Paljud kooli lõpetanud ei leia ühiskonnas rakendust, seega suureneb surveharidusele 2010. aasta algas põhikooli ja gümnaasiumi uute õppekavade vastuvõtmisega. Haridus ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul on põhikool kõigile lastele jõukohase läbitava programmiga, kuid gümnaasium on valikute koht. Gümnaasiumisse kõik ei lähe ja need, kes lähevad, teavad, millistele ainevaldkondadele rohkem keskenduda. Nendele tuleb neid valikuid rohkem anda. Uus õppekava rakendub 2011.-st aastast. Gümnaasiumi osas peavad siis kõik gümnaasiumid garanteerima, et nende õpilastel on võimalik valida kolme õppesuunda. Uus õppekava segab eri ainete sisu omavahel, see nõuab õpetajalt uut suhtumist, uusi teadmisi ja täiendõpet, milleks koolidel enda sõnul raha ei ole. Iga aasta need viie aasta jooksul on tarvis 19,4 miljonit krooni täiendavalt praeguselt baasilt võttes on põhiliselt õppematerjal ja õpikud sugugi kõiki õpikuid ei pea ümber tegema. Kolm protsenti õpetajate palgafondist eraldab riik lisaks õpetajate täiendkoolituseks. Näiteks tõdes Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktor Aarne Link hariduskonverentsil, et koolijuhid on keerulises seisus. Kohaneda tuleb käigu pealt. Koolid vajavad kõigepealt stabiilsust, tuleb ikkagi osata teatud asjad niimoodi vahet teha, et otseselt õpilaste arengute kahjustada. Seal on ikka mõtlemist ausalt öelda, päris palju. Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on minister Lukase sõnul hoolikalt läbi arutatud. Need debatid olid enneolematult kuumad ja kõige olulised koolieluga seotud küsimused räägiti detailideni läbi. Seadus kaotas näiteks enamikku riigieksameid kuidas mõjutab see koolis õpetamist, toimetulekut ja edasiõppimist, selgub mõne aasta pärast. Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse direktor Robert klipin. Õpilastel on kohustus teha kolm eksamit, eesti keel, matemaatika ja võõrkeel. Rohkem riigieksameid ei pakuta, mis tähendab seda, et kindlasti peavad õpilased hakkama tegema ülikooli sisseastumiseksameid. Uue seaduse vastuvõtmise nimel loobus haridus ja teadusminister Tõnis Lukas palju vaidlusi tekitanud kooliastmete lahutamisest. Me lahutasime ju põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade nüüd, kui riik on öelnud, et meie ei suru kellelegi peale põhikooli gümnaasiumi lahutamist siis nüüd on hakanud vabatahtlikult tulema omavalitsusele taotlema, et riik aitaks neil põhikooli gümnaasiumi lahutada, suuremaid gümnaasiumi teha. Kas lahendus on nüüd väikeste koolide liitmine? Muidugi, väga väikestel koolidel on raske, õpilaste arv langeb, ma soovitan otsida partnereid ja regionaalselt mõelda, millised gümnaasiumid jäävad ja millised mitte. Riigikontrolör Mihkel Oviiri hinnangul peaksid koolivõrgu kujundamise otsused olema omavalitsuste kätes. Riik annab nõu. Ja osas kohtades teeme tõesti riigigümnaasiumi. Esimene uus riigigümnaasium alustab Viljandis riigi ülalpidamisele võib tuleva aasta sügisest lisanduda veel mitu gümnaasiumi. Koolivõrgu ümberkorraldusi plaanivad näiteks Sillamäe Võru-Valga-Jõgeva- ja Haapsalu haridus ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis. Sillamäega tuleb meil kokkulepe selline, et Eesti riik tahab, et ka põhiliselt vene keeles keskkonnas olev gümnaasiumis õpetatas ka eesti keeles õppeained. Me oleme kohustatud enne enesele võtta niisugune boonussüsteemid maksta, siis õpeta Talle, kes on võimet, õpetame eesti keeles gümnaasiumist