Kirjandusteadlane Toomas Liiv me oleme täna siin stuudios selleks, et rääkida natukene Uku Masingust sellest erakordsest isikust ja loojast. Kui nüüd tema tegevusalade üles lugeda lühidalt entsüklopeedia stiilis. Mis on need valdkonnad, mida peaks nimetama? Kõigepealt oli ta usuteadlane teoloog aga selle kõrval oli ta kindlasti ka filoloog, keeleteadlane, samuti rahvaluuleteadlane ja miks mitte ka kirjandusteadlane? Ta tegeles ajalooga eriti vanade idamaade ajalooga ja tal on siis kõige tuntumaks plaaniks kindlasti tema kirjaniku tegevus, tema luule ja tema proosa, tal on üks plaan, siis ta on kirjutanud väga palju esseesid, arvustusi ja, ja siis on tal rikkalik käsikirjaline pärand, tema loenguid on palju konspekteeritud ja need on masinakirjas paljundatud. Need on siin Nõukogude Eesti aegadel nii poolsalaja levinud, nad ei olnud küll keelatud kunagi, aga aga niisugused kummalised masinakirjas ja võib-olla ka muudetud natukene ja kindlasti ümberkirjutamise käigus muudetud niisugused vahel kapsaks loetud köited, nii et tema on niisugune, ma ütleksin, raskesti määratletav inimene. Ja kui me nüüd räägime tema luulet ja tegevusest, ütleme kohe ära, et Eesti pinnal on ilmunud temalt ainult kaks luulekogu. 35. aastal ilmus tema esikkogu, see oli siis Neeme vihmade lahte. Peame meeles, 35. aastal tuli alles 26 aastane. Ja siis teine kogu on ilmunud pärast 100 88. aastal tänu Hando Runneli üle. See on niisugune lüüriline, kogu ehatuulemaa. Aga suur osa tema luuletustest jäigi tema enda lauasahtlisse vist jah. Tema luule on ka niisama kummaline nagu tema isiksus kida luuletas ilmselt pidevalt tema päevategevusse kuulus ilmselt ühe lahutamatu osana luuletamine. Kui ta need luuletused olid niimoodi spontaanselt kirjutanud, Takas need pärast dist rühmitama ja grupeerima, kas siis teemade järgi? Tal olid jah, mitmed niisugused temaatilised tsüklid ja üks luulekogu, see, mis siinmail 1000 988. aastal ilmus ehatuulemaa. See on ilmselt ikkagi seotud ühe tütarlapsega, kellega ta abiellus, on ilmselt ikkagi väga suures osas armastusluulekogu, kusjuures seda armastust ei saa liiga kitsalt mõista. Aga see on ikkagi minu meelest keskendatud ühe konkreetse inimese tähendusele selle, selle tunde tundega seotud, mis siis oli kahe inimese vahel, see on väga konkreetne inimene, siis on tema abikaasa ja tema abikaasa Eha tuulema Masing. On vihjatud ka sellele, et on saanud võib-olla majutusjama selle pealkirjajaks Gustav Suitsu tuunamast. Ja seda on raske ütelda, aga praegusel kujul ehatuule on siin üks sõna ja maa eraldi, see on siis tema abikaasa neiupõlve nime seatav ortograafiline teisendus, abikaasa nimi oli ehatuulemaa. Ja nüüd on siis luulekogu pealkirjaks ehatuulemaa. Nii et siin võib nüüd tõesti Gustav Suitsu mingisugune mõju mängus olla, aga see on kõik nii oletus, noh, see on ilmselt see ilus, meeldiv tõlgendamisvõimaluste paljusus, me võime seda võtta. Nii võime teisiti. Nüüd lühidalt ka veel tema kui usuteadlased tegevusest. Me teame, et ta töötas usuteaduse instituudis, Ta oli õppejõud kuni aastani 1963 miks mitte rohkem? Selle kohta on ka nüüd vist, praegu on liiga vara veel midagi ütelda, ma arvan, et siin on niisuguseid probleeme, millest praegu veel pole õige aeg rääkida, aga ma ütleksin niimoodi, et tema usuteaduslik tegevus algas tegelikult juba 1920.