Tere õhtust, kell on saanud kuus, võtame nüüd kokku pühapäeva, 23. jaanuari olulisemad sündmused. Stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Roo kuulutas alanud aasta metsaaastaks. Eestis on kavas mitmeid kultuuri- ja metsaüritusi, mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust metsast ja selle kasutamise võimalustest ning tuua iga eestimaalane vähemalt korra aastas metsa. Kümnekonna aasta eest alanud kliima soojenemine jätkub, kuid kui suur osa on selles inimesel ja kui suur loodusel, ei oska keegi praegu öelda. Nii ütles Andres Tarand. Kukrusel peetud kliimaseminaril. Ida-Virumaad kasvas eelmisel aastal nii sise- kui välisturistide hulk maakonna suurimas linnas Narvas turistide kasvu ei täheldatud. Tööjärgus olevat suurprojektid lubavad külalistele lisa tulevikus. Iisraeli välisministri ettepanekul loodaks Algne Palestiina riik, mis jätaks Iisraeli asundused puutumata. Lõuna-Sudaani iseseisvusreferendumi tulemused näitavad, et ligi 99 protsenti hääletanuiste toetab lahkulöömist. Lõuna-Sudaan kuulutab iseseisvuse välja juulis. Suvel 145 aastaseks saanud Vanemuise seltsi ajalugu sai raamatusse seltsi esimehe Valter Haameri Raamat annab ülevaate Vanemuise seltsi tegemistest selle algusest tänapäevani. Öö on meil pilves selgimistega ning olulise sajuta, päeval pilvisus tiheneb ja hakkab lund sadama, õhtul võib saartel ka lörtsi tulla ja on jäiteoht. Puhub edelatuul viis kuni 10, rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Külma on neli kuni 12 kraadi ja saartel võib olla kuni üks kraad sooja. Saksamaal põllumajandus ja toidumessi Grüne vohe raames kohtunud 48 riigi põllumajandusministrid leidsid maailmatoiduga kindlustamiseks on kõige olulisem reguleerida rahvusvahelist kaubandust, et vältida spekuleerimist toidukaupade hindadega. Teisalt tuleb suurendada toidutootmist, sest eelkõige arenguriikides on palju põllumajanduseks sobivat, kuid seni kasutamata maad. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul on toiduga kaupade hinnad küll tõusnud, ent Euroopas ei saa rääkida veel toidunappusest. Samas teeb kiire hinnatõus toidu peagi paljudele eurooplastele liiga kalliks. Estonia kontserdisaalis avatega täna pidulikult rahvusvaheline metsa aasta millises olukorras on Eesti metsad ja mida mets aasta tähendab, uuris Evelyn Villers. Tihti kuuleme väiteid, et metsi raiutakse liiga palju ja varsti hävineb meie rahvuslik rikkus sootuks. Õnneks faktid neid väiteid ei toeta. Eesti maismaast üle poole on kaetud metsaga ja metsasuse poolest oleme Euroopas koguni neljandal kohal. Halb. See ei tähenda aga, et probleeme metsaga poleks. Kuigi kaitsealused metsad, mida on Eestis umbes 30 protsenti, on meil tõesti hästi kaitstud, siis majandatava metsaga ei käid alati mõistlikult ümber, ütles Eesti metsaliidu president Heiki Hepner. Kõige suuremad probleemid ikkagi on seotud sellega, et meie eelkõige ei majanda oma metsi äris ratsionaalselt, me tõesti ei väärindada kogu seda puitu, mida me võiksime metsast saada, et ta metsa jaoks sellega ja midagi halba ei juhtu, kui sa võtsime maha, mädanema jääb, aga põhimõtteliselt lihtsalt jääbki see rahvuslik rikkus saamata ja tuhanded töökohad, kümned miljonid eurod, maksutulu, meie, SKP tulud jäävad saamata nende probleemidega. On tõesti nüüd rohkem hakatud tegelema viimastel aastatel ja no ühtegi omanikku. Ma ju vägisi panna oma metsa raiuma. Tegelikult on küsimus selles, et omanik peab ise ma aru, et seda metsamaja majandada. Esmalt on vaja omanikule