lisatasud, me püüame leida kokkupuutepunkte maakonnakeskustes ehk et siis tekita vähemalt siin esialgu Lõuna-Eesti piirkonnas riigigümnaasiumite võrk, kus oled siis võimalik õppida neil lastel, kes on võimekamad, kes tahavad suuremaid valikuid koolis. Eesti õpilasesinduste liidu avaliku poliitika juhi Toomas Laigu sõnul soovivad õpilased vaided, koolis antav haridus toetaks nende arengut. Küpsuseksamite seisukoha pealt on läinud läbi eesti keele küpsuseksam mitte päris meile sobival kujul ja me soovime ka, et tuleks humanitaar- ja Kareaal küpsuseksam, kus siis reaalis oleks näiteks loodusained ka olemas. Ülikooli uued sisseastumiskatsed peaksid olema erialalt siis vastavad testid, mitte riigieksamid, nagu praegused on. Tulevast aastast hakkab kõigis vene gümnaasiumides suurenema eesti keeles antavate ainete arv. 10. klassi õpilased peavad vähemalt 60 protsenti õppekavast saama eesti keeles. Selle vastased moodustasid venekeelsete koolide nõukogu, mille liikme Andrei loobovi hinnangul Eestis vene koolide eestitamine jaapal õpetama vene lapsed apsadel peab olema õigus saada haridust oma emakeeles. Ja minister Lukas, see on just vene noorte huvides, et nad oleksid konkurentsivõimelised, suudaksid eesti keeles tulevikus õppida ka eestikeelses ülikoolis, õppida. Hariduses muutuvad asjad aeglaselt ja tänavu tehtud ümberkorralduste vilju saame näha alles aastate pärast. Samasuguse pikaajalise ettevalmistuse tulemusena avanes sel aastal elektriturg Kai Vare. Alates aprillist peavad suuremaid elektritarbijad ostma elektrit vabaturult. Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et elektrituru avamine on olnud edulugu. Halb oli aga see, et vajalikud õigusaktid kiideti heaks viimasel minutil. Ettevalmistusaeg jäi lühikeseks. Esimesest aprillist turg avati siis seadus teatavasti võeti vastu alles veebruaris, mis nii-öelda lõi selle õigusliku aluse selleks, et elektribörs saaks toimida, et kindlasti see ettevalmistusaeg oli liiga lühike, positiivne kindlasti see, et nii likviidsus kui hindade läbipaistvus on täiesti selgelt turul olevas turu kui sellise vastu usaldus olemas. See on kõige olulisem, mida oleks võinud teha tollal teisiti, et me tegime sellise vahe perioodi, et meil täna on Eesti hinnapiirkond, algul oli siis nüüd Estlinki hinnapiirkond, et ei olnud nende kiirete turuteadete kohustus turuosalistele ja olid veel menetlus transparentsust, et mida kohe ei saanud kohaldatud, tegelikult oleks tulnud neid kohaldada võib-olla kohe. Turu avamine tõi kaasa elektrihinna tõusu, mitte vähenemise, nagu otsustajad enne turu avanemist. Vaba konkurentsi viljastavat mõju kiites kinnitasid. Näiteks juulikuise hinnarekordi järgi maksis megalt vaid tund 300 eurot ehk 10 korda rohkem kui suletud turul. 24. augustil aga maksis elektrienergia megavatt-tund viie tunni jooksul koguni 2000 eurot. Me oleme saanud ja mõneti aastaid nautida odavat elektrit, noh mingis mõttes on olnud selline tamping keskkonnainvesteeringute arvelt, et nagu me näeme, et isegi tänase hinna juures ei ole valmis investorit energia tootmisesse investeerinud, eks me peame möönma, et odava energia hind on läbi, et kui Kesk-Euroopas ongi hind kuskil seal 100 eurot megavatt-tunnist meie reguleeritud hind oli 29,4 eurot megavatt-tunnist, noh, täna on olnud see hind seal 40 kuni 60, Spoturul. Veskimägi kinnitas, et praegu käib töö selle nimel, et piirata kolmandate riikide juurdepääsu Euroopa Liidu elektriturule. See innustaks ka investoreid ja see on Eestile oluline, sest kui uusi võimsusi ei looda, võib meil mõne aasta pärast tekkida elektripuudus. 