Tere õhtust, kell sai kaheksa, Päevakaja võtab kokku teisipäeva, 18. jaanuari sündmused stuudios on Janek Salme. Muinsuskaitsjad peavad vajalikuks kõikuid. Kui jõutakse selleks raha eraldamiseni, siis seda raha ei leita. Nii nenditi täna riigikogus kultuuri pärandi kaitse teemalisel arutelul. Isamaa ja Res Publica liidu Pärnumaa piirkonna juhatus pole rahul sellega, et erakond seab riigikogu valimistel Pärnu piirkonna esinumbriks riigikogu liikme Toomas Tõniste. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Eesti Euroopa finantsstabiilsuse fondi suurendamise suhtes kõrgemalt meelestatud praeguseni tulevased lapsevanemad. Ligi 20. Venemaa linnas avaldasid meelt esimesest jaanuarist jõustunud seadusemuudatuse vastu. Muudatus kärbib paljude noorte emade vanemahüvitist. Kultuuriministeeriumi filminõuniku Edith Sepa sõnul on Eesti filmi käekäik paljuski üldse mitte raha, vaid hea tahte ja sellelt pinnalt tekkinud kokkulepete küsimus. Virumaa muuseumide kunstikogu täienes järjekordse Virumaaga seotud kunstnikud. Seega täna andis Valli Lember Bogatkina muuseumile üle oma 1960. aastal valminud akvarelli Toolse linnusest. Ilm püsib pilves, sajab lörtsi, õhutemperatuur jääb null kraadi lähedale. Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena kultuuripärandi kaitset. Uku Toom teeb ülevaate. Küsimus oli arutusel kultuurikomisjoni initsiatiivil ja põhiettekandjaid oli kolm komisjoni poolt Lauri Vahtre, muinsuskaitse poolt Trivimi Velliste ning eksperdina akadeemik Mart Kalm. Vahtre peatus kultuuripärandi kujunemisel ja muinsuskaitsetegevusel ning tõi näiteid, kuidas üks kultuurimälestis on tekkinud teise kaotamise hinnaga. Me näeme, et muinsuskaitse on põhiliselt kokkulepe nii nagu on arusaam aja jooksul muutunud, mida kaitsta, mida mitte. Nii võib ta muutuda praegu ja tulevikus. Ja siin ei saa panna maha igavesi ortodokssed, dogmasid. Need asjad kuuluvad kaitsmisele, et need ei kuulu mitte. Kultuur on elav organism, ta uuendab pidevalt oma kokkulepet, kuid oluline on see, see muutumine oleks sujuv ja järjepidev. Trivimi Velliste leidis, et kultuuripärand vajab suuremat kaitset ja raha selleks ei eraldata küllaldaselt, ka mitte muinsuskaitse objektide haldajatele. Mälestise hooldamine ja haldamine on natukene kallim kui tavalise kinnisvara hooldamine ja haldamine ja seda vahet kinni maksta, selleks midagi ette võtma ja senine kogemus on näidanud, et kui me oleme seda teemat arutanud ja kui me oleme otsustamise lävel, kas me teeme selle erisuse anname näiteks maamaksusoodustuse mälestuse valdajale, siis mõned poliitikud ütlevad, et ei, et parem teeme niimoodi, et anname neile otsetoetustele, maksame selle vahe kinni ja see filosoofia on, tegite, arusaadav, aga praktiline häda on selles, et iga kord, kui me lõpuks siis jõuame eelarve arutelude juurde ja kui saabub see aeg neid toetusi eraldada, siis seda raha ei leita. Ja igavene vaidlus käib selle üle, kas meie võimaluste juures ei ole muinsuskaitse all olevaid objekte liiga palju. Mart Kalm. Meil on jah, suhteliselt palju mälestisi kaitse all. Samas ma ei jaga väga seda seisukohta, et neid peaks olema vähem kaitse all. Ma arvan, et ei juhtu midagi, kui me võtame selle suhtumise. Et kui me ei suuda kõiki kaitse all olevaid mälestisi kaitsta ja osa nendest siiski hävib, siis see ei ole katastroof. Samas leidis ta, et riigivalitsemise ja muinsuskaitsetegevuse saaks mõnel juhul ka ühendada. Mõtet riigiasutusi ilmtingimata kõige odavamates kastidesse põllu peale kolida kui riigiasutuse kuskil ajaloolises hoones hoidmisega on võimalik anda oma panus ka muinsuskaitsesse. Isamaa ja Res Publica liidu Pärnumaa piirkonna juhatus pole rahul sellega, et erakond seab riigikogu valimistel Pärnumaal esinumbriks. Riigikogu liikme Toomas Tõniste jätkab Ester Vilgats. Kuigi kandidaatide lõpliku nimekirja esitamiseni on aega ülehomseni, pole kahtlust, et Riigikogu liige Toomas Tõniste kandideerib seekord Pärnumaal. 