Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, teisest veebruarist. Stuudios on Vallo kelmsaar aga vabandust, täna ei ole mitte kolmapäev, vaid on neljapäev. Reostuse ja tuhandete lindude hukkumise võis põhjustada Libeeria lipu alla sõitnud tankeril merre sattunud kütus ja info selle kohta oli Eesti ametkondadele olemas. Peaminister Andrus Ansip märkis, et piirivalve oleks pidanud reostuse avastama. Piirivalve esindaja endale esialgu süüd ei näe. Isamaaliidu esimehe Tõnis Lukase hinnangul on keskkonnaminister Villu Reiljan seoses reostuse avastamisega vassinud ja peaks tagasi astuma. Preambuli lisamine Eesti-Vene piirilepingute ratifitseerimisseadusele oli tarbetu, tunnistas peaminister Andrus Ansip. Piiriküsimused on mõjutanud ka eestlaste üldist suhtumist Tartu rahusse. Täna on Tartu rahu 86. aastapäev. Valitsus kinnitas Tartu maavanemaks Esta Tamme ja Harju maavanemaks Panther lootsmanni. Piimakvoodiomanikud saavad tänavu toetust piima tonni alusele neile lehmapidajatele, kellel kvooti makstakse toetust endiselt loomapõhiselt. Rahvusooperis Estonia esietendub uus eesti ballett ka meediadaam, mille lavastas Tiit Härm. Rahvusvaheline aatomienergia agentuur otsustas, et Iraani küsimust praegu veel ÜRO julgeolekunõukogusse. Bagdadis oli täna kaks plahvatus, surma sai vähemalt 10 ja vigastada ligi 60 inimest. Ja ilmast. Öösel sajab mitmel pool lund ning külma on kaheksa kuni 19 kraadi. Veidi soojem. Homme päeval tõuseb õhutemperatuur lühiajaliselt miinus kuue kuni miinus 13 kraadini. Merereostus oli ainuke teema, millest valitsuse tänasel pressikonverentsil räägiti. Kohal käis Mall Mälberg. Tänase seisuga on uurimise, algas Eesti ajaloo ühe suurema keskkonnareostuse võiks põhjustada Libeeria lipu all sõitev tanker, mis väljus muuga. Enamasti on praegu teel Singapuri. Laeva kapten teatas 25. jaanuaril, et raskekütuse ümberpumpamisel kaks päeva varem sattus laevatekile poolteist tonni kütust. Eesti piirivalve võttis teate vastu ja edastas selle keskkonnainspektsioonile. Edasi muutub olukord segaseks. Peaminister Andrus Ansip ei saa aru, miks ei leidnud Piirivalvereostust üles, kui sellest oli teatatud. Piirivalveametiülesanne oleks olnud avastada see reostus. Eelinformatsioon oli olemas, reostust oleks pidanud otsima. Praegu võib rääkida, et meie seedevõimekus on kehv ja seetõttu ei avastatud aga näpuga näidatud kohale, kus reostust on tekitatud. Siis oleks pidanud rohkem pingutama, et see reostus sealt ka avastada. Kui piirivalve ei omistanud reostuse teatele piisavalt tähelepanu, kas tähendab info toppama jäämine, siis seda, et ka keskkonnainspektsioon ei saanud asja tähtsusest aru. Keskkonnaminister Villu Reiljan. Inspektsioon sai aru küll, aga inspektsioonil ei ole seirevõimekust. Inspektsioon võtab asja üles siis, kui on konkreetsed faktid ja, ja hakatakse konkreetselt kahjud. Antud juhul oli vaja need üles otsida see reostus, kui, kui fakt, eks ole, aga keskkonnainspektsioon võttis selle teadmiseks, selle informatsiooni. Siseminister Kalle Laanet ütles, et temale ei teatanud ükski ametnik midagi sellest infost, millest praegu võib lahendus arenema hakata. Samuti teatatud keskkonnaminister Villu Reiljaniga, et keskkonnainspektsioon