2016 on see aasta, kus liitumisläbirääkimistel võetud kohustustest lähtuvalt pea 950 megavatti võimsust Narva jaamades tuleb sulgeda, me kaotame sisuliselt poole võimsused, siis on potentsiaalselt tekkimas ka Eestis defitsiit, ehk meil ei ole piisavalt võimsust selleks et oma tarbimine kate. Lõppeval aastal müüdi ka esimesed CO2 kvoodid. Esimene leping sõlmiti aprillis Austriaga. Kvoodimüügiturul on pakkujaid rohkem kui ostjaid ja hinnad on madalad, aga riigikantselei strateegiadirektor Keit Kasemets ütles, et Eesti tegi väga hea tehingu. Me seda heitmekvooti ei müü lihtsalt niisama, vaid me võtame ka endale väga selgelt kohustused, see raha suunata erinevatesse rohelistesse projektidesse ja mida rohkem omakorda siis uute heitkoguste kokkuhoidu need projektid annavad, kuhu see raha suunatakse, missugune on nende projektide niisugune sotsiaalmajanduslik mõju, kas nad loovad uusi töökohti, kui olulised need on riigile ka kõik need tegurid muidugi mõjutavad hinda ja selle tehingu puhul siis pigem positiivses suunas. Keskkonnaministeeriumi kinnitusel on Eesti olnud käesoleval aastal rahvusvaheliste CO2 kvootidega kauplemise turul edukas. Müüdud on ligikaudu kolmandik Eesti vabade kvootide kogumahus perioodil 2008 kuni 2012. Kvoodi müügist saadi ligikaudu kolm miljardit krooni. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Investeeringud lähevad siis kohaliku omavalitsuse omandis olevatele hoonetele koolid, lasteaiad, haiglad ja muud säärased objektid, see valik on tehtud siis kindlate kriteeriumite alusel ja välja, need kriteeriumid on siis just nimelt see CO heitekoguste kokkuhoid ja kasusaajate arv. Üheksandal aprillil algas pidulikult palju vaidlusi tekitanud gaasijuhtme nord Streami ehituskohal käis Ago Gaškov. Täna veidi pärast keskpäeva keevitati kokku Euroopa ja Venemaa ehk liideti sümboolselt paks torujupi Nord Streami gaasijuhtmes. Tseremoonia leidis aset Viiburi lähedal partowaja lahe kaldal, kuhu tuleb üks kompressorjaamadest. Avatseremoonial ja ka pressiüritustel oli kolm põhisõnumit. Esiteks Nord Stream on eelkõige Euroopa energeetikajulgeolekuprojekt, vähemalt Nord Streami pidid ise tutvustavad seda projekti sellisena. Tegemist on keskkonnaohutuprojektiga ja kolmas sona majandusele. Vemmal jätkub gaasi aastakümneteks. Eestit kimbutanud tormid ja lumi panid aga proovile meie päästjad. Tõnu Karjatse lugu. Loodus andis end lõppeval aastal võimsalt tunda, jõulupühade lumetorm on veel värskelt meeles ja lumeuputus annab tööd praegugi teede puhastusettevõtetele. Aasta alguses samuti lumiselt. Linnades tekitasid paanikat tapvad jääpurikad. Kõva pakane jäätas Soome lahe ja reisile laevadel kulus Tallinnast Helsingisse jõudmiseks isegi terve päev. Juba jaanuaris vapustasid maailma uudised Haiti maavärinast, milles hukkus 230000 inimest. Eesti abistas saareriiki oma päästjatega, nagu ka suvel metsatulekahjudega võitlevate Venemaad ja hilissuvel üleujutuse all kannatanud Kesk-Euroopa riike. Meie oma väikese linna infrastruktuuri haavatavus ilmnes aga 18. märtsil, kui Tallinna veehoidlas ehk Ülemiste järvel tegi hädamaandumise Poola väikelennuk. Keegi õnneks kannatada ei saanud, ei tekkinud ka kütusereostust, sest järv oli veel tugeva jää all. Päästeametile läks lennukile ja vedamine aga maksma ligi veerand miljonit krooni. Päästeamet