Septembrikuu esimeses pooles andis rahvusooperist Estonia etendusi Küprose saarel episi ooperiga Carmen. Sellest ongi meie tänasesse saatesse tulnud rääkima asjaosalised. Teatri kunstiline juht ja peadirigent Paul Mägi. Direktor Paul Himma Ma Karmen Rinair enne Mika Eela, Nadia Kurem ja keskamilio Aare Saal. Teater on üks selline keeruline ja paljude inimestega seotud organisatsioon. Ja eriti meie kultuurisituatsioonist tuleb seda harva ette, kui teater saab minna ja tutvustada oma kunsti nõndavõrd kaugel. Kuidas sai see külalisturnee võimalikuks? See et me Carmeniga juba juba teist aastat rändame, see on eriti tore selle poolest, et sellele suurele belgia turneele tuli jätk. Ja ega jah, Eesti vabariigi poolt meil mingisugust toetust ei olnud. Meil on hea meel, et, et meid kutsuti sinna ja ja et jätkus meie koostöö, siis belgia agentuuriga idee fix. Nii et selles mõttes toimus Küprosel väga oluline rahvusvaheline üritus. Kus siis said kokku kolm väikest rahvast. Küproslased belglased ja, ja eestlased. Ja ühisjõududega toimus siis neli etendust Paphose linnas kus meid kuulis ligi 12000 inimest. Ja tore on ka see, et see Karmen pälvis nii suurt tähelepanu, et kohale olid tulnud nii Küprose president, et kaheksa ministrit, Küprose linnade linnapead ja, ja väga paljud, väga paljud inimesed üle Küprose. Kaks etendust oli, oli tegelikult välja müüdud, et just kohalikele inimestele, kes olid piletid muretsenud juba maikuust alates, kui need müüki läksid ja ja, ja siis kaks kaks ülejäänud etendust oli põhiliselt turistid, keda on ka Küprosel väga palju. Ja samuti saime ju kuulda, et spetsiaalset Carmenit tuldi vaatama nii Liibanonist kui Iisraelist. Lennukitega ainult selle selleks õhtuks ja menu oli, oli kolossaalne. Olisi turnee seotud ka sellega, et Garmini lavastas Estonias belglane. No kõik maailmas on seotud midagi juhuslikku, eriti ei ole ja, ja selles mõttes ma tahaks just rõhutada seda, et tõesti see on, see on täielikult reis sai teoks täielikult tänu sellele, et meie produktsioon niivõrd meeldis, et puht kommertslikel alustel leiti võimalust sellist hulka raha kulutada selleks, et viia Estonia ja Eesti Rahvusooper nii kauge maa taha. Ja mul on väga hea meel loota ja, ja, ja põhjusega arvata, et ka järgmisel aastal oleme seal tagasi. Kui tohib, siis ma lisaksin siin Paul Mägi jutule seda, et. Me olemegi praegu ja Me töötamegi selliste ettepanekute projektidega, kus siis kutsuja või vastuvõtja pool kannab praktiliselt kõik kulud. Nii et selles mõttes üks ooperiteater või rahvusooperi rahvusteater võib reisida mitut viis, üks, üks, üks üks viis on ka, mida on ka siin põhjanaabrid ja läänenaabrid on ka kasutanud, on nii-öelda teatri nii-öelda riigivisiit kus siis ka riike, riik aitab seda korraldada ja paneb ka teatud vahendeid sinna alla. Sellised variandid Eestis ei ole reaalsed praeguses skulptuuri pildis mulle tundub. Ja ja see tähendab seda, et me saame ainult töötada nende variantide ja nende kutsetega, kus kus vastuvõtja pool on nõus kõik kulud katma ja, ja, ja teiselt poolt see koht peab olema ka meelesobilik. Jah, see on siis see eeldus, mille, mille põhjal ühed läbirääkimised hakkavad edasi