Tere, Päevakaja teeb kokkuvõtte aastast 2010. Stuudios on toimetaja Margitta. Otsmaa. Aasta olulisemaks märksõnaks oli euro. Eesti kasutas ära majanduskriisi pakutud võimaluse tänu ajutisele hinnalangusele täideti inflatsioonikriteerium ja kärpekäärid vähendasid riigieelarve defitsiidi lubatud piiridesse. Samas arvavad paljud, et just euro tõi aasta teisel poolel kaasa hinnahüpe. Eurotsoon tervikuna on aga võlakriisis siiski pärast suurt langust taas majanduskasvu aasta töötute arv pisut vähenes. Kuigi mitmed majanduse ja rahanduse spetsialistid juhtisid tähelepanu maksusüsteemi muutmise vajadusele, ei ole poliitikud midagi teinud. Rõhku pandi seevastu erakondade sisekliima parandamisele. Rahvaliidul Eestimaa roheliste ja sotsiaaldemo raatidele vahetus liider. Detsembri lõpul sai avalikuks Keskerakond rahaskandaal. Just viimase valitsetav Tallinna linn vaidles mitmetes küsimustes riigiga näiteks müügi- ja paadimaks või vee hind. Ja muidugi kultuuripealinn Tallinn 2011. Erakordselt palju oli ümberkorraldusi hariduselus. Koolid tegutsevad uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi kehtestati uued õppega ja jätkub üleminek eestikeelsele haridusele vene koolides. Sel aastal avanes osaliselt elektriturg ja suuremad tarbijad ostavad elektrit vabaturult, seega odava elektriaeg on läbi. Müüdi ka esimesed heitkoguste kvoodid. Sellest saadud miljardid lähevad omavalitsustele mitmete hoonete energiatõhusaks muutmiseks. Aastat ilmestasid olemuslikud ilmaolud. Siseminister Marko Pomerantsi hinnangul tähendas aasta eelkõige õppetunde ja näitas kätte nõrgad kohad. Meid puudutasid ka Haiti maavärin, Islandi vulkaani tuhapilv, Mehhiko lahe naftareostus ja Vicky Leaks. NATO liikmesriigid kiitsid heaks uue strateegilise kontseptsiooni nii ja nüüd on olemas ka balti kaitseplaan. Uuest taasisepoliitikas domineeris vabariiklaste edu kongressi vahevalimistel. Lõppeval aastal läks Eesti ülemaapealsele digitaaltelevisioonile. Liitus algselt küll tõrgetega digiretsepti süsteem ja kehtima hakkas uus Eesti domeeni kord 2010. oli lugemisaasta tõrvatilk meepotis kultuuriministri ja ERSO vastasseis. Kui ühtse Eesti suurkogu oli rokk-kontsert, siis selle raissen Fool of Estonia tuleb sümfoonia. Nii ütlevad lavastajad Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper. 2010 on aasta, mil Eesti sai ametliku kutse liituda eurotsooniga. Kui ladusalt tuldi ettevalmistustega ühisraha tulekuks toime, selgub juba mõne päeva pärast, kui saab anda esialgseid hinnanguid. Indrek Kiisler võtab teekonna euroni kokku. Tere, esimesel jaanuaril 2011 hakkab Eestis kehtima euro. Eestis on vist vähe inimesi, kes poleks seda teavitusklippi kuulnud või näinud tundus asjatundjate seas oli euro tulek kindel juba eelmisel aastavahetusel sest möödunud aasta avaliku sektori eelarve kärped andsid võimaluse täita aga lõpuks kõik Maastrichti eelarvekriteeriumid. Lõplikult vormistati see otsus 13. juulil Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel Brüsselis. Aastaid oli Eestile takistuseks euroga liita kudumisel liig kiire hinnatõus sügavamale majanduskriis viisega hindu ajutiselt veidi allapoole. Kas