nimetas seda veel odavaks õppetunniks. Peadirektori asetäitja Alo Tammsalu. Lennukistabiliseerimine reostuse levik, lokaliseerimine, kütuse väljapumpamine. Aprilli algus tõi kaasa paduvihmad suur vee ja seda mitte ainult soomaal. Tartus ähvardas üle kallaste tõusnud Emajõgi ka kaevusid ja terviseamet kutsus elanikke joogivee kvaliteeti jälgima. Elektrisüsteemi pääsemisest jaga kõrgema veetaseme rekordist jäi puudu vaid 20 sentimeetrit. Tartu suur veel tõusis juba paar päeva hiljem tähelepanu keskpunkti. Island, kus hakkas purskama, ei ahvatle Jekut, liiv, vulkaan sulgedes mitmeks päevaks ka siinse õhuruumi. Suvi tõi kaasa kuuma ilma, mis ähvardas kala kasvatasi. Tulemata ei jäänud augustitormid ja neis said räsida kõige rohkem Tartuma ning Virumaa Andres viis tormituul. Ka ajaloolise kiriku tornikiivri ning mitmed majapidamised pidid kokku kukkunud elektriliinide tõttu vooluta läbi ajama rohkem kui nädala riigimetsale aastast suve lõpu tormi ulatuslikult. Nii hindas toona olukorda Tiit Timberg riigimetsa majandamise keskusest. 670 hektarit on väga tugevasti kahjustatud ja seda on võimalik korda teha, siis lageraiet läbi viies 1500 hektarit on tugevaastmelist sanitaarraiet vajavaid metsaalasid. Ja aasta lõpp tõi siis kaasa lumetormi Monika ning lumeuputuse, mis siis senini liiklust takistavad. Paljud maanteelõigud põhja-Kesk- ja Ida-Eestis muutusid läbipääsmatuks kõige traagilisemast. Siiski pääsesime üheksanda detsembri õhtul Virumaal padaorus lumevangi 600 inimest. Kõik nad suudeti päästa, ehkki mõnel tuli öö veeta kaotas. Nii kommenteeris järgmisel päeval olukorda meie korrespondent Ago Gaškov. Midagi jääaja ja maailmalõpu vahepealset võiks iseloomustada tänast olukorda Virumaal vähemalt selle idapoolses osas. Väike eksitus ja auton hanges või teed maanteel pirueti. Teed puhastavad suured sahad ja väiksed traktorid, aga sellest on vähe kasu, sest lund muudkui tuleb ja tuleb. Ida prefektuuri pressiesindaja Mari Riina rist. Hetkeseisuga võib öelda, Viru-Nigula spordihoones on evakueeritud 177 inimene. Peaminister Andrus Ansip pidi riigi tegutsemisest aru andma ka riigikogu infotunnis. Ansip rõhutas, et riigi põhi- ja tugimaanteede läbitavus tagamine on just maanteeameti kohustus. Mida on aga sellest aastast kogu kriisi reguleerimisel õppida. Siseminister Marko Pomerants. Kõik need juhtumid on andnud, meile on väga hea kogemuse, nad on oma olemuselt mõneti erakordset, noh, lennuk teeb hädamaandumist Ülemiste järvele, üliarva Monika juhtum selles osas oli juba suur edasiminek, et inimesed ise olid valmis, siis Eesti energia oli palju kindlam. Kui me võtame nüüd jõuluaegsed tormi sündmused, siis oli väga hästi juba maanteeinfoga. Sest teate ja maanteeameti inimeste koostöö ka, nii et iga selline juhtum teeb meid paremaks ja ilmselgelt oleme järgmine kord paremad olnud. Talved jäävadki ilmselt külmaks vähemalt 10-ks aastaks, leiab Tartu Ülikooli professor Jaak Jaagu. Põhjus Põhja-Atlandi õhuvoolude mõju nõrgenemine. Torme ei tohiks aga enam väga palju ette tulla ehk neid välistada ei saa. Ja edasi maailma sündmused, nagu kuulsime, raputas jaanuarist niigi vaest riiki Haitit maavärin, mille tagajärgi ei osanud keegi ette kujutada. Tarmo Maiberg ja Neeme raud teevad kokkuvõtte. Katastroof nõudis üle 220000 inimese elu ja jättis 1,3 miljonit elanikku koduta. Kuigi alguses pöörati juhtunule tähelepanu, siis kuude möödudes on toimuv praktiliselt unustatud. Olukord ei