kerima, millest nad jõuavad siis lepinguni ja ja kunagi ka sõiduni. Nii et kui, kui, kui teisipidi ühe lausega öelda, et maksumaksja raha selleks reisiks ei kulutatud. See oli Aphrodite festival ja seda peeti selle aasta suureks kultuurisündmuseks Küprosel. Kas festival kujutas endast neid Estonia etendusi või oli seal festivalil ka midagi muud veel? See on keskendunult just ühele sündmusele, ühele etendusele. Eelmisel aastal esines seal Moskva suur teater ja samuti veel aasta tagasi oli seal Verdi Othello, oh, ungari ooperiteatri esituses ja. See on, see on tõesti väga suur sündmus seal ja see meie. Meie etendus, kus meelt oli kaasas ligi ligi 150 inimest, orkester, koor, meie solistid, samuti lava meistrid, samuti kostümmeerijad grimeerijalt. Nii et meie teater oli väga-väga laialdaselt esitatud ja, ja samuti Oli selles etenduses ju kasutatud ka Küprose lapsi, kes kes siis lastekoori osa poistekoori osa esitasid, samuti oli seal palgatud ligi 20 ekstra inimest, keda keda ei olnud, et ei olnud mõtet Eestist kaasa võtta, kes siis täitsid neid kohti, mida laval peab täitma, kuid ei pidanud laulma. Ja, ja samuti solistid siis nii Belgias, Prantsusmaalt kui Ameerika ühendriikidest, nii et selles mõttes on väga tore, et, et me saime puutuda kui niivõrd rahvusvahelise seltskonnaga. Kusjuures tõesti Meie solistide partnerid olid ju väljapaistvat solistid Ameerika ühendriikidest Jon Velle meer kes laulis koos Riina Airennega ja, ja Nadia Kurem iga ja samuti Richard liitš, kes on Metropolitan solist samuti Don José, enam, nii et, et selles mõttes on väga tore, et, et kuidagi väga ühtlaselt, et see tase sellel nendel üritustel nendel etendustel paistis, paistis välja ja aplausi sai sai kogu kollektiiv, kes, kes noh, minu arvates küll töötas haruldaselt. Nii et selles mõttes noh, taolised taolised etendused, kus on märgata Ta noh, inimeste väga suurt tähelepanu nende inimeste, kes tulevad kuulama, kes organiseerivad seda, kes, kes eeldavad, et sellest tuleb suur sündmus, see on väga oluline, nii et selles mõttes tahaks loota, et see rahvusooperi väljasõit on üks, üks selliseid olulisi asju, mis annab energiat terveks meie tulevaseks hooajaks. Kas dekoratsioonid olid endal kaaslastel? No meil oli kaasas või siis ütleme siis niimoodi meil ei olnud kaasas vaid dekoratsioonid ja kostüümid, tervelt kaks 12 meetri pikkust merekonteinerit ujus Küprose saare poole juba kuus nädalat enne meie sinna jõudmist. Ja, ja jah, muidugi kõik kaasas ja ega see ongi tegelikult Noh, ta on igatepidi huvitav kogemus juba sellise asja organiseerimine, tegemine, kus on, kus on nii erinevate kultuuritaustadega inimesed koos, ütleme, kohalikud kohalikud, Küprose kreeklased, siis ütleme, Belgia prantsuskeelne seltskond ja, ja ütleme siin Eesti ütleme, kõigil on omad erinevused. Isegi rääkides samadest asjadest, kasutades samu sõnu, need kõik kolm mõtlevad, saavad sellest erinevalt aru ja kõikide nende asjade nuhelda klappida, klappima panemine, see noh, on tihti ka pisut närvesööv, aga, aga ta on väga huvitav, kui ta lõpuks klappima saab ja ja see ongi, see ongi, see ongi teatri puhul huvitav, et kui kui algses on kõik tohutu, tohutu suur kaos, anarhia