lõppkokkuvõttes oli see õnnelik šanss, mille Eesti suutis ära kasutada? Küsisin seda Eesti Panga presidendilt Andres Lipstok-ilt. Seda nüüd päris õnnena raske kirjeldada, mis, kui ajalukku tagasi vaadates on üritatud neid kriteeriumi täita nagu erinevatel aastatel ja erinev makropilt on siis seda kas toetanud seda soovi või juba eos ümber lükanud. Loomulikult ütleme see situatsioon, mis nüüd meie hindamise ajal oli üldises makropildis oli meie hindamise jaoks soodne. Eufooria ühisrahale üleminekul ja kadus varsti. Esmalt eurotsoonis endas puhkes juba kevadel suur kriis, kui Kreeka valitsus teatas oma sisulisest maksujõuetusest Kreekale, järgnes aasta teisel poolel Iirimaa Eestis kostusega üha rohkem protestihääli seoses kiiresti kerkivate hindadega. Avalikus sidus hinnatõusu just euro tulekuga. Selle vastu pidi aitama ausa hinnastamise leppe, millega liitunud ettevõtted lubasid euroga seonduvalt hindu mitte tõsta, ütles Kaubandus-Tööstuskoja esimees Toomas Luman. Ta on väga lihtne ju alati öelda, et nüüd on eurode siin selline, kui te võtate kursi arvutati läbi, siis selgub, et see on mitteametliku kursiga vaid mingisuguse ainult ettevõttele teadaoleva kursiga saavutatud ja kui selleks ei ole ühtegi reaalset majanduslikku põhjendust, et see hind kasvas mingitest objektiivsetest kriteeriumidest lähtudes, siis see ongi ebaaus kursikasvatus. Küsisin tarbijakaitseameti tarbijapoliitika osakonna juhatajalt Hanna Turetski toomikult kui palju on olnud juhtumeid, kus tarbijakaitse on tuvastanud eurost tingitud hinnatõusu. Ainsatki mitte ühtegi, mitte ühtegi kaebusi on tulnud, on 23 pöördumist tarbijate poolt ja omalt poolt me 33-l korral pöördunud ettevõtjate poole, kus meil on olnud kahtlused, et hind on põhjendamatult tõstetud, aga nad on suutnud dokumentidega ära tõendada, et tegelikult ei ole see nii olnud. Hinnad ise liikusid aga omasoodu. Nafta ja toiduainete kallinemine maailmaturul võimaldas ka Eesti ettevõtetel aina viidata vajadusele hindu tõsta. Eriti agarad olid siin jaekaupmehed. Näiteks Kristiine keskuse juht Allan Remmelkoor kinnitas, et kaupmeestel on nüüd vaja ellujäämiseks mõistlikult majandada. Need allahindlused, mida siin meedia on käsitlenud kui õhu välja laskmisega ja kui tõeliselt õigete hindade nii-öelda naasmisena need tegelikult on toimunud ikkagi jaekaupmeeste vere hinnaga mitte üldsegi utreerides seda väljendit. Kui palju on aga euro tuleku tehniline ettevalmistamine maksma läinud. Rahandusministeeriumi projektijuht Ingmar Pärn ütles, et säärased arvutused on praegu veel tegemata. No on kõlanud hinnangud, et pangad kokku investeerisid umbes pool miljardit Eesti krooni, ka riigisektoris tehti väga suuri kulutusi IT-sektori peale räägitud 100-st või 200-st miljonist kroonist. Kõikide tehniliste küsimuste kõrval ei tohi ära unustada ka seda, et kroon oli meie oma raha, osa meie identiteedist, ütles Tartu Ülikooli professor. Marju Lauristin, rahvuslik raha on ju ka seotud oma kultuuriväärtustega siis küsisingi, et kui me jätame hüvasti krooniga, kas me jätame siis hüvasti Koidula, Jakobsoni, Hurda vaimse pärandiga, ka minu mure on sellega seotud. Kuidas nüüd