2007. aastal Tallinnas kandideerides sai ta 909 häält ja pääses riigikokku tänu Mart Laari tugevale tulemusele. IRL-i Pärnu piirkonna juhatusega. Tõnistet, keda ei seo Pärnuga miski, siia nimekirja ei soovinud. Nende kandidaate. Esinumbriks oli piirkonna esimees Annely Akkermann, kes nüüd on nimekirjas number kahe all. Annely Akkermann. Ja selles osas Pärnu piirkond on eriarvamusel muidugi, et piirkond tegi oma ettepaneku, et kohalikud inimesed oleksid esimestel kohtadel, aga keskkond ei arvestanud ja me peame sellega, mismoodi see valimiskampaania nüüd välja näeb. Need, keda mina kutsusin kandideerima, et ma olen esinumber, tulge kandideerima, et need loomulikult jätkavad kampaaniat ja annavad südi kampaania oma eesmärgi saavutamiseks, et ikkagi Pärnu inimesed saaksid riigikogu. Sest me oleme kindlalt veendunud, et riigikogu valimissüsteem on ringkonnapõhine sellepärast, et üle Eesti inimesed riigikokku saaksid. Ja ma tegelikult mõistan ka neid praegu Riigikogus olevat poliitikuid ja nende soovi oma kohta säilitada iga hinna eest ja siis proovida võtta neid esimesi magusamaid kohti. Akkermann ütles, et mitte kõik ei leppinud Tõniste Pärnus kandideerimis, aga oli ka neid, kes seetõttu end nimekirjast maha tõmbasid. Jah, ja ega piirkond praegu ei tea, kes nende asemele kohad sisse võtsid, et piirkond ei ole täna informeeritud, et missugune on meie nimekirja lõplik järjestus, aga loodame, et leitakse tublid inimesed nendele kohtadele, sest iga seal on tähtis ja põhimõtteliselt loeb ju lõpuks valija arvamus, et kas eelistatakse pärnu inimest või Tallinna inimest, sest valimisnimekiri reastub ümber. Esimeseks saab siis enim hääli saanud kandidaat. Toomas Tõniste ütles, et Pärnumaal kandideerimine sai teoks pärast pikka mõtlemist. See on pikemaajalisem protsess, et vaadates meie piirkondi ja inimesi kandideerijaid ja, ja kuna ka minu juured on Pärnumaalt pärit, siis leidsime, et ma sobiksin sinna, võib olla erakonna nimekirja tugevdama ja peale pikka mõtlemist ma olin sellega nõus. Me oleme seal mitmeid kordi kohtunud, rääkinud omavahel ja ja ma ütleksin, et meil on seal tegelikult ainult kohtudes inimestega, meil on seal juba kampaania käinud mitu kuud. Mina näen küll ainult väga positiivset suhtumist, et ma isegi ei saa aru, kus see sihuke jutt on tulnud. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Eesti Euroopa finantsstabiilsuse fondi suurendamise suhtes tõrksad meelestatud. Fondi mahuks on kavandatud 440 miljardit eurot. Fondi suurendamine oli jutuks Euroopa Liidu rahandusministrite kaks päeva väldanud kohtumistel. Ligi sõnul peavad eelkõige võimalike probleemide ees olevad riigid ise rohkem pingutama ehk tegelema eelarve konsolideerimise ja struktuursete reformidega. Ligi sõnul otsustab Eesti liitumise Euroopa finantsstabiilsuse fondiga riigikogu järgmine koosseis. Need valemid on kõik esialgsed ja need muutuvad, et Eesti puhul kindlasti mitte suurenemise suunas, aga me ei oleks muidugi ka õnnelikud, kui see fond suureneks, selles mõttes on siis koormus ikkagi suureneb ja see tekitab küsimuse, et