ja ühel hetkel sellest, sellest koorub midagi ja see midagi on kunsti ja see on kõrgetasemeline mõist. Küprosel olid teile vabaõhuetendused. Mis tingimused Teil olid seal laulmiseks? No nagu vabaõhu tantsu ikka need ei ole just kõige suurepärasemad tingimused alati, aga selle reisi kohta ma seda öelda ei saa. Tähendab, seal oli juba see ilmastik õhustik niivõrd meeldiv ja, ja nagu harjunud, nii nagu ilma harjutamata võiks öelda, et võis resultaadina jõuda. Ja küllaltki niiske on see kliima, aga kõik see, kõik see See loodus ja see meri ja see täiskuu ja see kõik annab nii palju juurde, et seda üldse Ka neid raskusi. Et kas teil aklimatiseerumise aega oli? Aklimatiseerumis isegi oli nii, et selleks üldse aega jäänud. Jõudsime esmaspäeval peale lõunat kohale ja õhtul läks prooviks lahti. No mina isiklikult tegin kõik profid ja kõik etendused, nii et mul ei olnud selle peale mahti mõelda, aga aga küll oli neid, kes aklimatiseerumis mööda saart ringi olid sellega väga rahul. Sest noh, koormus on ju kõigile erinev, kui orkestrile olid vabad päevad, siis solistid tegid tööd ja seal päeval oli väga keeruline, päeval sai end kuskil suures ruumis sees teha, kui konditsioneer ei olnud, siis olid nagu kala kuival vahepeal. Aga noh, see ei tähenda selle eest jälle see ühine kokkuvõtmine ja minu meelest kõige toredam, mis seda vabat õhku puudutab, et see annab sulle hoopis teise dimensiooni tunde, et kui ei ole mitte teatrilagipea kohal, vaid on tähistaevas, kus peaaegu täiskuu või siis on see hoopis hoopis teine feeling. Kas sealne lava oli suurem kui Estonia teatri lava? Lava oli tõesti palju suurem, ma ei tea, kui mitu 40 meetrit pikkust. Ja on tõesti, alguses oli niimoodi raske mõelda, kuidas saab seda täita. Et kriitiku üksinda oled laval ja kui orjana või duetti jooksul peab niimoodi eksnurk ja teine nurk, et näeks kõik. Aga siiski on, no see see rolli etendasid, on nii palju mängitud, teete ja siis tunned, et teed kõik selleks, et publik näeb ja raske, aga ta see loodus ja ümbruskond niivõrd inspireeris, enam selle peale ei mõeldud, selle laval on raske või ta on suur, ta just nii parajasti suur oled, just oli hea olla kavad. Nüüd oli juttu sellest, et, et need olid kõik välja müüdud etendused, kui palju sinna inimesi mahtus ühele etendusele. Etendused olid välja müüdud, jah. Noh, algusest peale ja sinna oli spetsiaalselt Paphose linn ostnud tribüüni, et seda festivali ka tulevikus jätkata ta ja, ja see tribüün mahutab ligi 3000 inimest. Nii et selles mõttes meid meid kokku kuulas 12000. Ja noh, lisaks veel peaproovides oli inimesi, et huvi oli väga suur ja ma pean siin ütlema. Meie solistid, Ni, Riina, Irina, Nadia, Kurem kui Aare Saal pälvisid võib-olla tõesti kõige suurema aplausi sellelt publikult. Sest see inspiratsioon, mis, mis tekkis nendes tingimustes, mis olid tegelikult gigantsed lausa kui mõelda, et et, et ümberringi on vesi, selja taga on vana kindlus, mida peetakse juba Richard Lõvisüdameaegseks ja, ja, ja ka tema on selles kindluses viibinud siis lava oli ümber selle kindluse vee peale tatud kindluse vee veetakistuse peale. Orkester mängis ligi ligi 30 40 meetrit veel eemal spetsiaalselt