luua tingimused, on see siis maksupoliitilised tingimused, aga teisalt võib-olla olulisem on isegi see, et erametsaomanikud saaksid toetatud oma metsade majandamisel läbi ühistöö, et nendel oleks usaldus selle partneri vastu, kes sinna metsa raiuma tuleb ja et ka osaldus metsamaterjali ostja suhtluses Nad petta ei saaks. Muidugi võib ütelda, et need sammud on järk-järgult paremaks läinud, aga kindlasti oleme piisavalt seadusena. Täna avatava metsa aasta jooksul toimub erinevaid avalikkusele mõeldud kultuuri ja metsandusüritusi, mille eesmärk on tõsta elanikkonna teadlikkust säästlikust, metsamajandusest ja looduskaitsest. Heiki Hepner soovitab inimestel rohkem mõelda metsanduse rollile meie igapäevaeluski. Testi tõeline rikkus või selline kulunud aidanud Nokia on see, et me ehitame omaenda puidust majad. Me toome sinna sisse puidust mööbli ja kütame soojaks omaenda puiduga. Teisalt on ka mets väga armastatud puhkekoht. Sajad tuhanded inimesed leiavad metsatee puhkamiseks kas siis lihtsalt seal sportimiseks jalutamiseks või ka seenel marjul käimiseks. Kõik inimesed oodatud metsa ja nii nagu ütleb metsast lõugangi, et kohtume metsas. Kukruse polaarmõis on sobiv koht kliimamuutustest rääkimiseks, teaduskeskus Ahhaa, korraldaski seal teaduskommunikatsiooni seminari kliimamuutused või kliima ootused, aga kas KOV käis kohal? Teaduskeskus Ahhaa korraldas Kukruse mõisas teaduskommunikatsiooni seminari kliima ootustest ja kliimamuutustest. Andres Tarand, see vaidlus ilmselt on ikkagi õigustatud, kas kliima soojeneb loodusliku protsessi tulemusena või inimesena ei olnud, ta oli ikkagi üks 500 aastat valitses selline köimenemine, suhteliselt külm ja siis 19. sajand poole pealt hakkas äkki lustlikumaks minema ja see oli looduslik, kindla peale, aga mis edasi saab, aga noh, see oli ka täna jutuks, et kliimat seal ülimalt raske nüüd selle täpsusega ennustada, mida tehakse praegu ilmadega. Ilman, ennustame kliimat, oletame, ütleme nii. Praegu kehtib kahtlemata soojenemist trend ja nüüd tulebki kaheks luua, aga ei ole ühtegi inimest, ilmad mäel, oletatakse, et see võiks nii olla, aga täpselt arvutada ei oska, kui suur on inimese osa ja kui suur see looduslik. Kui me ükskord need lahku saame, mis toimub tegelikult looduslikult ilma inimeseta, siis me ennustus ka mingil määral paraneb, aga ma ei tea, kas see võime on lähematel kümnenditel olemas meil jõhvi gümnaasiumi geograaf õpetajana Sokman. Mis efekt sellistel seminaridel on, kas teaduskommunikatsiooniseminare on lihtsalt vaja õpetajatele? No ma arvan, et ikka on vaja, see sõltub hästi palju muidugi sellest, mida keegi õpetab, mida keegi juba teab, et meil siin oli hästi kirju seltskond, oli lasteaia õpetajaid ja igasuguse valdkonna inimesi, mitte ainult õpetajaid ja ütleme niimoodi minule isiklikult midagi kohutavalt uudsin ei olnud, sest mina kui geograafia, õpetaja ja geograafiat õppinud inimene olen neid asju nagu enne ka natukene uurinud, aga alati on nii-öelda näost näha kohtuda selliste autoriteetide ka, ütleme siis niimoodi nagu näiteks Andres Tarand, eks ole, kelle pärast õigemini mina siia tulid ja alati on nüansse, mis tuuakse välja, näidatakse asju kuskil teises võtmes, mida sa võib-olla ise ei ole tähele pannud või ei oskagi seda nagu välja tuua, et mina kirjutasin ka päris mitu asja siit ülesse, noh, kliima, soojeneb inimesed. Või looduse tõttu. Mina olen kahtleval seisukohal selle inimese nääratu suurest rollist maakera peal. Et noh, eks võib-olla mingi