-te aastate lõpus. Lõpetas Tartu Ülikooli magistrina, siis ta oli ikkagi juba väga suures osas usuteadlane selle sõna täpses tähenduses edasi. Ta täiendas ennast Saksamaal ja tuli siis 30. aastate keskpaiku, kui tuli Tartu ülikooli alguses õppeülesannete täitjaks, aga tal algas õige pea niisugune peadpööritav karjäär, akadeemiline karjäär. Ta valiti kõigepealt siis vana testamendi õppetooli professoriks ja ja siis võrdlev usu teaduse õppetooli professoriks, nii et ta täitis Kolnud aastate lõpul Tartu ülikooli usuteaduskonnas kahte professuuri. Kusjuures ta ise oli seal vaevalt üle 30 aasta vana. Ja samas on siis usuteadlasena tema uurimisvaldkonnad ka määratletud, sellega ta oli siis vana testamendi teadusespetsialist tundis siis vana Iisraeli ajalugu, tundis heebrea keelt koos siis nende sugulaskeeltega ja tema teine kitsam noh, valdkond oli võrdlev usundilugu. See on siis huvitav teadus, mis käsitleb kristlust ja budismi ja ühesõnaga maailma kõiki usundeid siin. Uku Masing ongi saanud nüüd kõige tuntumaks just selle võrdleva usundiloo plaanis tema väljaspool Eestit. Ja seda on isegi raske ütelda. Ma ei oskagi täpselt öelda rahvusvahelise tuntuse kohta. Rahvusvaheline tuntus on niisugune kummaline asi, ta avaldas 30. aastatel paar bioloogilist uurimust Tartu Ülikooli toimetistes. Aga minu teada need nüüd eriti laia kõlapinda rahvusvaheliselt leidnud. Üks oli inglise keeles, teine oli saksa keeles. Aga me peame arvestama, tuli teine maailmasõda tuli vahele. Ja pärast seda oli Uku Masing ära lõigatud kogu dioloogilisest akadeemilisest maailmast. Nii et ma ei oskagi ütelda, mismoodi Uku Masingu teoloogiline uurimistöö nüüd paigutub, sinna maailmateoloogia kontekstis ei pole. Pole minu alagasindasid usuteadet selle kohta midagi ütlema. Praegu lisaksin siiski niipalju, et Uku Masing usuteadlasena kuulub põlvkonda, mis on andnud maailmale Mirtša Eliaade selle tuntud rumeenia usundiloolase, kes praegu on üks kõige hinnatumaid usundifilosoofia. Meie ajakirjas vikerkaar on Eliaade kirjutisi avaldatud. Heade ja Uku Masing olid enam-vähem ühevanused. Ainult me peame nüüd silmas pidamata. Vaade tema tuli Rumeeniast ka Ida-Euroopast Veli Aade jäi läände pärast teist maailmasõda ja Uku Masingule. Ilmselt oleks see võimalus ka olnud, aga tema valis Eesti. Ja meil on kaks niisugust koloriitsed teadlast, ükson, Elliaade, keda kogu maailm kogu teadusmaailm tunneb ja austab, aga teine on Uku Masing, keda ilmselt välismaal kaunis vähe tuntakse, kusjuures ma arvan, et andekuse poolest nad olid võib-olla võrdsed. Aga siin ongi nüüd küsimus selles, kus keegi oli geograafiliselt, kes oli Läänes, kes idas. Ja lisaksin veel kolmanda usuteadlase paralleelina siia ka Uku Masingu ja kaaslase, Tartu Ülikooli usuteaduskonna lõpetanud Artur võõrbuse. Artur võbus oli eesti soost usuteadlane, kes ka 44. aastal läks läände. Ja Artur võbusest tuli Chicago ülikoolis väga tuntud