ehitatud kohas. Solistid nägid ja ja koor nägid siis mind ainult monitorist. Kusjuures mina ei näinud kedagi ja mina ainult kuulsin, kuidas nad õhku võtavad, enne enne laulma hakkamist ja siis tuli ära aimata, et mis, mis sealt tulema hakkab, nii et selles mõttes see oli. See oli haruldane koostöö ja, ja ma pean ütlema, et, et selles mõttes oli tõesti tore, et, et noh, nii suure eduga just just meie meie soliste vastavaid Kas selle distantsiga oli solistidel raske kohaneda? No sellega nii ka kohanenud, kui sa lähed lavale, pea lähed ja pead minema, siis tuleb kohaneda, ega muidu ei saa. Aga ega siin midagi muud raskemat ei ole, lihtsalt füüsilist vormi on rohkem vaja. Et muidugi see, kui sa jookseb mööda lava, siis peab ka hingamist säilitama, nagu sa, lauljal on väga tähtis asi, eks ole. Aga et me saime ka ühe päeva vahepeal puhata, siis minu meelest midagi kohutavat üle jõu käivad seal nagu ei olnud. Küprose etendustel olid teil täiesti uued partnerid. Kui palju nendega oli aega proovi teha ja, ja kuidas nendega töö klappis. No meil oli eelmisest korrast, kui me Belgias käisime, olid osatäitjad Belgiast, aga see, milleni seekord täiesti uus ja ja ma arvan, et Riina on minuga täiesti nõus, et selline täiesti haru lähedane partner. Sest et meil on selline väga loominguline koostöö ja me otsisime ja ja lubasime teineteisele olla vaba ja, ja toetada teineteist. Ja, ja see meie, see on, see, see oli tõesti selline tunne oli, et, et meile eluaeg oleme temaga koos teinud, oli väga hea, oli temaga laval vot Aareleli neid partnereid palju rohkem, võib-olla Aare midagi lisab, sest ta nagu tal oli teine Carmen ja ja kaks erinevat Hoseeded. No kui ma tohin öelda, siis lisada nende eelnevale jutule, et mul oli väga hea meel näha, kuidas see on, keda ma endamisi kutsusin veriseks Sonicskisse Riina korralikult läbi raputas, sest kui on Hozee ja Carmeni klapsis, sealt tuleb midagi erilist ja sealt tuli, nii et aga ma nägin ka teist, on see muidugi metropoliit Jaanid mošeed, kes, kes oli samamoodi äge, aga võib-olla küpsem ja, ja kaalutletum ja ja, ja teine Carmen, kes siis oli jälle nagu lõunamaa päritoluga isaliinis ja kes laulab üle ilma seda rolli. Ma tahaksin öelda, et meie, meie karmanid, jahu, see ei olegi palju halvemad, aga aga huvitav muidugi ja väga kasulik meile selles mõttes, et. Me saime nagu ennast võrrelda maailma noh, ütleme liit tasemega. Et päris asjad ei ole nii, et me ütleme, et üks üks laulab metise, teine laulab Estonia sealt kuskilt maalt me võime tõmmata mingisugust paralleelid ka. Aga kõige toredam on ikka see, et asi õnnestus ja mis need pikki suuri lavakäike siis mina olen üliõnnelik, sest eskamilio on alati muusikat, on tal enne nii palju, me ei näe teda laval, aga seal sai kõik pikad tulekuid äraminekut muusikas välja näidata seal suurel vabaõhulaval kaasa arvatud kaugelt eemalt mere äärest kaljude pealt laulmine mis osutus raskeks, sest sellest, et Paul Mägi ei näinud mind siis mina ei näinud teda ka, sest seal ei olnud monitorina. Aga lõpuks me selle asjalik ära klaarisime. Ja muidugi mis, mis kõige parem, et publiku vastuvõtt oli noh, mis näitas ära, et tõesti, et asi on seda väärt, tegelikult