mõju on, aga ma ei usu nüüd, et selline kohutav mõju, et kui me nüüd kõik lõpetame tarbimise, siis kõik muutub kohe jälle toredaks endiseks tagasi. Eesti noored usaldavad Euroopa liitu oluliselt rohkem kui eakaaslased teistes Euroopa riikides. Nii vahendab BNS ülemaailmsed noorte hoiakute uuringud sest selgub, et niinimetatud uute Euroopa Liidu riikide noored usaldavad ühendust enam ehk kui Lääne Kesk-Lääne-Euroopa noored. Keskmiselt on Euroopa noorte usaldusprotsent 47, Eestis aga 61. Uuringust selgub ka, et Eesti noortele on oluline olla eurooplane. Iisraeli välisminister Victor Lieberman töötab välja ettepanekut, mis kutsub looma esialgset Palestiina riiki, mis jätaks Iisrael Li asundused sisuliselt puutumata, vahendab BNS. Ühe Iisraeli ametniku sõnul on libermanni kava eesmärk ennetada palestiinlaste püüdlusi kogu Jordani jõe läänekallast, Gaza sektorit ja Ida-Jeruusalemma hõlmava Palestiina riigi tunnustamiseks ÜRO's. Iisrael vallutas need alad 1967. aasta sõjas Gazas. Turiste lahkus juudi riik 2005. aastal. Iisraeli ja Palestiina rahukõnelused katkesid septembris seoses Iisraeli asundustegevusega. Palestiinlased korduvalt öelnud, et on vastu igasugustele vaheplaanidele rahu saavutamisel. Lõuna-Sudaani iseseisvusreferendumi esialgsete tulemused näitavad, et ligi 99 protsenti hääletanuista toetab lahkulöömist referendumi. Komisjon on üle lugenud pea 100 protsenti häältest, kõik hääled on loetud, põhjatud olen ise välisriikides. Referendum korraldati vastavalt 2005. aasta rahulepingu tingimustele, mis lõpetas Aafrika pikaajalisi maakodusõja. Lõuna-Sudaan kuulutab iseseisvuse välja tõenäoliselt üheksandal juulil. Iisraeli korraldatud uurimine leidis ohvreid nõudnud rünnak Gaza sektorisse suundunud päevadele ning sektorile kehtestatud mereblokaad on seaduslik. Kuueliikmeline komisjon avaldas täna oma esimese raporti, mis käsitleb Iisraeli eriüksuste mullust haarangut kaaslasse suundunud abilaevadele, milles hukkus üheksa Türgi aktivisti. Juhtunule olid kahetsusväärsed tagajärjed, kui need sammud astuti vastavuses rahvusvahelise õigusega, leidis komisjon. Ruurimine väidab, et rünnak oli lubamatult jõhker ja tagasi Eestisse Ida-Virumaal kasvas eelmisel aastal nii sise- kui välisturistide hulk. Maakonna suurimas linnas Narvas turistide arvu küll ei täheldatud, aga tööjärgus olevat suurprojektid lubavad külalistele lisa tulevikus Jüri Nikolajevi lugu. Ida-Viru ettevõtluskeskuse Iveco andmeil ööbis mullu maakonna majutusasutustes võrreldes 2009. aastaga enam kui kolmandiku võrra rohkem Vene turiste ning siseturistide ööbimiste arvu poolest foldida linna järel lausa teisel kohal ei teki. Turismiinfokeskuse konsultandi Kristina Ernitsa sõnul tehti koostöös ettevõtjate ja omavalitsustega head turundustööd ja maakondgeon turistidel veel paljuski avastamata. Ida-Viru maakond on pikki aastaid olnud selline vähem avastatud ja järjest rohkem on lisandunud uusi atraktiivseid objekte, olgu see siis Kukruse polaarmõis Avinurme puiduait, uus mõisahäärber, avatud Sakal ja endiselt loome ikka alati uusi põhjuseid tulemiseks. Maakonna suurimas linnas Narvas turistide arvu kasvu ei märgatud. Narva turismiinfokeskuse numbrid näitavad isegi linna külaliste arvu kahanemist. Seda kinnitas ka suurima Narva turismimagneti Narva muuseumi direktor Andres Toode. Samas täheldas ta siseturistide osakaalu kasvu. Mõnes mõttes on see kriis mõjunud hästi nii kodumaisele turismitööstusele kui ka võib-olla inimestele endile, kelle silmaring avaneb