ole palju paremaks muutunud, siis telklaagritesse paigutatud Haitilased pidid hakkama saama vihmahoo ja koolerapuhanguga. Ühendriigid püüavad siiani hoida juhi rolli abi andmisele, kuid vaid mõni kuu pärast haidid oli suur riik ise silmitsi suure looduskatastroofiga. Neeme raud. Aprillis Mehhiko lahes naftafirma BP platvormil toimunud plahvatus tappis 11 seal töötanud meest ning enne kui puurauk õnnestus juuli keskel sulgeda jooksis sealt USA ühe kõige produktiivsemad kalastuspiirkonnad, et ligi viis miljonit barrelit naftat. Vaatamata sellele, et naftareostusest enam esikülje uudistes ei räägita, ei ole puhastusoperatsioonid Mehhiko lahes ja selle ääres kaugeltki lõppenud. Osa naftast, mis endiselt jõuab plaasidele ja piirkonna rahvusparkidesse, püütakse kas käsitsi või rasketehnika abil eemaldada, ütles äsjasel pressikonverentsil USA rannakaitse admiral pool suunumist. Koristustöödega on seni seotud 9000 inimest ja seda, kui palju naftat on veel vee all, ei oska ka teadlased täpselt öelda. Liigume nüüd teisele poole maakera, nimelt Pakistani, kus juulis alanud üleujutused mõjutasid enam kui kahtekümmend miljonit inimest, hävitas ligi kaks miljonit kodu ja tuhandeid hektareid põllumaad. ÜRO juhib humanitaarabi andmist, kuid veel neli kuud hiljem ehk siis detsembris elab endiselt miljon inimest, telk laagris ning põllumaad ei ole kõikjal vee alt vananenud. Jätame nüüd loodusjõud ja liigume siis teistele teemadele. Novembris kiitsid NATO liikmesriigid heaks terve aasta valmistatud uue strateegilise kontseptsiooni mis samuti ju mitme aasta mõjuga. Erinevalt varasemast ehk kümmekond aastat kehtinud eesmärkidest on nüüd suurem Khaled kübervõitlusel. Unustatud ei ole loomulikult ka artikkel viite, mis liikmesriikidele kaitset pakub. Balti kaitseplaan on olemas ja see kuigi vaka all hoitud teabe on tegelikkuses ju hea uudis. Moskva ei reageerinud Wikileaksi paljastusele väga ägedalt, mis viitab soovile NATOga sõbralikumalt lävida. Pealegi on ju NATO aasta vältel proovinud Venemaaga häid suhteid hoida ning miks oleks vaja seda rikkuda. Teisalt on selge, et Moskva abi on vaja kas või näiteks abivahendite transportimiseks. Afganistani Afganistanist jäävad sel aastal ajalukku liitlasvägede jaoks ohvriterohkeim aasta pärast üheksa aasta tagust sissetungi ning üldvalimised. Valimised, õigemini vahevalimised toimusid ka demokraatia lipukandjaks peetavas Ameerika Ühendriikides. Neeme raud. USA sisepoliitilisi pealkirju domineeris aasta viimastel kuudel vabariiklaste edu kongressi vahevalimistel kuid enne, kui kongressi praegune koosseis jõulude eeltöö lõpetas, sai president Barack Obama Kapitooliumi mäel oma ametiaja väidetavalt kõige olulisema välispoliitilise võidub. Senat ratifitseeris Venemaaga sõlmitud tuumarelvade vähendamise niinimetatud uues start. See on kõige olulisem relvastuskontrolli alane lepe ligi kahe viimase aastakümne jooksul, märkis Barack Obama ise. Uus start on Washingtoni sõnul kinnitus, et suhetes Venemaaga on toimunud ümberlülitus ning kaks riiki suudavad koostööd teha. Samas kui sel esmaspäeval mõisteti Moskvas teist korda süüdi naftakompanii Jukos eksjuht Mihhail Hodorkovski ja pangana Menad Tepp. Endine juhataja Platon leebed kiirustas Washington rõhutama, et Venemaa kui riigi suutmatus käituda õigusriigina tõkestab ulatuslikuma koostöö tegemist USAga. Osa kongressis. Jaanuaris võimule tulevate vabariiklaste arvates on Obama valitsus suhetes Venemaaga olnud