on Estonia näinud vaeva selle looga alates sellest, et originaalkeeles ja ja meile muidugi tuli kasuks jälle see Belgia koosseis, kes, kes, kes räägivadki prantsuskeelt, sa olid osaliselt selle keele sees, nii et see aitaks võibolla hääldust ja kõike professionaalsust lihvida veel. Paul Mägi ennist ütles, et kaks etendust oli kohalikule rahvale ja kaks etendus turistidele. Kas teie tundsite näiteks publiku pealt seda vahet? Aga kust meie teadsime? Tähendab, minu arvates küll ei, küll ei olnud nüüd publi just nimelt publiku reaktsiooni jälgides ei olnud vahet, kes tegi etendust, seda oli selgesti näha, et loomulikult teada oli, et ühed on, ütleme ütleme, tähed ja teised on lihtsalt Estonia kompanii koosseisus, aga mitte mitte ei saanud öelda, et oleks vahet tehtud. Minu meelest said kõik võrdse tänu osaliseks. Ja vahva oli see, et iga etendus oli härra Paul Himma ka, vaatas juba vargsi otsast lõpuni, kõiki kõrvalt nägin, mis seal toimus ja ja noh, vähe sellest ühel hetkel peale etendust äkki hüppab kuskilt. Tere, mina olen Eesti, mis ja tegi seal meie omadega pilti koos, nii et igasuguseid vahvaid seikasid oli. Aga muidugi, mis võiks öelda veel selle selle Beatriisi kohta, kes laulis nüüd nagu esimeses koosseisus Carmenit, siis temaga oli laval isiklikult väga huvitav kontakt, võikski olla nagu eskamilioja Carmeni vahel, tänu millele mul läks Riinaga kaasa ja kontakt nagu teiseks. Aga mis puudutab nagu suhtlemist, siis ta täiesti oma töö piiridesse, nii et lava taga mingisugust kontakti ei saanud eriti, sest tal oli seda ilmselt päästeproovide tõttu keeruline teha. Jälle uus variante. Aga see on juba teine teineteist. Kui jutt siin vabastavad, siis vaba õhtu vabas õhus teha, selliseid suuri üritusi on, on tõepoolest väga erinev kui seda teha mingis mingis statsionaaris või või ütleme hoones sees, siis ütleme teatri ooperilaval. Ja üks oluline üks oluline asi mida alati me siin ka Eestis kardame, on, sest tegelikult Eestis ei olegi sellist kogemust, et teha ühte ooperietendust võimendusega vabas õhus hea tulemusega või väga hea tulemusega. Meil on küll päris päris häid saavutusi nii-öelda helindamisel soniga, rokk-kontserdite ja muude, ütleme meelelahutuspoolega tööstusega, aga, aga aga see, sedalaadi kogemust Eestil ei ole ja neid spetsialiste on ka väga vähe, kes üldse võiksid sellega tegeleda siis ja sellega ikka seotud meie noh, teatud noh, ütleme ettevaatlikkus või noh, kas netis otse hirmud, aga et noh, et kuidas see asi kõik toimib ja ja nii nagu me nägime möödunud aastal Belgias. Nii nii see toimis ka Küprosel tegelete, et on võimalik väga professionaalselt töötada, aga, aga helivõimenduse poole pealt sõltumata sellest žanrist, siis mida tehakse ja ja tõepoolest, kui alguses esimestes proovides oli, oli, me olime pisut päevil, meie haldushelikvaliteet ei olnud selliseid, mida edasise proov läks, seda paremaks läks ja ja, ja, ja üldiselt oli, oleme arvesse võttes seda tingimuste raskust, oleme, ma arvan, me kõik oleme selle tulemusega rahul. Noh, niivõrd-kuivõrd selles mõttes, et ma kujutan ette, et solistid olles seda kogu seda kõlapilti, ei, ei, ei kuulnudki, nad ei teadnudki, mis, mida see