kiriku ajaloo teadlane. Nii et kui me räägime praegu eesti usuteadlastest, siis ma arvan, aga maa ei ole tõesti usuteaduse alal spetsialist, aga mulle tundub, et Artur võõrbus on kõige tuntum eesti usuteadlane. Ja see on ikkagi sama põlvkond Uku Masingu põlvkonda. Jällegi Artur võbus läks läände, tema realiseeris ennast ikkagi Saksamaal, Ameerika Ühendriikides ja Uku Masing nüüd oma Eestisse lähenemisega. Ta muidugi aitas kohutavalt siin Eesti intellektuaalset kliimat hoida. Aga võib-olla selle hinnaks oli see globaalse tunnustuse ärajäämine või midagi taolist. Aga ma tõesti ei ole usuteaduse valdkonnas kompetentne, võib-olla ma eksin nende hinnangute andmisel. Kas tema käsikirjades ja tekstides oletada kuskil märganud mingit niisugust päevapoliitilist reageerimist mingitele poliitilistele sündmustele, näiteks? Ma mingeid ilmselt olen märganud, aga üldiselt ega ta eriti eriti poliitikasse ei sekkunud, kuigi kuigi jah, mul tundub, et ta mõnikord midagi ikkagi vihjas, aga aga muidugi kõigepealt, 1900 kolmekümnendatel aastatel, ta ei sekkunud küll päevapoliitikasse, aga samas tema tegevus üldse oli kuidagi väga poliitiline, see oli rahvuspoliitiline, ta minu meelest oli üks selle eestluse ideoloogia või Me võime ütelda natuke halva külalise sõnaga eesti natsionalismi ideoloogia. Temale nimelt see mees, kes tahtis kolmekümnendatel aastatel eestlaste jaoks diarahvuslikku kristlust rahvusliku ristiusku ja selles plaanis ta liitus, Oskar Loorits, aga veel mõne teise ka, nii et kui me räägime sellest Eesti vabariigi ametlikust ideoloogiast eestluse ideoloogiast, siis ma arvan, et Uku Masing on siin üks kaunis oluline mees, aga tema seda ideoloogiat rajas bioloogilises plaanis kristlikku rahvuslust või, või rahvuslikku kristlust, ma ei tea, kuidas seda nimetada. Ja sellisena tema oli terve Euroopa kontekstis väga loomulik nähtus. See oli 30 aastased, olid ikkagi Euroopas niisugune rahvusluse kümnend. Ja minu meelest taheti ka teistes Euroopa riikides usku teha rahvuslikuma. Kas Eestis oli kõige äärmuslikum näide muidugi taarausuliste liikumine aga see niisugune natsionalismi vaim oli igal pool ja Uku Masing oli ikkagi tõesti üks niisugune selge rahvuslane. Kusjuures seda nüüd praegu isegi on nimetatud rassistiks. Tema kirjutised 30-st aastatest on tõesti väga teravalt mõnede rahvaste vastu suunatud. No kõigepealt need olid need indogermaani rahvad, sakslased, keda ta igati püüdis halvustada. Nii et tema niisugune rahvusideoloog, kes püüdis eestlus eesti keelt, eesti kultuuri ja üldse soome-ugri liku elementi meis igati üle arendada selle abil, et ta siis alandas sakslaste ja siis indogermaanlaste-ga seotud nähtusi, nende keelt, nende kultuuri. Ja siin on üks niisugune huvitav jooneta eestluse ja soome-ugri iluse rõhud stamisega, ta rõhutas ka meie lähedust siis semirahvastega. Uku Masing nägi eestlaste ja ütleme, vanade heebrea laste maailmas palju ühist keeled araabia heebrea keel on ka niisugused, mis indoeuroopa keeltes hästi haakub. Ja nüüd tuligi niisugune omapärane koalitsioon siis eesti ja soome-ugri Uku Masingu jaoks. Seostus heebrea, araabia