suurele reostusele viitava memo sai valed liigutused, mõlemad. Ääretult segane on lugu sellega, et avalikkusele teatati esialgu sajakonnast laevast, kes võisid kütuse merre lasta siis 53-st laevast ja anti mõista, et reostajat on peaaegu võimatu leida. Samal ajal oli nii piiri suvel kui keskkonnainspektsioonil teada, et tõenäoline kahtlusalune on üks konkreetne laev. Järjekordselt ei liikunud Eesti riigis info. Siseminister Kalle Laanet. Üha selgemaks ja selgemaks saab väikeses Eesti riigis, et informatsioon ei liigu. Kui ta liigub, siis ta liigub väga suuri ringe tehes ja seda informatsiooni ei hinnata objektiivselt. Et need on need puudused, mis on tõesti Ütleksin viimaste nädalate jooksul väljunud Kalle Laanet teatas ka, et piirivalve sisejuurdlus püüab välja selgitada, miks ei suutnud piirivalvereostuse teadet saades õigeid järeldusi teha. Praeguseks on algatatud ka kriminaaljuurdlus, mida viib läbi keskkriminaalpolitsei. Isamaaliidu esimees Tõnis Lukas ütles täna, et tema hinnangul peaks keskkonnaminister Villu Reiljan ametist tagasi astuma, sest on seoses suurreostuse avastamisega vassinud. Eesti elanikud on mitmeid päevi pidanud kuulma keskkonnaministri väiteid, et reostuse tuvastamiseks on seirevõimalused puudulikud, kuid nüüd selgus, et keskkonnaministeeriumi allasutus teadis reostuse võimalikust tekitajast ja õnnetuse toimumise ajast, ütles Lucas BNS-ile. Villu Reiljan ise ütles, et ei kavatse tagasi astuda ning peab opositsiooni sellekohaseid avaldusi katseks lõigata looduskatastroofist sisepoliitilist kasu. Reiljani kinnitusel ei saanud keskkonnainspektsioon 23.-st kuni 28.-ks Restorane jaanuarini reostuse kohta piiri valvelt ühtki teadet. Küll märkis keskkonnainspektsioon tänases pressiteates, et 25. jaanuaril tuli piirivalve merevalvekeskuselt teade, et 23. jaanuaril oli Libeeria lipu all sõitva tankeri tekile sattunud kütteõli viidet merereostusele ei olnud reostust. Ta ei näidanud ka piirivalve patrull endaga satelliitfotod. Juhtumist olid teadlikud kõik mereohutusega seotud asutused, teatas keskkonnainspektsioon. Miks siis ikkagi Eesti piirivalve ei saatnud seirelennukit mere kohale pärast seda, kui 25. juulil Ivaril oli tulnud kindel teade, et ühest laevast masuuti lekkinud ei tänasel pressikonverentsil segaseks. Mall Mälberg küsis seda piirivalveameti peadirektori nõunikult Jüri kreegilt. Ei olnud mingit vajadust, sest kahe päevaga ei jää seal enam mitte midagi ülevalt näha. Praktiliselt seal ei ole absoluutselt mõtet. 20 kolmandal-neljandal teostasid seirelende ka meie kolleegid Soomes ja Rootsis ja mitte keegi ei märganud. Kuidas niimoodi? Sellel lihtsal põhjusel, et sellise temperatuuriga õliväli kaob, lihtsalt kaob ära. Ta ei ole nii nagu suvel jah, oleks küll olnud praegusel hetkel sellise temperatuuriga raske kütteõli. Seda nimetatakse masoodiks rahvakeeles, ta läheb känkrosse ja te nägite kaldalt, millised need kankrad on? Suures osas ta langeb Netcankrod veepinna alla, nii et veepinnalt suhteliselt midagi märgata ei ole. Aga need asjad on natuke teisiti, kui, kui nad lihtsalt tunduvad. Kõige eelduste kohaselt, kui otsustada tuulte järgi ja see on minu arvamus. Sel päeval, 23. olid edelatuuled. Nii et