publik, mida sa public tegelikult kuuled. Ja teine komponent on muidugi valgus, valgus, valgus, nii-öelda show-elemendid, mis, mida sa, mida on vabas õhus või palju-palju rohkem võimalik kasutada, see on see, mis teeb selle etendusega. Ja vot just nimelt ma tahtsingi küsida, et te nägite kõiki neid kõrvalt kõigist nendest komponentidest erinevate solistide ka ütleme, et kas, kas oli mingeid selliseid päris üllatavaid momente? Vaadake, mul oli väga hea meel, see ei olnud üllatus. Ma ma arvasin ka, et see nii on, aga siiski leidis kinnitust see, et kui üllatavalt ühtlase kõrgtasemega olid kõik need neli etendust, et siin ei olnud mitte keegi, ei teinud endale hinnaalandust kuskil ja, ja jäi juhtuvatena, teinekord isegi noh, kui inimene võib ka püüda andava parem, aga inimene on inimene ja teinekord võib juhtuda midagi. Ei juhtunud mitte midagi ja ja ma ütlen täiesti niikuinii koor kui orkester, kui solistid, kõik, kõik selline stabiilne, kõrgtasemel see oli niukene, kõige positiivsem kogemus ja see annab julguse, see annab julguse ka püstitada ka nii kunstiliselt kui kui noh, ka selles mõttes kasvõi sõitude mõttes ka palju-palju nõudlikumad ülesandeid, et me saame nendega hakkama. See võis olla küll mõnus ja vahva tunne seda etendustel kogeda. Nojah, see sest tegelikult on ju ka niimoodi, et ühelt poolt ütleme väga suurele osale sellest 145-st inimesed, kes seal seal oli, oli, ütleme, oli no ütleme, see, kui suur grupp jõudis, osad, me olime juba varem seal kohal ette valmistama seda, kui suur grupp jõudis kohale, siis need siis need kolm, kolm-neli päeva ja 10, kolm päeva kuni etenduseni olid üks, üks paras hullumaja selles mõttes, et noh, et oli väga palju komponente, oli vaja väga kiiresti korda saada kõik, kuidas etendust saaks toimuda ja, ja selleks on väga palju komponente mis, mis kõik peavad toimima ja, ja nüüd, kui ütleme see viimane peaproovi läbi nüüd oli, jäi neli etendust, siis tegelikult osal osa seltskonnast suurel osal seltskonnast tegelikult oli päeval ei olnudki muud ülesannet kui hoida ennast vormis ja, ja, ja, ja nad võisid ennast pisut vabamalt tunda ka nende, kelle vastutus oli suurem ütleme, solistid ja dirigent, noh, nende jaoks oli see muidugi selles mõttes see päev võib-olla veel piinama. Et päike paistab, meri on inimesi täis, aga, aga, aga, aga minna ei saa, sest ma olen siin tööl, mitte puhkamas, eks ole. Nii et selles mõttes, eks ta niuke kahene kahene ase. Ma tahaksin öelda öelda häid sõnu ka meie sõbra Lavastaja Albee Randre röövkohta, kes, kes tõesti nägi, nägi väga suurt päeva ja, ja tundis väga suurt pinget seda kõike kokku pannes, sellepärast et tõesti, praktiliselt seal seal oli uuslavastus, sinna sisse tuli viia siis väga erinevad komponendid teatas ju varem juba juba Küprose lastekooriga ja ja. Siis viia sisse erinevad solistid, kes on küll seda rolli ju teinud, aga siiski viia uude lavastusse sisse samuti samuti nad tulid ju eri aegadel siis teha üks ühega proovi teha, teisega proovi. Ka suur pinge ja, ja väga suur pingega meile ja meie solistide sellepärast, et ütleme, meie meil on kokkuharjutatud ja, ja hästi töötav süsteem ja nüüd külalissolistid tuli kõik sinna