kas need vastavad, vaat riigid on siis teinud kodutööd piisavalt, peab seda fondi suurendama. Praegused ja tulevased lapsevanemad ligi 20-st Venemaa linnas avaldasid meelt esimesest jaanuarist jõustunud seadusemuudatuse vastu. Muudatus kärbib paljude noorte emade vanemahüvitist. Moskvas toimunud meeleavaldust jälgis Krister Paris. Ja sotsiaalarenguministeeriumi ette Moskvas kogunes täna umbes kümmekond valdavalt tulevast ema. Hulk polnud küll suur, ent nagu Koraber ise usuvad, mängis põhirolli umbes 15 kraadine pakane. Samasuguseid demonstratsioone korraldasid praegused ja tulevased lapsevanemad aga üle terve Venemaa. Nad usuvad, et Vene riik on lihtlabaselt varasemaid lubadusi murdunud. Kui varem arvestati vanemahüvitist eelmise aasta palga põhjal, siis nüüd on aluseks kahe aasta palk mis tähendab, et need, kes on noored ja käinud näiteks vähe tööl kaotava poole kaotab aga need, kes palju haiged olnud, kes haiguspäevi arvesse ei võeta. Demonstrant Maria Vassiljeva ütles, et eriti külma dušina tabas seadusemuudatus neid, kes rasedust planeerides riiki usaldasid. Naised sattusid olukorda, kus raha, millega nad juba arvestasid, nad enam ei saa ladina palju kaotasid oma hüvitiste poole. Kui arvestada 200000-ga ja kaotas selles poole, annab see vägagi tunda. Lastehüvitist makstakse Venemaal poolteist aastat ja see on 40 protsenti palgast aga mitte üle umbes 300 euro suuruse summa. See pluss veel mitmed riigipoolse meetmed annavad ka tunda. Nii oli eelmisel aastal Venemaa iive esmakordselt pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist positiivne. Vassiljeva hinnangul lööb süsteemi muutmine just neid, kes lapse saamises ebakindlad. Neid aitab siis teise vähem aborte ja sünnitakse ikka rohkem. Tervishoiu ja sotsiaalarenguministeeriumi pressiesindaja Jekaterina päraslovskaja hinnangul on uus kordaga õiglasem. Seitsmendad katturi raputavad vanni esitama. Inimese süsteemi järgi tekkis olukord, kus vaid kaks kuud töötanud naine samasuguseid hüvitisi kui teine, kes oli töötanud tervelt 10 aastat. Maksud ära, kõik ilusti maksnud. Läheb iseenesest vastuolus põhimõtetega ega midagi sotsiaalset õiglus. See pole mitte sotsiaaltoetus, vaid sotsiaalkindlustussiiski ministeerium. Slovskaja kinnitusel valmis seaduse jõustumist ümber vaatama, et need, kes ei teadnud, muudatustega arvestada seeläbi ei kannataks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Krister Paris. Moskva. Täna astus ametisse uus kultuuriministeeriumi filminõunik Edith Sepp, kes võitis sellele kohale korraldatud avaliku konkursisepp on õppinud filmirežiid Poola filmikoolis magistrikraadi filmirežii eriala erialal saida Sheffieldi ülikoolist Suurbritannias. Ta on töötanud Suurbritannias ka produtsendi ja režissöörina. Sepa sõnul vajab Eesti film hädasti oma arengukava. Filmikunst on ikka midagi sellist, mis on nagu väga palju entusiasmil ka baseerub ja inimestel mingi sisemistest salasosinastest, millest nad ei saa nagu vastu, nagu võidelda, et ma ei usu, et see nüüd, et see ainult nüüd ja riikliku rahale näiteks püsima jääb, et seal on, seal on ikka väga palju neid erinevaid osapooli. Loomulikult, et ta tuleb nagu Eestis tuleb jälle ikka popule päevasemaks muuta, et inimesed on nagu uhked oma filmile ja see, mida me välja laseme ja tahad isegi filmid välja, mis nii väga meelde, onju, aga ikkagi see nagu see nagu ikka positiivselt lähte, et sellepärast ma arvan, täiesti veendunud, et, et mida rohkem filme teieni, seda parem. Samas need filmid lähevad, mida