kui see asi juhtus, siis, siis tuulega oleks pidanud jõudma Soomerand. Alles hiljem muutusid tuuled loodetuult, eks siis, siis võisid nad siia. Ma ei ole sugugi veendunud, et, et see asi tuli sellelt laevalt. Kui nüüd hakatakse otsima süüdlast selles suhtes, miks kiiresti tegutseda, ei saadud, siis süüdlaseks ja piirivalveamet, kes ei saanud aru täpselt tähtsusest, mis juhtunud oli. Süüdlane igal juhul leitakse ja selles ei ole mingit kahtlust. Vaadake, asi käib nii, et meil on kindlad normid. Ja meie piirivalveametiülesanne on merereostus avastada, lokaliseerida ja likvideerida selle ülesande jaoks me saame täita teda niivõrd, kuivõrd on ühiskondlik vajadus. Ühiskondlik tellimus Eestis väljendavad ühiskondlikku tellimust ühiskonda, Parlamendi, meie saame täita neid ülesandeid, mida meile antakse. Me ei saa teha rohkem. Nii et te nagu arvate, et ei olnud seekord teie süü, et merele ei saadud likvideeritud, seda reost. Seda meie süü määrab ära kriminaalasi ja meie süü määrab ära ametkondlik juurdlus, mis tuleva nädala peaks valmis saama. Aga ma ütlen veel kord, et meil on kindlad normdokumendid, mille järgi me tegutseme. Need normdokumendid on tehtud vastavalt Eesti seadustele ja need on koostatud vastavalt rahvusvahelisele konventsioonile ja selle järgi me tegutseme. Kui selle järgi midagi jäänud tegemata siis kahtlemata oleme me süüdi, kui me oleme kõik teinud ja tulemus ei olnud, mis on absoluutselt selge, et järelikult sektsioonid on puudulikud. Valitsus arutab tänasel kabinetiistungil niinimetatud õlifondi asutamist, millesse kogunev raha oleks ette nähtud just õlireostuse avastamiseks likvideerimiseks. Keskkonnaminister Villu Reiljan. Ja keskkonnaministeerium pakub läbi sadamate, meie sadamate liikuvad õlivood oleks maksustatud kui nad veetud ühepõhjalised tankerid 10 krooniga tonni ohtra kahe põhjaliste puhul viie krooniga. Sellest võiks laekuda umbes 150 170 miljonit krooni aastas, mis võimaldaks meil umbes 10 aasta jooksul jõuda arvestatavale ja konventsiooniga ettemääratlus tasemele oma seire. Jõlideni võimekus. Ja peaminister Andrus Ansipi arvamus oli fondi asutamisest. Ma olen väga veendunud selles, et see, kes saastaksi, kes reostab loodust see peab ka kahjud kompenseerima õlifondi loomisega, kui me küsime 10 krooni tonnilt või mõne muu kroonide hulga tonnilt meie sadamatest tankerite rahe laaditakse. Et siis me kindlasti seda seda printsiipi saastaja maksab järgi alati ei pruugi nii olla, et, et meie vetesse sattub õli nendest laevadest, mis on laaditud siin meie sadamates. Õiglane oleks, kui me kasseeriksime raha kõigilt Soome lahte läbivatelt tankerite, et aga miks ainult tankerid ka teistelt laevadelt tehnilistel põhjustel see variant ei ole võimalik, et kabinet kindlasti arutab seda õlifondi loomist, kas see tuleb täpselt sellisel kujul, nagu keskkonnaministeerium välja pakkunud, kui mingil muul kujul? Seda saame teada pärast seda, kui kabinet on oma otsuse langetanud? Ja valitsuse kabinetiistung praegu veel käib ning äsja saime teada, et selle päevakorrapunktini, mis puudutab õlifondi asutamist, ei ole veel jõutud. Peaminister Andrus Ansip leiab aga, et preambuli lisamine Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimisseadusele tarbetu. Nii ütles Ansip Vene telekanalile Pervõi Baltiiski kanal antud intervjuus. Samal seisukohal on olnud ka sotsiaaldemokraat Toomas Hendrik Ilves. Ansip meenutas täna, et Reformierakond, Rahvaliit, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei tahtnud preambulit lisada, kuid seda nõudsid Res Publica ja Isamaaliit. Ansipi hinnangul ei avalda aga preambul piirileppe sisule vähimatki mõju, kuid ei kahjusta ka seda lepingut. Täna on aga Tartu rahu aastapäev ja seda tähistati mitmel pool Tartust, vahendab Lauri Varik. Eestile vabadussõja lõppu ja meie suveräänsuse tunnustamise toonud rahuleppe kütab kirgi tänase päevani. Kõnekoosolekul Tartus ajaloolise hoone ees esinesid endised vabadusvõitlejad, rahvuslikult meelestatud poliitikud ja Setumaa terviklikkuse eest võitlejad. Kõnedes kõlanud seisukohad võttis kokku Enn Tarto. Eesti vabariik on õigusliku järjepidevuse alusel taastatud, riik ei ole uus riik, mis loodi Nõukogude Liidu lagunemise tulemusena. Seda me peame kinnitama nii, tõepoolest, nii see tõesti oli. Me peame seda kinnitama ka juriidiliselt, sest Eesti vabariigi põhiseadus, mis on rahvahääletusel vastuvõetud kehtib ja selline seisukoht on ka praegu Eesti riigi ja rahva huvidele. Kuigi rahuleppe sõlmimisest on möödas juba 86 aastat ja seda peetakse meie riikluse alustalaks, on ajaloolased endiselt eri meelt lepingu suhtes. Näiteks Eero Medijainen on väitnud, et rahuleppe viies punkt, milles räägitakse Eesti alalisest neutraliteedi ja kohustusest taotleda endale selline staatus kuid mida pole tegelikult järginud, siis võib väita, et Eesti ei täida sõlmitud rahulepete ning see on kehtetu. Kui lepingus ei kehti üks punkt, kas siis terve lepinketi, kui ei kehti üks punkt, kas siis ülejäänud punktid käsivad või kui ülejäänud punktid kehtivad, kas võib kehtida siis nii, et üks punkt ei kehti? Isamaaliidu esimees ja hariduselt samuti ajaloolane Tõnis Lukas ei olnud aga Yero Medijaise käsitlusega kuidagi nõus. Tartu rahu tähtsust saavad pisendada, kas need ajaloolased, kes ei saa õigusest ja juurest midagi aru või need juristid, kes ajaloost midagi aru Tartu rahu aastapäeval tuleb alati jutuks ka Eesti-Vene piiriküsimus ning setude saatus. Riigikogu setomaa toetusgrupi esimees Tiit Niilo jäi aga täna lahenduse pakkumisest siiski ebamääraseks. Piiri küsimus. Lahenemisega ei ole ju Eesti riigil tegelikkuses kiiret sellega kiiret Venemaal. Millal see toimuda võiks, seda teab jumal taevas, ma loodan, et see toimub sel ajal, kui me oleme adekvaatselt võimelised hindama situatsiooni, mis toimub Eestis maailmas, Venemaal võib-olla on selleks vaja veel ühe poliitikute põlvkonnavahetust, aga see peaks toimuma kiiresti. Isamaaliit jagas tänasel Tartu rahu aastapäeval rahvuskultuuriaastapreemiaid Mall Mälberg. Isamaaliidu Rahvuskultuuriühendus jagab aastapreemiaid neljandat aastat, seekord said need eesti keele uurija ValveLiivi Kingissepp, ajakirjanik ja kultuuritegelane Imbi Paju ning kirjandusteadlane Rutt Hinrikus Rahvuskultuuriühenduse esinaine Anneli kivisi. Need inimesed on olnud väga olulised väga vajalikud eesti kultuuri eesti keele arendamisel hoidmisel, loomisel ja nii ta siis selline valik oli. Valiku