seni liialt pragmaatiline, pigistades silma sageli kinni inimõiguste ja ka kohtusüsteemis toimuvate rikkumiste ees. Väärtushinnangutel põhineva välispoliitika olulisust kavatsevad nad valgele majale tuleval aastal taas meelde tuletama hakata. Venemaa koostöö Poolaga on samuti küsimärgiga. Alles paar nädalat tagasi teatas peaminister Donald Tusk, et ta ei aktsepteeri aprillikuise smolenski lennuõnnetuse Venemaa uurimise tulemusi. Poola president Lech Kaczynski ja teda saatnud riigi eliit hukkus siis, kui nad olid teel mälestama Poola ajaloo üht traagilisemad sündmust ehk Katõni massimõrva ohvreid. Sula kahe riigi suhetes tekkis, kuid kas läbikäimine muutub voolavaks või jääb endiselt kahtlustavaks, selgub ehk algaval aastal. Kuumaks läksid suhted Korea poolsaarel, kus põhjanaaber ründas nii kevadel kui ka sügisel lõunanaabrid Põhja-Korea ei allu endiselt rahvusvahelistele reeglitele, lootes samas ehitada tuumapommi ja saada naaberriikidelt toidupakke. Milliseid sündmusi nähakse ka veel meeles hoida esmastena, mitte külvast. Tähtsamatena tulevad näiteks meelde 33 kaevuri vabastamine Tšiilis Atacama kõrbest Birma opositsioonijuhi Aung San suu Kyi vabanemine koduarestist Iraani tuumajaama tööle hakkamise probleemid väidetava küberrünnaku pärast. Paremäärmuslaste pääsemine Rootsi parlamenti ja Suurbritannias moodustati üle 50 aasta taas koalitsioonivalitsus. 13 aastat valitsenud Tööpartei läks opositsiooni. Suuri arenguid oli lõppeval aastal ka tehnoloogia vallas. Eesti läks ülemaapealsele digitaaltelevisioonile jätkab Janek Salme. Esimesel juulil lülitati Eestis välja 55 aastat töötanud televisiooni analoogsaatjate võrk. Maapealsele digitaaltelevisioonile üleminekuks oli ettevalmistusi tehtud mitu aastat. Digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhtinud Jüri Pihel ütles, et nüüdseks vaatab oma antenniga digitelevisiooni umbes 100000 kodu. Puudutas ta siis selleks üleminekupäevaks veel õige vähe, ütleme paarkümmend 30000 kodu, kes ei olnud esimeseks juuliks veel digitaalvastuvõtu või siis seda kaabel vastu võtta, endale muretsenud. Aga kui praegu vaatab umbes 100000 kodu Eestis 570000-st telekodust digitaaltelevisiooni enda antenniga ja ülejäänud on siis mõne teenusepakkuja kliendid? Valitsuskomisjon märkis oma lõpparuandes, et digitelevisioonile üleminek tõi kaasa vaatamisharjumuste muutumise. Viis aastat tagasi vaatas suurem osa eestikeelsest televaatajast vaid kolme kodumaist üleriigilist kanalit praeguse üle 90 protsendi vaatajaid aga valida mitmekümne kanali vahel. Piheli sõnul laienevad valikuvõimalused lähiaastail veelgi. Äsja kuulutati välja konkurss kolme uue digilevivõrgu ehitamiseks. Kanaleid tuleb juurde, loodetavasti siis selliseid kanaleid, mis on kas kohalikud või supid, et aga või peale lugemist aga kohalikus tehtud. Ja tõenäoliselt toob see eetrisse kõrgterava televisiooni, FHD televisiooni juba mõnisada 1000 on sellist telerit Eestis olemas, mis suudavad vastu võtta seda kõrgteravat pilti, kus me alles hakkame nägema, mida siis see digitelevisioon tegelikult annab. Ehk me näeme siis tõesti väga teravat, aga kvaliteetset telepilti. Aasta alguses käivitus digiretsepti süsteem novembriks oli 69 protsenti retseptidest digitaalsed ning süsteemis oli detsembriks koostatud üle nelja miljoni retsepti. Digiretsept on niisiis küll hästi vastu võetud, ent süsteem, mis on ette tulnud mitmesuguseid tõrkeid, mis algasid juba jaanuaris. Sotsiaalministeeriumi