sellega on, tähendab, kuivõrd me suudame sellises hoopis laiemas ja ja universaalsemas koosluses, kus ei ole nii selgeid ja tuttavaid nägusid, seda oma nägu meeles pidada ja hoida ja väljendada. Ning lõpetuseks, milline saatus ootab ees krooni paberrahasid Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juhataja Rait Roose. Praegusel hetkel seda pangatähest järele jäävad puru või prahti, tegelikult kasutatakse sooja tootmisel, nüüd põletatakse ära. Eurotsoon ise on aga võlakriisis suured võlad sunnivad liikmesriigieelarveid kärpima ja seni heaoluühiskonna hüvedega harjunud rahvas vastab meeleavaldustega. Kadri Kuke lugu. Streigid Kreekas on nii sagedased, et kui demonstratsioonide käigus just midagi õhku ei lasta, siis ei pruugi ületada rahvusvaheliste uudiste krimistki. Viimane meeleavaldus, kus oli kohal umbes 20000 inimest toimus Ateenas detsembri keskel. Sellelt ei puudunud märulipolitsei ega ka puruks pekstud. Kriisiviisid meid kapitalistid, nemad peavad maksma. Headel aegadel ei saanud me nende hiigelkasumitest mingit osa, ei sentigi. Miks peame meie nüüd maksma, nii kõneles meeleavaldusel osalenud Maria. Teate mis, Ma SKTs? Annempla ööl soo, mina lõpetasin äsja kooli, olen töötu. Väga raske on sellises olukorras rohkem maksed asuda. Kurti Satnia. Kreeka oli esimene riik eurotsoonis, kelle jaoks pandi mais kokku Euroopa Liidu ja rahvusvahelise valuutafondi abipakett väärtuses 110 miljardit viit eurot. Laenutingimusena tuleb Kreekale ainuüksi järgmisel aastal kärpida eelarvet 800 miljoni euro võrra. Eurotsoonis on hetkel vaid üks riik, kes suudab täita Maastrichti defitsiidi kriteeriumit. See on Luksemburg. Jaanuaris liitub Eesti ja siis on selliseid riike kaks. Kõigile arenenud riikide jaoks tähendab üle kolmeprotsendine riigieelarvepuudujääkkohustust kärpida eelarvet. Prantsusmaal saatsid president Nicolas Sarkozy pensionireformi nädalaid väldanud meeleavaldused. Kulude kokkuhoidmiseks tõsteti pensioniga 60-lt 62-le eluaastale. Ka Iirimaa ei pääsenud massidemonstratsioonidest. Umbes 50000 inimest tulid Tabinis tänavatele vaid päev enne seda, kui Euroopa Liit ja IMF kiitsid heaks 67,5 miljardi euro suuruse laenupaketi Iirimaale. Tablini viis Abikesimiseni Iiri panganduse täbar olukord, mis oli juba neelanud üle 50 miljardi euro maksumaksjate raha, et pankrotist pääseda. Investorid ja reitinguagentuurid vaatavad ärevusega eurotsooni ääreriike. Kui palju üldse on neid riike, mida eurotsoon päästa jaksab? Euroopa poliitikauuringute keskuse juht Daniel Cross. Peale Iirimaa on eurotsoonil võimalik päästa veel üks riik, siis on fond ammendatud. Ametlik number 750 miljardit eurot, mis on praeguse fondi suurus, on tegelikult liialdus. See sõltub suurel määral IMF-i rahadest ja eeldusest, et kõik eurotsooni riigid on valmis välja käima suuri summasid. Tegelikult on fondi selja taga vaid saksa maa, Prantsusmaa ja veel üksikud riigid. Reaalne fondi suurus võib olla vaid 250 kuni 300 miljardit eurot. Sellest piisab Iirimaa ja Portugali jaoks, aga mitte Hispaania päästmiseks, rääkis Cross. Soon on võlakriisis, ent olukord reaalmajanduses ei ole siiski nii hull, sest Euroopa