rohkem me neid välja viime ja mida rohkem viimid näiteks lähevad ka rahvusvahelisele turule ja isegi kui nad saavad seal vastu päid ja jalgu, aga kas me ju õpime, see kõik on ju selline õppimise protsess, et loomulikult, et see amet meie läheks nagu välja ka sellised müts maas, orgus, aga, aga no need, need on need perioodid meie elus ja nende tingimuste valdkonnas, et me peame nagu läbi käima, peame arenema, peame õppima ja ega siis me ju nii nõrgad ja ka ei ole meheline tipud ju olemas, eks ole. Virumaa muuseumide kunstikogu täienes järjekordse Virumaaga seotud kunstniku tööga. Valli Lember Bogatkina andis muuseumile üle oma 1960. aastal valminud akvarelli. Toolse linnusest jätkab Ago Gaškov. Valli Lember Bogatkena tööd tutvustati Virumaa muuseumite näitusemaja saalis, kus on väljas ka Karepal tegutsenud kunstniku Richard Sagris tööd. Valli Lember Bogatkinalon selle akvarelli valmimise kohta oma lugu. Ta oli nii monumentaalne ja niivõrd kuidagi arhailine ja me hakkasime kohe joonistama mõlemad. Aga kuna see oli keelutsoon ja muidugi joonistamise ajal tulid kohe sõjale itaallased ja tulid kontrollima, mida meie seal, kui me täitsa huvitav, et me saime selgeks teha nendele, meie joonistame meid mingist luuretega, mitte midagi ja meid lasti vabaks, lasen oma pildi ära lõpetada. Aga siis juhtus niimoodi, et aastaid hiljem tuli Moskva suure ooperi balletimeister, kes oli Ulanova partner ja kes oli kangesti suur fotograaf. Ta tuli mitu, mitu seda fotot, parati oli tal süles ja meie läksime julgelt ka seda Toolse linnus talle näitama. Minu mehel oli ka siis aparaat. Ja kohe tulid jälle piirivalve, võtsid meditsiiniviisid kordonist. Noh, meie olime väga rahulikult, sellepärast mõtlesime, on ülem, oli meile tuttav ja et ohvrit lastakse lahti, aga juhtus niimoodi, et kordoniülemat ei olnud kohal oli üks uus ülemus, kes ei tundnud meid ja meid kuulati üle, mina olin essimine ohustanud, mind kuulati nii kõvasti üle, ma pidin seletama, miks seal aparaatidega olime siis seda vahest piinati nii hirmsasti ja käinud siis, kui järjekord jõudis minu mehe kätte, teda hakati üle kuulama. Teda tunti, sest just üks nädal ennem ja ta oli Rakverel esinenud oma sõja mälestusi nii tundke ära ja meid lasti fopaks. See Molvertonsagrisama ja mina olen tegelikult oma südames väga tänulik, Sagrid seal leivas ja nad ongi tasarõõmus, et täna just lagritsa piltide taustalt seal mina ka oma pildi nüüd siia üle anda. Ma olen väga rõõmus, et mul on niisugune tunne, et nakkus Hakritsa vaim on praegult siin ja tema vaatab ka minu tööd. Sihtasutuse Virumaa muuseumid juhataja Ants Leemets. Muuseumi kunstikogu on suurel määral koostatud Virumaa kunstnike töödest. Meil on kunstikogu, millega me ei pretendeeri Tartu ei Tallinna ega ka Narva kõrvale. Meie kogunes spetsiifiline ja selles on päris mittu Valli Lember, mugatkina tööd, juba kellasid ja seda saab ka 90. aasta täis ja seegi on üks väike põhjus, miks me seda just sellel aastal tegime. Ja me jätkame sellise kogu loomist meile nagu tähtis, et läbi kunsti on võimalik vaadata asju teistmoodi. Öösel on pilves ilm, sajab enamasti lörtsi, kohati võib olla udu ja jäidet. Puhub edela ja läänetuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kraadist kahe külmakraadini. Homme päeval püsib pilves ilm, sajab vähest lörtsi või lund, puhub läänekaare tuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on ühest külmakraadist ühe soojakraadini. Te kuulsite 18. jaanuari Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.