sinna juurde viia. See, see oli ikka mõned päevad. Ta oli, oli lausa 12 13 tunnised tööpäevad. Nii et selles mõttes seal puhkust eriti. Aga kogu see ümbrus muidugi oli, oli selline, et väsimus nagu ununes ja ja, ja tahe oli väga suur. Ja muidugi ettevalmistusaeg oli suhteliselt lühikene, ma tean, et et noh, meil oli, seal oli ka ütleme aega nappis valguse jaoks. Maldormikusk, kes, kes tegi valgust? Seal vahepeal ei olnud, elektrit ei antud linn, linnal on teatud limiit vist ja, ja siis seal paar päeva läks selle nahka ja ja tööd, sest tõesti valgus sai teha ainult öösel, kui oli pime. Nii et selles mõttes noh, probleeme seal oli, ütleme aga need kõik lahen lahenesid esietenduseks. Ehkki ehkki näiteks proovides me ei jõudnudki läbi teha Richard ja ja Beatrismonsooniga lõpu lõpu duetti, mis on ju kõige keerulisem ja kõige kõige vabam kogu selles selles ooperis, nii et esietendusel siis orkester ja ka mina kuulsime esimest korda, kuidas nad seda seda laulavad. Nii et selles mõttes. Aga kuna kõik olid profid, siis kõik laabus väga-väga hästi ja tore on see, et tõesti etendus, etendused läksid tõusvas joones, see tähendab lihtsalt seda, et kõik etendused olid erinevad ja, ja kõik etendused olid väga head. Enne mikrofon libises Nadjalt Aarel, aga aga Riinal ei, rääkimata oma partnerite kohta. No, ja nagu nad juba märkis, olid need kõrvalosatäitjad meil juba kõik tuttavad ja väga rõõmustav jälle kohtuda. Aga just see mul kripeldas endal ka hingel, et ma ei ole saanud. Tähendab, ma tahtsin tegelikult, et Jondoni määr, kellega me tõesti kohtusime esimest korda seal Küprosel, kui lennukilennuk maandus, esimene proov oli. Kohe tema ilmselt on ka hästi lavaline inimene kohe meil tekkis väga ja kontakt ja ja ma ütleks, et see partner on täiesti unistus laval sellepärast et et inimene, kes absoluutselt igast liigutusest igast silma pilgutusest saab aru, mida ta peaks nagu laval tegema ja, ja mismoodi ta vastab ja ta ja intuitsiooni ja inspiratsioon hakkab kohe absoluutselt tööle. Nii et, et ma ütlen veel kord, et see on täielik unistuste partner laval. Mida selline kogemus lauljale? Mida muudkui, kui on midagi väga head proovitud, siis tahaks alati jälle. Eino iga töö on huvitav ja iga kogemus alati rikastav, nii et ma usun, et me võtame lavale kaasa praegu kodulavale kõik selle ilusa ja hea, mis me sealt saime. Kogemused ei tea, aga muljed ja mälestused on eluks ajaks ja lapselapsele võib rääkida kaed vanemal põlvel ja laulis. Võib-olla üks väike detail, mida mina olen juba kuus aastat põdenud, et et tänu tänu nüüd selle Küprose variandile. Me saime tenoriga teha lahti viiti, mida mul ei ole õnnestunud varem kui Vanemuises laulda. Aga nüüd Richard liitsi, Paul Mägi koostöös me tegime selle asja kohe ära ja ja sinna otsa tuli ka nugade võitlus uues stiilis, mis oli küllalt action-lik, igatahes vägaheksanlikke ooperi ooperietenduse jaoks. See võib, võib öelda küll, et Küpros kuulis kogu kõike seda muusikat, mida abi see on kirjutanud. Et jah, see ja, ja noh, tore on see, et selle selle tähistaeva ja q all esinedes me saime kätte, et selle haruldase tunde, mida, mida me ju tegelikult aga otsime, see on, see on ideaalne