ja nad avastavad, et Eestis on piisavalt palju asju vaadata, mis varem jäid, võib-olla vaatamata seepärast, et lennupiletit näiteks kuhugi Tuneesias olid väga odavad. Linnakülaliste paremaks teenindamiseks ehitatakse Narvas praegu uut turismiinfokeskust, mis avab uksed mõne nädala pärast. Suurematest elukeskkonda parandavate projektidest on töös joaoru, puhkeala, jõekaldapromenaadi väljaehitamine. Ajaloolistest turismiobjektidest on aga halvemas seisus Narva bastionid. Nende täielik kordategemine nõuab kümmekond miljonit eurot, jätkab Narva muuseumi direktor Andres Toode. Ega nad enam väga kaua ei kannata, lihtsalt ilmastiku käes laguneda kuidagi ei tahaks, et korduks sama draama, mis toimus Narva vanalinnaga, sest tegelikult kõik on justkui nagu pääs olemas ja ta voolab läbi sõrmede nagu Liimsesse lihtsalt ei suuda kinni hoida. Aga ma arvan, et see raha tuleb leida siis need on kindlasti siinse regiooni kõige võimsamad kindlusehitised. Ma hoian väga pöialt, et bastionite restaureerimise projekt saaks rahad. Narva linnavalitsus otsib bastionite parandamiseks raha kolmest erinevast fondist, kuid rahastamisotsust veel ei ole. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Ühe sümboli, Vanemuise teatri looja, Vanemuise seltsi ajalugu on koondatud raamatusse. Kuigi tegemist on eesti kultuuriloos üliolulise seltsiga, ilmus selle ajalugu puudutav eelmine teos aastal 1925 Toomas kelt jätkab. Eelmisel aastal sai Tartu tähistada mitut olulist kultuuri juubelit, teiste seas möödus ka Vanemuise seltsi asutamisest ümmargune 145 aastat. Sel puhul pani seltsi praegune juht Valter Haamer kokku ülevaate Vanemuise seltsi ajaloost. Oli ka aeg, sest eelmine täielik käsitlus Vanemuise seltsist ilmus seltsi 60. juubelil aastal 1925, rääkis haamer. Mida aga tahaks seltsi ajaloost kõige rohkem esile tõsta, autor ise? Kõige niisugune meeldivam oli ehk see, et me aastal 2010 võisime tähistada Vanemuise seltsi väga pikka tegevust diaatri arendamisel. Nimelt 1870 alustatud Eesti teater tegutses Vanemuise seltsi rüpes kuni 1940. aastani seon 70 aastat selle juures Vanemuise selts. Kas ühe suure maja Armas Lindgreni projekti järgi ja 1939. aastal valmis spetsiaalne diaatri saal selle maja juurde see oli aeg, mil ka sündis kutseline eesti teater. Lisaks teatrile on Vanemuise selts arendanud ka muusikaelu, samuti oli tartlaste üheks lemmikkohaks kunagine Vanemuise seltsipark. Nüüd on taolised tegevused läinud üle teistele organisatsioonidele, seltsil on aga juba uued sihid, rääkis haamer. Vanemuise selts näeb võimalusi harivate loengute näol, tõsta linnarahva teadlikkust ja panna linnarahvast mõtlema oma linnaväärtuste üle ning sellega tõsta meie Tartu elanike vaimsust. Juba lähiajal alustab Vanemuise selts loengutega Tartu Ülikoolihoonete ajaloost Toomas Kelt Tartu stuudio. Ja nüüd veel ilmast, öö on meil pilves selgimistega ning olulise sajuta. Puhub edelatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis, külma on 11 kuni 18, Ida-Eestis kohati 22, saarte rannikul viis kuni kaheksa kraadi. Homme päeval pilvisus tiheneb. Ta näeb keskpäeval, hakkab Loode-Eestist alates lund sadama, õhtul võib saartel ka lörtsi tulla ja on jäite oht. Edelatuul tugevneb viie kuni 10, rannikul puhanguti 15 meetrini sekundis. Külma on neli kuni 12, saartel üks kuni kolm kraadi, õhtul kaks kuni kaheksa, Kagu-Eestis 10 kuni 11 kraadi. Saartel võib aga õhtul tõust õhutemperatuur kuni ühe soojakraadini. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.