komisjon ennustab järgmiseks aastaks umbes üheprotsendist majanduskasvu. Häid uudiseid tuli ka Islandilt, kes jõudis detsembri alguses Hollandi ja Suurbritanniaga kokkuleppima pele Ayssey virtuaalpanga ligi nelja miljardi euro suuruse võla tagasimakses. Islandi valitsus lubab Hollandi ja Briti hoiustajatele tagastada võla kogusumma ulatuses ent madalama intressiga kui algselt lubatud ning tingimusel, et laenumaksed ei ületaks viite protsenti Islandi valitsuse sissetulekutest. Usku eurosse. Nad on kaotanud ka väike poodnikud. Ukrumoituinist jõud homo? Ma arvan, et see ei saagi teisiti olla, et eurol pole tulevikku. Me ei saa tagasi minna endiste valuutade juurde, eurole on palju eeliseid, rääkis Samuel. Häin Pariisi elustiilipoe ultra Oreinz müüa. Euro tulevik paneb mind veidi muretsema, eriti kui ma vaatan, mis toimub minu kodumaal Kreekas. Hetkel tundub, et euroga on kõik korras, aga võib-olla läheb nüüd järjest halvemini. Nii arvas kreeklasest pannkoogimüüja Pariisis. Siiski näitavad mitmed märgid, et majandus on hakanud kosuma. Vallo kelmsaar. Kuigi lõplikku kokkuvõtet 2010.-st aastast veel teha ei saa, on juba praegu ilmne, et pärast 2009. rohkem kui 14 10 protsendilist majanduslangust oli taas kasvu aasta. Ma arvan, et see aasta oli lootuste tekkimise aasta, sest maailm jääbki veel üsna pikaks ajaks ebastabiilseks. Raskem selja taga on on päris kindel. Kaks märksõna võib-olla, mis iseloomustama jäävad, on ühelt poolt tööpuudus, mis päris pikalt ilmselt meid kollitama jääb. Teisalt majanduse olemine või paranemine isegi oodatust natuke kiiremini näitajad viitavad ikkagi teatud struktuursete muutustele majanduses või siis vähemasti tootlikkuse paranemisele. Nii arvavad 2010.-st aastast majandusteadlased Heido Vitsur ja Raul Eamets majanduskasvu tagasi eeskätt ekspordi suurenemine, mille taga peamiselt vanad tegijad, arvab Vitsur. Need olid tegelikult Lääne firmade filiaalid, siin maailm aitas meid välja, aga meie enda osa on siin suhteliselt tagasihoidlikum. Registreeritud töötuid oli kõige rohkem märtsis üle 95000 ehk 14,6 protsenti tööealistest elanikest. Küsitluse andmete põhjal pidas endaga tipphetkel töötuks 137000 inimest ehk 19,8 protsenti. Ja kuigi nii töötukassa kui ka küsitluste andmetel on töötute arv hakanud vähenema, pole see toimunud kevadel prognoositud tempos. Eesti käekäiku näitab kõige täpsemini see arv, mis näitab töökohtade arvu Eestis ja siis järgmisena see, kui palju palka nendel töökohtadel makstakse. Aastases võrdluses on keskmine brutokuupalk küll paar kvartalit järjest tõusnud, kuid reaalpalk, milles ka hinnatõus arvestatud, on kaheksa kvartalit järjest vähenenud. Palga saajaid oli aga kolmandas kvartalis 26000 inimese ehk 4,8 protsendi võrra vähem kui aasta eest. Sotsiaalminister Hanno Pevkur palgasaajate arvu vähenemist väga oluliseks ei pea. Kõige adekvaatsema pildi annab hõive tõusu number ja anna maksumaksjate number. Maksu- ja tolliameti andmetel on ettevõtete arv aastaga suurenenud umbes 12 ja poole 1000 võrra. Samas on füüsilisest isikust ettevõtjaid ligikaudu 10000 vähem kui aasta tagasi ja uuring näitas, et kasvanud on välismaal töötavate Eesti elanike arv ning rohkem on ka neid, kes kaaluvad äraminekut, tõdes sotsiaalministeeriumi analüütik Liina malk. Neid, kes kaaluvad välismaale tööle minekut, on 38 protsenti. 