maailmaga semiidi maailmaga. Ja see oli see kümnendust, kus Adolf Hitler oli oma antisemitismi ka kõigile ülimalt tuntud. Ja ma tahaksin praegu nüüd rõhutada, et tänapäeval on võib-olla see Uku Masingu filosoof põhiline lähtepunkt kohutavalt aktuaalne, sest tänapäeva maailmas on ka nüüd see islamifaktor tõusmas. Ühesõnaga see lääne tsivilisatsioon on praegu taandumas. Meil on siin räägitud Samuel Huntingtoni kirjutisest eelmisest aastast, kus ta räägib, et tulevikus ootab meid ees tsivilisatsioonide konflikt, kokkupõrge ja Uku Masingu loomingus on tõesti vastandatud need tsivilisatsioonid, ühel pool on siis indogermaani ütlemisele läänelik tsivilisatsioon ja sellele vastandub siis soome-ugri ja semiidi. Kui ma nüüd õigesti kasutan sõna semiidi, tsivilisatsioon oma isepärase keelega juba ja sellest edasi välja kasvava maailmapildiga. Nii et minu meelest Uku Masingu ideed aktualiseerus lähematel kümnenditel Teie olete Uku Masingut uurides hakkavad tõmbama paralleele ühe möödunud sajandi silmapaistva eestlasega. Kristian Jaak Peterson. Miks te neid paralleel hakkasite tõmbama missaris motiivid. Selle paralleeli tõmbamise otseseks motiiviks oli üks telesaade. Ma kahjuks selle saate pealkirja ei mäleta, kes saade, kus Eha Masing räägib oma abikaasast Uku Masingust ja seda saadet korrati ka ja ma nägin seda saadet mõlemil korral ja seal. Eha Masing ütles ühe väga huvitava asja nimelt tema arvates Uku Masing oli kõige targem 20. sajandi eestlane. Ja siis ta lisas, et 19. sajandi kõige targem eestlane oli Kristian Jaak Peterson selleks väga huvitatud. Ühendus, ma kordan veel son, Eha Masingu väide, jätame kõrvale probleemi, mis on tark, eks nojah, see, see on muidugi ma vaat selle tarkusega ma ütleksin niimoodi, et Uku Masing sündis Raikkülas. See oleks niisugune paikkond Eestis, kus on paraku väga palju tarku inimesi olnud. Seal oli ka see kuulus Kaisel lingide suguvõsa ja üks esindaja isegi 1120-l aastal rajas tarkuse kooli Shuulederways Hait. Tarustatis, kui ma ei eksi. Ja Uku Masing on sealtsamast paikkonnast pärit. Nii et ma julgesin hakata midagi eriti kindlalt väitma, aga võib-olla see Raikküla pinnas või midagi seal kuidagimoodi genereerib või sünnitab erilist tarkust. Nii missuguste väidetega te välja tulete? Minu väited rajal lähevad lihtsalt mõningatel tähelepanekutel, ma hakkasin tõesti mõtlema Uku Masingu ja Kristian Jaak Petersoni peale ja ma panin aga tähele, et nende elus ja tegevuses on kummalisel kombel palju ühist. Ühte asja tuleb muidugi rõhutada, Kristian Jaak Peterson elas noh, ütleme 20 aastat, aga Uku Masing elas ütleme, 75 aastat, nii et see aeg, mis oli kummalegi antud, oli erinev, väga erinev. Aga ma ütleksin kõigepealt niimoodi, et nad mõlemad olid ikkagi targad mehed, niisuguseid, kes tõesti tahtsid targaks saada ja see paistis juba koolis välja. Nad olid ikkagi niisugused helge peaga ja siin on mitu niisugust huvitavat asja. Näiteks mõlemad nad luuletasid, mõlemad nad kirjutasid proosat. Kristian Jaak Petersoni on päevaraamat, see ei ole õige, proosas on niisugune, kes eesti ka. Aga see meenutab Uku Masingu esseid. Mõlemad