e-tervise osakonna juhataja kohusetäitja Pille Kink. Tõrkeid on aasta peale kokku paarikümne ringis ja põhjused on olnud tegelikult väga erinevad, et on olnud nii riistvara kui tarkvarast tulenevaid vigasid ja kahjuks peab tunnistama, et on olnud ka erinevate osapoolte töötajate inimlik eksitus ja teinekord inimese jaoks võib retsepti mitte kättesaamise põhjuse põhjustada ka see, et iga noppis apteegisüsteemis koha peal mitte retseptikeskuses. Võrguseadmete probleemid, mis on olnud muud, on lahendatud ja süsteemi on ka tarkvara poole pealt optimeeritud, et ta töötab tegelikult palju kiiremini, kui töötas siis aasta alguses. Ulatuslikud rikked tabasid tänavu ka suurte sideettevõtete, Elioni ja EMT võrke. Seitsmeteistkümnendal novembril halvas tuumikvõrgu kahe ruuteri tarkvararike Elioni võrgu töö. Esimesel detsembril seiskas ühe andmeside tuumik ruuteri riistvara rikke mitmeks tunniks. Teenused. Võrgu rikked häirisid mitmete oluliste teenuste toimimist, ütles siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort. Kui me võtame väga paljud elutähtsaid teenuseid, mis sõltuvad sidest endast, kasvõi energiaga varustamine teehooldus, ja kui ettevõttel ei ole teist sidet ja ta sõltub tavalisest kommertsliinist, siis loomulikult on sel hetkel häiritud ka kogu ülejäänud teenuse toimimine. Aga nüüd, mis puudutab riigi toimimist, siis riigil on inimeste paremaks teenindamiseks välja ehitatud operatiivraadiosidevõrk. Elioni ja EMT esindajad andsid juhtunust aru valitsuse kriisikomisjonis ja kinnitasid, et asuvad võrkude töökindlust suurendama. Viiendal juulil hakkas kehtima uus Eesti domeeni kord, muuhulgas avanes eraisikutele võimalus registreerida e lõpulisi domeene. Eesti Interneti sihtasutuse registripidajate koordinaator Kristo kraanat ütles, et enne viiendat juulit registreeritud e-lõpulised domeenid peavad olema ümber registreeritud tuleva aasta viiendaks jaanuariks. Pärast seda algab kustutamise menetlusdomeenid kustutatakse ning avatakse uuesti registreerimiseks. Ümber registreerimata domeeninime enam kasutada ei saa, seiskub kodulehe ja mailide liiklus. Millised digitaalse maailma arenguid ja uudistooted köitsid aga lõppeval aastal Eesti inimeste tähelepanu? Ajakirja digipeatoimetaja Henrik Roonemaa Me räägime Facebook'ist, mille suur tõusu vastu olime, räägime Aipäädist, mis tuli aasta alguses turule. Me räägime nutitelefonidest, et inimesed vahetavad väga kiiresti välja oma neid, tavalisi, vanu telefone saab jälle midagi teha lihtsamini ja kiiremini ja paremini. Ja aasta lõpus avati esimesed need eesti raamatut, et e-poed ja mulle need ideeliselt väga meeldivad. Ja lõpuks Riina Eentalu noppeid skulptuuri aastast. 2010. aasta oli lugemise aasta esimene eestikeelne raamat on teada aastast 1525 esimene säilinud eestikeelne raamat aastast 1535 mis on Eestis lugemisega lahti. Ju siis on, et on vaja raamatuhuvi takka tõugata, sest parem karta kui hiljem kahetseda, et oleme vaesemaks, värvitamaks KEDA keelsemaks. Ühe ülbalisemaks jäänud, kas lugemise aasta läks asja ette. Emakeeleõpetajate seltsi juhatuse liige, Rapla vesiroosi, gümnaasiumi emakeeleõpetaja Krista Mägi Lugemisaasta kõige olulisem tähendus on ehk see, et noored inimesed näevad, kuidas ühiskond väärtustab kirjandust, kirjandust kui rahvuskultuuri ühte tähtsamat alustala on väga tähelepanu väärne see, et lugemise las ta jääb tähistama ka üks fakt, nimelt põhikooli kirjandusõpetus tuli põranda alt välja, see on nüüd omaette iseseisev õppeaine, Eesti keel ja kirjandus, see omakorda võib-olla mõjutav asja selles plaanis. Et on võetud väga selge suund lugeja, kes kirjandusõpetusele ei taha õpetada enam kirjanduse ajalugu ega ka mitte koolis kirjandusõpetust vaid keskenduda just lugeja enda muljetele, iseendaga ja maailmaga sidumisele. Seitsmendal mail liikus inimeste poolt Saku Suurhalli poole ning Eesti poliitiline ja erakonna ladvik näris küüsi. Aga, kuid teevadki uue partei. Igaühel oma pisike mure. Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi lavastus teatud ühtse Eesti suurkogu jäi pooleli. Seal, kus lavastajad edasi minna ei tahtnud, ei tahtnud teha erakonda. Nende mure on laiem ja sellepärast saab ühtse Eesti suurkogu 2011. aasta märtsis järje pealkirjaga teraisanud foolev Estonia. Eesti tõus ja langus. Tiit Ojasoo. Et üks asi on kas muretseda mingisuguste konkreetsete teemade pärast, et noh, et kas see poliitika on rohkem korrumpeerunud või vähem korrumpeerunud, aga küsimus on pigem selles, et mis Ma annan ja see Raisen fool pigem tegeleb selle plaaniga, et mis, mis see plaan on Eesti jaoks ja kas see tõus ja langus käib meil lainetena, kas me oleme tõusmas või langemas, see on peaküsimus. Halb on alati agressiivsem ja jääb seepärast ka kauemaks domineerima. Kahjuks jääb 2010. aasta kõige kena sisse ka tõrvatilk, kultuuriministri ja Eesti esindusorkestri direktori vastasseis ERSO eelarve pärast, mis päädis sellega, et ERSO jäi ilma direktori standressiitanist. Jaga koostööst Neeme Järviga seda tuju rikuvad sõnavahetust ei taha uuesti esile tuua ja riigieelarve viimase hetkeparandusega sai ERSO ka viis miljonit krooni lisaraha. Kuid mõru maik on asjal man. Aga Eesti Draamateater tähistas oma üheksakümnendat ja draamateatrimaja sajandat aastapäeva eesti kultuuri olulisi hooneid. Peterburi Jaani kirik sai 150 aastaseks. Meie muusika suurkujud Veljo Tormis ja Arvo Pärt tähistasid juubelit. Ja veel üks sündmus, mis ühe nädala jooksul tõi Kadrioru kunstimuuseumi 7000 huvilist vaatama Leonardo da Vinci arvatavat autoportreed. Üha lisandub mainekaid ekspert, kes peavad seda Leonardo maalitud tööks. Aga millal see protsess lõppeda võiks? Kadrioru kunstimuuseumi direktor Kadi Polli. Sellist nagu lõplikku läbimurret, et nüüd maailmas see oluline hulk kunstiteadlasi ja ennekõike kunstiinstitutsioone usuks, et tegemist on Leonardo da Vinci enda tehtud tööga. Et seda läbimurret saavutatud selle aasta jooksul ei ole. Ma usun, et see kriteerium on siis, kui näiteks Itaalia riik Fitzi galerii tahaks seda, et nii-öelda ametlikult riiklikult institutsionaalselt üritataks, seda tööd omandada ja ikkagi pidada seda nii-öelda riigi kunstiomandiks ja mõni maailmas ametlikult ja suurelt lugupeetud muuseum eksponeerib teda ilma, küsime Tekita Leonardo da Vinci autoportreena. Uurimisse on kaasatud ka Eesti eksperdid ja kui see ka pole Leonardo autoportree siis on igatahes sündinud suur rahvusvaheline koostöö, millesse Eesti eksperdid on kunstiteoste identifitseerimise valdkonda toonud olulisi uuendusi. Kui lõpetada ühe, eks Tallinna Ülikooli kunstiosakonna juhataja arest karmašovi sõnadega, olgu see siis 2010. kultuuri aasta käesirutus 2011.-le, nagu ka aastavahetuse eel hoogsalt algab kultuuripealinna programm. Selline oli uudistetoimetuse kokkuvõte aastast 2010. Aasta viimane Päevakaja kandis numbrit 18142. Saate toimetas Margitta otsmaa. Ilusat aastavahetust ja kuulmiseni.