2006. aastal oli 26 protsenti tööealisest rahvastikust. Kas mida parema majandus, seda vähem minnakse välja õnne otsima, et kindlasti on esimene eesmärk saada Eesti majandus korda uusi töökohti, luua. Riigikogus vaieldi, kas õigem on toetada ettevõtlust ja töötute koolitamist või luua niinimetatud sotsiaalseid töökohti. Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas aga arvas uute töökohtade loomisest nii. Üks kolmandik Luuakse otseselt riigi toel ning kaks kolmandikku turumajanduse nähtamatu, kuid kindla käe. Poolt tulevikku silmas pidades otsustati tõsta toimetuleku piiri 1000-lt kroonilt 1200-le ning pensioniiga nii meestel kui naistel 65-le eluaastale. Ikka ja jälle jõuti aga aruteludel maksusüsteemi puudutavate küsimusteni. Praegult me oleme väga palju sõltuvad Euroopa struktuurifondidest ja kui need päevapealt ära kaoks, oleksime ääretult keerulisemates olukorras veel keerulisemas, kui kriisi ajal keskpikas perspektiivis kaks eelarveperioodi. Meil seda probleemi ei ole. Meil on aega tegelikult ümber lülitada. Arvab Heido Vitsur rahandusspetsialist Indrek Neivelt tegi ettepaneku taastada ettevõtete tulumaks, suurendada tulumaksuvaba miinimumi alampalgani ja tõsta tulumaksumäära 25 või 26 protsendini. Paraku pole sisulist arutelu maksupoliitika teemal ikkagi tekkinud, leiab professor Raul Eamets. Mina ei ole küll märganud, et midagi olulist oleks juhtunud, eriti kui me vaatame poliitikute poole pealt seda asja, et kahaneva rahvastikuga kasvavaid sotsiaalvaldkonna kulusid siis sellise maksusüsteemiga me edasi väga kaua ei purjeta, kui me tahame rääkida tasakaalus eelarvest Poliitika-aasta jäi meelde, kui väikeste erakondade meeleheitlik katse endi juhtide vahetuse või ühinemiste läbinähtavamaks kuuldavamaks teha. Uku Toomi ülevaade. Veel paari nädala eest võis öelda, et erakondade jaoks on iga aasta olnud valimisi, polnud skandaale, valitsus ei lagunenud, ministrid ei vahetunud, kuid Keskerakonna jaoks tõid viimased nädalad elamusi küllaga ja kolmest väiksemast parlamendierakonnast, sotsidest, rohelistest ja rahvaliidust on aastaga seoses samuti palju asju, mida meelde tuletada. Aga alustame siiski erakonnast, kelle toetus tõusis küsitluste kohaselt vahepeal nii kõrgele, et hakati ärevalt arutama. Noh, kas ta on suuteline haarama ainuvõimu ja teistega üldse arvestama peabki arvab lõppevast aastast Reformierakonna juht ja peaminister Andrus Ansip. Võrreldes teiste Euroopa liidu liikmesriikidega Eestis rahandus on päris hästi korras, majandus on pöördunud jälle tõusule. Majanduskasv kolmandas kvartalis oli juba viis protsenti kõige suurem saavutus Eestil. Käesolevast aastast on liitumine eurotsooniga. Euroga liitumise saavutamist tõstab kõige tähtsamana esile ka teise valitsuspartei IRL-i liider Mart Laar, aga saavutusi on veel. Teiseks sai lubatud, et tööpuudus Eestis hakkab vähenema, seal lubatud. Seda, et maksukoormust ei tõsteta, lubasime Me võidelda monopolide vastu ning