tundsid väga siirast huvi keelte vastu, nad olid viibist ütelda poll klotid. Noorelt juba tundsid väga paljude keelte vastu huvi. Ja eriti minu meelest torkab siin silma nende huvi just niisuguste haruldaste keelte vastu. Kristian Jaak Peterson muidugi oskas neid kohalikke keeli, saksa keelt, eesti keelt, vene keelt, ladina keelt, vanadest keeltest, kreeka keelt, heebrea keelt aga Kristian Jaak Peterson tundis huviga kaugemate keelte vastu ja tema päevaraamatus näiteks on üks huvitav pisikene grammatiline killukene, kus ta võrdleb vene keele teatud grammatilisi vorme araabia ja heebrea keelevormidega. Uku Masingu elutöö üheks oluliseks osaks oli ka just selle semiidi keelkonna tundmaõppimine. Ja siis muidugi. Me pole sellest rääkinud, tema tegeles väga intensiivselt piibli tõlkimisega, et just vana testamendi mõnede osade tõlkimisega, nii et see eriline lingvistiline huvi ühendab neid selle lingvistilise huviseisust huvi semiidi keelte vastu. Niisugune semitoloog, hiline aspekt. Ja siin neid ühtelangevusi on Uku Masingu ja Christian Petersoni juures üpris palju maa. Näiteks võiksime praegu esile tuua niisugust isa faktorit, nende mõlema isad olid kirikuga seotud. Väär oli kirikuteener, teisel oli koguduses väga tuntud mees, vöör, münder. Ja edasi siis Nad mõlemad Kristian Jaak Peterson, kui Uku Masing ei väga selgelt tunnustasid, uskusid ülima printsiibina taevast isa jumalat. Ja siis mingis mõttes võib siia ka lisada, et Uku Masingut võib ju mingisuguses väga piltlikus mõttes pidada Kristian Jaak Petersoni pojaks. Ma loodan, et minust valesti aru ei saada. Mingis mõttes vaimne järeltulija, võtame kasvõi see niisugune ilus tegevuskeeleteaduse valdkonnas aga võib-olla kõige ilmekamalt sinna seda tõendab näiteks mõlemi kristlane, Petersoni Uku Masingu huvi usundiloo vastu. Näiteks Kristian Jaak Petersoni sulest pärineb ühe ilusa soome mütoloogia ülevaate tõlkimine rootsi keelest saksa keelde, kusjuures Kristian Jaak Peterson sinna lisas teatavaid elemente tema väidetele eesti mütoloogiast. Neid hakkasid siis edasi arendama Feldmann Kreutzwald. Nii et Kristian Jaak Peterson pani mingil määral aluse Eesti niinimetatud pseudomütoloogiat. Ja samas Uku Masingu väga suureks huvialaks oligi tegelemine erinevate usunditega nende erinevate väga kaugete rahvaste Polüneesia rahvaste usundites, nende jumalate maailmas ja nii edasi. Nii et siin on niisugune kummaline, ühe ühesugune huvi ja siin võib veel mitut asja esile tuua kasvõi näiteks niisuguse arutlemistarbe, ma ei ütleks, et seal filosofeerimise tarbe ma ütleksin, teoloogiseerimise tarve. Nad mõlemad püüdsid maailma tõlgendada bioloogiliselt võttes meid ümbritsevat maailma jumala ilmutuse naa või püüdsid seda tõlgendada jumala ilmutuse kontekstis. Ja Kristian Jaak Petersoni päevaraamatus avaldub see näiteks tema dialoogides, tal on seal neli väikest dialoogi, need on sisuliselt teoloogilised arutlused ja Uku Masingu arutlused. Teoloogilised arutlused on muidugi palju ulatuslikumalt laiahaardelisemaid. Hiljaaegu avaldati neid omaette raamatuna siin. Nii et meil kõigil on võimalik ühte osa nendest