ansambel. Ideaalne üksteise ja teineteise mõistmine, soov, energia ja. Noh, põhiline raskus on nüüd seda säilitada, seda hoida nendes karmides Eesti vabariigi tingimustes, kus kus kultuur on, on noh, tõesti üks viimaseid millele pöörata takse toetavat tähelepanu, nauditakse kõiki suu saavutusi, mida mida kultuuris esineb väga sageli. Aga, aga see Et seda, et seda oleks vaja ka natukene tihedamalt tõhusamalt toetada seda, seda me kahjuks siin ei märka ja, ja selles mõttes on noh, ma loodan, et kogu meie, meie, meie ooperimaja võttis, võttis sealt kaasa nüüd selleks hooajaks küll tõesti selle, selle päikese, mida, mida seal oli küllaga ja, ja katsume katsume vastu pidada. Mul tuli praegu meelde üks väike võrdlus, seda saab. Kuigi praegu on käimas olümpia, eks ole, me võiksime tõmmata väikseid paralleele spordi ja meie töö vahele. Ja kui kirjutatakse lehes, et ujuja ujus 50 meetrit hästi, aga ülejäänud 50 meetrit ei läinud väga hästi, siis mina arvan, et meie võiksime oma kas trolli kohta seda niimoodi, et me läbisime oma etapil. Tony hästi, teid kutsuti järgmisel aastal tagasi Küprosele, et kas on teil ka mõeldud, millise etendusega võiks minna? No meil on, meil on kaasas toredad pildid, kus kus ühe suure, väga vana müüri peal on kaks plakatit, üks on siis Carmen, mis, mis nüüd on juba ajalugu ja selle kõrval seal oli siis väga suurelt kirjutatud Ko täpselt samal ajal, järgmisel aastal samas kohas. Nii et kui me, kui me saame kõik oma organisatsioonilised asjad korda ja, ja, ja ütleme, tingimused on vastuvõetavad, siis oodatakse meid jah, järgmisel aastal Nabucco ka sinna, mis on muidugi jällegi haruldane valik selles mõttes, et see ooper, ooper selle selle kindluse taustal, noh see on, see on ideaalne, ideaalne paik selle edendamiseks, vabas õhus. Nii et loodame, et meil meil jätkub, jätkub aega, aega sinna sõita. Kunstist rääkides oleks võib-olla kohatu selliseid termineid nagu kasutada, aga ma siiski väikse killu näiteks sinna juurde, et tegelikult. Tegelikult on ka see muusikamaailm ja ka ooperi, see on üks väga karm turg tegelikult ja kus kus pakkumist on väga palju ja tihti pakkumine, noh ta ei ületa nõudmist, aga, aga ta on, ta on üsna täpselt tasakaalus ja ja sellepärast on, on minu arvates väga oluline, et ka Estonia teater saab ka selliseid. Nüüd täiesti noh, nõukogude ajal reisis taas tooniate palju, aga see oli hoopis teistlaadi kogemust, mis praegu, kui sa pead olema konkurentsivõimeline alates sellest, kuidas sa elad, oled ja käitud, kuni selleni välja, mis tipneb selle laval laval olemisega ja selle kunstilise resultaadi ka? Jaa, jaa. Ja selles mõttes tõepoolest jah meile ettepanek tagasi tulla, tehti me läbirääkimised nüüd algavad või jätkuvad, ütleme nii, aga samas oleks ka ebaõige jätta ütlemata, et ma tean, et on ka paar paar ooperimaja veel, kellega samal samal teemal läbirääkimisi peetakse. On see konkurents, mis, mis on jõudnud ka juba Estonia teatrini ja me oleme selleks rahvusvaheliseks konkurentsiks valmis. Rahvusooper Estonia Carmeni etendustest Küprosel rääkisid Riina errennenaadia, Corem, Aare Saal, Paul Mägi ja Paul Himma ka muusikalises taanlastelt. Saate seadis kokku Kersti Inno.