reaalsed märgid hakkavad tulema esimesest jaanuarist. Järgmine aasta, kui ka siin Eestis langeb pea 10 protsenti ja ma usun, et sellele järgnevad ka teised koduomanike mõjutavad hinnad. Ja nüüd sinna, kus midagi juhtus, kolmel parteil vahetus liider rahvaliidul isegi viis korda. Keskerakonnale püütakse selgeks teha, et liider peaks vahetuma. Detsembri keskpaik tõi sõnumi, et Edgar Savisaar on küsinud Moskvalt raha, on küsinud seda õigeusu kiriku ehitamiseks Lasnamäele aga kaevama partei valimiskuludeks ning Keskerakonna esimees kuulutas nüüd jutud põlglikult vaenlaste sepitsustega. Ma ei ole kellegi mõjuagent vajale erakonnale raha küsinud ja ma ei ole mingeid rahasid ka saanud. Seejärel kinnitas kapo kõiki ametlikult. Savisaar jäi endale kindlaks. Praegu see kaks lehekülge on ainult väite Djoetused, aga mitte tõendid. Mina nimetaksin seda öö varjus kergel käel kokku pandud paberiks. Valitsuse julgeolekukomisjoni ja presidenti suutis kapo veenda Keskerakonna juhatust ja piirkondi, mõnede eranditega mitte. Aseesimees Kadri Simson. Me toetame Edgar Savisaare jätkamist erakonna esimehena, et ta jätkaks Tallinna linnapeana ja me taunime eriteenistuste kaasamist poliitilisse kampaaniasse. Keskerakond taandab visalt kogu loo poliitiliseks võitluseks ja laimukampaaniaks nende vastu ütlemata siiski otse välja tõdemust, mis tegelikult nende jutust kõlab. KAPO valetab ja kõik teised nende järel vabariigi president, kaasa arvatud aastalõpuintervjuus, ütles Toomas Hendrik Ilves. Eesti president, kes iganes ta on, täites oma ametivannet, ei saa sellist erakonda kaasata valitsusse seni, kuni sellist käitumist ei ole erakonna poolt taunitud ja inimesed, kes on sellise tegutsemisviisiga, enam ei ole seotud selle erakonnaga. Ka ülejäänud kolme parlamendierakonna jaoks oli aasta huvitav juhid vahetusid kõikidel rahvaliidul, nagu öeldud, mitu korda aasta algas neil rahulikult, siis tuli aga juhtidel pähe mõte ühinemisest sotsiaaldemokraatidega. Aprillis kirjutati alla vastav deklaratsioon. Rahvaliidu esimees Karel Rüütli. Küsimus on tänasel hetkel selles, mis saab Eesti riigist peale järgmisi riigikogu valimisi leiame kahe erakonna ühinemisel tekib uus poliitiline jõud, kes toob uut kvaliteeti tänasesse Eesti poliitikasse. Jutu järgi oli tegemist kahe võrdse erakonna ühinemisega. Siiski domineerisid täiesti ilmselt sotsiaaldemokraadid, kes ka kohe tingimusi seadma asusid. Küsimusele, kas Villu Reiljan ja ester tuiksoo võivad ühinenud erakonna liikmeks astuda, reageeris Jüri Pihl kiiresti. Need kaks nime kindlasti ei saa ja sellepärast ongi vaja neid nimekirju korrastada. Ühinemist justkui valmistati ette, kuid tegelikult muutusid selle vastased üha aktiivsemaks. Riigikogu liige Mai Treial. Liitumisprotsess algas varjatult ja, ja ootamatult. Ma saan öelda, et rahvaliit on ärganud. Meie inimesed on muutunud palju aktiivsemaks ja meil on olemas mitmed juhid, kes on valmis võtma vastutuse. Tänaseks on selge ka see, et enamik rahvaliidu liikmeid ei soovi ühineda. Kongressil kukutati ühinemine läbi, senised juhid lahkusid sotside ridadesse ja rahvaliidu auesimehe Arnold Rüütli initsiatiivil valiti