lugeda. Ma just rõhutaksin, et neid ühendab niisugune vajadus teoloogiseerida kogu meid ümbritsevat tegelikkust, siis näha või valgustada. Niisuguses dioloogilises säras selles näha jumala tööd, jumala tegevust, jumala ilmutust. Meil on Kristjan Jaak Petersoni palju kirjutatud, aga alati rõhutatakse seda, et tema luule on pühendatud seal purusele ja loodusele ja eesti keelele. Ja nii edasi, aga tegelikult Kristian Jaak Petersoni voodid, need on kõik ikkagi seotud nii või teisiti jumalaga, see on vaimulik luule. Niisugune usulise elamuse väljendus juba, kui me võtame praegu Kristian Jaak Petersoni luuletuste viimase väljaande, seal see esimene ood on juba pealkirjaga jumalale. Nii et Kristian Jaak Peterson kirjutas ikkagi väga selgelt luuletusi, mille aluseks oli usuline elamus. Ja täpselt sama lugu on Uku Masinguga tema esimene luulekogu, seesama, juba mainitud neemed vihmade lahti, see on ikkagi usulise elamuse väljendus. Kusjuures need mõlemad nii Kristjan Jaak Petersoni voodikuga, Uku Masingu luule on tõesti nüüd peajagu kõrgemal sellest eesti tavapärasest vaimulikust luulest tipud. Ja ma söandaksin isegi niimoodi väita, et Kristian Jaak Peterson oma kuulsas oodis kuu seal, kus ta küsib nii väga ilusasti, kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavik kui omal otsida. Vaat selles oodis kuu, Kristian Jaak Peterson ju tegelikult räägib ikkagi jumala maailmast ja see kõik on talle asetatud jumala kontekst, ehk teisiti öeldes. Ma tsiteeriksin veel Kristjan Jaak Petersoni Hoodi kuu, kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida. Siis ma võtan teid, selge, sinise taevatähed maa pealt kõrge isamaa poole rõõmuga vaadates laulda, siis ma laulan sind ööse kuningas kuu, kes sa pilvede sülesta nagu pungasta lilli. Lõbusa valge palega üles tõuseb taeva all, kus tulised tähed maha on langemas sinu ees musta pimeda uju sisse. Udu on mõeldud siis udu ja see on udu peaks olema ja ta lõpetab selleni nõnda inimeste vaim oled, sa ujus seda udus ujumas, kui su mõte on otsimas jumalat tähtede all. Nii et siin Kristian Jaak Peterson ikkagi selle küsimusega siis selle maa keel, ta seob ikkagi ka jumalaga on inimene, siis peaks oma keeles laulma ikkagi seda, kuidas on tema mõte otsimas jumalat tähtede all. Ja kummalisel kombel Uku Masingu luulekogu neemed vihmade lahte. See on ka seotud just kuuga, nimelt vihmade lahtun kuu peal. Ivar Ivask on andnud väga ilusa seletuse sellele luuletuskogu pealkirjale neemed vihmade lahte. Ta seletab seda nii, et vihmasest taevast on raske eristada merd, tähendab kõik on niisugune, ühes toonis, millest tulevad välja natukene haaval. Esimesed nimed on ka ilus seletus. On küll ja see on luuletaja seletus, Ivar Ivask oli ikkagi kõigepealt ilmselt luuletaja. Aga Ma arvan, et sel ajal, kui Ivar Ivask selle seletus andis, kas ei olnud üldse viiekümnendatel aastal 98 58 ja et sel ajal siiski noh, ütleme see Eesti teadus ei olnud ka veel valmis selleks niisuguseks teoloogiliseks lähenemiseks. No ühesõnaga, Uku Masing tundis koolipõlves siirast huvi astronoomia vastu. Ja ta isegi on rääkinud, et võib-olla oleks temast