üks kriteerium on see, et need inimesed ei ole piisavalt palju tänu ja tähelepanu pälvinud. Aastapreemia saanud Imbi Paju arvab, et autasu tuli talle filmi tõrjutud mälestused eest. Tegelikult see vill Oli mõnes mõttes mu elutöö, et kahe riigi vahel ja siis sa näed, et sa näed jälle natuke teisest küljest ja ja teise perspektiiviga ja näed ka seda, et tegelikult meie ajaloost teata midagi ja minu arvates oli väga tähtis, et inimesed peaksid, sest see on üks osa minu film, tõrjutud mälestused on minu arvates osa Euroopa keelatud narr. Nii vist. Ja selleks, et, et meie, Euroopa, rahvaste, meie endi, eestlaste vahel oleks empaatiat ja me mõistaksime järve oleksime inimlikumad üksteise suhtes siis mulle tundub, et selle ülesanded ilm on täitnud, et vähemalt Soome ja Eesti riigis on minu arvates väga palju see slaid ja Soomes on vist Veedi novembrisse film valmis, aga siiamaani lehed intervjueerivad ja on, filmietendusi korraldatakse ja inimesed räägivad selles mõttes ma olen ise kasvanud inimesele mitu korda, et kui Eesti ja Soome on seda filmi näinud, et ta läheb veel kuskile, mis on tiimi jaatus nüüd edasi. Keerleb festivalidel, aga 15. veebruaril ma sõidan New Yorki ja Eesti välisministeerium koos Eesti konsulaadi ka Eesti majaga korraldavad seal filmiõhtu ja sellega tähistatakse ka Eesti iseseisvuspäeva, kuhu on kutsutud kõik diplomaadid, kultuuriinimesed, kultuuriinstituutide juhatajad ja ilmselt kaheksandal märtsil näidataks seda filmi europarlamendis. Ja edasi välissõnumeid Meelis Kompus. Rahvusvahelise aatomienergia agentuuri juhi Mohamed ElBaradei sõnul antakse Iraanil aega rahvusvahelise usalduse tagasivõitmiseks. Märtsini. Agentuuri juht lisas, et Teherani olukord on jõudmas kriitilisse faasi, kuid tegemist pole veel kriisiga. Iraan peab enne kuuendat märtsi tõestama, et ei proovi ehitada tuumapommi. Siis toimuval agentuuri kohtumisel esitab ElBaradeiga lõpliku raporti Iraani kohta. Rahvusvaheline aatomienergia agentuur kogunes täna arutama Iraani küsimust. ElBaradei kinnitas, et agentuur ei palu ÜRO julgeolekunõukogul Iraani küsimust käsile võtta enne järgmist kuud. Fatah mässulised piirasid täna ümber Euroopa Liidu esinduse Gaza sektoris ja nõudsid selle sulgemist seoses Euroopa ajalehtedes avaldatud prohvet Muhammedi pilkavate koomiksitega. Mässulised ronisid esindust ümbritsevatele müüridele, tulistasid õhku vahejuhtumis keegi vigastada ei saanud ja mässulised peatselt lahkusid. Esinduse juurest. Koomiksid avaldanud riikidele anti vabandamiseks aega 48 tundi ja Norra juba sulges ähvarduse tõttu oma läänekalda esinduse. Yasser Arafati nimelise brigaadi esindaja ütles, et nad jälgivad olukorda Euroopas ning kui rünnakud Muhamedi vastu jätkuvad, hävitavad nad Euroopa Liidu esinduse. Iraagi pealinnas Bagdadis sai kahes autopommi plahvatuses õhtul surma vähemalt 10 ja vigastada 55 inimest. Üks auto plahvatas turul ja teine bensiinijaamas. Haiglate sõnul on oodata kannatanute arvu suurenemist. Iraagi USA ametnikud on öelnud otsesõnu, et vägivald võib taas rohkem kama hakata pärast 15. detsembri parlamendivalimiste tulemuste selgumist, mis andis enamuse šiitidele. Kohtuistungi eksdiktaatori Saddam Husseini üle aga lükati edasi 13.