uueks erakonna juhiks suure toetusega Juhan Aare. Valija tahab täna ettepanekuid, ideid ja selget nägemust, kuidas nende ideede realiseerimisega jõutakse. Mul isiklikult on päris selge ettekujutus. Kohe varsti selgus, et aare valik ei olnud hea mõte sest segased rahaasjad ja omavahelised vastuolud ei lasknud tal esimehe toolil aasta lõpuni istuda. Taas uus kongress ja uus esimees Andrus Blok. Ma loodan, et need maakonnad, kes nüüd on ka Juhan Aare selja taga, et rahvaliitlased on nõus selle öise eesmärgil töötama väga innukalt Esimest vahetasid ka sotsiaaldemokraadid, Jüri Pihli allakäik juhina algas avalikkuse silmis aasta tagasi seoses kummalise kirjaga KAPOsse. Ja ega koostöö Tallinnas Keskerakonnaga üksmeelt ei süvendanud. Oktoobrist kongressi uue juhi Sven Mikser, seejuures paljude endiste rahvaliitlaste toetusel Meil kindlasti on vaja tugevdada oma tõsiseltvõetavalt nähtavust, usutavust, kurss, mis puudutab sotsiaalpoliitikat, majanduspoliitikat ma arvan, ei vaja korrigeerimist. Pihl ise oli enam pettunud, kui oodanuks. Kindlasti Sven Mikser on selline mugav erakonna esimees seda sõpruskonda juhtima. Aga lõpuks rohelised ka nemad vahetasid esimeest või eestkõnelejat, nagu nad ise ütlevad. Nende vastuolud plahvatasid mais ja põhivastuolud puudutasid demokraatiat. Üks endistest eeskõnelejatest Tanel Tammet See väike grupp inimesi, kes on Strandberg ümber koondunud, soovivad siis elimineerida neid inimesi, kes tahaks demokraatlikku erakonda näha. Ning teisest leerist peasekretär Ain Kabal. Erakonnas ei ole demokraatiaga midagi lahti olnudki. Meil on üks läbipaistvamaid erakondi Eesti poliitilises elus. Erinevalt rahvaliidust suutsid rohelised oma erimeelsused suhteliselt kiiresti vähemalt avalikkuse eest varjule viia ja nende uueks eestkõnelejaks valiti kakluses mitte osalenud Aleksei Lotman. Erakonnad on stardijoonel valimisteni napilt üle kahe kuu, tulles tagasi koostöö, kui sellise juurde, siis sotsid lahkusid Tallinna koalitsioonist ja Sven Mikser küsib, miks püsib Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon Tartus. Kui Ansip ei usalda savisaart, siis kui tugevam Ansip usaldab Gruusiat Gruusia Aadu Musta ja must savisaart. Uus aasta näitab? Ehk toob uus aasta uusi tuuli pealinna ja riigi suhetesse. Mall Mälberg otsis vastust küsimusele, miks on lõppeval aastal nii tihti öeldud Tallinn versus riik? Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele see väljend Tallinn versus riik ei meeldi. Kui rääkida vastasseisust, siis pigem praegune Ansipi valitsus ja Tallinn, teine asi, mitte Tallinn, niivõrd contra valitsus, vaid omavalitsused contra valitsus. Et Tallinnal on kõige rohkem jõudu ja Tallinna hääl on kõigist omavalitsustest ehk kõige paremini kuulda seda jah. Aga, aga mitte niimoodi, et Tallinn contra riik, vaid omavalitsused contra praegune valitsus, kes on tõepoolest omavalitsustele liiga teinud. Oli üsna palju asju, milles riik ja Tallinn eriarvamustele jäid, näiteks müügimaks, mis hakkas kehtima kuuendal juunil. Ehkki igal omavalitsusel on õigus kohalikke makse kehtestada, ei olnud riik sellega nõus. Riigikogu kogu võttis 23. septembril vastu