solistid on jõudnud maailma, kui tan lojaalsed oma teatrile. Andres sagarci sõnul tulevad solistid rõõmuga Lätti tagasi ja teevad kaasa lavastustes, mis on vallutanud maailma parimad ooperilaval. Sealjuures ei mängi rolli niivõrd raha, sest Läti riigi toetus ja teatri rahalised võimalused on teistest Euroopa riikidest oluliselt väiksemad. Vaid rolli mängib see, et ollakse oma teatrile lojaalsed. Se lavade vahetamine Riiaga ei olnud üldse kerge, sest Riias on oma ooperimaja, meil ei ole, ütles Eesti rahvusooperiooperi juht Mart Mikk. Meie lava on ikka meetreid ja meetreid väiksem ja mõjuks tobedalt, et viid justkui nagu suure ooperiga, siis seal laval mõjub, nukumaja näeb ja ja vastupidi, näiteks lätlaste oneegin, mida ma Jevgeni on, mida ma olen näinud. Et seal on keskne element, kujunduselement on selline suur voodimist, teises vaatuses on pidulaud ja kolmandas vaatuses on siis duelli selline areen. See on väga nendele oma väga täitev, et kui see meie lavale nüüd tuuakse, siis väiksemaks teda ei tehta, et eks seal äärtes kitsas natukene balletile sama moodi, et, et seal, kus võib-olla Riia balletitantsijad on harjunud viimast hüpet alustama, on meil juba sein vastast, eks ta vajub, vajab natukene harjumist. Üks ooperitest, mille lätlased Tallinna tõid, ma tahan pate flai, on Mart Miku sõnul väidetavalt maailma vanim säilinud lavastus. Kus osad dekoratsioonid ja kostüümid on pärit aastast 1925 ja siis puudu olevat tükikesed, on asendatud algsete kavandite järgi ja väidetavalt lavastus nii-öelda joonis või see, kuidas inimesed liiguvad, on on täpselt aastast 1925 ja teine sellele kontrastiks on siis Jevgeni Oneginit, mis on kaasaegne lavastust, selle on lavastanud Andres Šagars, kes on väga tuntud oma selliste põnevate lavastuste poolest. Septembris vahetab meie rahvusooper majajaleva Vilniusega. Kultuurist veel tänasest astus ametisse uus kultuuriministeeriumi filminõunik Edith Sepp, kes võitis ka sellele kohale korraldatud avaliku konkursifilmirežiid on ta õppinud Poolas ja Suurbritannias, seal on ta töötanud ka produtsendi ja režissöörina, tootes raadiosaatjata dokumentaalkavu BBC-le. Sepa sõnul vajab Eesti film hädasti oma arengukava. Filmikunst on ikka midagi sellist, mis on nagu väga palju entusiasmil ka baseerub ja inimestel mingi sisemistest salasosinastest, millest nad ei saa nagu vastu, nagu võidelda, et ma ei usu, et see nüüd, et see ainult nüüd ja riiklikul rahal näiteks püsima jääb, et seal on ikka väga palju neid erinevaid osapooli. Loomulikult, et ta tuleb nagu Eestis tuleb jälle ikka popule päevasemaks muuta, et inimesed on nagu uhked oma filmile ja see, mida me välja laseme ja kui tulevad isegi filmid välja, mis nii väga ei meeldi, onju, aga ikkagi see nagu see nagu ikka positiivselt lähtedsele. Ma olen täiesti veendunud, et, et mida rohkem filme teieni, seda paremaks need filmid lähevad, mida rohkem me neid välja viime ja mida rohkem liimid näiteks lähevad ka rahvusvahelisele turule ja isegi kui nad tahad seal vastu päid ja jalgu. Aga kas me ju õpime, see kõik on ju selline õppimise protsess. Et loomulikult, et see amet me läheks nagu välja ka sellised müts maas. Margus, aga, aga no need, need on need perioodid meie elus ja nende tingimuste valdkonnas, et, et me peame nagu läbi käima, oma arenema peame õppima ja ega siis me ju nii nõrgad ei ka ei ole meheline tipud olemas, eks ole. Üheks oluliseks teetähiseks oleks oma filmistuudio loomine. Edith Sepp leiab, et midagi võiks paika saada juba lähema viie aasta jooksul. Minu jaoks on see väga oluline, et Eesti filmil oleks nagu oma kodu on ja kus ma saan sisevõtteid teha ja oleks ka nagu jälle välisfilmi, kes tahavad Eestisse tulla. Me peame looma sellise keskkonna, et inimesed väljastpoolt tahavad ka siia tulla nagu filme tegema ja siis me peame looma meeskonna, et me saame sellest kasu, kui nad siia tulevad tegema, et me saame jälle oma filmitööstust toetada nende filmidega, mis siia siis meile raha jätavad, et see ei ole minu arust ainult raha küsimus ja siin on ka väga palju tahet ja iroonia, on vaja julgust välja minna. Tegelikult. Ilm on jätkuvalt pilves, sajab lörtsi või lund ja kohati võib olla udu ning jäidet. Puhub edela ja läänetuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ning õhutemperatuur jääb nulli ja miinus kahe kraadi vahele. See oli tänane Päevakaja järjekorranumbriga 18160. Head õhtut.