-le veebruar koorile. Ühtki kohtualust täna istungile ei ilmunud ja kaitsjate sõnul boikoteeritakse kohut seni, kuni kohtunik on välja vahetatud. Ka eilset istungit boikoteeriti ja kolm kohtualust oldi sunnitud saalist ebaviisaka käitumise tõtuga kõrvaldama. Eesti pank teatas täna, et soovib kohtuda kõigi inimestega, kelle suhtes on algatatud uurimismenetlus seoses defektsete sajakroonist. Aga täna kohtus Eesti pank esimese defektiga sajakroonist tõttu kannatanud inimesega, et edastada pangapoolsed vabandused. Kohtumisel lepiti kokku, et contakte jätkatakse. Eesti pank vabandab ühtlasi kõigi ees nimetatud pangatähtede kasutamisest tekkinud ebamugavuste pärast. Rahvusooperis Estonia esietendub aga täna õhtul uus ballett-Camelia, mille friends listi muusikale on seadnud Tiit Härm. Alexander Dumas noorema maailmakuulsal romaanil Camiilija daame põhinev uus Eesti ballett on loodud Feressvisti muusikale. Lavastaja Tiit Härmi oli valiku langetamisel mitu põhjust. Ta on väga tundeküllane ja tase on väga palju värve nuialist muidugi, nii nagu ka Aleksandrit oli ka tegelikult isiklikult seotud Mariidepressides selle daamiga, kelle käes on siis prototüübiks madaliku keele ja nad olid mõlemad suured austajad. Bernskisti esimene suur armastus oligi Marie, kes. Tiit Härm näeb ka meelia daami ehk Margarita lugu eelkõige hingeheitluse, üksinduse ja armastuse draamana. Mind paelus eelkõige see võimalus läbi muusika ja tantsukunstiliste kujundite näidata seda eelkõige tunde nüansse, hingeseisundi värve, laia emotsioonide spektrit. Mind tekkis see Margaret krutki eriline võime teada ja teise inimese huvid kõrgemale enda soovidest ja selles on midagi ju minu meelest imetlusväärset. Kurtisaan Margaret koteeri üks osatäitjatest, Marina Chirkova peab oma rolli väga huvitavaks, kuna oluline pole mitte ainult tantsija plastika, vaid just näitleja mäng. Paljon, pikki monolooge, kus olulisimaks on loomulik liikumine. Marina tsirkus ova hinnangul kujuneb sellest üks tema lemmikrolle kokku lavastusega hõivatud 150 inimest. Tiit Härm nõustus, et Estonia teatris esietendub Camiilia. Ta kujuneb paljuski üllatuseks ka neile, kes on harjunud rahvusooperis balletti vaatamas käima. Ja mitte ainult muusikaliselt. Ma usun, et see kujunduslik lahendus on väga üllatav, ta kasutab kaleidoskoobi metafoori ja tegemist ka video projektsioonide liikumisega, kuna etendus on lahendatud. Klassikalises tantsukeeles jõuab eelkõige väga tugevalt armas tantsutehnika, nõuab partneri tehnikat tantsutehnikat ja mitte ainult solistidelt valt, kogu ansamblilt, see on võib-olla üllatavalt ta täies mahus, see vat on kõrge. Ja ilmast öösel on Eestis pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund, kohati võib tuisata. Puhub ida- ja kagutuul kolm kuni 10 meetrit sekundis. Külma on kaheksa kuni 13, Ida-Eestis 14 kuni 19 ja saartel öö hakul üks kuni kuus kraadi. Päeval püsib pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund ja võib veidi tuisata, ida ja kirdetuule. Kiirus on kolm kuni 10 meetrit sekundis ja õhutemperatuur tõuseb keskpäeval lühiajaliselt miinus kuue kuni miinus 13 kraadini. Niisugune oli tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 16349 kuulmiseni.