tulnud astronoom, aga ta silmad olid liiga nõrgad, tal olid tugevad prillid. Ja, ja see niisugune taeva poole suunatus, milles siis Kuu pilku püüab. See ongi minu meelest üks niisugune kummaline ühendav joon, ma võiksin isegi niimoodi ütelda, et Kristian Jaak Peterson küsis, kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida. Ja ma söandaksin väita, et Uku Masing oma luulekoguga neemed, vihmad lahti vastas sellele küsimusele. Vastased ja selle maa keel võib tõepoolest laulu tuules taevani tõustes endale igavikku otsida. Ja see igavik on mõlemil seotud jumalaga. Nad mõlemad ikkagi olid teoloogid, Kristian Jaak Peterson õppis alguses ka usuteaduskonnas. Uku Masing õppis usuteaduskonnas. Nii et see on üks niisugune kummaline mäestik, mis läheb läbi eesti kirjanduse teoloogiline mäestik, teoloogiline nagu nüüd öeldakse, moodsama sõnaga diskursus, nii et minu meelest see Kristian Jaak Petersoni, Uku Masingu telg on eesti kirjanduse ajaloo jaoks keskne, aga seda on pidevalt ignoreeritud. Uku Masingut ei tunnustatud jam Kristian Jaak Petersoni nähti kõike muud, ainult mittebioloogilist maailmapilti. Ja selle põhjus minu meelest on ka väga lihtne, see on. Siin on mängus, ma ütleksin, natuke piltlikult nooreestlaste karvane käsi Noor-Eesti Gustav Suitsu isik, kus näiteks oli üks väga ratsionalistlik nähtus ja nemad olid väga teravalt kiriku vastu meelestatud seal 119. sajandi positiivismi vaim, mis Gustav Suitsu kehastus. Ja kui Gustav suits maa eesti kirjanduse ajal üleval, et kokku pani esimene visand 1908, siis seal ta pani need rõhud väga selgesti. Antiiklerikaalsed teeks kõik, mis kirikuga seotud, Eesti kirjandus on, see on halb. Ja kõik, mis on siis kiriku vastu, see on edasiviiv ja Kristjan Jaak Petersoni siis nemad muidugi nägid ka niisugust ratsionalistliku ilmalikku pul esimest nooreestlast, nagu nad ütlevad. Ja ei, kus ta suitsega, Tuglas, kes seda kirjanduskontseptsiooni arendasid, nemad muidugi kumbki ei osanud midagi dioloogilistega midagi jumalaga seostuvat näha või õigemini nad ei tahtnud näha ja nad ei näinud ja tegid oma kirjanduslugusid ja neid võimendati neid paljundati ja see on tänapäevani kestnud Nõukogude Eesti kirjandusteadus kasvab ikkagi välja Gustav Suitsu käsitluses 1908.-st aastast. No tal olid omad konkreetsed poliitilised ülesanded, näidata rahvusliku eneseteadvuse. Nojah, seda küll, aga siin ongi nüüd üks keerukas küsimused. Kus eesti rahvusteadvus tekkis, kes ütleme ärkamisajal, nagu nüüd öeldakse ja Gustav Suitsu võitis Kalevipoja mõjul. Või äkki see eesti rahvusteadvus hakkas tekkima varem võib-olla oli ta kuidagi seotud piibli eesti keelde tõlkimisega, see on nüüd see teema, mida, mida näiteks hiljaaegu nüüd käsitles oma doktoriväitekirjas Toomas Paul. Ja tema väidab ka üpris selgelt, et piibli tõlkimine eesti keelde see kulmineerus ist täispiiblitõlkes 1739 on üks meie kultuuri jaoks põhjapanev sündmus. Nii et need küsimused mida endast ikkagi see eesti rahvuslik eneseteadvus kujutab, millesse avaldab, milles meie kultuuri põhiolemus seisneb, et on väga problemaatilised ja need ilmselt ootavad uut lähenemist.