müügi- ja paadimaksu kaotamise seaduse kutigi. Ühe järeleandmise. Seadus hakkab kehtima alles 2012. aastal. Rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas. Selle müügi- ja paadimaksu puhul positiivne aspekt on see, et ta tõi kokku Eesti avalikkusele väga selgelt välja selle, milline omavalitsus on oma eelarve tegemisega kõige suuremates raskustes. Paljud teised omavalitsused, kelle tulubaas on palju, palju väikesem ühe inimese kohta saavad oma asjadega suurepäraselt või vähemasti hästi hakkama. Aga on üks kõige suurem ja potentsiaalselt üks kõige rikkam omavalitsus, mis kohe kuidagi eelarvet ots-otsaga kokku ei saa. Savisaar ei ole nõus Mõelge ise, kui linn teeb aasta jooksul kaks positiivset lisaeelarvet olukorras, kus näiteks riik teeb negatiivseid eelarveid siis kus häda meil on? Miks Tallinna eelarve aga nii vara vastu võeti, linnapea põhjendas seda sellega, et Tallinn 2011 rahastamine peab olema selge ja siis saab ka Brüssel oma toetuskraanid avada ja eurole saab sujuvamalt üle minna. Linnavolikogu opositsioon oli teist meelt, Remo Holsmer Reformierakonnast. See jutt, mida linnapea räägib eurost ja Brüsselist, et noh, see on, see on tegelikult naeruväärne, et ega, ega ta ei ole neid pumba kassarit oluliselt seni pidanud ja vaevalt ta nüüd ka eelarve esitamise ajal euro või Brüsseli pärast seda teeb. Edasi Tallinna vesi, siiamaani pole asjad veel selged, igatahes on siin riik ja Tallinn jälle vastamisi. Linnapea Edgar Savisaar peab kahetsusväärseks, et riik võitleb vee hinnaga, samas kui kütte ja elektrihinna tõusule kätt ette ei pane. Veehinnaga ei olegi meie eriti midagi võidelda ja võitleb minu arvates sellepärast, et see oli seni mingil määral linnas poolt kooskõlastada hind, aga samal ajal ta ei ole puutunud ei elektri ega soojahindu, mis on inimestele ikka tõsiseks koormaks nende hindade tõus, mis seal ikka valitsuse kätetöö? Ja kõige tähtsam Tallinn kultuuripealinn 2011 avalikkusele jäi aasta keskel mulje, et Tallinna linna ja kultuuriministeeriumi kohustus kultuuripealinna programmi raames pole just kõige parem. Meenutagem sihtasutuse juht ja ideede generaator. Mikko Fritze lahkus kevadel ja siis räägiti üsna kõvasti sellest, et teda sunniti lahkuma. Mikko Fritze ise jäi kindlaks selle juurde, et ei sunnitud. See on tõesti minu enda otsus, eks üks faas on lõppenud. Hiljem lahkus kultuuripealinnanõukogu liige Katrin Saks pinge. Sihtasutuses on erakordselt suured ja eelkõige seetõttu, et töötajad tunnevad, et otsuseid tehakse nende pea. Ei, ei tea, kus me ei taha olla siukse kummidenti rollis. Lisaks hakati vahepeal ka Brüsselis muret tundma, et kultuuripealinna toimetamisest pole selget pilti. Tallinnas käis kultuuripealinna projekti hindamas söör Bob Scott, kes leidis, et tänavapildis pole kultuuripealinna suurt näha. Aga see oli suvel. Kas nüüd võib öelda, et lõpp hea, kõik hea? Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles. Praegu küll ei ole ühtegi sellist negatiivset tooni, praegu tulevad inimesed väga selgelt head koostööd ja ma ütlen, kõige olulisem on see, et lihtsalt kõik need üritused saaksid hästi ette valmistatud ja läbi viidud.